{"id":1269,"date":"2025-09-05T01:06:00","date_gmt":"2025-09-04T22:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1269"},"modified":"2025-09-05T11:58:48","modified_gmt":"2025-09-05T08:58:48","slug":"rahvuslik-arvamusliider-peeter-tulviste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/rahvuslik-arvamusliider-peeter-tulviste\/","title":{"rendered":"Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tartu \u00dclikooli rektoril on k\u00fcll \u00fcks amet, aga k\u00fcmned rahvusliku t\u00e4htsusega vastutusalad. K\u00f5igele lisaks peab <em>rector magnificus<\/em> olema oma k\u00e4itumise ja p\u00f5him\u00f5tetega eeskujuks pealekasvavale p\u00f5lvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(34,84,103, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(107,181,196, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<h3><strong>M\u00e4lestusn\u00e4dal<\/strong><\/h3>\n<p>Professor Peeter Tulviste 80. s\u00fcnniaastap\u00e4eva t\u00e4histatakse Tartu \u00dclikoolis m\u00e4lestusn\u00e4dalaga, mis kestab 27. oktoobrist 2. novembrini. Muu hulgas avatakse n\u00e4itus Tulviste erakogusse kuuluvatest haruldastest v\u00e4ljaannetest ja esitletakse tema kaasteeliste meenutusteraamatut. M\u00e4lestusn\u00e4dala kava ning Tulviste loengute ja esinemiste arhiivisalvestised on <a href=\"http:\/\/ut.ee\/et\/peeter-tulviste-80\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00fclikooli veebilehel<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>Pole liialdus \u00f6elda, et Tartu \u00dclikooli rektor on \u00fcks v\u00f5tmeisikuid, kelle tegevusest ja otsustest s\u00f5ltuvad paljuski Eesti inimeste haritus, poliitikute professionaalsus, teaduse rahvusvaheline konkurentsiv\u00f5ime, autentse kultuuri edasikestmine ja areng ning kokkuv\u00f5ttes iseolemise ja omariikluse p\u00f5him\u00f5tteline perspektiiv.<\/p>\n\n\n\n<p>Peeter Tulviste, kelle s\u00fcnnist t\u00e4itub 28. oktoobril 80 aastat, valiti <em>alma mater<\/em>\u2019i uueks juhiks p\u00e4rast reformidega alustanud rektorit J\u00fcri K\u00e4rnerit 1993. aastal. 30 aastat tagasi olime olukorras, kus k\u00f5rghariduspoliitika kujundamisel ja \u00fclikooli arengut m\u00e4\u00e4ravate otsuste tegemisel tuli hakkama saada korraga v\u00e4ga paljude kiiret lahendamist n\u00f5udvate probleemidega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Raskete k\u00fcsimuste lahendaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kas asetada r\u00f5hk teadusele v\u00f5i eriala \u00f5petamisele? Kas hinnata rahvusteadusi v\u00f5rdselt loodus- ja t\u00e4ppisteadustega? Kas seada sisse teaduse baasrahastus v\u00f5i v\u00e4lishindamist eeldav projektirahastus? Mille alusel jagada eelarvelist \u00f5ppe- ja teadusraha? Kas Eestile on kombeks ainult avalik-\u00f5iguslikud, maksumaksja rahastatavad \u00fclikoolid v\u00f5i ka erak\u00f5rgkoolid? Millised peaksid olema Eesti k\u00f5rgharidust ja teadust reguleerivad \u00f5igusaktid? Millistest rahvusvahelistest k\u00f5rghariduss\u00fcsteemidest eeskuju v\u00f5tta?<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimuste kuhjum oli m\u00e4\u00e4ratult suur ja neid k\u00f5iki tuli lahendada suures rahanappuses. \u00dchel aastal neist kuumadest \u00fcheksak\u00fcmnendatest oli Tartu \u00dclikooli eelarve 78 miljonit krooni \u2013 n\u00fc\u00fcdses v\u00e4\u00e4ringus umbes viis miljonit eurot. See, et praegu on \u00fclikooli eelarve pea 60 korda suurem, on kindlasti tollaste otsuste \u00fcks positiivseid tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p>Paljuski just t\u00e4nu rektor Peeter Tulviste seisukohtadele ja juhtimispoliitikale on meil n\u00fc\u00fcd k\u00e4sik\u00e4es projektip\u00f5hine ja baasrahastus, \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6s tehakse palju rohkem erialadevahelist koost\u00f6\u00f6d ning rahvusteadused ja tervikuna humanitaaria pole j\u00e4etud vaeslapse ossa.