{"id":1271,"date":"2025-09-05T01:05:00","date_gmt":"2025-09-04T22:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1271"},"modified":"2025-09-05T11:58:58","modified_gmt":"2025-09-05T08:58:58","slug":"antwerpen-belgia-peidetud-parl","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/antwerpen-belgia-peidetud-parl\/","title":{"rendered":"Antwerpen \u2013 Belgia peidetud p\u00e4rl"},"content":{"rendered":"<p><strong>Br\u00fcsseli lennujaamast vaid pooletunnise rongis\u00f5idu kaugusel asub Antwerpen, mis j\u00e4\u00e4b paljudel klassikalise Br\u00fcsseli\u2013Brugge\u2013Genti liini avastajatel n\u00e4gemata. Mina veetsin Antwerpenis vahetus\u00fcli\u00f5pilasena viis kuud. Kes otsib, see leiab!<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(27,0,227, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(133,64,250, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<p><strong>Katre Vahter<\/strong> k\u00e4is Antwerpenis end t\u00e4iendamas Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Lastefondi logopeediastipendiumi toel.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>Logopeediatudengitel on vahetus\u00f5ppev\u00f5imalusi napiv\u00f5itu, sest selle eriala \u00f5pingud on k\u00fcllaltki keelespetsiifilised. Haridusteaduste instituudi partner\u00fclikoolide seast \u00f5petab logopeediat inglise keeles ainult Belgias Antwerpenis asuv Thomas More\u2019i Rakendusk\u00f5rgkool. \u201eAinult\u201c ei t\u00e4henda aga ilmtingimata pettumust. Vastupidi: etteruttavalt v\u00f5ib \u00f6elda, et nii mina kui ka mu \u00fcle maailma kohale s\u00f5itnud kursusekaaslased j\u00e4ime k\u00f5ik oma valikuga rahule.<\/p>\n\n\n\n<p>Tavaliselt \u00f5petatakse logopeediat konkreetse keele p\u00f5hjal: igal keelel on unikaalne h\u00e4\u00e4lduss\u00fcsteem, mist\u00f5ttu on ka logopeedi t\u00f6\u00f6 h\u00e4\u00e4ldusega eri keeltes veidi eri moodi. Pole kuigi praktiline \u00f5petada vahetus\u00fcli\u00f5pilastele s\u00fcvitsi teise keele h\u00e4\u00e4lduss\u00fcsteemi, kui neil sellest hiljem oma kodumaal igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s kasu pole.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee23a5a7\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee23a5a7\" class=\"wp-block-image size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-logopeedia-vahetusuliopilaste-grupp-erakogu-1024x683.jpeg\" alt=\"Fotol logopeedia vahetus\u00fcli\u00f5pilaste grupp Antwerpeni Thomas More\u2019i Rakendusk\u00f5rgkoolis.\" class=\"wp-image-1424\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-logopeedia-vahetusuliopilaste-grupp-erakogu-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-logopeedia-vahetusuliopilaste-grupp-erakogu-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-logopeedia-vahetusuliopilaste-grupp-erakogu-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-logopeedia-vahetusuliopilaste-grupp-erakogu-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-logopeedia-vahetusuliopilaste-grupp-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Logopeedia vahetus\u00fcli\u00f5pilaste grupp Antwerpeni Thomas More\u2019i Rakendusk\u00f5rgkoolis. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Meie saime keelespetsiifiliste teemade asemel \u00f5ppida h\u00e4\u00e4leh\u00e4irete, kogeluse, m\u00fcofunktsionaalsete (n\u00e4o- ja suulihaste funktsioonide) puuete, kakskeelsuse ja tervishoius\u00fcsteemi koost\u00f6\u00f6 kohta, mis k\u00f5ik kuuluvad samuti logopeedi t\u00f6\u00f6maile. M\u00f5nes tunnis tegelesime emotsionaalsema poolega, n\u00e4iteks arutlesime, millised on insuldi tagaj\u00e4rjed ning kuidas neist haigele endale ja tema l\u00e4hedastele r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n<p>D\u00fcsleksia \u00f5ppeaines v\u00f5rdlesime, kuidas v\u00e4ljenduvad lugemisraskused eri keeltes. Lugema ja kirjutama \u00f5ppimist m\u00f5jutab suuresti keele ortograafiline s\u00fcsteem. Enamik Euroopa kirjakeeli p\u00f5hinevad alfabeetilisel s\u00fcsteemil, mida saab jaotada n-\u00f6 l\u00e4bipaistvaks (nt soome ja itaalia keel) ja l\u00e4bipaistmatuks (nt inglise ja hollandi keel).