{"id":1283,"date":"2025-09-05T01:07:00","date_gmt":"2025-09-04T22:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1283"},"modified":"2025-11-25T13:09:50","modified_gmt":"2025-11-25T11:09:50","slug":"varsked-teadustood-kierkegaardist-puuoonsusteni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-kierkegaardist-puuoonsusteni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: Kierkegaardist puu\u00f5\u00f5nsusteni"},"content":{"rendered":"

Suvel Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks hariduse ja teoloogia seoseid, kaubandus\u0161okkide m\u00f5ju, HIV kandjate v\u00e4hiriski ning puu\u00f5\u00f5nsuste t\u00e4htsust metsade elurikkuse toetamisel. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Igor Ahmedov <\/strong>kaitses teoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eKierkegaardian theology of education\u201c<\/a> (\u201eKierkegaardlik haridusteoloogia\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse hariduse ja teoloogia seoseid S\u00f8ren Kierkegaardi m\u00f5tlemise kaudu, esitledes haridust kui eksistentsiaalset ja teoloogilist teekonda. Esitatakse v\u00e4ide, et t\u00f5de ei peitu objektis ega subjektis, vaid suhtes. Inkarnatsiooni paradigma kaudu k\u00e4sitletakse Jumalat kui kehastunud \u00f5petajat. Esitatakse uus kierkegaardlik haridusteooria, mille kohaselt Jumal ongi haridus, ning kahtluse alla seatakse t\u00e4nap\u00e4evases sekulaarses \u00fclikoolis levinud haridusteoloogia k\u00e4sitlus, mis lahutab teoloogia tegemise ja uurimise.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Anne Kull, prof Nigel Tubbs (Winchesteri \u00dclikool), oponent prof Solveig Magnus Reindal (NLA K\u00f5rgkool, Norra).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mattia Bellini<\/strong> kaitses maailmakirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVideo games, narratives, and complexity\u201c<\/a> (\u201eVideom\u00e4ngud, narratiivid ja komplekssus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Videom\u00e4ngud on v\u00f5imas narratiivne meedium. Doktorit\u00f6\u00f6s keskendutakse m\u00e4ngude ja m\u00e4ngijate vahelise koostoime kaudu tekkivatele keerukatele kogemustele ning uuritakse, kuidas loo koostisosad ja jutustamistehnikad m\u00f5jutavad m\u00e4ngijate emotsioone ja m\u00f5tlemist. Sellega pakutakse m\u00e4ngudisainiks v\u00e4\u00e4rtuslikke teadmisi. Autor seob narratiivide ja tunnetusprotsesside keerukuse ning v\u00e4idab, et videom\u00e4ngud v\u00f5ivad aidata meil paremini m\u00f5ista maailma keerukust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Marina Gri\u0161akova ja Frank Nack (Amsterdami \u00dclikool), oponent vanemteadur Veli\u2010Matti Karhulahti (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Elisabeth Kaukonen<\/strong> kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRevealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions\u201c<\/a> (\u201eSugu soota keeles. Eesti keele sooliselt markeeritud s\u00f5navara ja selle tajumine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse eesti keele sooliselt markeeritud s\u00f5navara ja selle tajumist, kasutades korpusanal\u00fc\u00fcsi ja k\u00fcsitlusuuringut. Anal\u00fc\u00fcsitakse liits\u00f5nu, millel on soolise t\u00e4hendusega l\u00f5pp (-mees<\/em>, \u2013naine<\/em>, \u2013t\u00fcdruk<\/em>, -poiss<\/em>, -t\u00e4di<\/em> ja -onu<\/em>), ning liits\u00f5nu, mille sooline t\u00e4hendus paikneb esiosas (nais-<\/em> ja mees<\/em>-). T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on dokumenteerida sugude nimetamiseks olemas olevat s\u00f5navara ja uurida selle seoseid \u00fchiskondlike soorollidega. Tulemused n\u00e4itavad, et grammatilise soota eesti keel ei ole tegelikult sooneutraalne.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Liina Lindstr\u00f6m ja prof Raili Marling, oponent prof Jarmo Jantunen (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Heidy Meriste <\/strong>kaitses filosoofia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe emotion of guilt: integrating cases without perceived wrongdoing\u201c<\/a> (\u201eS\u00fc\u00fctunne: kaasates juhtumeid, kus pole valesti toimitud\u201c).<\/p>\n\n\n\n

