{"id":1450,"date":"2025-11-14T01:10:00","date_gmt":"2025-11-13T23:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1450"},"modified":"2026-02-13T01:48:56","modified_gmt":"2026-02-12T23:48:56","slug":"juri-talvet-parem-aga-on-motlen-armastada-kasust-valja-tegemata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/juri-talvet-parem-aga-on-motlen-armastada-kasust-valja-tegemata\/","title":{"rendered":"J\u00fcri Talvet: Parem aga on, m\u00f5tlen, armastada k\u00e4sust v\u00e4lja tegemata<\/em>*"},"content":{"rendered":"
\n\t
\n\t\t\t\t

Armastus<\/strong><\/h3>\n

on k\u00e4sk, nii m\u00f5tles
\nKierkegaard. Parem aga
\non, m\u00f5tlen, armastada
\nk\u00e4sust v\u00e4lja tegemata.
\n\u00c4ra tundes
\nhingest hingeni,
\nvastates
\nverest vereni,
\nolgu \u00fcles,
\nolgu alla
\nlennul
\nsaabumise paika
\nteadmata.<\/p>\n

J\u00fcri Talveti luuletus \u201eArmastus\u201c ilmus esmakordselt 1996. aastal Loomingus nr 12, p\u00e4lvis 1997. aastal Juhan Liivi luuleauhinna ja on t\u00f5lgitud enam kui 80 keelde.<\/em><\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

* Rida luuletusest \u201eArmastus\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri Talvet on renessanslikult mitmek\u00fclgne isiksus: temasse mahuvad \u00e4ra maailma\u00adkirjanduse \u00f5ppej\u00f5ud, kirjandusteadlane, luuletaja, t\u00f5lkija ja esseist. \u201eK\u00f5ik see on \u00fcks ja sama \u2013 loovus,\u201c \u00fctleb ta. \u201eKirjandust ei saa \u00f5petada ise seda uurimata v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5ttega sellesse s\u00fcvenemata, kaasa ja sisse elamata, oma eluga seda vastu v\u00f5tmata.\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kohtume emeriitprofessor J\u00fcri Talvetiga Werneri kohvikus. Allkorrusel sumiseb elu, tudengid saalivad kohvi\u00adtopsidega edasi-tagasi v\u00f5i kl\u00f5bistavad arvutiklahve. \u00dcleval galeriis, mille seinu ehivad Tartu vaimuinimeste sar\u017eid, on vaiksem. Talvet r\u00e4\u00e4gib kirglikult, puhuti muheleb, jutustab meelsamini teistest kui endast.<\/p>\n\n\n\n

Kujutlen \u00f5hustikku 1990-ndate alguse \u00fclikoolis, mil loodi hispanistika \u00f5ppekava ja palju muudki, mis seni v\u00f5imalik polnud: k\u00f5ik otsekui p\u00e4\u00e4ses paisu tagant valla, kammitsad langesid maha; filoloogiatudengeid \u00f5petasid Talveti k\u00f5rval sellised isiksused nagu Peeter Olesk, Linnart M\u00e4ll, Jaan Unt\u00a0\u2026<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeiega ei k\u00e4itutud nagu tittedega, vaid nagu tulevaste kolleegidega\u00a0\u2013 juba see pani meid tundma vastutust ja aukartust,\u201c kirjeldab \u00fcks toonaseid tudengeid. \u201eMe lihtsalt ahmisime J\u00fcri Talveti loenguid, pastakas ei j\u00f5udnud j\u00e4rele. \u00d5ppej\u00f5ud oli ainus teadmiste allikas \u2013 ja Talveti teadmiste pagas oli s\u00fcgav ja p\u00f5hjalik!\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
J\u00fcri Talveti laialdased teadmised ja muhe olek s\u00fcmpatiseerivad ka praegustele \u00fcli\u00f5pilastele.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Teie akadeemiline elu on n\u00fc\u00fcd kestnud raskesti hoomatavad 52\u00a0aastat, pluss \u00f5pinguaastad. Kas m\u00e4letate, milline oli teie meeleolu, v\u00f5i \u00f5igem oleks ehk k\u00fcsida: meele olu, kui 1973.\u00a0aastal esimest korda v\u00e4liskirjanduse \u00f5ppej\u00f5una \u00fcli\u00f5pilaste ette astusite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oma esimestest loengutest ei m\u00e4leta ma \u00f5ieti midagi. Kindlasti olin \u00e4hmi t\u00e4is, kohmetu ja h\u00e4belik, sisimas rahulolematu oma pealiskaudsuse p\u00e4rast m\u00f5nes loengus. Katsusin vigu parandada ja l\u00f5puks v\u00e4ljen\u00addasin oma m\u00f5tte\u00adk\u00e4ike vabalt, konspekti vaatamata.<\/p>\n\n\n\n

Filosoofia ja l\u00e4\u00e4ne kirjanduse ajaloo kursused olid suure mahuga ja n\u00f5udsid tudengitelt lugemis\u00adpingutust. Siiski tundub mulle, et kirjanduse \u00fcldkursuste kaudu imbus noortesse annus s\u00fcvakultuuri ja vaimsust.<\/p>\n\n\n\n

