{"id":1279,"date":"2025-09-05T01:04:00","date_gmt":"2025-09-04T22:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1279"},"modified":"2025-09-05T11:59:06","modified_gmt":"2025-09-05T08:59:06","slug":"kristian-jaak-petersoni-lakitus-eestile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kristian-jaak-petersoni-lakitus-eestile\/","title":{"rendered":"Kristian Jaak Petersoni l\u00e4kitus Eestile"},"content":{"rendered":"

\u201eKas siis selle maa keel \/ laulu tules1<\/a><\/sup> ei v\u00f5i \/ taevani t\u00f5ustes \u00fcles \/ igavikku omale otsida?\u201c k\u00fcsis Tartu \u00dclikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses \u201eKuu\u201c pika orja-aja murdumise p\u00e4evil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu oma \u00fclil\u00fchikese eluga ja napi, kuid erakordse ande toel s\u00fcndinud algup\u00e4rase loominguga: jah, v\u00f5ib k\u00fcll!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

\u201ePegasus\u201c<\/strong> on rubriik, kus avaldatakse \u00fclikooli inimeste loomingut ajast aega. Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud v\u00f5i \u00f5petanud loovvaimude luuletusi valib ja vahendab J\u00fcri Talvet.<\/p>\n

Uuemad luuletused, karikatuurid ja l\u00fchijutud on oodatud aadressil ajakiri@ut.ee<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kristian Jaak Petersoni (1801\u20131822) olen mitmes kirjutises, sh esseeraamatu \u201eS\u00fcnnimaa, kui t\u00f5usta suudad \u2026\u201c peat\u00fckis \u201eEesti luule suur algus\u201c (Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2024) v\u00f5rrelnud Dante Alighieriga (1265\u20131321), Itaalia ja Euroopa omakeelse vaimuloome ja rahvuskeelte \u00e4ratajaga keskaja ja renessansi piirilt. Meie emakeeleski j\u00f5uti 21. sajandi algusveerandil, p\u00e4rast sajandipikkust t\u00f5lket\u00f6\u00f6d ja -vaeva \u201eJumaliku kom\u00f6\u00f6dia\u201c t\u00e4ieliku v\u00e4ljaandeni (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2011\u20132022).<\/p>\n\n\n\n

Mullu oktoobris, kui s\u00f5itsin Euroopa vanima \u00fclikoolilinna Bologna rongijaamast Trentosse, et sealsel konverentsil Hispaania kuldajastu (16.\u201317. saj) draama eesti t\u00f5lgete ja lavastuste kohta s\u00f5na v\u00f5tta, tervitas mind katoliku kiriku vastureformatsiooni s\u00fcnnipaiga Trento jaamaesisel platsil just Dante Alighieri uhkelt k\u00f5rguv ausammas. Jah, ausammas luuletajale ja m\u00f5tlejale, kes on vaimse Itaalia s\u00fcmbolina tuntud \u00fcle kogu maailma \u2013 enam kui \u00fckski sealt maalt p\u00e4rit paavstidest.<\/p>\n\n\n\n

Vaimse Eesti m\u00e4lestistele m\u00f5eldes tundub, et n\u00f5ukogude ajaj\u00e4rgu ausammastest on \u00fcks \u00f5nnestunumaid see, mis k\u00f5rgub Tartu Toomem\u00e4el toomkiriku varemete k\u00f5rval k\u00fcnkal ja kujutab Kristian Jaak Petersoni (1983; skulptor Jaak Soans, arhitekt Allan Murdmaa).<\/p>\n\n\n\n

Petersoni ilmumine eestlaste endi teadvusse on olnud aga aeglane. Teda on v\u00f5\u00f5ristatud, liiga eriliseks peetud. Kui m\u00f5elda meie v\u00e4iksele rahvaarvule, siis pole see \u00f5ieti mingi ime.<\/p>\n\n\n\n

Dante Alighieri itaaliakeelsed teosed, tertsiinides loodud filosoofiline poeem \u201eCommedia\u201c ja filosoofiline proosatraktaat \u201eConvivio\u201c olid v\u00f5rsunud ladina keele r\u00fcpest antiikkultuuri j\u00e4tkuna. T\u00f5lkeraskustest hoolimata algas 15. sajandi esimesel poolel \u201eCommedia\u201c levik Euroopas. Euroopa romantism t\u00f5stis Dante Alighieri loomingu uusaegse l\u00e4\u00e4ne kirjanduse suurt\u00e4hisena maailmakirjanduse kaanonisse.<\/p>\n\n\n\n