S\u00fc\u00fctunnet tuntakse ka olukordades, kus moraalset eksimust pole, n\u00e4iteks kui auto\u00f5nnetuses on p\u00f5hjustatud kellegi surm, kuid seejuures ei saanuks autojuht midagi teisiti teha, v\u00f5i kui p\u00e4\u00e4setakse eluga katastroofist, kus paljud teised hukkuvad. Selline s\u00fc\u00fctunne p\u00f5hineb h\u00fcvep\u00f5hisel moraalil, kus r\u00f5hk on moraalselt halval olukorral, mitte valel teol. S\u00fc\u00fctunne tekib, kui inimene tajub end panustavat halba asjade seisu. Suures plaanis n\u00e4itab doktorit\u00f6\u00f6, kuidas s\u00fc\u00fcm\u00f5iste oleneb suurel m\u00e4\u00e4ral meie \u00fcldisest normatiivsest raamistikust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Margit Sutrop, oponent prof Edward Harcourt (Oxfordi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson<\/strong> kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eGarlieb Merkel\u2019s political thought: a Baltic perspective on enlightenment\u201c<\/a> (\u201eGarlieb Merkeli poliitiline m\u00f5te: Balti vaade valgustusele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Garlieb Merkel (1769\u20131850) oli \u00fcks Balti valgustusaja vastuolulisemaid autoreid, kelle teoseid on alates avaldamisest saatnud terav poleemika. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende s\u00fcnni kontekstis. Anal\u00fc\u00fcsitakse tema kriitikat p\u00e4risorjuse ja saksastamise kohta ning suhestumist Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Merkelit k\u00e4sitletakse nii vision\u00e4\u00e4ri kui ka vastuolulise autorina, eraldi vaadeldakse tema arusaamu revolutsioonist, Euroopast ja Napoleoni-vastasusest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof P\u00e4rtel Piirim\u00e4e ja prof Eva Piirim\u00e4e, oponent vanemteadur Pauls Daija (L\u00e4ti Rahvusraamatukogu).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Virginia Rap\u00fan Mombiela <\/strong>kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEvoluci\u00f3n en el uso del art\u00edculo por parte de estudiantes de grado estonias de lengua espa\u00f1ola. Un estudio longitudinal de corpus de aprendientes con \u00e9nfasis en la influencia interling\u00fc\u00edstica\u201c<\/a> (\u201eEestikeelsete bakalaureusetudengite hispaania keele artiklikasutuse kujunemine. Keeltevahelistele m\u00f5judele keskenduv longituudne \u00f5ppijakorpusuuring\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Hispaania keele artikli omandamine on keeruline \u00f5ppijatele, kelle emakeeles artikkel puudub. V\u00e4itekirjas uuritakse, kuidas hispaania keele artikli kasutus \u00f5ppe kestel areneb ja kuidas \u00f5ppijate keeltepagas seda protsessi m\u00f5jutab. Tulemused viitavad vajadusele artikli funktsioone \u00f5ppijatega p\u00f5hjalikumalt arutada. L\u00e4bim\u00f5eldud ja rikkalik sisend koos \u00f5petaja tagasiside ja metalingvistilise aruteluga aitab \u00f5ppijatel harjuda artikli kasutamisega erinevates s\u00fcntaktilistes ja semantilistes kontekstides, teha keele\u00f5ppe sihip\u00e4rasemaks ning tulemused p\u00fcsivamaks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad lektor Mari Kruse, kaasprof Gemma Mar\u00eda Santiago Alonso (Ljubljana \u00dclikool), oponent kaasprof Carmen Caro Dugo (Vilniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Mathias Juust <\/strong>kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDynamic effects of trade shocks\u201c<\/a> (\u201eKaubandus\u0161okkide d\u00fcnaamilised m\u00f5jud\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse kolme m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kaubandus\u0161oki makro- ja mikrotasandi m\u00f5ju. Positiivse n\u00e4itena suurendas EL-i ja L\u00f5una-Korea 2011.\u00a0aasta vabakaubandusleping EL-i eksporti autot\u00f6\u00f6stuses. Negatiivsete \u0161okkidena anal\u00fc\u00fcsitakse Venemaa 2014.\u00a0aasta sanktsioonide m\u00f5ju Eesti eksportijatele. Tulemused n\u00e4itavad, et suurema tootlikkusega ettev\u00f5tted kohanesid paremini. Edukas kohanemine s\u00f5ltus ka ekspordikogemusest, toote ja turu sobitamise v\u00f5imest ja juhtimisv\u00f5imekusest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Priit Vahter ja prof Urmas Varblane, oponendidprof Ari Kokko (Kopenhaageni Majandus\u00fclikool) ja prof Jo\u017ee P. Damijan (Ljubljana \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eleri Lillem\u00e4e<\/strong> kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePragmatic conscription: Perceptions and experiences of conscripts in Estonia\u201c<\/a> (\u201ePragmaatilise ajateenistuse kujunemisest Eesti ajateenijate kogemuste p\u00f5hjal\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas ajateenijad tajuvad oma teenistuskogemust ning kuidas kaitsev\u00e4gi ja \u00fchiskondlikud muutused seda m\u00f5jutavad. Selgus, et lisaks kohusetundele on oluliseks motivaatoriks isiklik areng ja oskuste omandamine. Teenistuse kasulikkust toetab l\u00e4hedaste positiivne suhtumine, liigne paindlikkus v\u00f5ib aga v\u00e4hendada motivatsiooni ja tuua esile ajateenijate sotsiaal-majandusliku ebav\u00f5rdsuse.