Filosoofia ja loovkirjandus p\u00f5imuvad oma\u00advahel tihedaimal viisil. Sellest on t\u00e4nastel \u00fcli\u00ad\u00f5pilastel\u00a0\u2013 \u00fcksk\u00f5ik, kas humanitaarias v\u00f5i m\u00f5nes muus vallas\u00a0\u2013 vahest just k\u00f5ige enam puudus. See ei ole kaugeltki mitte ainult Eesti viga, vaid \u00fcldine viletsus k\u00f5rghariduses kus tahes. Kul\u00adtuuri ja vaimsuse vaegus seletab muu hulgas praeguse maailma kriisi ja trag\u00f6\u00f6diat.<\/p>\n\n\n\n

Milline vaimsus valitses 1960-ndate l\u00f5pu ja 70-ndate alguse \u00fclikoolis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Filoloogias k\u00f6itsid mind algusest peale k\u00f5ige enam kirjanduskursused\u00a0\u2013 nii professor Villem Alttoa v\u00e4liskirjanduse kursus kui ka pesueht inglase, p\u00e4rast eluseiklusi Tartusse sattunud Arthur Robert Hone\u2019i inglise kirjanduse ajaloo kursus. Hone oli enne suurt s\u00f5da saanud Cambridge\u1fbdis magistrikraadi romaani filoloogias ning eriti kiindunud hispaania kirjandusse ja luulesse. Tema \u00fcmber oli Tartus ja \u00fclikoolis eriline aura. Ta oli ainus k\u00f5rgharitud v\u00e4lismaalane, kel pahempoolse liberaalina l\u00e4ks korda siin elamisluba saada. Nii kaua, kuni jaksas, \u00f5petas ta huvilistele hispaania keelt, mida \u00fclikooli ametlikus \u00f5ppekavas ei olnud ega tollal saanudki olla.<\/p>\n\n\n\n

Hone oli mu l\u00f5put\u00f6\u00f6 juhendaja. Ta suri selsamal 1972.\u00a0aasta kevadsuvel, kui ma \u00fclikoolist dip\u00adlomi sain. Olin \u00fcks viimaseid, kes teda haigla\u00adpalatis k\u00fclastas.<\/p>\n\n\n\n

Oma erialal olen kunagise n\u00f5ukogude\u00adaegse s\u00fcsteemiga v\u00e4gagi rahul. Sain oma kandidaadi\u00adkraadi kaitsta n-\u00f6 kraaditaotlejana\u00a0\u2013 see polnud statsionaarne doktori\u00f5pe v\u00f5i aspirantuur. Mu peakohustus oli valmis saada v\u00e4itekiri ja soori\u00adtada kolm eksamit Leningradi \u00fclikooli l\u00e4\u00e4ne kirjanduse ajaloo kateedris. See t\u00e4hendas kohustust iseseisvalt l\u00e4bi uurida kogu materjal, mis nende kolme eksamiteema kohta k\u00e4ttesaadav oli: vanemast hispaania kirjan\u00addusest Baltasar Graci\u00e1n ja barokk; 20.\u00a0sajandi hispaania kirjandusest Camilo Jos\u00e9 Cela ja \u00fchiskonnakriitiline, sh eksistentsialistlik proosa; Euroopa kirjanduse ajaloost Jonathan Swift ja tema grotesk, mis on j\u00e4tkuks barokile.<\/p>\n\n\n\n

Muidugi oli tollases \u00fclikoolis sundkursusi, mis t\u00fc\u00fctasid ja masendasid\u00a0\u2013 p\u00e4ev n\u00e4dalas s\u00f5jalist v\u00e4lja\u00f5pet, poliit\u00f6konoomia, mis mind p\u00f5rmugi ei huvitanud, juba oma nimetuses absurdilik \u201eteaduslik kommunism\u201c\u00a0\u2013, aga selle k\u00f5rval ei puudunud ka t\u00f5sisem filosoofia.<\/p>\n\n\n\n

\n

Pole vaja j\u00e4\u00e4da ootama ja lootma, et sulle \u00fclikoolis midagi p\u00e4he pannakse. Veel v\u00e4hem tuleks omaks v\u00f5tta seda, mida v\u00e4gisi p\u00e4he ja suhu topitakse. K\u00f5ige t\u00e4htsam on omaenda huvi, kiindumus.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Palju s\u00f5ltus ka \u00f5ppej\u00f5ust. Tartu \u00dclikooli filosoofidest oli mul s\u00f5bralik vahekord m\u00f5negagi, otse t\u00e4nulik olen aga Rem Blumile, kellele tegin filosoofia ajaloo eksami; Jaan Rebasele, kes lubas mul kandidaadieksami referaadi teha Jos\u00e9 Ortega y Gassetist; Leonid Stolovit\u0161ile, kellele tegin arvestuse esteetikast ja kellega hiljem aeg-ajalt t\u00e4naval kohtudes meeldivalt juttu puhu\u00adsime. Ta oli ise andekas luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Esimest uurimuslikku artiklit\u00a0\u2013 muide Marie Underist ja esperantost\u00a0\u2013 \u00f5hutas mind kirju\u00adtama \u00fcldkeeleteaduse professor Paul Ariste.<\/p>\n\n\n\n