Kristian Jaak Petersoni algup\u00e4rast eestikeelset (luule)loomingut ei ole aga omaette raamatus \u00fcheski v\u00f5\u00f5rkeeles v\u00e4lja antud. \u00dcksikute luuletuste, sh \u201eKuu\u201c t\u00f5lkeid leidub k\u00fcll (k\u00f5ige t\u00e4ielikumalt vt andmeid Eesti kirjanike e-leksikonist<\/a>). Luuletaja eluajal ei ilmunudki tr\u00fckis \u00fchtki tema luuletust \u2013 sest m\u00f5istet eesti kirjandus polnud veel olemas. Eesti kirjanduse alusepanijaks sai alles mituk\u00fcmmend aastat hiljem, aastal 1861 ilmunud eepos \u201eKalevipoeg\u201c \u2013 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi erakordne saavutus, mida mainib enamik suurrahvaste keeltes ilmunud tuntumaid maailmakirjanduse leksikone.<\/p>\n\n\n\n

Imekombel j\u00f5udsid Petersoni luule ja filosoofiliste m\u00f5ttekatkendite k\u00e4sikirjad Eesti Kirjandusmuuseumi. Sellest, kuidas ja t\u00e4nu kellele see t\u00e4psemalt k\u00e4is, saab lugeda kirjandusteadlase Karl Taevi<\/strong> (1903\u20131992) saates\u00f5nast tema koostatud raamatus \u201eKristian Jaak Peterson. Laulud. P\u00e4evaraamat\u201c (Eesti Raamat, 1976).<\/p>\n\n\n\n

Taevi raamat on tegelikult teine \u2013 ja seni viimane \u2013, mis h\u00f5lmab (peaaegu kogu) Petersoni algup\u00e4rase loomingu. Karl Taev l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli 1935. aastal ning oli 1964.\u20131973. aastani eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhataja. Petersoni loomingut koondava raamatu on ta koostanud eeskujuliku hoolega, sealjuures (mis puudutab Petersoni filosoofiliste arutluste taustaselgitust) ideoloogias tasakaalukat joont hoides.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcllaltki v\u00e4he on avalikkuses m\u00e4rgatud Taevi pool sajandit varasemat eelk\u00e4ijat, raamatu \u201eKristian Jaak Peterson. Laulud, p\u00e4evaraamat ja kirjad\u201c (Eesti Kirjanduse Selts, 1922) koostajat. See oli Aino Paltser<\/strong> (1892\u20131965), andekas ja luuletundlik, filoloogias haritud naine. L\u00e4hemaid andmeid tema kohta napib, ehkki ta oli veel mitme raamatu koostaja ja toimetaja.<\/p>\n\n\n\n

Petersoni loomingut esmakordselt h\u00f5lmavas raamatus ei piirdunud Aino Paltseri roll koostamisega. \u201eEsis\u00f5nas\u201c (lk 5\u201313) kirjutab ta: \u201e\u00c4\u00e4rmiselt kitsais XVIII aastasaja Eesti oludes oli paratamatuseni loomulik, et eestlane, suutes omandada k\u00f5rgema hariduse, oma rahvale kadus. Alles XIX aastasaja algul tutvume mehega, kes alt \u00fcles t\u00f5ustes ei pelga r\u00f5hutada oma algup\u00e4ra, end igal pool avalikult eestlaseks tunnistab, ja Eesti kultuuri \u00e4rkamise esimest eelk\u00e4ivat p\u00fc\u00fcdu kehastab k\u00f5rgema ning iseseisvama arenemise poole. See erilist austust ja t\u00e4helepanu teeniv esimene nooreestlane on Kristian Jaak Peterson. Ta tahtis kirjutada juba 1818. aastal mitte ainult harimatule, vaid ka haritud lugejale; on esimene eesti l\u00fc\u00fcrik, kes \u201emaakeelega\u201c s\u00f6andas teostada midagi uut ja julget, kel usku oli oma rahva ja keele tulevikku, ajal, kui seda veel kellelgi polnud ja kelle sarnast harva leida hilisemategi luuletajate juures m\u00f6\u00f6dunud aastasaja kestes.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Paltser jagab \u201eEsis\u00f5nas\u201c k\u00f5rget tunnustust Gustav Suitsule kui Petersoni luuleloome avastajale ja esmatutvustajale. Veel enne, kui s\u00fcndis Eesti Vabariik ja rahvus\u00fclikool Tartus, oli Suits avaldanud essee \u201eMeie esimene luuletaja\u201c (1905) ja seej\u00e4rel Noor-Eesti albumites (1909, 1915) ja ajakirjas (1910\u20131911) \u00fchtekokku 13 Petersoni luuletust. Neis hakkab silma m\u00f5nigi k\u00e4rbe ja teisendus. Aino Paltser t\u00e4nab professor Suitsu n\u00f5uannete eest, kuid eelistab oma raamatus t\u00e4ielikku truudust Petersonist maha j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sikirjadele, sealjuures kaasab luuletuste erinevaid tekstivariante.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n
  1. 1<\/sup> M\u00e4rkus<\/strong>. Petersoni k\u00e4sikirja s\u00f5na tules <\/em>saab t\u00f5lgendada kahel viisil: tules ja tuules. Paltseri eelistus on tules <\/em>\u2013 laulu tules<\/em>, ka laulutules<\/em>. \u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol>\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    Kuu<\/h2>\n\n\n\n