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kairi Kasearu ja vanemteadur Eyal Ben-Ari (Jeruusalemma Strateegia ja Julgeoleku Instituut), oponent prof Torunn Laugen Haaland (Norra Kaitseuuringute Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sten Torpan<\/strong> kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEuropean disaster risk reduction institutions\u2019 practices in mitigating communication-related vulnerabilities in disasters\u201c<\/a> (\u201eEuroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuse leevendamisel h\u00e4daolukordades\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kommunikatsiooniprobleemid kriisiolukordades suurendavad inimeste haavatavust ja raskendavad otsuste langetamist. Euroopa kriisihaldajate tegevust anal\u00fc\u00fcsides selgus, et v\u00e4\u00e4rinfot ei k\u00e4sitleta s\u00fcsteemselt ja juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks kriisikommunikatsioonis on puudulikud. Haavatavuse v\u00e4hendamise meetmeid rakendatakse eba\u00fchtlaselt, s\u00f5ltudes peamiselt kogemusest ja ressurssidest. T\u00f6\u00f6 peamine j\u00e4reldus on, et kommunikatsioonit\u00f5rgetest tuleneva haavatavuse v\u00e4hendamine n\u00f5uab struktuurset ja t\u00f5endusp\u00f5hist institutsionaalset l\u00e4henemist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kati Orru ja kaasprof Sten Hansson, oponent prof Bengt Johansson (G\u00f6teborgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Keerthana Chithanathan<\/strong> kaitses neuroteaduste alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDistinct roles of miR-146a and miR-146b in neurons and microglia\u201c<\/a> (\u201eMiR-146a ja miR-146b erinevad rollid neuronites ja mikrogliias\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks oluline aju protsessides osalevate molekulide r\u00fchm on mikroRNA-d (miRNA-d), mis aitavad reguleerida geenide aktiivsust. V\u00f5tmeroll aju p\u00f5letiku ja immuunvastuste kontrollimisel on perekonnal miR-146, kuhu kuuluvad miR-146a ja miR-146b. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse nende spetsiifilisi rolle ajurakkudes. Ilmneb, et miR-146b m\u00f5jutab neuronite arvu ja kognitiivset funktsiooni, miR-146a aga reguleerib mikrogliiarakkude p\u00f5letikuvastust. Kaks miRNA-d tasakaalustavad teineteist aju immuunvastustes. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itab miR-146a ja miR-146b potentsiaali ajuh\u00e4irete ravis.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad em-prof Aleksandr \u017darkovski, prof Li Tian (Helsingi \u00dclikool), prof Ana Rebane ja teadur Monika J\u00fcrgenson, oponent prof Tomi Rantam\u00e4ki (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jane Idavain<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eHealth effects of environmental contamination in the oil shale industry region of Estonia\u201c<\/a> (\u201eKeskkonnasaastatuse tervisem\u00f5jud Kirde-Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse piirkonnas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus on p\u00f5hjustanud Ida-Virumaal ulatuslikku \u00f5husaastet. Uuringutes selgus, et selle piirkonna elanikel on sagedamini hingamisteede vaevusi nagu pikaajaline k\u00f6ha ja vilistav hingamine, astmahooge, diabeeti ning s\u00fcdame-veresoonkonnahaigusi. \u00d5husaaste m\u00f5jutab ka elanike vaimset heaolu ja rahulolu elukeskkonnaga. Viimasel ajal on teadlikkus kasvanud, sh on suurenenud ootused kiiremaks tervise ja keskkonna parandamiseks. Selleks on vaja sihtr\u00fchmap\u00f5hiseid uuringuid, paremat seiret ja asjaosaliste koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Hans Orru, lektor Kaja Julge ja kaasprof Aavo Lang, oponent prof Anna Hansell (Leicesteri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Getter Marie Lemberg<\/strong> kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe role of outdoor recess opportunities, schoolyard design, and parents in encouraging physical activity in school among 9-13-year-old students\u201c<\/a> (\u201e\u00d5uevahetunni ja koolihoovi v\u00f5imaluste ning lapsevanemate roll 9\u201313-aastaste \u00f5pilaste kehalise aktiivsuse toetamisel koolis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse \u00f5uevahetundide m\u00f5ju 3.