\u00dched v\u00e4hesed, kel eestlastena oli tead\u00admisi maailmakirjandusest, olid Ivar Ivask ja Ain Kaalep. P\u00e4rast s\u00f5da sai Kaalepist, kes oli \u00fclikoolis eesti filoloogiat \u00f5ppinud, hispaania-, portugali- ja katalaanikeelse luule peamine otset\u00f5lkija. Ta ei kiitnud mu varajasi t\u00f5lkekatsetusi kunagi, kuid n\u00f5ustus ikka minuga koost\u00f6\u00f6s t\u00f5lkima\u00a0\u2013 olgu ajakirjale Noorus, kus avaldasime Ladina-Ameerika kirjanduse bukette, v\u00f5i Loomingu Raamatukogule, kus ilmusid valimikud Salvador Espriu ja Vicente Aleixandre luulest.<\/p>\n\n\n\n

Ain Kaalepi koju Elvas juhatas mind tudengip\u00e4evil Olev Remsu. Sain vestlustest ja kohtumistest Ainiga loominguks innustust ja t\u00f5lkimiseks \u00f5petust rohkem kui kelleltki teiselt \u2013 just tema luuletusi ja t\u00f5lkeid uurides ja neist ka kirjutades.<\/p>\n\n\n\n

Ivar Ivaskiga oli mul kuni tema surmani s\u00fcdamlik kirjavahetus \u00fcle ookeani. Tema pintsak, mille Ivari naine Astrid, silmapaistev L\u00e4ti poetess, mulle kinkis, ripub praegugi mu nagis.<\/p>\n\n\n\n

Te l\u00f5petasite Tartu \u00dclikooli inglise filoloogi ja inglise keele \u00f5petajana. Kas akadeemilise raja humanitaarias n\u00e4itas teile k\u00e4tte perekond?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Isal oli ehitusinseneri k\u00f5rgharidus tehnika\u00fclikoolist. Vaimseid \u00e4ratusi oli ta saanud oma isalt Jaan Perlerilt, kunagiselt J\u00e4\u00e4rja vallasekret\u00e4rilt, nagu ka oma lugemishuviliselt emalt.
Mu paksude mustade juustega pruuni\u00adsilmne ema, l\u00e4ti-(liivi-)eesti verd Marta Antonie oli s\u00fcndinud M\u00f5isak\u00fclas rauavabriku meistri peres. Enne s\u00f5da \u00f5ppis ta Tallinnas pedagoogilises koolis ja seej\u00e4rel Haapsalus \u00f5petajate seminaris. Kui aega nelja lapse kasvatamisest ja kodut\u00f6\u00f6dest \u00fcle j\u00e4i, j\u00e4tkas ta algkooli\u00f5petajana. Ema oli \u00e4rgas ja kirglikult kriitiline, v\u00f5ttis, v\u00e4hemalt kodus, s\u00f5na \u00f5igluse ja aususe kaitseks.<\/p>\n\n\n\n

Kui isa ehitatud maja poolenisti valmis sai, sigines sinna klaver.<\/p>\n\n\n\n

Mu \u00f5dedest \u00f5ppis Anne eesti keelt ja kirjandust, Malle aga romaani-germaani filoloogiat ja klaverim\u00e4ngu. Malle on avaldanud luule\u00adkogu ja t\u00f5lkinud v\u00e4\u00e4rtteoseid inglise ja prantsuse keelest. Vend Enn sidus oma elutee merega ja sai kauges\u00f5idukapteni paberid.<\/p>\n\n\n\n

Mida \u00f5ppimine ja \u00f5petamine teile \u00fcldisemalt on t\u00e4hendanud? Mis on see professori ja \u00fcli\u00f5pilase akadeemilise suhte kvintessents?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pole vaja j\u00e4\u00e4da ootama ja lootma, et sulle \u00fclikoolis midagi p\u00e4he pannakse. Veel v\u00e4hem tuleks omaks v\u00f5tta seda, mida v\u00e4gisi p\u00e4he ja suhu topitakse. K\u00f5ige t\u00e4htsam on omaenda huvi, kiindumus. Kui see on t\u00e4rganud, tuleks igal juhul ise edasi \u00f5ppida ja uurida.<\/p>\n\n\n\n

