{"id":1463,"date":"2025-11-14T01:04:00","date_gmt":"2025-11-13T23:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1463"},"modified":"2025-11-13T14:14:26","modified_gmt":"2025-11-13T12:14:26","slug":"lachlan-christopher-bell-eestlus-ei-kao-kui-lubame-sel-elada-ka-valjaspool-eestit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/lachlan-christopher-bell-eestlus-ei-kao-kui-lubame-sel-elada-ka-valjaspool-eestit\/","title":{"rendered":"Lachlan Bell: eestlus ei kao, kui lubame sel elada ka v\u00e4ljaspool Eestit"},"content":{"rendered":"

\u201eMa tahan, et kui m\u00f5ni laps laulab Austraalias S\u00f5rve laagris \u00f5htul eesti keeles \u201eOlen homme parem, kui olin eile. Olen homme parem, kui olin t\u00e4na\u201c, siis ta teab, et need s\u00f5nad ei ole ainult minevik, vaid ka tema enda tulevik,\u201c \u00fctleb Tartu \u00dclikooli folklooritudeng, Austraalia eestlane Lachlan Bell.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sel s\u00fcgisel folkloristika ja p\u00e4randi\u00adrakenduste magistri\u00f5ppes teist aastat alustanud Lachlan Bell ei ole Tartu \u00dclikoolis juhuslikult. Seda sammu v\u00f5ib pidada isegi perekondlikuks j\u00e4rjepidevuseks, sest ka Belli vanavanaema on Tartus \u00f5ppinud, ehkki teist eriala, majandust. Belli ema on kahe Eesti s\u00f5ja\u00adp\u00f5geniku t\u00fctar\u00a0\u2013 tema vanemad j\u00f5udsid teise maailmas\u00f5ja ajal eri teid pidi Austraa\u00adliasse\u00a0\u2013 ja Bellil on ka Eesti kodakondsus.<\/p>\n\n\n\n

Sydneys \u00fcles kasvanud Belli emapoolsed juured on k\u00f5vasti eestluses kinni. Ka paljud perekonnas\u00f5brad on eestlased ja \u00fchiselt on Austraalias hoitud elus eesti keelt ja kultuuri. Ka Bell ise on aktiivselt osalenud Sydney Eesti Maja ning lastele m\u00f5eldud S\u00f5rve suvelaagri tegemistes.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Lachlan Bell noorte folkloristide ees oma uurimist\u00f6\u00f6d tutvustamas. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Oma magistrit\u00f6\u00f6s keskendubki ta v\u00e4liseesti laste suvelaagritele, t\u00e4psemalt k\u00e4sitleb Austraalias alates 1962.\u00a0aastast korraldatud S\u00f5rve laagrit. Kultuurilise j\u00e4rjepidevuse kandjana plaanib ta uurida kogukonna m\u00e4lu ning seda, kuidas traditsioonid, laulud, rituaalid ja isegi m\u00e4ngud on aastak\u00fcmnete jooksul edasi kandunud ja muutunud. \u201eMinu jaoks ei ole see ainult akadeemiline t\u00f6\u00f6\u00a0\u2013 see on isiklik asi,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n\n\n\n

Eestlus Austraalias<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iga aasta jaanuari esimesel t\u00e4isn\u00e4dalal Uus-L\u00f5una-Walesis Central Coasti regioonis toimuvas laagris antakse Eesti kultuuri puudutavaid teadmisi edasi valdavalt suuliselt. Kuna tegemist on aasta \u00fche suurema eestlaste kogunemisega Kagu-Austraalias ja osa eestlasi kohtubki seal vaid korra aastas, on eriti huvitav n\u00e4ha, kuidas ja milliste muutuste kaudu suuline kultuur edasi kandub.<\/p>\n\n\n\n

Muu hulgas huvitab Belli, mille alusel laagris \u00f5petatavat uut laulurepertuaari valitakse ja m\u00f5ningatest varasematest tegemistest loobutakse. Kas traditsiooni j\u00e4rgitakse m\u00f5testatult v\u00f5i tehakse asju lihtsalt harjumusest? Millised laulud, tantsud, m\u00e4ngud teevad sellest p\u00e4ris laagri? Tema eesm\u00e4rk pole ainult anal\u00fc\u00fc\u00adsida, vaid ka aidata kaasa side\u00admete ja j\u00e4rjepidevuse loomisele\u00a0\u2013 n\u00e4iteks kogudes arhiivimaterjale, koostades digitaalset lauluraamatut v\u00f5i korraldades v\u00e4lis\u00adeesti laagrite juhtide koost\u00f6\u00f6seminare.<\/p>\n\n\n\n

