{"id":1265,"date":"2025-09-05T01:08:00","date_gmt":"2025-09-04T22:08:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1265"},"modified":"2025-09-05T11:58:35","modified_gmt":"2025-09-05T08:58:35","slug":"kelli-lehto-otsib-geneetikast-votit-mis-aitaks-vaimse-tervise-probleeme-targemalt-diagnoosida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kelli-lehto-otsib-geneetikast-votit-mis-aitaks-vaimse-tervise-probleeme-targemalt-diagnoosida\/","title":{"rendered":"Kelli Lehto otsib geneetikast v\u00f5tit, mis aitaks vaimse tervise probleeme targemalt diagnoosida"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli neurops\u00fchhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto \u00fchendab v\u00e4rskes Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) alustava teadlase grandi projektis geneetika, ps\u00fchholoogia ja andmeteaduse, et selgitada t\u00e4iskasvanute aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire tekkep\u00f5hjusi ja parandada diagnoosiv\u00f5tteid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire (ATH) on v\u00f5rdlemisi uus diagnoos, mida on kuni viimase ajani kasutatud valdavalt lastel. Hinnanguliselt esineb seda lapseeas algavat neuroarengulist h\u00e4iret 5\u20137%-l lastest. Et ATH-l on tugev geneetiline taust, j\u00e4\u00e4vad sellele iseloomulikud tunnused enamasti p\u00fcsima ka t\u00e4iskasvanueas. Viimase viie aasta jooksul on aga t\u00e4iskasvanute ATH diagnooside arv h\u00fcppeliselt kasvanud: Eesti geenivaramu andmetel on see kasv olnud enam kui viiekordne (vt joonis), sama suundumust kinnitavad ka rahvusvahelised uuringud. Selline diagnooside arvu suurenemine ei ole tugeva geneetilise taustaga haiguste puhul \u00fcldiselt iseloomulik.<\/p>\n\n\n\n

Niisiis puudutavad ATH-le iseloomulikud s\u00fcmptomid, n\u00e4iteks raskused keskendumisel, planeerimisel, \u00fclesannete l\u00f5petamisel ning rahutu olek, aina suuremat hulka t\u00e4iskasvanuid. \u201eNende seas on kindlasti palju inimesi, kel on j\u00e4\u00e4nud ATH lapsena diagnoosimata ja n\u00fc\u00fcd, teadlikkuse t\u00f5ustes, on sellele j\u00e4lile saadud. Kuid see \u00fcksi nii m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset muutust selgitada ei saa,\u201c arutles Lehto.<\/p>\n\n\n\n

Kui lastel diagnoositud ATH-d on p\u00f5hjalikult uuritud, siis t\u00e4iskasvanute ATH puhul on tekkep\u00f5hjused ning -mehhanismid tema s\u00f5nul seni teadmata. Teisalt k\u00fclvab teadlastes kahtlusi t\u00f5siasi, et t\u00e4iskasvanute ATH s\u00fcmptomid kattuvad suuresti paljude teiste vaimse tervise probleemide tunnustega, olgu selleks siis depressioon v\u00f5i \u00e4revus, kuid praegused hindamisvahendid ei suuda ATH-d teistest h\u00e4iretest h\u00e4sti eristada. Samuti v\u00f5ib ATH-le iseloomulik t\u00e4helepanematus tekkida ka t\u00e4iesti tavalistel inimestel kas v\u00f5i v\u00e4simuse ja stressi korral.<\/p>\n\n\n\n

\u201ePs\u00fchhiaatria on valdkond, kus pole praegu veel kasutusel \u00fchtegi diagnostilist biomarkerit. Kogu diagnoosimine tugineb peamiselt patsiendi enda \u00fctlustele,\u201c r\u00e4\u00e4kis Lehto. Samas on uuringud n\u00e4idanud, et ATH on seotud suure hulga geenivariantidega ning nende p\u00f5hjal arvutatud pol\u00fcgeensed skoorid suudavad eristada suure ATH riskiga inimesi. \u201eGeneetikal p\u00f5hinevaid meetodeid praegu veel diagnoosi m\u00e4\u00e4ramisel ei kasutata, kuid tulevikus v\u00f5iks neist palju abi olla,\u201c selgitas Lehto oma uurimisprojekti ajendit.<\/p>\n\n\n\n

