{"id":1445,"date":"2025-11-14T01:03:00","date_gmt":"2025-11-13T23:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1445"},"modified":"2025-11-13T14:24:02","modified_gmt":"2025-11-13T12:24:02","slug":"hando-runnel-ja-mari-vallisoo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/hando-runnel-ja-mari-vallisoo\/","title":{"rendered":"Hando Runnel ja Mari Vallisoo"},"content":{"rendered":"

Kahel korral Juhan Liivi luule\u00adauhinna p\u00e4lvinud Hando Ru\u00adn\u00adneli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole \u00f5ppinud filoloogiat ega m\u00f5nd muud humanitaarala.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

\u201ePegasus\u201c<\/strong>\u00a0on rubriik, kus avaldatakse \u00fclikooli inimeste loomingut ajast aega. Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud v\u00f5i \u00f5petanud loovvaimude luuletusi valib ja vahendab J\u00fcri Talvet.<\/p>\n

Uuemad luuletused, karikatuurid ja l\u00fchijutud on oodatud aadressil ajakiri@ut.ee.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kui Hando Runnel asus ehi\u00adtama linna Eestile, siis Mari Valli\u00adsoo teatas 2001.\u00a0aasta Juhan Liivi luule\u00adau\u00adhinnaga p\u00e4rjatud luuletuse pealkirjas lausa m\u00e4rgiliselt vastupidist: \u201eEi ehita.\u201c Vanemas keeles t\u00e4hendas ehitama <\/em>sedasama mis ehtima<\/em>. V\u00f5ib vaielda, kes mida ehitas v\u00f5i ehitamata j\u00e4ttis. Kindel tundub aga, et nii Runneli kui ka Valli\u00adsoo loodu j\u00e4\u00e4b ehteks me s\u00fcnni\u00admaa luule ja keele k\u00f5la\u00adkotta.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\"Pildil<\/figure>
\n

J\u00e4rvamaalt p\u00e4rit Hando Runnel<\/strong> (snd 1938) on \u00f5ppinud keskkoolis Tartus ja Paides ning see\u00adj\u00e4rel 1957\u20131962 agronoomiat Eesti P\u00f5llumajan\u00adduse Akadeemias (praeguses maa\u00fclikoolis). Tema luule\u00adannet pandi t\u00e4hele varakult. Esikkogu \u201eMaa lapsed\u201c ilmus 1965.\u00a0aastal sarjas \u201eNoored autorid\u201c. Aastatel 1966\u20131971 t\u00f6\u00f6tas Runnel ajakirja Looming toimetuses ja paistis silma v\u00f5imeka kriitikuna. 1969.\u00a0aastal v\u00f5eti ta kirjanike liidu liikmeks. Luulek\u00fcpsuse esinduskogusid on \u201ePunaste \u00f5htute purpur\u201c (Eesti Raamat, 1982), mis k\u00fcll avaldati, kuid millest kirjutamine seej\u00e4rel \u00e4ra keelati.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rel, 1992.\u00a0aastal asutas Runnel Tartus tugeva rahvusliku ja s\u00fcvakultuuri\u00adlise kallakuga kirjastuse Ilmamaa. Ilmamaa \u201eEesti m\u00f5tteloo\u201c sarja n\u00fc\u00fcdseks 184\u00a0k\u00f6ite autorite seas on ridamisi Tartu \u00dclikooli \u00f5petlasi. Aastail 1992\u20131993 oli Hando Runnel Tartu \u00dcli\u00adkooli esimene vabade kunstide professor, aastal 2006 sai ta Eesti Rahvus\u00adkultuuri Fondi elut\u00f6\u00f6 t\u00e4nuauhinna, aastal 2012 valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. (Elu- ja loome\u00adandmeid saab vaadata Eesti kirja\u00adnike e-leksikonist<\/a>.)<\/p>\n\n\n\n

Runneli luulest olen kirjutanud pikemalt mitmel pool nii eesti kui ka inglise keeles. Tsiteerin siin katkendi kirjutisest \u201eHando Runnel ehk l\u00f5\u00f5p ja mure\u201c (raamatust \u201eL\u00e4bi \u00e4reva vere\u201c, HRS, 1999, koost. Mart Orav; ingl Estonian Literary Magazine 7, 1998):<\/p>\n\n\n\n

