{"id":1281,"date":"2025-09-05T01:09:00","date_gmt":"2025-09-04T22:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1281"},"modified":"2025-09-04T22:28:17","modified_gmt":"2025-09-04T19:28:17","slug":"fosforiit-kas-suur-bluff-voi-suur-voimalus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/fosforiit-kas-suur-bluff-voi-suur-voimalus\/","title":{"rendered":"Fosforiit \u2013 kas suur bluff v\u00f5i suur v\u00f5imalus?"},"content":{"rendered":"

Eesti maap\u00f5ues peituv fosforiit olevat m\u00f5nede hinnangute j\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rt v\u00e4hemalt 100\u00a0miljardit eurot \u2013 see oleks ju t\u00f5siseltv\u00f5etav summa, mille eest saaks muu hulgas rahastada riigikaitset, t\u00f5sta pensione ja ehitada teid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aastal 2015 kirjutas geoloog Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes<\/a>: \u201eEesti fosforiidist [\u2014] on v\u00f5imalik saada ligi 2,2\u00a0miljardit tonni fosforiidikontsentraati P2<\/sub>O5<\/sub> sisaldusega \u00fcle 30%.\u201c Selle turuv\u00e4\u00e4rtuseks hindas ta ligi 260\u00a0miljardit USA dollarit.<\/p>\n\n\n\n

Lennukaid v\u00e4lja\u00fctlemisi Eesti fosforiidi ja muldmetallide hinnangulise tulususe kohta on tulnud ka m\u00f5nelt poliitikult. Viru Keemia Grupi endine juhatuse liige, t\u00e4navu jaanuarist Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute projekti juht Jaanus Purga seab sedalaadi hinnangute vettpidavuse kahtluse alla. N\u00e4iteks Riigikogu liikme Mario Kadastiku taskuh\u00e4\u00e4lingusaates<\/a> kommenteerib ta: \u201eKui v\u00f5tad asja, mille kontsentratsioon on h\u00e4sti v\u00e4ike, korrutad selle l\u00e4bi v\u00f5imatult suure maa-alaga [\u2014] ja ideaalselt puhta aine turuv\u00e4\u00e4rtusega, saadki v\u00e4ga suure numbri, aga see ei ole adekvaatne majanduslik arvestus.\u201c<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdseks ongi geoloogiaringkondades optimism veidi kahanenud, kuid ikka r\u00e4\u00e4gitakse, et virulaste jalge all lasub umbes 100\u00a0miljardi eest varusid. Seda ei ole m\u00f5istagi v\u00f5imalik v\u00e4lja kaevandada p\u00e4eva, kuu ega aastaga, kui \u00fcldse.<\/p>\n\n\n\n

Endine keskkonnaminister, praegune Vinni vallavanem Erki Savisaar arvab, et kui meie teadaolevad varud jagada saja v\u00f5i poolesaja aasta peale ja arvestada \u00fche m\u00f5istlikus suuruses kaevandusega, siis \u00fcldpildis ei kujutaks Eesti fosforiidit\u00f6\u00f6stus endast mingit rahalist imet. Fosforiiditulu v\u00f5iks tema s\u00f5nul olla heal juhul \u00fches suurusj\u00e4rgus turbat\u00f6\u00f6stuse omaga ja asendada veidi p\u00f5levkivisektori tulu kahanemist.<\/p>\n\n\n\n

Ka Vinni naaberomavalitsuse, Rakvere valla volikogu esimees Peep Vassiljev, kes nimetab end kahe fosforiidis\u00f5ja veteraniks, on v\u00f5imaliku kaevandamise suhtes kriitiline, umbusklik ja vallaelanike p\u00e4rast mures. K\u00fclamehed k\u00e4ivat juba k\u00fcsimas, kas v\u00f5iks katusevahetuse ette v\u00f5tta v\u00f5i peaks maja hoopis m\u00fc\u00fcki panema.<\/p>\n\n\n\n

Esimene fosforiidis\u00f5da aastatest 1987\u20131988 on j\u00f5udnud ajaloo\u00f5pikutesse. Toona oli esiplaanil massilise sisser\u00e4nde, ulatusliku t\u00f6\u00f6stusreostuse ja p\u00f5hjavee kaitse k\u00fcsimus. Teine fosforiidis\u00f5da peeti b\u00fcrokraatiakoridorides aastatel 2011\u20132014. Koguti tuhandeid allkirju Viru Keemia Grupi plaani vastu hakata fosforiiti uurima ja kaevandama. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gitakse v\u00f5imalikust kolmandast fosforiidis\u00f5jast.<\/p>\n\n\n\n