Ehk on \u00fcli\u00f5pilase ja \u00f5ppej\u00f5u inspi\u00adreeriva l\u00e4bik\u00e4imise vahetuim n\u00e4ide minu vahekord Arthur Robert Hone\u2019iga. Tema ametikohustus oli pidada meile loenguid inglise kirjandusest, aga sisim kiindumus oli hispaania kirjandus, eriti Pedro Calder\u00f3n de la Barca draama\u00adlooming. Nooruses oli ta ka ise luulet kirjutanud. Samuti olid tema huvideks hiina luule ja muistne filosoofia. Hone\u2019i surma j\u00e4rel kirjutasin j\u00e4releh\u00fc\u00fcdena talle sonetisarnase luuletuse, kus p\u00fc\u00fcdsin kokku v\u00f5tta tema loengute vahele poetatud elutarkuseteri.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks \u00f5petamisele \u00fclikoolis olete kirjandusteadlane, luuletaja, t\u00f5lkija ja esseist. Kuidas k\u00f5ik need t\u00fc\u00fcbid teis \u00fche katuse alla mahuvad? Kas nende vahel on ka v\u00e4ikest pinget?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ei ole mingeid eraldi kambrikesi ega t\u00fclisid. K\u00f5ik on \u00fcks ja sama: loovus, mille tuumas tahes-tahtmata p\u00f5imuvad filosoofia ja esteetika ning muu. Kirjandust ei saa \u00f5petada ise seda uurimata v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5ttega sellesse s\u00fcvenemata, kaasa ja sisse elamata, oma eluga seda vastu v\u00f5tmata. Loovkirjanduse s\u00fcdamik on minu jaoks luule.<\/p>\n\n\n\n

Mis on see igaviku h\u00e4\u00e4l, mis heas luules k\u00f5lab\u00a0\u2013 kas seda saab kirjeldada, seletada? Kuidas see luuletajani j\u00f5uab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hea luuletus s\u00fcnnib tavaliselt paljude tegu\u00adrite koosm\u00f5jus: s\u00fcnnip\u00e4rane eeldus, tundlikkus \u00fcmbritseva maailma puudutusi vastu v\u00f5ttes, haavu saades, v\u00f5ime luua algup\u00e4raseid kujundeid, sealjuures eeskujusid v\u00f5i iseennast kordamata.<\/p>\n\n\n\n

Head algup\u00e4rase luuletuse ja selle poeetika ehk v\u00e4rsikunsti olemust tabab mu meelest t\u00e4iuslikult saksa romantismi \u00fche suurkuju, Goethe kaasaegse Friedrich Schlegeli j\u00e4reldus: iga uue algup\u00e4rase hea luuletuse k\u00f5ige t\u00e4ielikum poeetika on see luuletus ise. Schlegelit tuleks t\u00f5lgendada nii, et luule tundlik vastuv\u00f5tja saab luuletaja filosoofiat ja esteetikat parimal viisil tuletada luuletusest endast.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas teie loomet\u00f6\u00f6 viimasel ajal on edenenud? Kas l\u00e4hiajal on kavas midagi avaldada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2023.\u00a0aastal oli mul v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tada T\u00fcrgis Bursa linna l\u00e4hedal kirjanike loome\u00admajas. Panin seal juba varem kirjutatud, kuid peamiselt avaldamata luuletustest kokku raa\u00admatu, mis ilmus pealkirjaga \u201eSee maa peal saladuseks j\u00e4\u00e4ma pidi\u201c (Ilmamaa, 2024 \u2013 toim.).<\/p>\n\n\n\n

Lisaks hakkasin seal kirjutama pikemat poeemi\u00adsarnast luuleteost, kus kujutlesin end inglise suure romantiku George Gordon Byroni T\u00fcrgi-teekonda j\u00e4tkamas, kaks sajandit p\u00e4rast teda. P\u00f5imisin oma poeemi katkendeid Byroni p\u00e4evikuist, sain innustust tema luule \u00fchiskondlikust tundlikkusest ja \u00f5igluseihast. Ta tundis muide h\u00e4sti hispaania kirjandust ja tal oli ka keele\u00adteaduslikke huvisid; tema mahukas poeem \u201eDon Juan\u201c j\u00e4i aga pooleli, sest ta haigestus Kreeka armees t\u00fcrklaste vastu s\u00f5dides ja suri 36-aastaselt.<\/p>\n\n\n\n

Suutsin enam-v\u00e4hem oma tunduvalt l\u00fchema poeemi l\u00f5petada, kuid olin masenduses nii Ukraina kui ka just siis uue hooga vallandunud Gaza konfliktist ja genotsiidist. Otsustasin, et kui ma \u00fcldse oma poeemi avaldan, siis alles hiljem, kui koletu s\u00f5jatrag\u00f6\u00f6dia v\u00e4hemalt neis kahes koldes on l\u00f5ppenud.<\/p>\n\n\n\n

Olete hispaania keelest eesti keelde t\u00f5lkinud suure hulga v\u00e4\u00e4rtkirjandust ja vahendanud eestikeelseid tekste hispaania keelde. Mis teid hispaania keele ja kirjanduse juures k\u00fctkestab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esialgu oli see huvi v\u00f5\u00f5ra vastu, kes minu meelest \u00fclekohtuselt kaua oli meie noorest kirjanduslikust loovkultuurist peaaegu k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud, v\u00f5rreldes teiste suurte l\u00e4\u00e4ne kultuuride kirjanduse ja ka vene kirjandusega. Avastamist tundus hispaania\u00adkeelse kirjanduse vallas l\u00f5putult, ja eks seda tegelikult ongi. Siiski m\u00f6\u00f6nan, et kuna see \u201ev\u00f5\u00f5ras\u201c enam nii v\u00f5\u00f5ras ei ole kui varajasel kokkupuutel, siis hakkame m\u00e4rkama, et selle algup\u00e4ra ei pruugi olla nii s\u00fcgav ja pidev, kui v\u00e4limuse j\u00e4rgi v\u00f5inuks loota.<\/p>\n\n\n\n