\u20136. klassi \u00f5pilaste kehalisele aktiivsusele. Selgub, et igap\u00e4evased \u00f5uevahetunnid suurendavad aktiivsust ja parandavad nii laste kui ka nende vanemate suhtumist liikumisse. Suuremad ja looduslikumad koolihoovid toetavad aktiivsust k\u00f5ige enam. Tulemused pakuvad praktilist teavet koolihoovide arendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja teadur Evelin M\u00e4estu, oponent vanemteadur Anna Bugge (Kopenhaageni Rakendusk\u00f5rgkool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pille-Riin Meerits<\/strong> kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSelf-determination theory-based interventions combining physical education teachers\u2019 and parents\u2019 need-supportive training to increase out-of-school physical activity among school students\u201c<\/a> (\u201eKooli\u00f5pilaste kehalise aktiivsuse suurendamine ps\u00fchholoogiliste p\u00f5hivajaduste toetamise kaudu: kehalise kasvatuse \u00f5petajatele ja lapsevanematele suunatud veebip\u00f5histe sekkumisprogrammide roll\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Liikumisaktiivsus s\u00f5ltub suuresti inimese motivatsioonist. Sisemise motivatsiooni korral liigub ta seet\u00f5ttu, et see pakub talle r\u00f5\u00f5mu, v\u00e4lise motivatsiooni korral aga tasu ootuses v\u00f5i karistuse hirmus. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas pakkuda kehalise kasvatuse \u00f5petajatele ja lapsevanematele oskusi, mille abil nad saaksid toetada teismeliste sisemist motivatsiooni vabal ajal liikuda. Tulemused r\u00f5hutavad, kui t\u00e4htis on liikumisharjumuste kujundamisel kooli ja kodu koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Lennart Raudsepp, kaasprof Andre Koka ja k\u00fclalisteadur Henri Tilga, oponent kaasprof Timo Jaakkola (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Priit Paluoja<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eComputational methods for NIPT-based aneuploidy and microdeletion screening\u201c<\/a> (\u201eArvutuslikud metoodikad loote trisoomiate ja mikrodeletsioonide riski tuvastamiseks mitteinvasiivses s\u00f5eluuringus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli parandada mitteinvasiivse s\u00fcnnieelse geneetilise testimise (NIPT) t\u00e4psust loote kromosoomhaiguste ja mikrodeletsioonide tuvastamisel. Selleks loodi uus arvutuslik raamistik ja tarkvarapakett BinDel, mis suurendab mikrodeletsioonide tuvastamise v\u00f5imekust. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et NIPT t\u00e4psust m\u00f5jutavad sekveneerimiss\u00fcgavus, loote DNA osakaal ja kasutatav algoritm. V\u00e4lja t\u00f6\u00f6tati ka masin\u00f5ppep\u00f5hine lahendus kromosoomi koopiaarvu muutuste tuvastamiseks, mis aitab muuta s\u00fcnnieelse s\u00f5eluuringu t\u00e4psemaks ja kulut\u00f5husamaks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Andres Salumets, prof Priit Palta ja Kaarel Krjut\u0161kov (Celvia CC AS), oponent prof Silvia Bottini (Prantsusmaa Riiklik P\u00f5llumajandus-, Toidu- ja Keskkonnauuringute Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anna Tisler<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eHPV-related cancers among people living with HIV and transition towards risk-based prevention\u201c<\/a> (\u201eHPV-ga seotud v\u00e4hid HIV-ga elavatel inimestel ja \u00fcleminek riskip\u00f5hisele ennetusele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb inimese papilloomiviirusega (HPV) seotud v\u00e4hiriski HIV-ga elavatel inimestel, r\u00f5hutades riskip\u00f5hise ennetuse vajadust. HIV suurendab v\u00e4hiriski, mh immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rgenemise t\u00f5ttu. Ka HPV-st p\u00f5hjustatud emakakaelav\u00e4hi risk on HIV-ga elavatel naistel suurem, kuid s\u00f5eluuringutel osalemine on v\u00e4hene. T\u00f6\u00f6s soovitatakse personaalset ja kogukonnap\u00f5hist sekkumist. Ennetuse t\u00f5hustamiseks on t\u00e4htis poliitikakujundajate, teadlaste ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajate koost\u00f6\u00f6.