\u201eRunneli j\u00f5uline poeetiline natuur kogu varjundirikkuses hakkas kangastuma alates kolmandast luuleraamatust \u201eLaulu\u00adraamat ehk M\u00f5\u00f5ga\u00adneelaja ehk Kurbade kaitseks\u201c (1972). L\u00f5\u00f5plev-irvitav toon sai siit\u00adpeale valitsevaks, kuid sarnaselt n\u00e4iteks [Fran\u00e7ois] Villoni luulega ei ole see hajutanud s\u00fcgavusest aimuvaid valulikke seoseid. Luuletus \u201eKurbase kaitseks\u201c osutab Runneli maailmavaate\u00adlisele peajoonele\u00a0\u2013 eksistentsiaalsele murele \u201eteiste\u201c saatuse p\u00e4rast, vastu\u00adtuse ja s\u00fc\u00fc omaksv\u00f5tule ning l\u00f5puks luule\u00adtaja usule \u201ekurbade linna\u201c mo\u00adraal\u00ad\u00adsesse tugevusse\u00a0\u2013 just sellise linna lubab ta ehitada.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Nii palju<\/strong>

Nii palju s\u00fclle v\u00f5tta,
nii palju teha pai
ei arvand iial ette,
kui elus tehtud sai.

\u00dcht saatis naer ja p\u00e4ike,
teist saatis t\u00f5rges nutt,
siis iga\u00fchte aitas
su mingi muinasjutt.

Nad ilmusid su ette,
sul kulus tuhat paid,
j\u00e4i mure s\u00fcdamesse:
kas k\u00f5ik sest \u00f5nne said\u2026

(\u201eOli kevad, oli suvi\u201c, Eesti Raamat, 1992; Juhan Liivi luuleauhind 1993)


K\u00fc\u00fcnlap\u00e4eval<\/strong>

Taeva tulipunasel alasil
p\u00e4ike vasardab metsalatvu,
valged hanged on verise kumaga
ennast \u00fcleni kinni katnud.

\u00d6\u00f6sel p\u00f5hjavalguse p\u00f5levat
vahin maailmatelki,
imen p\u00e4rani silmisse
haiget m\u00fcstilist helki,

kuni t\u00e4hes\u00fctele sadeneb
viimaks pilvede koredat tuhka,
k\u00fclmast vabisev maailm ometi
vastu hommikut veidigi puhkab.

(Looming 4, 2022; Juhan Liivi luuleauhind 2023)

<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\"Pildil<\/figure>
\n

T\u00e4ies loomek\u00fcpsuses elust traagi\u00adliselt lahkuma pidanud Mari Vallisoo<\/strong> (1950\u20132013) s\u00fcndis n\u00f5u\u00adkogudeaegses Kallaste rajoonis, \u00f5ppis keskkoolis Tartus ja seej\u00e4rel majandustehnikumis Tallinnas (1970\u20131973) programmeeri\u00admise erialal. Aastail 1973\u20131980 t\u00f6\u00f6tas ta Tartus arvutust\u00f6\u00f6de mehhaniseerimise instituudis ning paar aastat \u00fclikooli loogika ja ps\u00fchholoogia kateedris. 1983.\u00a0aastal v\u00f5eti ta kirjanike liidu liikmeks, misj\u00e4rel oli vabakutseline.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Mari Vallisoo deb\u00fcteeris 1979.\u00a0aastal luulekoguga \u201eKallid koerad\u201c (Eesti Raamat) ja j\u00f5udis avaldada kokku \u00fcheksa luuleraamatut. 2013.\u00a0aastal postuumselt ilmunud luulekogu Kodavere murdes \u201eViim\u00e4ne vihim\u201c (Ilmamaa) k\u00e4tkes poetessi t\u00fctre Tuuli Vallisoo saate\u00ads\u00f5na. Tuuli Valli\u00adsoo ja Ann Kilgi koostatuna ilmus 2015.\u00a0aastal ka koondkogu luule\u00adtusi \u201eM\u00e4lestusi maailmast 1966\u20132013\u201c (Ilmamaa, 624 lk).<\/p>\n\n\n\n

Ise olin seotud Mari Vallisoo varasema valikkogu \u201eTabamatu toal\u00e4vel\u201c (T\u00dc kirjastuse \u201eKaasaja\u00adluule\u201c sari, 2011) v\u00e4ljaandmisega. Selle 75\u00a0luuletust valis v\u00e4lja autor ise. Kaanep\u00f6\u00f6rdele olen lisanud:<\/p>\n\n\n\n

\u201eMari Vallisoo luules kehastub ajalooline naine, \u00fcha valla armastuse aimusele, lootusele ja unistus\u00adtele t\u00e4iusest, lastest, kes tagavad elu j\u00e4tkumise, kodust. \u00dcrglooduse kutsungeid inimsoo teadvuses talletavad iidsed m\u00fc\u00fcdid ja folkloor, sealhulgas eestigi vanem rahva\u00adluule, mille motiive\u00a0\u2013 enamasti l\u00e4bi argielu k\u00f5ige lihtsamate toime\u00adtuste ja seikade\u00a0\u2013 Valli\u00adsoo p\u00f5imib oma luuletustesse.<\/p>\n\n\n\n