Teil on kirjandusteadlase ja \u00f5ppej\u00f5una justkui kaks elu: olete nii hispanist kui ka komparatist, aastast 1994 olete juhatanud Eesti V\u00f5rdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ja toimeta\u00adnud rahvusvahelist v\u00f5rdleva kirjandusteaduse aastav\u00e4ljaannet Interlitteraria. Mis on maa\u00adilma\u00ad\u00ad\u00adkirjanduse suur probleem anno <\/em>2025?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Postmodernismi ja turuideoloogia m\u00f5jul on v\u00f5rdleva kirjandusteaduse suured probleemid paraku killunenud. Ka maailmakirjanduse kaanonis ei tundu enam leiduvat varasemat selgroogu, mille kujundajaks ja tagajaks on olnud peamiselt kirjanduse rahvuslikud ja \u00fclerahvuse\u00adlised ajalood. J\u00e4tku sellele ei paista tulevat, v\u00f5i kui tulebki, siis sisult kirjude artiklite kogumikena ja eba\u00fchtlase kirjutamiskvaliteediga.<\/p>\n\n\n\n

\n

Hea luuletus s\u00fcnnib tavaliselt paljude tegu\u00adrite koosm\u00f5jus: s\u00fcnnip\u00e4rane eeldus, tundlikkus \u00fcmbritseva maailma puudutusi vastu v\u00f5ttes, haavu saades, v\u00f5ime luua algup\u00e4raseid kujundeid, sealjuures eeskujusid v\u00f5i iseennast kordamata<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Maailmakirjanduse kaanoni killustumist teadvustades sugenes m\u00f5te tekitada siin v\u00e4iksel maal uudne kirjanduse leksikon, mis heal juhul ei aegu kunagi. See v\u00f5iks olla \u00fchtlasi meie rahvusliku loovkirjanduse selgroog, asendaks tr\u00fckitud kirjanduslugusid ja tagaks j\u00e4tku viima\u00adsele tr\u00fckis ilmunud \u201eEesti kirjanike leksiko\u00adnile\u201c (Eesti Raamat, 2000 \u2013 toim<\/em>.).<\/p>\n\n\n\n

Uus, virtuaalne leksikon ei v\u00e4lista sugugi selle perioodilist ilmumist paberil. See on tohutu suur, kuid loode\u00adtavasti t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6. Praeguseks on seal enam kui 700\u00a0eesti kirjaniku loomeprofiil koos v\u00f5imalikult t\u00e4ie\u00adliku andmestikuga nii algup\u00e4rase loomingu kui ka t\u00f5lkelise ja kriitilise retseptsiooni kohta mis tahes paigas maailmas. Juba praegusel kujul toetab e-leksikon usaldusv\u00e4\u00e4rselt eesti loovkirjanduse ja kirjanduskultuuri uurimist ja vastuv\u00f5ttu nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel pinnal.<\/p>\n\n\n\n

Interlitteraria j\u00e4tkab rahvusvahelise ajakirjana, mille autorid on nii v\u00e4lismaalased kui ka meie oma Eesti kirjandusuurijad. T\u00e4navu sai Interlitteraria 30-aastaseks. Olin selle asu\u00adtaja ja pikki aastaid toimetaja, praegu vabatahtlik \u00fclevaataja-n\u00f5uandja.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Hea luule v\u00f5ib s\u00fcndida \u00f5ige erinevates laadides ja erineva algup\u00e4raga, mis kunagi t\u00e4ielikult ei kordu, \u00fctleb J\u00fcri Talvet. Foto: Anni \u00d5nneleid \/ Delfi Meedia \/ Scanpix<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Olete p\u00f5hjalikult uurinud ja m\u00f5testanud Juhan Liivi loomingut. Arhiivimaterjalidesse s\u00fc\u00fcvides olete leidnud ka \u00fcht-teist, mis on Liivi-k\u00e4sitlust avardanud. Kuiv\u00f5rd on see Juhan Liivi teile luuletajana l\u00e4hemale toonud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Alguses v\u00f5rdlesin omavahel \u00fcksnes Liivi tr\u00fckis ilmunud luuletekste. Peagi sain aru, et see mulle t\u00e4it rahuldust ja kindlust j\u00e4reldusteks ei paku, kuni ma pole uurinud k\u00e4sikirju, mille Liiv endast maha j\u00e4ttis ja mis \u00f5nnekombel j\u00f5udsid varjule kirjandusmuuseumi.<\/p>\n\n\n\n