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Anneli Uusk\u00fcla, oponent Miriam Elfstr\u00f6m (Karolinska Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ere Uibu<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eUtilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective: a multi-method study\u201c<\/a> (\u201ePatsiendiohutusjuhtumitest teavitamine ja \u00f5ppimine ning selle tulemused haiglates \u00f5enduse vaatenurgast: mitmemeetodiline uuring\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsitakse patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist haiglates \u00f5enduse vaatenurgast, tuues esile vajaduse s\u00fcsteemsete muudatuste j\u00e4rele. \u00d5ed ja \u00f5endusjuhid hindavad teavituss\u00fcsteemide m\u00f5ju personali teadlikkusele, kuid tunnistavad, et organisatsioonilised muudatused ja kutsealade koost\u00f6\u00f6 on ebapiisavad. Tagasiside juhtumitest teavitajatele ja s\u00fcsteemne \u00f5ppimine on harvad. Patsiendiohutuse parandamiseks on vaja tervishoius\u00fcsteemi \u00fcleseid muudatusi ja juhtide suuremat tuge.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad k\u00fclalisprof Mari Katariina Kangasniemi, kaasprof Kaja P\u00f5lluste ja prof Margus Lember, oponent kaasprof Marja H\u00e4rk\u00e4nen (Ida-Soome \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

D\u00e9bora Aguiar Gomes <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201e<\/a>Theoretical and astrophysical aspects of extended general relativity<\/a>\u201c<\/a> (\u201eLaiendatud \u00fcldrelatiivsusteooria teoreetilised ja astrof\u00fc\u00fcsikalised aspektid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb \u00fcldrelatiivsusteooria eri formulatsioonide ja nende laienduste rakendamist kosmoloogias ja t\u00e4hef\u00fc\u00fcsikas. Uuritakse skalaarv\u00e4lja tutvustavaid teooriaid, et kirjeldada gravitatsioonilisi interaktsioone koos aegruumi k\u00f5verusega. Muu hulgas vaadeldakse, kuidas need teooriad m\u00f5jutavad t\u00e4htede arengut enne p\u00f5hijadasse j\u00f5udmist, ja k\u00e4sitletakse teooriaid, mis p\u00f5hinevad aegruumi geomeetrilistel omadustel. Laiendatud teooriad pakuvad uusi vaatenurki gravitatsioonile.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad k\u00fclalisprof Tomi Sebastian Koivisto ja kaasprof Aneta Magdalena Wojnar (Wroc\u0142awi \u00dclikool), oponent kaasprof Sante Carloni (Karli \u00dclikool, T\u0161ehhi).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Biplabi Bhattarai <\/strong>kaitses maastiku\u00f6koloogia ja keskkonnakaitse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSoil warming effect on belowground dynamics in subarctic grasslands: responses of roots, rhizomes, and rhizobiomes\u201c<\/a> (\u201eMulla soojenemise m\u00f5ju subarktiliste rohumaade taimekoosluste maa-alusele osale: muutused juurte, risoomide ja risobioomide d\u00fcnaamikas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse subarktiliste rohumaade maa-aluste taimeorganite ja mullamikroobide reaktsioone pikaajalisele mulla soojenemisele. Selgub, et soojemas mullas v\u00e4heneb juurte osakaal, mis m\u00f5jutab mullamikroobide toitumist ja \u00f6kos\u00fcsteemi aineringet, p\u00f5hjustades talitluslikke nihkeid. Kohastumuslikud muutused taimekoosluses ilmnevad alles aastak\u00fcmnete m\u00f6\u00f6dudes. T\u00f6\u00f6 r\u00f5hutab vajadust anal\u00fc\u00fcsida maa-aluseid protsesse t\u00e4psemalt, funktsionaalsete r\u00fchmade tasandil.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Ivika Ostonen, prof Boris Rewald (Brno Mendeli \u00dclikool) ja prof Marika Truu, oponent lektor Lorna Street (Edinburghi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ovidiu Copo\u021b <\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRelevance of eDNA, citizen science, and species distribution modelling for fungal conservation\u201c<\/a> (\u201eKeskkonna-DNA, kodanikuteaduse ja levikumudelite olulisus seente kaitses\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Seente looduskaitset piiravad andmevajakud, kuid uued allikad nagu keskkonna DNA andmestik ja harrastusteadus pakuvad uusi v\u00f5imalusi. Autor n\u00e4itab, et need andmed t\u00e4iendavad liikide levikupilti ja aitavad ohustatust hinnata. Euroopas vajavad ohustatud seeneliigid paremat ja koordineeritumat kaitset. eDNA, kodanikuteadus ja liikide levikuprognoosid v\u00f5ivad koos t\u00e4ita olulisi teadmiste l\u00fcnki ja tugevdada seente looduskaitset.