<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4bipaistva ortograafiaga keeltes on h\u00e4\u00e4likute ja t\u00e4htede vahel peaaegu \u00fcks\u00fchesed vastavused ning kirjapilt tugineb tugevalt h\u00e4\u00e4ldusele. See teeb varase lugema \u00f5ppimise palju lihtsamaks \u2013 lapsed omandavad seosed t\u00e4he ja h\u00e4\u00e4liku vahel kiiresti. Eesti keel kuulub samuti l\u00e4bipaistva ortograafiaga keelte hulka, kuigi v\u00e4lted ja keerukamad \u00f5igekirjareeglid muudavad meil lugema \u00f5ppimise n\u00e4iteks soome keelest raskemaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks oli meil v\u00e4ga huvitav ise kuulda ja n\u00e4ha, mille poolest t\u00e4pselt eri keelte h\u00e4\u00e4likud \u00fcksteisest erinevad. N\u00e4iteks hollandi ja prantsuse keelele on omane uvulaarne ehk kurgunibu abil moodustatud <em>r<\/em> ning mu hollandi s\u00f5ber tahtis proovida, kas ta oskaks ka eesti ja soome keelele omast hammastetagust keeletipu-<em>r<\/em>-i h\u00e4\u00e4ldada. Tuli v\u00e4lja, et ta ei vajanudki kuigi palju \u00f5petamist \u2013 piisas, kui mina ja mu soome kursuse\u00f5de \u00fctlesime: \u201ePane keeleots hammaste taha ja proovi p\u00f5ristada.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Ingliskeelseid aineid \u00f5petatakse Thomas More\u2019i k\u00f5rgkoolis vaid s\u00fcgissemestril ja loodud on spetsiaalne logopeedia vahetus\u00f5ppeprogramm. See t\u00e4hendas, et enamikus loengutes olimegi ainult meie \u2013 16 logopeedia vahetus\u00fcli\u00f5pilast. T\u00e4nu sellele tekkis tugev \u00fchtekuuluvustunne ja veetsime kursusekaaslastega koos palju aega ka v\u00e4ljaspool kooli.<\/p>\n\n\n\n<p>Omal algatusel korraldasime n\u00e4iteks v\u00e4ljas\u00f5ite \u2013 neist meeldej\u00e4\u00e4vaim oli terve kursuse \u00fchep\u00e4evareis Rotterdami, mis meid veelgi rohkem \u00fchendas. Argip\u00e4eviti sai meie loenguj\u00e4rgseks lemmik-kohtumiskohaks kooli l\u00e4hedal asuv minimalistliku sisekujundusega skandinaavialik kohvik Funk, mille t\u00f6\u00f6tajad tundsid semestri l\u00f5puks meie kursust n\u00e4gupidi. Oma osa selle koha v\u00f5lus oli kindlasti maitsvatel saiakestel.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna olime pidevalt ninapidi koos, l\u00e4ks sisseelamine sujuvalt. Toetasime \u00fcksteist kogu teekonna kestel. M\u00f5ned kursused toimusid siiski ka koos kohalike \u00fcli\u00f5pilastega \u2013 need olid samuti ingliskeelsed ja kohalikele olid need valikained. \u201eErasmuse\u201c programmi \u00fcritustel tutvusime ka teiste erialade vahetus\u00fcli\u00f5pilastega, kuid k\u00f5ige l\u00e4hedasemaks said ikkagi oma kursusekaaslased.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tartu moodi v\u00f5lu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Elasin vahetus\u00fcli\u00f5pilasena Antwerpenis viis kuud \u2013 p\u00e4ris paras aeg linna tundma\u00f5ppimiseks. Kohaliku kombe kohaselt harjusin s\u00f5itma igale poole rattaga ja kiiremal p\u00e4eval s\u00f6\u00f6ma l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks v\u00f5ileiba. Hollandi keele \u2013 see on Belgia flaami piirkonnas ametlik keel \u2013 \u00f5ppisin \u00e4ra niiv\u00f5rd, et sain sellega toidupoes hakkama ja andsin kahel korral eakatele juhiseid kunstimuuseumisse j\u00f5udmiseks. Tekkis juba tunne, et olen t\u00e4itsa kohalik!