Arhiivis tegin avastusi ridamisi. Kirjutasin loomehoos, nii et sulg kuum, nagu \u00fctleks prantsuse luuletaja Th\u00e9ophile Gautier. Olen koostanud kolm Liivi luulevalimikku ja minu avastatud on tosinkond Liivi luuletust. Sealt v\u00f5ib terane lugeja leida m\u00f5negi \u00fcllatuse. Kas ta n\u00e4iteks on kuulnud luuletusest \u201eMinu naisele (kui mul naine oleks)\u201c, mis ilmus esimest korda aastal 2010?<\/p>\n\n\n\n

Mina n\u00e4en Liivis luuletajat-filosoofi. Enne mind oli Liivi luule k\u00e4sikirju \u00fcksikasjaliselt uurinud vaid kaks eestlast. Friedebert Tuglas arvas, et Liiv on ime, mil pole seletust\u00a0\u2013 vaimuhaige, kes vahest just haiguse t\u00f5ttu loob imelisi luuletusi. N\u00f5ukogude ajal olid arutlused luuletuste filosoofia \u00fcle ohtlik tegevus, ent kirjandusloolane Aarne Vinkel t\u00f5i k\u00e4sikirjadest p\u00e4eva\u00advalgele suure hulga Liivi luuletusi, mis on filosoofilised. Valimiku \u201eOh, elul ikka tera on\u201c pikemas saatek\u00e4sitluses keskendun nimelt Juhan Liivile kui silmapaistvale m\u00f5tlejale ja sama on korratud ka monograafias.<\/p>\n\n\n\n

\u00dctleme siis nii: Liiv pole t\u00e4htis \u00fcksnes luuletajana, vaid ta on luuletaja-m\u00f5tleja (nagu enne teda Peterson ja Kreutzwald), kelle vabam\u00f5tluslikud loovteosed korvavad filosoofilise traditsiooni m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatut kasinust meie noores rahvuskultuuris.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli kirjastuses on ilmumas koondteos, mis sisaldab teiega tehtud intervjuusid ja arvustusi. Milliste m\u00f5tetega selle materjali tr\u00fckki andsite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See oli suurem t\u00f6\u00f6, mille l\u00f5petasin 2023.\u00a0aasta suvel Ventspilsi kirjanike loomemajas. Seal kohaldasin emakeelde neid tekste, mis algu\u00adp\u00e4raselt olid ilmunud kas inglise v\u00f5i hispaania keeles. Need on mu memuaarid.<\/p>\n\n\n\n

Algusest peale tahtsin raamatu kokku panna loome\u00adm\u00e4lestustena, v\u00e4ltides teadlikult omaeluloolisust\u00a0\u2013 mis minu meelest enamikus raama\u00adtutes vesistub igap\u00e4evatoimingutes, kordub raamatust raamatusse, kahandab nende t\u00e4hendust kultuuris. P\u00e4ris ilma eluta muidugi ei saa, sest looming on samuti elu osa.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kogu maailmas k\u00e4ib praegu v\u00f5itlus demokraatia ja diktatuuri vahel, see ei ole midagi muud. Demokraatia eest tuleb igal juhul v\u00f5idelda, sest see on ainus, mis mingisugusegi \u00f5igluse tagab.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Olete osalenud 30\u00a0rahvusvahelisel luulefestivalil, viimati augustikuus Moldovas. Milline mulje j\u00e4i? See oli ju ka aeg, mil seisid ees sealsed valimised.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

(V\u00e4ikese muigega suunurgas.) M\u00f5nesid festi\u00advalist osav\u00f5tjaid pahandas, et me ei saanud oma luulet esitada. Meid oli kokku 20, aga esi\u00adneda lasti eksootilisematel: kasahhi mehel, india poetessil, \u00fchel ameeriklasel ja \u00fchel USA-s t\u00f6\u00f6taval moldova luuletajal. Meie s\u00f6\u00f6kide-jookide ja majutuse eest maksis Moldova-Ameerika \u00dclikool.
Peamine oli siiski, et saime omavahel suhelda. Ja k\u00f5ik luuletused ilmusid t\u00f5lkes festivali antoloogias, igalt neli-viis luuletust, nii et kirjalik j\u00e4lg j\u00e4i maha.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks paluti meil osaleda kuulajatena rahvus\u00advahelisel konverentsil, mille sisu oli Moldova eurointegratsioon. Minu meelest v\u00f5iks Moldova Euroopa Liitu vastu v\u00f5tta. Nad on head, s\u00fcdamlikud ja t\u00f6\u00f6kad inimesed ja p\u00fc\u00fcavad suhte\u00adliselt v\u00e4heste vahenditega teha, mida v\u00e4hegi saavad.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche p\u00e4eva k\u00f5ndisin kuni v\u00e4simuseni Chi\u0219in\u0103us ringi. K\u00f5ik oli tipp-topp, oli kohvikuid ja restorane. Osa inimesi muidugi tajub, et vene ajal oli toimetulek lihtsam, on tekkinud ebav\u00f5rdsus, ja seda kasutavad teatud j\u00f5ud paraku \u00e4ra. Maia Sandu on juhina imetlusv\u00e4\u00e4rne olnud. Kogu maailmas k\u00e4ib praegu v\u00f5itlus demokraatia ja diktatuuri vahel, see ei ole midagi muud. Demokraatia eest tuleb igal juhul v\u00f5idelda, sest see on ainus, mis mingisugusegi \u00f5igluse tagab.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas teie luuletajan\u00e4rv reageerib n\u00fc\u00fcdisaja turbulentsele maailmale \u2013 poliitilistele ja \u00fchiskondlikele protsessidele? Millest leiate oma s\u00fcdames rahu ja kinnitust?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Olen poliitilisele ja ideoloogilisele arengule maailmas kogu oma teadliku elu kaasa elanud, seda peegeldanud ja m\u00f5testanud kahes esseeraamatus, mis on t\u00f5lgitud ka inglise, hispaania ja itaalia keelde (\u201eS\u00fcmbiootiline kultuur\u201c ja \u201eK\u00fcmme kirja Montaigne\u2019ile\u201c \u2013 toim<\/em>.). Kol\u00admanda esseeraamatu \u201eTundmised\u201c ilmumist inglise keeles ootan ja loodan.<\/p>\n\n\n\n