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Kadri Runnel ja prof Asko L\u00f5hmus, oponent prof Hans Henrik Bruun (Kopenhaageni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mina Hajizadeh Omaslanolya <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eStructure and dynamics of photoactive proteins studied by (in situ<\/em>-) neutron scattering methods\u201c<\/a> (\u201eFotoaktiivsete proteiinide struktuuri ja d\u00fcnaamika uurimine (in situ<\/em>) neutronhajumise meetoditega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse fotoaktiivsete valkude OCP ja WSCP p\u00f5hjal, kuidas valguse poolt esile kutsutud struktuurimuutused ja valgu paindlikkus m\u00f5jutavad selle bioloogilist funktsiooni. L\u00f5imitakse eksperimentaalseid tehnikaid, et j\u00e4lgida valkude k\u00e4itumist f\u00fcsioloogilistele tingimustele sarnastes keskkondades. Tulemused annavad tervikliku \u00fclevaate sellest, kuidas valkude paindlikkus toetab nende funktsionaalset \u00fcmberl\u00fclitust, ning aitavad paremini m\u00f5ista struktuuri ja d\u00fcnaamika seoseid valkude funktsiooni m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof J\u00f6rg Pieper ja teadur Maksym Golub, oponent Viktor Petrenko (Ikerbasque, Basque Foundation for Science).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jaanus Kalde <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExtending frequency and steering range of amplifier-antenna array via controlled mutual coupling\u201c<\/a> (\u201eV\u00f5reantenni ja v\u00f5imenditega s\u00fcsteemi sagedusala ja kiire juhtimisala laiendamine vastastikuse sidestuse abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli ja Aalto \u00dclikooli \u00fchisjuhendamise lepingu alusel tehtud doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse antennidevahelist sidestust, mida tavaliselt peetakse probleemiks. Siin vaadeldakse raadios\u00fcsteemi tervikuna ja otsitakse v\u00f5imalusi sidestust nutikalt \u00e4ra kasutada. Tulemused n\u00e4itavad, et antennide vastastikm\u00f5ju teadlik rakendamine v\u00f5ib suurendada s\u00fcsteemi j\u00f5udlust, laiendada sagedusala ja parandada signaali suunamise v\u00f5imekust. See avab v\u00f5imaluse ehitada tulevikus t\u00f5husamaid ja v\u00f5imekamaid side- ja radaris\u00fcsteeme.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Alvo Aabloo ja prof Ville Viikari (Aalto \u00dclikool), oponent prof Cyrille Menudier (Limogesi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Miriam Koppel<\/strong> kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe diffusion of H2<\/sub> adsorbed in carbide-derived carbons: a quasi-elastic neutron scattering study\u201c<\/a> (\u201eKarbiididest s\u00fcnteesitud s\u00fcsinikes adsorbeerunud H2<\/sub> difusiooni uurimine kvaasielastse neutronhajumise meetodiga\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse vesinikumolekulide liikumist erineva poorsuse ja korrap\u00e4raga s\u00fcsinikmaterjalides, mis on olulised energia salvestamisel ja muundamisel. Selgub, et v\u00e4iksemates ja ebakorrap\u00e4rastes poorides j\u00e4\u00e4b vesinik tugevamalt kinni, samas kui suuremates poorides liigub see kiiremini. Tulemused aitavad arendada vesinikutehnoloogia jaoks t\u00f5husamaid materjale.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Rasmus Palm, Riinu H\u00e4rmas (Destiny Energy Estonia O\u00dc) ja prof Enn Lust, oponent lektor Alexander O\u2019Malley (Bathi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kateryna Kubrak<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eTowards user-centered prescriptive process monitoring systems\u201c<\/a> (\u201eKasutajakesksete ettekirjutavate protsessij\u00e4lgimise s\u00fcsteemide suunas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 raames arendati kasutajakeskseid ettekirjutava protsessij\u00e4lgimise (PrPM) s\u00fcsteeme, mis aitavad teha andmep\u00f5hiseid otsuseid reaalajas. Esile tuli vajadus muuta PrPM-i v\u00e4ljundid kasutajas\u00f5bralikumaks ja arusaadavamaks. Loodi t\u00f6\u00f6riist Kairos, mis pakub soovitusi ja kasutab suuri keelemudeleid nende selgitamiseks. Uuringu tulemusel parandati PrPM-s\u00fcsteemide praktilist rakendatavust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Fredrik Payman Milani, kaasprof Alexander Udo Nolte (Eindhoveni Tehnika\u00fclikool ja Carnegie Melloni \u00dclikool) ja prof Marlon Dumas, oponendid prof Pnina Soffer (Haifa \u00dclikool) ja kaasprof Adela del R\u00edo Ortega (Sevilla \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eerik Muuli<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAutomating the assessment and feedback processes in IT teaching \u2013 improving creation and maintenance from the teaching staff perspective\u201c<\/a> (\u201eIT \u00f5petamise hindamis- ja tagasisideprotsesside automatiseerimine\u00a0\u2013 loomise ja haldamise t\u00e4iustamine \u00f5ppej\u00f5udude vaatenurgast\u201c).