<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee23aeb3\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee23aeb3\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu-1024x1024.jpeg\" alt=\"Fotol Neitsi Maarja kuju Antwerpeni goone nurgal.\" class=\"wp-image-1421\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu-1024x1024.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu-300x300.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu-150x150.jpeg 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu-768x768.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu-1536x1536.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Neitsi-Maarja-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Neitsi Maarja kujusid v\u00f5ib kohata k\u00f5ikjal Antwerpeni linnapildis. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Linnaga aitas paremini sina peale saada tasuta tuur, kus kuulsin legende ja \u00fcksikasju, mida omap\u00e4i ringi k\u00e4ies teada saanud polekski. N\u00e4iteks \u00f5ppisin t\u00e4nu sellele m\u00e4rkama vanadel gildihoonetel vihjeid sellele, millega seal oma ajal on tegeldud: puuseppade gildi hoonel on kujutatud t\u00f6\u00f6stseeni ja kaupmeeste omal on kaalude reljeef. K\u00f5ige uhkemate kaunistustega gildihoone kuulub vibulaskjatele, kes t\u00e4itsid kunagi korravalvurite rolli.<\/p>\n\n\n\n<p>Muide, Antwerpenis on t\u00e4itsa oma pissiva poisi skulptuur, kusjuures kullav\u00e4rvi ja suurem kui kuulus Br\u00fcsseli variant. Temagi seisab uhkelt \u00fche gildihoone katusel.<\/p>\n\n\n\n<p>Sageli v\u00f5ib sealsetel t\u00e4navatel kohata Neitsi Maarja kuju. Sellised kujud v\u00f5eti kasutusele 17. sajandil, p\u00e4rast seda, kui Antwerpenis l\u00f6\u00f6di v\u00f5imult protestandid ja Hispaania kuninga valitsuse all taastati roomakatoliku kiriku v\u00f5im. Legendid r\u00e4\u00e4givad, et hiljem kasutati kujusid ka nutikaks elektriv\u00f5rguga liitumiseks: lambipirni Neitsi Maarja kuju kohal peeti jumalale p\u00fchendatud kingiks ja selle eest ei pidanud linnale maksma. Oma t\u00e4htsus on ka Neitsi Maarja asukohal: kui kuju on maja peal, siis kaitseb ta ainult seda maja, kui aga t\u00e4nava alguses, siis kogu t\u00e4navat.<\/p>\n\n\n\n<p>Antwerpen pole traditsiooniline maaliline Madalmaade kanalilinn nagu populaarsed sihtkohad Gent ja Br\u00fcgge. Antwerpenis olevat k\u00fcll ka kunagi kanalid olnud, kuid Napoleoni valitsusajal otsustatud need kehva kvaliteediga vee t\u00f5ttu rahva tervise huvides kinni katta. Uus reovees\u00fcsteem ehitati maa alla.<\/p>\n\n\n\n<p>Siiski on sel linnal oma v\u00f5lu, ja minu meelest meenutab ta v\u00e4ga Tartut. Elanike arv on loomulikult erinev \u2013 Antwerpenis on 560 000 elanikku \u2013, kuid j\u00f5gi, tudengikesksus ja muu hulgas ka rattaringlus teevad Tartust ja Antwerpenist linnad, kus tekib \u00fcsna \u00fchtemoodi tunne.<\/p>\n\n\n\n<p>(\u00dcli)\u00f5pilastele on seal loodud n\u00e4iteks Study360 s\u00fcsteem: eksamisessiooni ajal avavad paljud muuseumid ja muud avalikud kohad tasuta oma uksed, pakkudes rahulikku kohta \u00f5ppimiseks. Sarnaselt Tartu tudengip\u00e4evadega korraldatakse Antwerpenis kooliaasta alguse puhul Studay festival, kus esinevad kohalikud artistid.<\/p>\n\n\n\n<p>Tudengip\u00e4evade maskotile Villemile m\u00f5eldes tasub mainida, et Thomas More\u2019i k\u00f5rgkoolis oli kirsiks tordil t\u00e4itsa oma <em>campushond<\/em> \u2013 \u00fclikoolilinnaku koer. \u00dche \u00f5ppej\u00f5u r\u00f5\u00f5msatujuline <em>shiba inu<\/em> Rolex k\u00e4is temaga tihti loengutes kaasas ja oli ka eksamite ajal tudengitele nunnutamiseks saadaval.