\n

Need, kes kasvavad \u00fcles lugudega s\u00f5jaeelsest, 1930-ndate Eestist, loovad endale v\u00e4ga idealiseeritud kujutluspildi. Ja siis kohtud p\u00e4ris Eestiga \u2013 see on konflikt.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti ja v\u00f5rdleva rahva\u00adluule kaasprofessori Elo-Hanna Selja\u00admaa s\u00f5nul on just Belli enda kogemus uurimist\u00f6\u00f6s v\u00e4ga oluline. \u201eLapsest peale Austraalia eestlaste laagrites osalemine ja hiljem ka nende korraldamine, muuseumides ja arhiivides t\u00f6\u00f6tamine on andnud talle mitmetahu\u00adlise kogemuse ning l\u00e4henemise glo\u00adbaalse eestluse teemale.\u202fTa on hea n\u00e4ide v\u00e4lis\u00adeestlasest, kes on kasutanud k\u00f5iki neid programmilisi v\u00f5imalusi, mida Eesti riik on loonud,\u201c \u00fctleb Seljamaa.<\/p>\n\n\n\n

Ta kiidab Belli selget sihti: noormees oli kindel, et tahab Eestisse edasi \u00f5ppima tulla, ja suhtles instituu\u00addiga juba enne kandideerimist. Varem oli ta Eestis k\u00e4inud kolmel korral: 2017.\u00a0aastal noortevahetus\u00adprog\u00adrammi kaudu esimesel Euroopa-reisil, 2019.\u00a0aastal tantsupeol ja 2023.\u00a0aastal, mil osales rahvuskaaslaste programmis. Just viimasel korral k\u00fcpses Austraalias disaini ja meediat \u00f5ppinud Belli peas otsus j\u00e4tkata haridusteed Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Esmamuljed ja k\u00f5hklused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartusse \u00f5ppima j\u00f5udis Bell ajal, mil s\u00f5da Ukrainas k\u00e4is teist aastat. S\u00f5da on lahingute ja okupatsiooni eest page\u00adnud v\u00e4liseestlastele valus teema, justkui kultuuriliselt p\u00e4ritud trauma, ja vanaema oli t\u00fctrepoja Eestisse tuleku p\u00e4rast v\u00e4ga mures. \u201eAjas\u00adtuse m\u00f5ttes oligi natuke veider hetk siia kolimiseks ja n\u00fc\u00fcd tundub olukord veelgi hapram. Kui oleksin pidanud alus\u00adtama t\u00e4navu, siis v\u00f5ib-olla ma ei oleks tulnudki,\u201c tunnistab Bell. 93-aastast vanaema hoiab ta oma tegemistega kursis iga\u00adn\u00e4dalastes vestlustes.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes paari aasta taguse l\u00fchiajalise Tartus-k\u00e4iguga tundub linn talle n\u00fc\u00fcd v\u00e4iksem\u00a0\u2013 ikka ja j\u00e4lle kohtad t\u00e4naval samu inimesi, paistab, just\u00adkui k\u00f5ik tunneks k\u00f5iki. \u201eAga see on armas,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Suuremad erinevused kujut\u00adluste Eesti ja p\u00e4ris Eesti vahel ilmnesid juba esimesel reisil. \u201eNeed, kes kasvavad \u00fcles lugudega s\u00f5jaeelsest, 1930-ndate Eestist, loovad endale v\u00e4ga idealiseeritud kujutluspildi, l\u00e4bi selle inimese silmade, kes lahkus siit teismelisena. Ja siis kohtud p\u00e4ris Eestiga \u2013 see on konflikt,\u201c kirjeldab Bell. Suurimad \u00fcllatused on sageli just v\u00e4ikesed asjad. Kui tema teadis m\u00f5nda rahvatantsu tantsitavat teatud viisil ja m\u00f5nda laulu lauldavat just teatud moodi, siis Eestis \u00f6eldi, et nii see k\u00fcll ei k\u00e4i. Folkloristikatuden\u00adgina pakub selline pinge \u201eametliku\u201c ja \u201emitteametliku\u201c versiooni vahel talle suurt huvi. \u201eMiks peaks olema \u00fcks ja ainus \u00f5ige versioon, kui alati on eksisteerinud mitu t\u00f5lgendust?\u201c<\/p>\n\n\n\n