<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6 teema on programmeerimis\u00fclesannete hindamise ja tagasisideprotsesside automatiseerimine IT-\u00f5ppes, et v\u00e4hendada \u00f5ppej\u00f5udude t\u00f6\u00f6koormust. Loodi kaks s\u00fcsteemi: \u00fcks kasutab pildituvastust loovamate \u00fclesannete hindamiseks, teine, testimiseks loodud programmeerimiskeelel TSL p\u00f5hinev t\u00f6\u00f6riist lihtsustab automaatkontrolli tegemist. M\u00f5lemad s\u00fcsteemid s\u00e4ilitavad hindamise ja tagasiside kvaliteedi.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Marina Lepp, oponendid prof Natalie Kiesler (N\u00fcrnbergi Georg Simon Ohmi Tehnikak\u00f5rgkool) ja prof Lauri Malmi (Aalto \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Marta-Lisette Pikma <\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExploring the basicity of phosphanes and related compounds\u201c<\/a> (\u201eFosfaanide ja seotud \u00fchendite aluselisus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s koondati fosfaanide aluselisuse andmed ning anal\u00fc\u00fcsiti nende elektroonilisi ja steerilisi omadusi. Pakuti v\u00e4lja lihtsustatud hindamismeetodid, mis v\u00f5imaldavad ligandide t\u00f5husamat s\u00f5elumist. Uuriti 80 fosfororgaanilist \u00fchendit ja s\u00fcnteesiti \u00fcheksa uut alust. Tulemused aitavad arendada paremaid katal\u00fc\u00fcsis kasutatavaid fosfaan-ligande.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Agnes K\u00fctt ja prof Ivo Leito, oponent vanemlektor Martin Smith, Loughborough\u2019 \u00dclikool.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jorma Rahu<\/strong> kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eNovel insights into aerosol-cloud interactions by analysing the temporal evolution of strong anthropogenic cloud perturbations\u201c<\/a> (\u201eTugevate inimtekkeliste pilveh\u00e4irituste ajalise arengu uurimine aitab paremini m\u00f5ista aerosoolide m\u00f5ju pilvedele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Inimtekkelised aerosoolid m\u00f5jutavad pilvede omadusi ja arengut. Doktorit\u00f6\u00f6s saadi satelliidiandmeid kasutades uusi tulemusi t\u00f6\u00f6stusallikate t\u00f5ttu saastunud pilvede omaduste ajaliste muutuste kohta. V\u00e4itekirja uudseim osa on avastus, et inimtekkelise aerosoolse \u00f5husaaste m\u00f5ju ei piirdu ainult veepilvedega, vaid teatud t\u00fc\u00fcpi t\u00f6\u00f6stuslik \u00f5husaaste v\u00f5ib k\u00e4ituda ka j\u00e4\u00e4tekketuumadena. Paremad teadmised aerosoolide ja pilvede vastastikm\u00f5just aitavad suurendada kliimaprojektsioonide t\u00e4psust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Velle Toll ja prof Piia Post, oponent prof Harri Kokkola (Soome Meteoroloogia Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sandeep Thayamkottu <\/strong>kaitses loodusgeograafia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEcosystem scale modelling of carbon and nitrogen cycles in peatlands\u201c<\/a> (\u201eSoode s\u00fcsiniku- ja l\u00e4mmastikuvoogude modelleerimine \u00f6kos\u00fcsteemi tasandil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas mullaniiskus ja ilmastikutingimused m\u00f5jutavad kasvuhoonegaaside, eriti CO\u2082 ja N\u2082O voogusid soodes. Selgub, et kasvuhoonegaaside heide on suurim m\u00f5\u00f5dukal mullaniiskusel ja taimede kasv on madala veetaseme korral piiratud. Tulemused t\u00e4iendavad teadmisi h\u00fcdrokliima ja \u00f6kos\u00fcsteemide vastasm\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Jaan P\u00e4rn, prof \u00dclo Mander ja teadur Thomas Luke Smallman (Edinburghi \u00dclikool), oponent teadur Avni Malhotra (Vaikse Ookeani Loodeosa Riiklik Labor, USA).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Yehor Yatsiuk<\/strong> kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLarge tree-cavities as key structures for forest biodiversity\u201c<\/a> (\u201eSuured puu\u00f5\u00f5nsused metsade elurikkuse tugielemendina\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti suurte puu\u00f5\u00f5nsuste t\u00e4htsust metsade elurikkuse toetamisel. Looduslikult \u00fcsna haruldased suured puu\u00f5\u00f5nsused pakuvad elupaiku paljudele liikidele. Suhteliselt v\u00e4hesed loomaliigid kasutavad suuri \u00f5\u00f5nsusi sigimispaigana, sest seal on suur kisklusrisk, aga m\u00e4rksa laialdasem on \u00f5\u00f5nsuste kasutamine toidu ja vee hankimiseks ning sotsiaalses k\u00e4itumises. \u00dcllatuslikult on suurte \u00f5\u00f5nsuste h\u00e4vimine metsades ka looduslikult \u00fcsna sage.