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui \u00f5htu- ja \u00f6\u00f6elust r\u00e4\u00e4kida, siis on Antwerpen pigem baarikultuuriga linn. Klubisid sealt v\u00e4ga ei leia. Linna s\u00fcdames asub aga kolmekorruseline d\u017e\u00e4ssibaar de Muze, kus saab pea iga p\u00e4ev improviseeritud esitusi kuulata. Muusikahuvi toob sinna kokku nii vanu kui ka noori, kes k\u00f5ik \u00fches r\u00fctmis kaasa \u00f5\u00f5tsuvad.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee23b5d7\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee23b5d7\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu-683x1024.jpeg\" alt=\"Fotol k\u00e4tt meenutav tuvi Antwerpeni rongijaama ees.\" class=\"wp-image-1420\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-rongijaam-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">K\u00e4te s\u00fcmboolikat on m\u00e4rgata k\u00f5ikjal: arhitektuuris, kaunistustel ning isegi turistidele m\u00fc\u00fcdavatel \u0161okolaadidel. Fotol k\u00e4tt meenutav tuvi Antwerpeni rongijaama ees. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Euroopa ilusaim linn<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Antwerpenit kirjeldab minu jaoks \u00fctlus \u201ekes otsib, see leiab\u201c. Pealtn\u00e4ha on tegu tavalise Belgia linnaga: uhke kirik, v\u00e4ike vanalinn, ilus arhitektuur, mille vahel j\u00e4\u00e4vad silma frit\u00fc\u00fcrirestod ja vahvliputkad. L\u00e4hemalt vaadates koorub aga v\u00e4lja rikkalik ajalugu, mis just selle sadamalinna kunagi \u00fcheks Euroopa t\u00e4htsaimaks tegi.<\/p>\n\n\n\n<p>16. sajandil sai Antwerpeni sadamast piirkonna suurim. Linna j\u00f5ukus aina kasvas ning kauplejad kirjeldasid Antwerpenit kui Euroopa ilusaimat linna. Arvatakse, et tol ajal k\u00e4is umbes 40% maailma kaubandusest l\u00e4bi Antwerpeni sadama. Sedakaudu j\u00f5udsid Euroopasse n\u00e4iteks kangad, suhkur ja v\u00fcrtsid.<\/p>\n\n\n\n<p>18. sajandil hakati Antwerpeni sadama kaudu tooma Aafrikast Euroopasse kakaoube \u2013 nii pole ime, et \u0161okolaadist on saanud Belgia kaubam\u00e4rk. 2022. aastal veeti sealtkaudu sisse lausa 313 000 tonni kakaoube, millest tehtud \u0161okolaadi eksporditi \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks on Antwerpen tuntud teemandi\u00e4ri poolest. Esimene teemant olevat l\u00f5igatud just Antwerpenis aastal 1476. Suur teemandibuum sai alguse p\u00e4rast flaami juveliiri Lodewyk van Berckeni leiutist, uudset lihvimistehnikat, mille abil sai v\u00e4\u00e4riskivide tahke l\u00f5igata s\u00fcmmeetriliselt ja t\u00e4pselt. T\u00e4nu uuele tehnikale peetakse van Berckenit ka mitme teemandikuju leiutajaks, neist kuulsaim on pirnikujuline l\u00f5ige.<\/p>\n\n\n\n<p>Eriti s\u00e4ravad teemandid ajasid Euroopa rikkad hulluks, ja nii sai Antwerpenist \u00fcleilmne teemandikeskus. T\u00e4nap\u00e4evalgi k\u00e4ib 84% maailma t\u00f6\u00f6tlemata teemantidest l\u00e4bi Antwerpeni.<\/p>\n\n\n\n<p>Kohalikud kauplused on teinud Antwerpenist poodlejate Meka. 1980. aastatel t\u00f5i linnale kuulsust moedisainerite r\u00fchmitus Antwerpen 6 ning seda m\u00f5ju on praegugi tunda, alates v\u00e4ikestest butiikidest ja l\u00f5petades kohaliku moemuuseumiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Eraldi t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rivad teise ringi poed, mis pakuvad t\u00f5elisi <em>vintage<\/em>-leide. Kiirmoebr\u00e4nde sealt naljalt ei leia ning retroteksad, villased mantlid ja nahktagid on saadaval ka tudengile taskukohase hinnaga. Me s\u00f5brannadega viskasime nalja, et sekkarisse ei tasu niisama minna, sest seal t\u00fchjade k\u00e4tega v\u00e4ljuda on peaaegu v\u00f5imatu.