Teine n\u00e4ide on t\u00f6\u00f6le kandideerimisel CV-s n\u00f5utavad andmed: s\u00fcnnikuup\u00e4ev, foto, \u00f5pingute alustamise aasta. Austraalias ei k\u00fcsita neid kunagi. \u201eAlguses sellised erinevused h\u00e4irisid, aga n\u00fc\u00fcd olen harjunud. V\u00e4lis-Eestis tehakse asju tihti teisiti kui siin,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Lachlan Bell tantsupeol. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Lapsep\u00f5lvest saati rahvatantsuga tegelenud Bell osales sel suvel Leigarite Tartu r\u00fchmaga tantsupeol. Selle kogemuse kaudu avanes talle s\u00fcgavam kihistus. \u201eUNESCO nimistutes r\u00e4\u00e4gi\u00adtakse Eesti laulu- ja tantsupeost kui vaimsest p\u00e4randist. See ei ole lihtsalt festival\u00a0\u2013 see on armastusavaldus kultuurile, mis on korduvalt pidanud oma elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imet t\u00f5estama.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Peo ettevalmistus oli v\u00e4ga intensiivne, eriti viimasel n\u00e4dalal. \u201eMa ei ole vist elus nii palju trenni teinud ega ka sellises koguses suppi s\u00f6\u00f6nud,\u201c meenutab Bell. \u201eSee oli hullumeelne kogemus! Pean m\u00f5tlema, kas tahaksin seda veel kord l\u00e4bi teha,\u201c muigab ta, lisades siiski, et armastab rahvatantsu ega v\u00e4lista, et 2028.\u00a0aastal avanevat v\u00f5imalust uuesti kasutab.<\/p>\n\n\n\n

Eraldi maailmad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli tudengisaadikuna liigub Bell rahvusvaheliste \u00fcli\u00f5pilaste ja kohalike eestlaste vahel\u00a0\u2013 need on justkui eraldi maailmad, mis \u00fclikoolis kohtuvad. Siiski on ta \u00fcllatunud, et l\u00f5imumist on v\u00e4he. \u201eEras\u00admuse\u201c tudengid tulevad ja l\u00e4hevad, m\u00f5ned v\u00e4lismaalased j\u00e4\u00e4vad kauemaks ja ehitavad oma elu Eestis \u00fcles. \u201eNeed inimesed huvitavad mind v\u00e4ga. Neil on vaja palju julgust, et siia j\u00e4\u00e4da,\u201c arvab ta.<\/p>\n\n\n\n

Belli hinnangul m\u00e4\u00e4ratlevad paljud eestimaalased end euroop\u00adlaste, mitte eestlastena. Teised j\u00e4lle r\u00f5hutavad, et eestlased on soomeugrilased ja l\u00e4\u00e4ne\u00adriikide elanikest v\u00e4ga erinevad. \u201eIdentiteet on paindlik ja s\u00f5ltub olukorrast\u00a0\u2013 kuidas parasjagu sobilikum on,\u201c t\u00f5deb ta. Okupatsiooniaeg sidus meid Ida-Euroopa riikidega, Euroopa Liitu kuuludes tahame olla pigem osa l\u00e4\u00e4nest ja Skandinaaviast. Eesti on alati olnud ida ja l\u00e4\u00e4ne, ida ja p\u00f5hja vahel.<\/p>\n\n\n\n