Fosforiidiga ratsa rikkaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli geoloogia ja mineraloogia professori akadeemik Kalle Kirsim\u00e4e s\u00f5nul on v\u00e4ga vale arusaam, et fosforiidit\u00f6\u00f6stus on kerge raha. \u201ePole selge, kas fosforiidi kaevandamine ja t\u00f6\u00f6tlemine on \u00fcldse majanduslikult tasuv,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Kohalikku fosforiiti on Eestis varem kasutatud k\u00fcll. Maardu keemiakombinaadis jahvatati seda enamasti fosforiidijahuks, aga korralikku superfosfaatv\u00e4etist valmistati p\u00f5hiosas hoopis Koola poolsaare apatiidist, mis on magmalise p\u00e4ritoluga kaltsiumfosfaat.<\/p>\n\n\n\n

Fosforiidi kaevandamine l\u00f5petati Maardus 1987.\u00a0aastal ja keemiakombinaat, mis p\u00f5hjustas peaaegu kolmandiku kogu Tallinna saastest, suleti 1990-ndate alguses. Praegu on kodumaise fosforiidit\u00f6\u00f6stuse \u00fcmber loodud optimistlik foon, kuid k\u00fcsimusi on endiselt palju.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMis maksab kaevanduse rajamine, k\u00e4igushoidmine, maagi rikastamine, rikastustehase rajamine ja k\u00e4itamine, keskkonnam\u00f5ju leevendamine? See pole vaid geoloogia v\u00f5i tehnoloogia k\u00fcsimus, vaid laiem sotsiaal-majanduslik ja keskkonnaprobleem, mis v\u00f5ib muutuda v\u00e4ga raskesti hallatavaks,\u201c t\u00f5deb Kirsim\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Joonis 1. Fosforiidimaardlad ja graptoliitargilliidi leviala Virumaal. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Geoloogiateenistuse hinnangul on Eesti fosforiidivaru 2,2\u00a0miljardit tonni, sellest 1,87\u00a0miljardit on Rakvere maardlas, 612\u00a0miljonit tonni Toolses ja 312 miljonit Aseris (vt joonis). Et Aseri maardlas on fosforiidikiht palju \u00f5hem kui Toolse ja Rakvere omas, ei peeta seda perspektiivikaks.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rdluseks: maailma fosforiidivarusid hinnatakse 300\u00a0miljardile tonnile, suurimad neist paiknevad Marokos (50\u00a0miljardit), Egiptuses, Tuneesias ja Hiinas.<\/p>\n\n\n\n

Seejuures tasub arvestada, et kui maailmas loetake fosforiidiks settekivimit, mille difosforpentoksiidi (P2<\/sub>O5<\/sub>) sisaldus on 15\u201320%, siis Eesti oobolusliivakivis peituva fosforiidi P2<\/sub>O5<\/sub> sisaldus on 5\u201310%. Euroopas kaevandatakse fosforiiti ainult Soomes Siilinj\u00e4rvil, kus P2<\/sub>O5<\/sub> on maagis vaid 4\u20135%.<\/p>\n\n\n\n

Jaanus Purga juhib t\u00e4helepanu, et kuna eri leiukohtades on maagi kvaliteet v\u00e4ga erinev, v\u00f5rreldakse fosforiidivarusid selguse m\u00f5ttes just maagis sisalduva P2<\/sub>O5<\/sub> j\u00e4rgi, teisendades k\u00f5ik samale kontsentratsioonile \u2013 32%-le. Selliselt arvestatuna on Rakvere maardla koguvaru ligikaudu 662 miljonit ja Toolse oma 170\u00a0miljonit tonni.<\/p>\n\n\n\n