    Kas lauluallikas
    K\u00fclmas p\u00f5hjatuules
    Minu rahva meelesse
    Oma kastet ei vala?<\/p>\n\n\n\n

    Kui siin lumises p\u00f5hjas
    Ilusa l\u00f5hnaga m\u00fcrdike
    Viluses kaljuorus
    Ei v\u00f5i \u00f5itseda kaunisti;
    Kas siis meie maa keel,
    Mis kui tasane ojake
    Oma ilu tundmata
    L\u00e4bi heinama sinise
    Taeva kullases tules
    Rahuga on joosklemas,
    Ja toreda h\u00e4\u00e4lega,
    Oma rammu tundmata,
    Taeva m\u00fcristamisega
    Kui meri on h\u00fc\u00fcdmas;<\/p>\n\n\n\n

    Kas siis selle maa keel
    Laulutules ei v\u00f5i
    Taevani t\u00f5ustes \u00fcles
    Igavikku omale otsida?<\/p>\n\n\n\n

    Siis ma v\u00f5tan teid,
    Selge, sinise taeva
    T\u00e4hed, maa p\u00e4\u00e4lt
    K\u00f5rge isamaa poole
    R\u00f5\u00f5muga vaadates, laulda;
    Siis ma laulan sind,
    \u00d6ise kuningas, kuu,
    Kes sa pilvede s\u00fclesta,
    Nii kui pungasta lilleke
    L\u00f5busa valge palgega
    \u00dcles t\u00f5used taeva all,
    Kus tulised t\u00e4hed
    Maha on langemas
    Sinu eest musta,
    Pimeda udu sisse.
    N\u00f5nda, inimeste vaim,<\/p>\n\n\n\n

    Oled sa udus ujumas,
    Kui su m\u00f5te on otsimas
    Jumalat t\u00e4htede alta.<\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    Laulja<\/h2>\n\n\n\n


    Nii kui vahuse j\u00f5e
    M\u00fcrisevad lained,
    Mis kalju p\u00e4\u00e4lta
    Langevad oru sisse,
    Nii kui taeva pikne
    Musta pilvede alla
    Hirmsasti k\u00e4rgatab:
    N\u00f5nda on jooksmas laulu
    Ilus tuline oja.<\/p>\n\n\n\n

    Nii kui valguse allikas
    Seisab austud laulja
    Oma vendade keske\u2019ella.
    K\u00e4rgatab pikne \u2013
    Ja metsad on vait:
    Laulja on t\u00f5stmas
    Oma h\u00e4\u00e4lt, valamas
    Hingesta laulukastet.
    Ja tema \u00fcmber,
    Vait kui merekaljud,
    Rahvad on kuulamas.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    Laul,<\/h2>\n\n\n\n

    kui ma Tartust l\u00e4ksin Riia poole, oma vanemaid vaatama; tehtud on see laul Tuule k\u00f5rtsis<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Jumalaga n\u00fc\u00fcd, meie maa!
    Ei ma n\u00fc\u00fcd k\u00f5nni
    Sinu kasemetsadessa,
    Kus lilled on \u00f5itsemas
    Ja laulemas linnud
    Ilusti puude varjulla.<\/p>\n\n\n\n

    Sagedasti istsin
    Tasase oja kaldal,
    M\u00f5teldes teie p\u00e4\u00e4le,
    Mu hallid vanemad!<\/p>\n\n\n\n