Ma ei tea, kui paljud on t\u00e4hele pannud mu kirjandusliku teisiku J\u00fcri Perleri raamatukest \u201eOikumeeniline missa\u201c (2018 \u2013 toim<\/em>.). See m\u00f5neti m\u00e4nguline ja huumoriga, kuid ka masen\u00addusega varjundatud v\u00e4rsskroonika kajastab maailma s\u00fcndmusi ajal, kui Eesti riik sai saja-aastaseks. V\u00f5iks \u00f6elda, et see oli t\u00e4nase \u00f5nnetu maailma prel\u00fc\u00fcd. Kroonika kaks pea\u00adtegelast on needsamad, kes praegu, ainult et siis olid nad nooremad ja veel rohkem kuraasi, v\u00f5imuahnust ja edevust t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n

Alles hiljuti k\u00fcsis \u00fcks Kreeka ajaleht minult Eesti \u00f5huruumi tunginud Vene s\u00f5ja\u00adlennukite kohta. Mu essee ilmuski Kreekas, inglise keelest kreeka keelde t\u00f5lgituna. Eesti publikule seal suuremat uudist ei ole; poliitilise ajakirjanikuna ma j\u00e4tkata ei kavatse. (Muigab.)<\/p>\n\n\n\n

\u201eOikumeenilise missa\u201c viimane v\u00e4rsikolmik k\u00f5lab aga nii:<\/p>\n\n\n\n

meeste elureegli vastu \u201eole mees ja naine kinni kata\u201c maroko naistel puudub huvi
moskvas 2,5\u20134 miljonit inimest pensioni\u00adreformi vastu meelt avaldama tuli
eestis oli v\u00e4ga palav suvi<\/em><\/p>\n\n\n\n

Olen patsifist, aga tean ka seda, kes on v\u00e4givallatseja ja kes ohver. Loodan \u00f5iglast rahu.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Asjastunud mees<\/h3>\n\n\n\n

Athanase Vantchev de Thracy<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eSa ostad sada raamatut, neid eal
ei loe. Sust, kogujast, on targem kogu.\u201c
John Owen<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ta ostab kokku asju, tr\u00e4\u00e4ni terve lao,
tal h\u00e4\u00e4rber \u00e4gab koormast, t\u00fchja-t\u00e4hja t\u00e4is.
Ta p\u00e4evad l\u00e4bi vara kaeb, toast-tuppa k\u00e4ib
ja, saanud ise asjaks, t\u00fchjusesse kaob.
<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lkinud J\u00fcri Talvet, i<\/em>lmunud kogumikus \u201eVinum mysticum\u201c (Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2011)<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Kellele kell l\u00f6\u00f6b<\/h3>\n\n\n\n

P\u00fchitsused
XVII m\u00f5tisklus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

John Donne<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kell k\u00f5lab sellele, kes kuuleb teda;
h\u00e4\u00e4l vaikib siis, kuid tema k\u00f5last peale
kuulja on \u00fchendatud Jumalaga.
Kel pilk ei peatuks p\u00e4iksel, kui see t\u00f5useb?
Komeedil tol, mis s\u00f6\u00f6stab l\u00e4bi taeva?
Mis k\u00f5lin kuulmeist tabamata j\u00e4\u00e4ks?
Veel v\u00e4hem helin see, mis \u00e4ra saadab
siit ilmast t\u00fckki kuulja enda k\u00fcljest?

Ei ole inimest, kes iseendas
saar oleks; osa mandrist, ulgumerest
ta on. Kui meri rebib t\u00fcki maast,
j\u00e4\u00e4b v\u00e4iksemaks Euroopa \u2013 n\u00f5ndasama
kui k\u00e4ngub neem, su s\u00f5bra m\u00f5is v\u00f5i talu
v\u00f5i sinu enda oma, iga\u00fche surm
mind pisendab, ma inimkonda kuulun.
Seep\u00e4rast eales \u00e4ra p\u00e4ri, kellele
kell l\u00f6\u00f6b. L\u00f6\u00f6b sulle ta, l\u00f6\u00f6b sinu p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

Luuletuseks t\u00f5lkinud J\u00fcri Talvet, 2025<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

John Donne\u2019i algup\u00e4rane proosatekst:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Devotions<\/h3>\n\n\n\n

Meditation XVII<\/strong><\/p>\n\n\n\n

The bell doth toll for him that thinks it doth; and though it intermit again, yet from that minute that this occasion wrought upon him, he is united to God. Who casts not up his eye to the sun when it rises? But who takes off his eye from a comet when that breaks out? Who bends not his ear to any bell which upon any occasion rings? But who can remove it from that bell which is passing a piece of himself out of this world?