Fosforiit ja tema kaaslased<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mida Eesti fosforiit endast t\u00e4psemalt \u00fcldse kujutab? Meie maap\u00f5ues leiduv oobolusliivakivi ehk oobolusfosforiit koosneb k\u00e4sijalgsete kodadest ja on settelist p\u00e4ritolu. Fosforiidikihi peal on veel kolm perspektiivset maavara: glaukoniitliivakivi, millest v\u00f5iks saada kaaliumv\u00e4etist, graptoliitargilliit (p\u00f5levkiviliik), mis sisaldab haruldasi muldmetalle, ja p\u00fcriit, millest on teoreetiliselt v\u00f5imalik toota v\u00e4\u00e4velhapet ja raudoksiidi.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude ajal tehti L\u00e4\u00e4ne-Virumaal p\u00f5hjalikke fosforiidiuuringuid: rajati ligi 4000\u00a0puurauku. Aastail 2018\u20132021 korrastas ja kontrollis geoloogiateenistus neid andmeid. 2022.\u00a0aastal alanud uued uuringud keskenduvad \u00fchele osale Toolse maardlast, mille keskel asub Aru-L\u00f5una lubjakivikarj\u00e4\u00e4r. Uuringuala on ligi 1000\u00a0hektarit ja seal paikneva varu suuruseks hinnatakse 42\u00a0miljonit tonni maaki (P2<\/sub>O5<\/sub> keskmine sisaldus 11%). Fosforiidikiht on 20\u201360\u00a0meetri s\u00fcgavusel, kihi paksus kolm kuni viis meetrit.<\/p>\n\n\n\n

Geoloogiateenistuse maap\u00f5ueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik \u00fctles 2023. aastal Virumaa Teatajas ilmunud artiklis<\/a>, et uuringutes keskendutakse nii kaevandamis- kui ka t\u00f6\u00f6tlemistehnoloogiale. \u201eM\u00e4rks\u00f5na on kompleksne v\u00e4\u00e4rindamine. Maailmas on palju fosforiidi v\u00e4\u00e4rindamise tehaseid. K\u00fcsimus on just selles, kuidas erinevaid ressursse korraga v\u00e4\u00e4rindada. Kuidas saada k\u00e4tte fosforiidist fosfor ja haruldased muldmetallid, graptoliitargilliidist vanaadium ja uraan, glaukoniitliivakivist kaaliumv\u00e4etis.\u201c Jaanus Purga t\u00e4iendab, et n\u00fc\u00fcdseks saadud teadmiste p\u00f5hjal graptoliitargilliidil ja glaukoniitliivakivil majanduslikku potentsiaali pole ja nende kasutusv\u00f5imalusi praegu edasi ei uurita.<\/p>\n\n\n\n

Lahendamist vajavad ka m\u00e4etehnilised k\u00fcsimused. Graptoliitargilliit v\u00f5ib selles sisalduva p\u00fcriidi oks\u00fcdeerumise ja v\u00e4\u00e4velhappe tekke t\u00f5ttu olla ises\u00fcttiv. Lahtisel kaevandamisel on see oht suur. Ka allmaakaevandamisel oleks probleemiks graptoliitargilliidi kukkumine kaevandusk\u00e4iku. P\u00f5levkivi allmaakaevandamisel j\u00e4etakse kaevek\u00e4ikude vahele nn tervikud, et k\u00e4igud alla ei vajuks, s.t osa p\u00f5levkivi j\u00e4\u00e4b maa sisse alles. Eesti oobolusliivakivis peituv fosforiit on pude materjal, millest tervikuid moodustada ei saa, kinnitavad m\u00e4einsenerid.<\/p>\n\n\n\n

Peale selle on suure k\u00fcsim\u00e4rgi all veel \u00fcks, hindamatu loodusvara: p\u00f5hjavesi. Kaevandamisel tuleb seda paratamatult v\u00e4lja pumbata. Geoloogiateenistus on vee seiret teinud \u00fcle kahe aasta ja seire tulemuste p\u00f5hjal valmib 2025.\u00a0aasta l\u00f5puks kogu piirkonna veestiku mudel, millega saab prognoosida eri stsenaariume v\u00f5imaliku kaevandamise korral.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikoolis ei ole fosforiidi kaevandamise teostatavuse ja tasuvuse uuringuid tehtud. K\u00fcll aga viidi aastatel 2016\u20132018 ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt \u201eViru mudel\u201c, milles geoloogia osakond uuris teoreetiliselt Virumaa maavarade v\u00f5imaliku kaevandamise keskkonnam\u00f5ju p\u00f5hja- ja pinnaveele ning maastikule. Selle tulemusena valmis h\u00fcdrogeoloogiline mudel, mis h\u00f5lmab Pandivere k\u00f5rgustikku kui regionaalset p\u00f5hjavee toiteala ning v\u00e4ljavoolusid Soome lahe ja Peipsi j\u00e4rve suunas.<\/p>\n\n\n\n