    Sinu halli p\u00e4\u00e4ke
    Tuleb ikka mu meele,
    Kui p\u00e4ev on \u00f5itsemas \u00fcles,
    Kui p\u00e4eva silm on minemas
    Suure Looja s\u00fclle,
    Armas isakene!<\/p>\n\n\n\n

    Emakene, vend ja \u00f5de,
    Teie juurde n\u00fc\u00fcd tulen!
    Jumalaga, meie maa,
    Ilusam p\u00e4ev mulle paistab
    Hella vanemate majas.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    P\u00e4evaraamatust<\/h2>\n\n\n\n

    Riia linnas, 1818<\/em><\/p>\n\n\n\n

    \u00dckskord \u00fctles minu \u00f5de, kui ta veel lapsukene oli: \u201eKui inimestel taevas on, siis peab loomadel ehk elajatel ka taevas olema, sest neil on ju ka hing sees.\u201c
    Seda \u00fctles \u00fcks lapsukene, ja t\u00e4htsad kirjatundjad n\u00e4itavad seda k\u00f5ige suurema vaevaga.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    \u00dcks jutt<\/h2>\n\n\n\n

    Talv oli ju maale tulnud. Linnud olid vait. K\u00fclm tuul puhus metsas ja ajas lund hange. Metsas istus lumise m\u00e4nnipuu all pisukese tule juures Jaak, kes linna l\u00e4ks oma armsaid vanemaid vaatama. Ta oli \u00fcksi metsa sees; tuleleek t\u00f5usis \u00fcles ja puu raksus p\u00f5ledes. Jaak, teek\u00e4imisest v\u00e4sinud, v\u00f5ttis oma piibu ja tubakakoti, ja piipu p\u00f5lema pannes hakkas ta iseenese juures sedaviisi m\u00f5tlema:<\/p>\n\n\n\n

    \u201eOo Jumal! Kaugel veel on mu armsad vanemad, ja nende poeg on siin \u00fcksi suures metsas talve k\u00e4es. \u2013 K\u00fcll n\u00fc\u00fcd mu vana isakene ajab juttu ema, \u00f5e ja vennaga, ja k\u00fcll tema k\u00fcsib ka: kus on n\u00fc\u00fcd meie armas Jaak? \u2013 Ei nemad tea seda mitte, et Jaak ikka l\u00e4hemale nende poole j\u00f5uab. Oo, kui r\u00f5\u00f5msad saavad nad olema, kui nende silmakesed saavad mind n\u00e4gema tuppa tulevat! Siis loen j\u00e4lle oma laulusid nende juures ja isakene hakkab siis laulma ja tantsima. Ema heidab p\u00e4rast magama, ja siis ajan mina vana isaga h\u00e4\u00e4d juttu, pudel \u00f5lut ees ja piibud suus.\u201c<\/p>\n\n\n\n

    N\u00f5nda m\u00f5tles Jaak, t\u00f5usis \u00fcles, kustutas tule \u00e4ra, pani oma punga j\u00e4lle selga. M\u00f5\u00f5k rabises tema k\u00f5rval. Siis hakkas minema, seni kui oma vanemate juurde sai. Kui suur tema ning nende r\u00f5\u00f5m oli, seda v\u00f5ib iga\u00fcks ise arvata, mina seda ei suuda siin kirjutada.<\/p>\n\n\n\n

    ___<\/p>\n\n\n\n

    Jumalaga, Tartu \u2013 muusalinn!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u201eKas siis selle maa keel \/ laulu tules ei v\u00f5i \/ taevani t\u00f5ustes \u00fcles \/ igavikku omale otsida?\u201c k\u00fcsis Tartu \u00dclikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses \u201eKuu\u201c pika orja-aja murdumise p\u00e4evil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1323,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[{\"content\":\"1<\/sup> M\u00e4rkus<\/strong>. Petersoni k\u00e4sikirja s\u00f5na tules <\/em>saab t\u00f5lgendada kahel viisil: tules ja tuules. Paltseri eelistus on tules <\/em>\u2013 laulu tules<\/em>, ka laulutules<\/em>.\",\"id\":\"c2a1f20e-0773-40ec-9eb3-8e1e010b7c57\"}]"},"categories":[59,7],"tags":[],"class_list":["post-1279","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pegasus","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1279"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1405,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1279\/revisions\/1405"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}