\n

Eestlus v\u00f5ib olla erinev, s\u00f5ltuvalt perekonnast ja riigist, ega piirdu ainult Eestis toimuvaga. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Belli arvates on soov eemalduda Ida-Euroopa identiteedist ja l\u00e4heneda Skandinaavia kuvan\u00addile m\u00f5istetav, kuid see on vastuolus nii igap\u00e4evase tegelikkuse kui ka ajalooliste sideme\u00adtega. Skandinaavia\u00adliku enese\u00adm\u00e4\u00e4ra\u00admisega p\u00f5rkub mate\u00adriaalne olukord ja hakkamasaamine, sest elu on Eestis kallis ning palgad ja pensionid v\u00e4ike\u00adsed. Nii tekib vastu\u00adolu heaolu\u00ad\u00fchis\u00adkonna identiteediga. \u201eNeed on olulised aruteluteemad,\u201c kinnitab Bell, kes ise peab end Austraalia eestlaseks. M\u00e4\u00e4rav on kontekst, kus oled kasvanud ja hariduse saanud.<\/p>\n\n\n\n

Ka v\u00e4liseestlastel ei ole tema hinnangul \u00fchtset identiteeti. V\u00e4lismaal elab umbkaudu \u00fcle 200\u00a0000\u00a0eesti p\u00e4ritolu inimese. Eestlus v\u00f5ib olla erinev, s\u00f5ltuvalt perekonnast ja riigist, ega piirdu ainult Eestis toimuvaga. V\u00e4liseestlased hoiavad samuti eestlust. Belli silmis pole Eesti tulevik mitte ainult siin, vaid ka seal\u00a0\u2013 teistes riikides. \u201eKui Eestis r\u00e4\u00e4gitakse rahvas\u00adtikukriisist, siis mina \u00fctlen: eestlus ei kao, kui me lubame sellel elada ka v\u00e4ljaspool piire.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Ta usub, et v\u00e4liseestlaste omaksv\u00f5tmine\u00a0\u2013 mitte ainult formaalselt, vaid p\u00e4riselt, arvestades ja toetades\u00a0\u2013 on Eesti ainulaadne v\u00f5imalus. Tema enda panus v\u00f5ib olla v\u00e4ike, kuid t\u00e4hendusrikas: \u201eMa tahan, et kui m\u00f5ni laps laulab Austraalias S\u00f5rve laagris \u201eOlen homme parem, kui olin eile. Olen homme parem, kui olin t\u00e4na\u201c, siis ta teab, et need s\u00f5nad ei ole ainult minevik, vaid ka tema enda tulevik.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Kas Eesti v\u00f5i Austraalia?<\/h2>\n\n\n\n

Selles k\u00fcsimuses on Lachlan Belli s\u00f5nul suureks kaalukeeleks t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused. V\u00e4lismaalastel on Eestis keeruline t\u00f6\u00f6d leida, eriti kui keele\u00adoskus pole B2-tasemel. Noorte t\u00f6\u00f6puudus on suur ning miinimumpalk siinset elukallidust arvestades v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/p>\n\n\n\n

Mu sugulased, kes elasid Eestis k\u00fcmme aastat tagasi, \u00fctlevad, et hinnad on nii palju t\u00f5usnud, et nad ei saaks siin enam elada,\u201c t\u00f5deb Bell.<\/p>\n\n\n\n

Folkloorieriala valides ei l\u00e4htunud Bell mitte tulevikus ootavast palgast, vaid oma huvidest ja kirest. Rahastusega on meie kultuurivallas v\u00e4ga kehvasti. \u201e\u201eTartu 2024\u201c oli erand\u00a0\u2013 see andis lootust, et kultuurile p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu. Aga n\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle tunne, et k\u00f5ik on m\u00f6\u00f6das. See teeb kurvaks,\u201c lausub ta.<\/p>\n\n\n\n

Ta ei pea l\u00f5plikku otsust oma\u00ad tuleviku kohta veel langetama: akadeemiline aasta on alles poole peal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eMa tahan, et kui m\u00f5ni laps laulab Austraalias S\u00f5rve laagris \u00f5htul eesti keeles \u201eOlen homme parem, kui olin eile. Olen homme parem, kui olin t\u00e4na\u201c, siis ta teab, et need s\u00f5nad ei ole ainult minevik, vaid ka tema enda tulevik,\u201c …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1585,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,30],"tags":[],"class_list":["post-1463","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-saame-tuttavaks"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1463","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1463"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1463\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1654,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1463\/revisions\/1654"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1463"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1463"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}