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Asko L\u00f5hmus, oponent kaasprof Adam Felton (Rootsi P\u00f5llumajandus\u00fclikool)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Indrek Saar<\/strong> kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDevelopment of novel on-site chemical analysis tests \u2013 from alternative materials and technologies to functional prototypes\u201c<\/a> (\u201eUudsete keemilise anal\u00fc\u00fcsi kiirtestide arendus \u2013 alternatiivsetest materjalidest ja tehnoloogiatest kuni toimivate protot\u00fc\u00fcpideni\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uued kohapealsed keemilise anal\u00fc\u00fcsi testid, milles on \u00fchendatud nutikas disain, alternatiivsed materjalid ja keerukad anal\u00fc\u00fcsimeetodid. Testid on kompaktsed, kasutajas\u00f5bralikud ja sobivad masstootmiseks. Neisse integreeriti laboritehnikaid, nt kromatograafia ja tahke faasi ekstraktsioon. Tulemused v\u00f5imaldavad t\u00e4psemat ja kiiremat otsustamist keskkonnaseires, tervishoius ja p\u00f5llumajanduses.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Hanno Evard ja prof Ivo Leito, oponent prof Nicole Pamme (Stockholmi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hanna Britt Soots<\/strong> kaitses matemaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCollocation based approximations for fractional differential equations\u201c<\/a> (\u201eKollokatsioonit\u00fc\u00fcpi meetodid murruliste tuletistega diferentsiaalv\u00f5rrandite ligikaudseks lahendamiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Murruliste tuletistega diferentsiaalv\u00f5rrandid v\u00f5imaldavad kirjeldada s\u00fcsteeme, mille k\u00e4itumine s\u00f5ltub nende varasemast olekust. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse eri t\u00fc\u00fcpi murrulisi tuletisi sisaldavate diferentsiaalv\u00f5rrandite lahendite olemasolu. T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja suure t\u00e4psusega ligikaudsed lahendusmeetodid, mis arvestavad lahendi v\u00f5imalikku singulaarset k\u00e4itumist. Tulemusi illustreeriti numbriliste n\u00e4idetega.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Arvet Pedas, lektor Kaido L\u00e4tt, oponendid prof Luigi Brugnano (Firenze \u00dclikool) ja prof Martin Stynes (Pekingi Arvutusteaduse Keskus).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kenneth Tuul<\/strong> kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEvaluating lithium-ion pouch cells and hydrogen storage materials under extreme conditions using advanced techniques\u201c<\/a> (\u201eLiitiumioonakude ja vesinikuhoiustusmaterjalide karakteriseerimine ekstreemsetes keskkonnatingimustes k\u00f5rgtehnoloogiliste meetoditega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti kaht energiasalvestustehnoloogiat: vesiniku salvestamist naatriumalanaadis (NaAlH\u2084) ja pikaealisi liitiumioonakusid. NaAlH\u2084 salvestusomadusi parandati, l\u00f5ksustades materjali poorsesse s\u00fcsinikku. Akude eluea hindamiseks kasutati k\u00f5rgtehnoloogilisi meetodeid, mis v\u00f5imaldasid prognoosida nende mahutavuse v\u00e4henemist. T\u00f6\u00f6 tulemused toetavad taastuvenergia laiemat kasutust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Rasmus Palm, prof Enn Lust, em-prof Jeff R. Dahn (Dalhousie \u00dclikool, Kanada), oponent kaasprof Johannes Wandt (Agderi \u00dclikool, Norra).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suvel Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks hariduse ja teoloogia seoseid, kaubandus\u0161okkide m\u00f5ju, HIV kandjate v\u00e4hiriski ning puu\u00f5\u00f5nsuste t\u00e4htsust metsade elurikkuse toetamisel. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1335,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-1283","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1283","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1283"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1283\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2400,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1283\/revisions\/2400"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1335"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1283"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1283"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1283"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}