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti m\u00f5jutas Tulviste seda, et \u00fclikooli kaadripoliitika oluline p\u00f5him\u00f5te on \u00f5ppej\u00f5udude osalemine rahvusvahelises teaduses, et oleme tugevalt l\u00f5imitud Euroopa \u00fclikoolis\u00fcsteemi ning et v\u00f5rdlus- ja v\u00f5istlusmallides on m\u00f5\u00f5dupuuks rahvusvahelised k\u00f5rgel tasemel teadusasutused.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>K\u00fcsimuste kuhjum oli m\u00e4\u00e4ratult suur ja neid k\u00f5iki tuli lahendada suures rahanappuses.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Eesti k\u00f5rgkoolide \u201et\u00f6\u00f6jaotus\u201c erialade ja teadussuundade m\u00f5ttes on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paranenud; Tartu \u00dclikoolil ja meie vilistlastel on tihe side nii seadusandliku kui ka t\u00e4idesaatva v\u00f5imuga; olemas on suure tegevusvabadusega \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonid; tuntavalt on kasvanud v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arv ning Eesti \u00fcli\u00f5pilaste ja noorteadlaste \u00f5pir\u00e4nne; \u00fclikooli majandusliku tegevuse vabadus ja autonoomsus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud ning \u00fclikool teeb tihedamat koost\u00f6\u00f6d omavalitsusasutustega. Needki saavutused v\u00f5ib lugeda Tulviste teenete hulka.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Igas m\u00f5ttes eeskuju<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Peeter Tulviste sobis murranguaega suurep\u00e4raselt. Esiteks v\u00e4\u00e4rtustas ta hariduse teadusp\u00f5hisust, teaduse rahvusvahelisust ning akadeemilist autonoomiat. Teiseks olid tal head sidemed kultuuri-, teadus-, poliitika- ning ajakirjandusringkondades.<\/p>\n\n\n\n<p>Pealegi olid tal iseloomuomadused, mis k\u00e4ivad sageli kaasas isiksustega, kes v\u00f5tavad juhirolli ajastuoludes, kus riske ja raskusi v\u00f5ib olla rohkem kui isikliku kasu v\u00f5imalusi. Talle olid omased p\u00f5him\u00f5ttekindlus, patriotism, misjon\u00e4rialge ning oskus eristada inimlikke omadusi ja t\u00f5ekspidamisi ning rahvuslikku kuuluvust inimese poliitilis-ideoloogilisest positsioonist. Kaasa aitasid veel eetilisus, viisakus, galantsus ning huumorimeel k\u00e4sik\u00e4es relvitukstegeva karismaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Toon n\u00e4iteks m\u00f5ned strihhid Peeter Tulviste karakterist ja t\u00f5ekspidamistest.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4sjavalitud rektorina pidi ta aastal 1993 l\u00e4bi tegema s\u00fcdameoperatsiooni. Kuumad \u00fcheksak\u00fcmnendad huugasid t\u00e4istuuridel, korraga oli kukil musttuhat t\u00f6\u00f6d, t\u00e4htaega, s\u00f5nav\u00f5tuvajadust, kohtumist jne. Rektoraadi ja valitsuse toega, kuid siiski vastutaja, suunaja ning peamise k\u00f5neisikuna j\u00e4tkas ta varakult pingelist t\u00f6\u00f6d, j\u00e4ttes taastumisaja suhteliselt \u00fc\u00fcrikeseks. See oli m\u00e4rk tahtej\u00f5ust, julgusest ja vastutustundest.