<\/p>\n\n\n\n<p>Antwerpen on justkui peidetud p\u00e4rl \u2013 suhteliselt v\u00e4ike, aga omamoodi ja mitmek\u00fclgne linn, millel on pakkuda nii ajalugu, moodi, tudengielu kui ka erilisi avastusi. Ideaalne tudengilinn oma v\u00f5lude ja tagasihoidlike, kuid v\u00e4\u00e4rikalt s\u00e4ravate tahkudega!<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong><em>Hand werpen<\/em> ehk Kuidas s\u00fcndis linna nimi<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image alignright size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"836\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu-836x1024.jpeg\" alt=\"Fotol loo autor Antwerpeni legendi illustreeriva purskkaevu juures.\" class=\"wp-image-1418\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu-836x1024.jpeg 836w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu-245x300.jpeg 245w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu-768x940.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu-1255x1536.jpeg 1255w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/RANDAJA-Antwerpen-Antwerpeni-legendi-kuju-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 836px) 100vw, 836px\"><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\">Keskv\u00e4ljakul asuv purskkaev meenutab, kuidas Antwerpeni linn endale nime sai. Esiplaanil loo autor. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Legendi j\u00e4rgi elanud 2000 aastat tagasi Antwerpenis Schelde j\u00f5e \u00e4\u00e4res enda ehitatud linnuses hiiglane Druon Antigoon, kes k\u00fcsinud linnusest m\u00f6\u00f6da s\u00f5itvatelt laevadelt tollimaksu. Kes ei tahtnud v\u00f5i ei suutnud maksta, sel l\u00f5iganud hiiglane k\u00e4e maha ja visanud j\u00f5kke.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchel p\u00e4eval aga tulnud noor Rooma s\u00f5dur Brabo hiiglasega v\u00f5itlema ning v\u00f5itnud. K\u00e4ttemaksuks k\u00f5ikide ohvrite eest l\u00f5iganud ta hiiglase k\u00e4e maha ning visanud ka selle j\u00f5kke.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4tt viskama on hollandi keeles <em>hand werpen<\/em>, ning just sellest olevatki linn oma nime saanud. T\u00e4nap\u00e4eval meenutab seda lugu Antwerpeni raekoja ees Grote Markti v\u00e4ljakul olev Brabo purskkaev. K\u00e4te s\u00fcmboolikat on m\u00e4rgata aga ka k\u00f5ikjal mujal: arhitektuuris, kaunistustel ning isegi turistidele m\u00fc\u00fcdavatel \u0161okolaadidel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Br\u00fcsseli lennujaamast vaid pooletunnise rongis\u00f5idu kaugusel asub Antwerpen, mis j\u00e4\u00e4b paljudel klassikalise Br\u00fcsseli\u2013Brugge\u2013Genti liini avastajatel n\u00e4gemata. Mina veetsin Antwerpenis vahetus\u00fcli\u00f5pilasena viis kuud. Kes otsib, see leiab! Logopeediatudengitel on vahetus\u00f5ppev\u00f5imalusi napiv\u00f5itu, sest selle eriala \u00f5pingud on k\u00fcllaltki keelespetsiifilised. Haridusteaduste instituudi partner\u00fclikoolide &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1419,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,36],"tags":[],"class_list":["post-1271","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-randaja"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1271","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1271"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1271\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1427,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1271\/revisions\/1427"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1271"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1271"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}