Selles luules hingab s\u00fcgavam aja\u00adlugu sisse ja v\u00e4lja s\u00fcnde, surmi ja nende endeid.<\/p>\n\n\n\n

Naise muistseid igat\u00adsusi j\u00e4\u00e4b varjutama mets ise, mille tumeduses elavad ka surm ja h\u00e4vituskihk. Selle l\u00e4hedusse seab Valli\u00adsoo lapses\u00fc\u00fctuse. Naise armastus on ikka t\u00e4iuslikum ja terviklikum mehe omast.<\/p>\n\n\n\n

Vallisoo luule vihjete h\u00e4marusest avaneb kahe sugupoole vahekorra lahendamatu pinge. Mehe edasiruttami\u00adsele, r\u00e4n\u00adnule \u00fchelt v\u00f5idult ja kangelasteolt teisele, m\u00f5is\u00adtuse ja j\u00f5u abil enesekehtestami\u00adsele vastandub naine\u00a0\u2013 paigal\u00adseisev, kohmakas, progressiga kohane\u00admatu, loodusega lootusetult seotu. See mina, kes siis, kui k\u00f5ik on h\u00e4vinud, uuesti s\u00fcnnitab tule. See Rahel, kes iga jumala hetk on armastet. See naine, kes toob ellu hellust, mis ka ei oleks k\u00f5ik selle ilma alandused, vaev ja valu.<\/p>\n\n\n\n

Vallisoo valdab s\u00f5na ja r\u00fctmi nii t\u00e4iuslikult kui vaid v\u00e4hesed eesti luuletajad. Nagu kaua enne teda Juhan Liiv, suudab Vallisoo oma p\u00f5hiliselt traagilist elutunnet edasi anda puhtais ja t\u00e4pseis kujundeis, kus luulet ei l\u00e4mmata otse\u00fctlemise raske last, vaid kus vihjelisus tagab lugejale avaraima m\u00f5eldava kujutlusruumi. Kiired \u00fcleminekud asisest argip\u00e4evast m\u00fc\u00fcti ja tagasi loovad v\u00e4ljendusliku \u00f5hulisuse, mida ei saa \u00f5ppida \u00fchestki poeetikast ega luulek\u00e4siraamatust.\u201c<\/p>\n\n\n\n

*<\/strong>
Tarkust armastanud, aga liiga.
L\u00e4inud jalgsi
mitte Rooma, mitte Riiga.
Tundnud teid ja teede tuhat ohtu,
vareme- ja vereurmarohtu.
Ometi ka orjavitsa.
Kus ta
valgeis sukis l\u00e4bi ilma musta
komberdab, kus tuhm ja tahm ja saast.
Mis tal arus!
Laulud isamaast.
Tulgu meile! Meil on pidu tants,
meil on kalevite kallimad.
Ei, tal mujale on asja.
Kes ta?
Otsib vett, et musti sukki pesta.
Selget p\u00fchaveega allikat.

(Looming 12, 1994; Juhan Liivi luuleauhind 1995)
<\/p>\n\n\n\n


Ei ehita<\/strong>

Ei ehita! \u00dcks ehitas
kuus p\u00e4eva palehigis.
Mis saanud sest!
Mis hirmus t\u00f5ug
neis lobudikes sigis!

Ei ehita! Ei tohigi \u2013
p\u00e4ev juba ammu seitsmes.
Pean hingama. \u00dcks m\u00f5tteke \u2013
peale-l\u00f5una rahusse
uinakule heites \u2013
mind veidi vaevab.
Samas, jah,
ta unub kusagille.
Et mina \u2013 seeaeg, kui k\u00e4is t\u00f6\u00f6,
ei liigutanud lille.
Need lilled ise liikugu!
Neil valgus, klorof\u00fcll.

Ja ma v\u00f5in rahus puhata.
Ja aega on mul k\u00fcll.

(Looming 11, 2000; Juhan Liivi luuleauhind 2001)
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kahel korral Juhan Liivi luule\u00adauhinna p\u00e4lvinud Hando Ru\u00adn\u00adneli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole \u00f5ppinud filoloogiat ega m\u00f5nd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi\u00adtama linna Eestile, siis Mari Valli\u00adsoo teatas 2001.\u00a0aasta Juhan Liivi luule\u00adau\u00adhinnaga …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":794,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[59,7],"tags":[],"class_list":["post-1445","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pegasus","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1445"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1445\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1658,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1445\/revisions\/1658"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1445"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1445"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}