No man is an island, entire of itself; every man is a piece of the continent, a part of the main. If a clod be washed away by the sea, Europe is the less, as well as if a promontory were, as well as if a manor of thy friend\u2019s or of thine own were: any man\u2019s death diminishes me, because I am involved in mankind, and therefore never send to know for whom the bell tolls; it tolls for thee.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
J\u00fcri Talvet on koostanud mitu mahukat maailmakirjanduse \u00f5pikut, avaldanud arvukalt esseid ja artikleid maailmakirjan\u00addusest. Foto: Tiia K\u00f5nnussaar<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00fcri Talvet<\/h2>\n\n\n\n

Emeriitprofessor J\u00fcri Talveti (snd 17.12.1945) uurimisvaldkonnad on l\u00e4\u00e4ne kirjanduse v\u00f5rdlev poeetika, baroki poeetika, romantism, 20.\u00a0sajandi romaan ja luule, hispaania ja Ladina-Ameerika kirjandus, eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse seosed, kultuuridevahelised protsessid.<\/p>\n\n\n\n

Talvet on Tartu \u00dclikoolis alates aastast 1973 \u00f5petanud maailmakirjanduse v\u00f5rdlevat ajalugu, ta oli ka hispaania filoloogia \u00f5ppekava asutaja (1992\/1993) ja pikka aega selle koordineerija. Ta on koostanud mitu mahukat maailmakirjanduse \u00f5pikut, avaldanud arvukalt esseid ja artikleid maailmakirjan\u00addusest, sh raamatutes \u201eS\u00fcmbiootiline kultuur\u201c (2005), \u201eK\u00fcmme kirja Montaigne\u2019ile. \u201eIse\u201c ja \u201eteine\u201c\u201c (2014) ja \u201eTundmised\u201c (2019, k\u00f5ik ilmunud T\u00dc kirjastuses). Ta on kirjutanud monograafia \u201eJuhan Liivi luule\u201c (2012) ja r\u00f6\u00f6biti uurimist\u00f6\u00f6ga koostanud kolm Juhan Liivi luule valimikku: \u201eTuule\u00adhoog l\u00f5i vetesse\u201c (2007), \u201eOh, elul ikka tera on\u201c (2010) ja \u201eLumi tuiskab, mina laulan\u201c (2013, k\u00f5ik ilmunud kirjastuses T\u00e4nap\u00e4ev).<\/p>\n\n\n\n

Ta on avaldanud 12 algup\u00e4rast luulekogu ning tema luule\u00adtused on t\u00f5lkevalimikena ilmunud inglise, hispaania, prantsuse, rumeenia, itaalia, vene, jaapani, serbia, kreeka ja makedoonia keeles. Esseekogumikud on lisaks eesti keelele ilmunud inglise, hispaania, itaalia ja katalaani keeles. Detsemb\u00adris n\u00e4eb tr\u00fckivalgust kogumik \u201eImpeeriumist vabariiki\u201c, mis sisaldab muu hulgas J\u00fcri Talveti meenutusi ja temaga tehtud intervjuusid.<\/p>\n\n\n\n

Tunnustus<\/h3>\n\n\n\n
    \n
  • Eesti Vabariigi teaduse elut\u00f6\u00f6preemia 2021<\/li>\n\n\n\n
  • Tartu linna aukodaniku tiitel 2021<\/li>\n\n\n\n
  • Tartu \u00dclikooli suur medal 2011<\/li>\n\n\n\n
  • Maailma Kultuurin\u00f5ukogu (WCC) diplom 2010<\/li>\n\n\n\n
  • Ajakirja Akadeemia aastapreemia 2001<\/li>\n\n\n\n
  • Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rk 2001<\/li>\n\n\n\n
  • Hispaania Kuningriigi Isabel Katoliiklase orden 1992<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    * Rida luuletusest \u201eArmastus\u201d. J\u00fcri Talvet on renessanslikult mitmek\u00fclgne isiksus: temasse mahuvad \u00e4ra maailma\u00adkirjanduse \u00f5ppej\u00f5ud, kirjandusteadlane, luuletaja, t\u00f5lkija ja esseist. \u201eK\u00f5ik see on \u00fcks ja sama \u2013 loovus,\u201c \u00fctleb ta. \u201eKirjandust ei saa \u00f5petada ise seda uurimata v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5ttega …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1577,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-1450","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1450","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1450"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1450\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1904,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1450\/revisions\/1904"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1450"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1450"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1450"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}