\u201eN\u00fc\u00fcdseks on geoloogiateenistuses tehtud l\u00e4bil\u00f5ike 3D-mudel, geoloogia pool on teada, on olemas arusaam kaevandustingimustest, tegemisel on tehnoloogilised katsetused ja seej\u00e4rel v\u00f5iks tekkida ka pilt, millel on hinnalipikud peal. Aastal 2026 v\u00f5iks olla vastused k\u00e4es,\u201c loodab Kirsim\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Eesti fosforiidi erip\u00e4rad ja dilemmad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Fosforiidi ja haruldaste muldmetallide koos tootmist ei pea ka Kirsim\u00e4e kuigi perspektiivikaks. \u201eHaruldaste muldmetallide eraldamist fosforiidist on uuritud, aga selleks puudub t\u00f6\u00f6stuslik tehnoloogia. Silmet rafineerib rikastatud toorainet, kuid Eestis leiduv muldmetallide tooraine tuleks k\u00f5igepealt rikastada,\u201c selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n

Eesti fosforiidi erip\u00e4ra on v\u00e4ike raskmetallide, n\u00e4iteks kaadmiumi ja uraani sisaldus. Selle poolest oleks meie fosforiit kvaliteetsem kui P\u00f5hja-Aafrika oma, kuid praegu seda rahaliselt ei v\u00e4\u00e4rtustata: raskmetallide v\u00e4hene sisaldus ei anna maailmaturul toodangule hinnalisa. Eestis kaevandamisel oleks esimene eesm\u00e4rk v\u00e4etisetootmisel kasutatav fosforiit, mitte muldmetallid.<\/p>\n\n\n\n

Kirsim\u00e4e kirjeldab, et kaks kolmandikku uraani toodetakse maailmas tehnoloogiaga, mis ei sobi graptoliitargilliidi puhul. Enamik vanaadiumi toodetakse koos titaani ja rauaga, graptoliitargilliidis leidub aga vanaadiumi eri vormides ja liiga v\u00e4he, et seda t\u00f6\u00f6stuslikult toota. \u201eVarasemates katsetes on graptoliitargilliidist efektiivselt k\u00e4tte saadud mol\u00fcbdeeni, kuid mitte vanaadiumi. Ka tuleb arvestada, et graptoliitargilliidis ei ole nende metallide sisaldus \u00fcldsegi mitte v\u00e4ga suur ja ka graptoliitargilliidikiht on meil liiga \u00f5huke, et majanduslikult tasuks neid metalle toota.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Glaukoniitliivakivi kasutusv\u00f5imalusi kaaliumv\u00e4etisena on geoloogiateenistuse uuringu k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsitud, kuid kuna taimedele omastatavas vormis kaaliumi ei saadud, siis glaukoniitliivakivi kasutamisel kaaliumv\u00e4etisena v\u00e4ljavaadet pole.<\/p>\n\n\n\n

\u201ePole m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida, et meil on graptoliitargilliidis nii palju mol\u00fcbdeeni ja naa palju vanaadiumi. Selleks, et neid ratsa-rikkaks-visioone ellu viia, tuleks kogu P\u00f5hja-Eesti \u00fcles kaevata, kuid see pole ju realistlik,\u201c v\u00f5tab Kirsim\u00e4e kokku.<\/p>\n\n\n\n

Teadmata veel tootmise omahinda, peab juba ette arvestama, et Eesti fosforiidit\u00f6\u00f6stus oleks v\u00e4ga suure rahvusvahelise konkurentsisurve all. Soomes on Norra firmale Yara International kuuluv suur tootmiskompleks, mis kasutab kohalikku Siilinj\u00e4rvi apatiiti. Leedus K\u0117dainiais tegutseb EuroChemi kontserni kuuluv v\u00e4etisefirma Lifosa, mis kasutab ilmselt Maroko fosforiiti. Idapiiri taga Kingissepa linnas on samuti EuroChemi tootmiskompleks, kus kasutatakse nii Koola poolsaare apatiiti kui ka Maroko fosforiiti.<\/p>\n\n\n\n