<\/p>\n\n\n\n<p>90-ndatel ja hiljemgi k\u00e4is Eesti meedias s\u00f5naline \u201er\u00fc\u00fctliturniir\u201c Tartu ja Tallinna \u00fclikooli teemal. Peeter Tulviste laskis \u00fche universitas\u2019e ja kolme \u00fclikooli kontseptsiooni kindla pooldajana endale omase huumorimeelega lendu v\u00f5rdluse: \u201eTallinna \u00fclikool\u201c k\u00f5lab samamoodi kui \u201eTartu kilud\u201c ja sellist \u00fclikooli on meile vaja umbes sama palju kui Tartu kilusid. Pedagoogika\u00fclikooli toonase rektorina viitasin riigisisese konkurentsi ja koost\u00f6\u00f6 vajadusele nukufilmi \u201ePeetrikese unen\u00e4gu\u201c (1958) abil, milles tema nimekaim, v\u00e4ike Peeter n\u00e4eb unes, et on j\u00e4\u00e4nud oma kodus ja linnas t\u00e4iesti \u00fcksi \u2026 Vaatamata sellistele seikadele j\u00e4id meie isiklikud suhted suurep\u00e4rasteks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tulviste p\u00e4rand<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Rektoriks oleku ajal Hasso Ladvale antud intervjuus (Universitas Tartuensis, 27.10.1995) \u00fctles Tulviste: \u201eKui Baltimaade rektorid olid paar aastat tagasi endises Ida-Berliini Humboldti \u00fclikoolis, n\u00e4gime meie aulataolise trepi peal tudengit \u00f5lut joomas. K\u00fcsisime sealse rektori k\u00e4est, kas ta segab vahele v\u00f5i mitte. \u00dctles, et ei sega \u2026 ta arvavat, et see oleks inim\u00f5iguste ahistamine. T\u00e4pset piiri ei tea mina ka. Kui aulatrepil keegi \u00f5lut jooks, siis \u00fctleksin.\u201c (Mitte et Tulviste \u00f5lle kui sellise vaenlane oleks olnud, ehkki h\u00e4id naturaalveine eelistas ta viisaka \u00f5htus\u00f6\u00f6gi milj\u00f6\u00f6s vist rohkem.)<\/p>\n\n\n\n<p>Akadeemilise omailma osa on ka 2017. aastal loodud professor Peeter Tulviste m\u00e4lestusfond, asutajaliikmeteks Tartu \u00dclikool, Tartu Linnavalitsus, Tartu Rotary Klubi, Eesti Ps\u00fchholoogide Liit ja Tartu \u00dclikooli Sihtasutus. Fondi t\u00f6\u00f6s on abiks Peetri poeg Jaan Tulviste, kes ka ise on kaitsnud doktorikraadi ps\u00fchholoogias. Fondi missioon on tunnustada Tartu \u00dclikooli doktorante ja noorteadlasi, kes on \u00fchiskondlikult aktiivsed, aitavad silmapaistva \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6ga edendada Eesti \u00fchiskonda ning m\u00f5ista inimeste kultuurilist olemust.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5petuseks meenub veel \u00fcks hetk 80-ndate algusest. R\u00e4\u00e4gime parajasti maast ja ilmast, kui Tulviste j\u00e4\u00e4b silmitsema minu uue Sangari s\u00e4rgi m\u00e4rki rinnatasku k\u00fcljel, \u00f6eldes temale omasel kelmikal moel: \u201eMa ei teadnudki, et sa sangar oled.\u201c (Oli aeg, kus s\u00e4rkide valik oli kasinav\u00f5itu, kuid nalja sai see-eest rohkem kui praegu.) Ei m\u00e4leta, mida ma talle vastasin, ehkki sangar ma muidugi ei olnud ega ole. Ei sobi see s\u00f5na ka tema hindamiseks \u2013 tundub kuidagi operetlik v\u00f5i aabitsaoidu. \u00dctlen siis lihtsalt nii, et Peeter Tulvistel oli ja on kindel, silmapaistev koht meie \u00fclikooli, rahvuse eneseteadvuse ning kultuuri aja- ja arenguloos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli rektoril on k\u00fcll \u00fcks amet, aga k\u00fcmned rahvusliku t\u00e4htsusega vastutusalad. K\u00f5igele lisaks peab rector magnificus olema oma k\u00e4itumise ja p\u00f5him\u00f5tetega eeskujuks pealekasvavale p\u00f5lvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus \u00f6elda, et Tartu \u00dclikooli rektor &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1348,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[60,7],"tags":[],"class_list":["post-1269","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-alma-mater","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1269"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1269\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1404,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1269\/revisions\/1404"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1348"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}