USA-s P\u00f5hja-Carolinas asub maailma suurim fosforiidi kaevandamise ja keemiat\u00f6\u00f6stuse kompleks: sealne Aurora kaevandus toodab aastas ligikaudu 6,6\u00a0miljonit tonni fosforiidimaaki, millest saab valmistada 1,3\u00a0miljonit tonni fosforhapet. Siilinj\u00e4rvi aastane kaevemaht on 10\u201311\u00a0miljonit tonni maaki aastas. Jaanus Purga s\u00f5nul on Eesti Geoloogiateenistuse praeguse uuringus kaks alternatiivset stsenaariumi: 4,4 ja 2,2\u00a0miljonit tonni fosforiidimaaki aastas.<\/p>\n\n\n\n

Kas t\u00f5esti suudavad Eesti tootmiskuludega fosforiidisaadused v\u00f5istelda maailmaturul P\u00f5hja-Aafrika, Hiina ja Venemaa hindadega? K\u00fcsimustele peab juba j\u00e4rgmise aasta suveks vastuse andma k\u00e4imasolev teostatavus- ja tasuvusuuring.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Geoloogiateenistus j\u00e4tkab fosforiidivarudega seotud uuringuid<\/h2>\n\n\n\n

Eesti Geoloogiateenistus s\u00f5lmis t\u00e4navu jaanuaris ette\u00adv\u00f5ttega Prayon Technologies fosforiidi soolhappelise t\u00f6\u00f6tlemise katsetuste ja uuringute lepingu, mille raames l\u00e4ks Belgiasse Li\u00e8ge\u2019i \u00dclikooli poole teele 3,5\u00a0tonni fosfo\u00adriiti. Uuringud h\u00f5lmavad kogu v\u00e4\u00e4rtus\u00adahelat, alates fosforiidimaagi mehaanilisest eelrikastamisest kuni turuk\u00f5lbliku fosfor\u00adappe tootmiseni, kuid ei sisalda kaevandamist.<\/p>\n\n\n\n

Geoloogia\u00adteenistuse fosforiidi\u00aduuringute projekti\u00ad juhi Jaanus Purga s\u00f5nul tegi Prayon esmalt laboratoorsed uuringud, mille p\u00f5hjal kestavad septembri l\u00f5puni mahu\u00adkamad katsetused. Seej\u00e4rel kirjel\u00addatakse \u00e4ra tehnoloogi\u00adline protsess koos materjali- ja energia\u00adbilansiga ning koosta\u00adtakse kogu tootmis\u00adts\u00fckli eskiis\u00adprojekt. V\u00e4lja arvuta\u00adtakse hinnangulised tootmis\u00ad\u00fcksuse rajamise ja k\u00e4itamise kulud ning k\u00f5ige saadu p\u00f5hjal tehakse l\u00f5puks teostatavus- ja tasuvus\u00adanal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n

Aprillis s\u00f5lmis geoloogiateenistus ettev\u00f5ttega AFRY fosforiidi v\u00e4\u00e4velhappelise t\u00f6\u00f6tluse katsetuste ja uuringute lepingu. See h\u00f5lmab fosforiidi ja sellega kaasne\u00advate ressurs\u00adside t\u00f6\u00f6tlemise katseid, majanduslikku eelhinnangut kaevanduse rajamiseks ning esmast teostatavus\u00aduuringut rikastamise ja kaubandusliku kvaliteediga happe tootmise kohta. Samuti uuritakse rikastamistehase raja\u00admise tehnilist teostatavust ja majandus\u00adlikku tasuvust. Lisaks karj\u00e4\u00e4riviisili\u00adsele kaevandamisele anal\u00fc\u00fcsitakse ka teisi kaevandusmeetodeid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeie fookuses on tagada, et v\u00f5imalik kaevandamine toimuks rangetest keskkonna- ja sotsiaalsetest n\u00f5uetest l\u00e4htuvalt ning tooks pikaajalist kasu kohalikele kogukonda\u00addele, sh t\u00f6\u00f6kohtade loomise ja piirkondliku majandusarengu n\u00e4ol,\u201c \u00fctles geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti maap\u00f5ues peituv fosforiit olevat m\u00f5nede hinnangute j\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rt v\u00e4hemalt 100\u00a0miljardit eurot \u2013 see oleks ju t\u00f5siseltv\u00f5etav summa, mille eest saaks muu hulgas rahastada riigikaitset, t\u00f5sta pensione ja ehitada teid. Aastal 2015 kirjutas geoloog Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes: \u201eEesti …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1395,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[]"},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1281","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1281","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1281"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1281\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1417,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1281\/revisions\/1417"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1395"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1281"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1281"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1281"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}