Seda veendumust kinnitas ka enam kui 86 000 Eesti geenidoonori kaasabil toimunud Eesti suurim vaimse tervise uuring, millest selgus, et m\u00f5ned t\u00e4iskasvanute ATH s\u00fcmptomid ei ole teadlastele tuttava ATH geneetilise profiiliga kuigi tugevalt seotud. \u201eSaame selle p\u00f5hjal \u00f6elda, et n\u00e4iteks impulsiivsus ja h\u00fcperaktiivsus seostuvad ATH geneetilise riskiga tugevamalt kui t\u00e4helepanematus, keskendumisraskused ja m\u00e4luprobleemid,\u201c r\u00e4\u00e4kis Lehto.<\/p>\n\n\n\n

Senisest t\u00e4psem diagnoosimeetod<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lehto t\u00f6\u00f6r\u00fchm plaanib eeloleva viie aasta jooksul uurida t\u00e4iskasvanute ATH-ga seotud probleemide tekkep\u00f5hjuseid, kasutades nii geeniinfot kui ka keskkonna- ja elustiiliandmeid, sh seoseid nutiseadmete kasutamisega. Anal\u00fc\u00fcsi kaasatakse Eesti geenivaramu k\u00f5rval ka Norra, Hollandi, Rootsi ja \u00dchendkuningriigi biopankade andmeid. Samuti uuritakse ATH-le iseloomulikke tunnuseid, n\u00e4iteks t\u00e4helepanematuse ja impulsiivsuse eri tahke, et v\u00e4lja selgitada, millised neist on omased \u00fcksnes ATH-le ja millised v\u00f5ivad tuleneda teistest teguritest.<\/p>\n\n\n\n

Projekti l\u00f5ppeesm\u00e4rk on luua geeniteadmistel p\u00f5hinev uudne ja praktiline t\u00f6\u00f6vahend t\u00e4iskasvanute ATH t\u00e4psemaks tuvastamiseks. Masin\u00f5ppemeetodite abil selgitatakse elustiili ning isiksuseomadusi puudutavate k\u00fcsimustike p\u00f5hjal v\u00e4lja ATH geeniriskiga tugevalt seotud s\u00fcmptomite kogumid ning nende p\u00f5hjal plaanitakse luua uus s\u00f5elk\u00fcsimustik ATH t\u00e4psemaks tuvastamiseks t\u00e4iskasvanutel. Kuigi see s\u00f5elk\u00fcsimustik p\u00f5hineb k\u00f5ige v\u00e4rskematel genoomikateadmistel, ei ole arstikabinetis v\u00f5i teadusuuringus selle kasutamiseks tarvis vastaja geneetilist eelsoodumust m\u00e4\u00e4rata. See t\u00e4hendab, et geeniteaduse viimane s\u00f5na saab abivajajatele kiiremini k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSelles seisnebki meie projekti innovaatilisus \u2013 nii leiame kergemini \u00fcles inimesed, kel on t\u00f5esti lapseeas diagnoosimata ATH ja kes saavad n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks \u00f5ige raviga oma murele lahenduse,\u201c selgitas Lehto. \u201cJa mis veelgi olulisem, samal p\u00f5him\u00f5ttel v\u00f5ib \u00f5nnestuda tulevikus t\u00e4psemalt kindlaks teha ka teisi vaimse tervise probleeme, mida on praegu raske \u00fcksteisest eristada.\u201c\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Enam kui 15 aastat eelt\u00f6\u00f6d<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lehto on uurinud ps\u00fchholoogia ja geneetika seoseid juba tudengiajast alates. Ps\u00fchholoogia instituudis professor Jaanus Harro juhendamisel p\u00fc\u00fcdis ta v\u00e4lja selgitada kindlate geenide m\u00f5ju inimese depressiivsusele ja isiksuseomadustele. P\u00e4rast doktorantuuri suundus ta neljaks aastaks Rootsi Karolinska Instituuti, kus \u00f5ppis professor Nancy Pederseni uurimisr\u00fchmas\u00a0veelgi p\u00f5hjalikumalt tundma genoomika ja geneetilise epidemioloogia meetodeid. Eesti Teadusagentuuri stardigrandi abil l\u00f5i Lehto unikaalse Eesti geenivaramu vaimse tervise uuringu andmestiku, milles n\u00e4htud esialgsed tulemused andsid kindluse ERC grandi taotlemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Lehto on veendunud, et just eri teadusalade sidumisest s\u00fcndinud uuenduslik idee ja sellest tulenevad lahendused igap\u00e4evases vaimse tervise abis v\u00f5imaldasid \u00fclimalt tihedas konkurentsis ERC hindamiss\u00f5elast l\u00e4bi tulla.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMa olen v\u00e4ga t\u00e4nulik toe eest granditaotlemise protsessi v\u00e4ltel paljudele headele kolleegidele nii Tartu \u00dclikooli genoomika instituudist kui ka v\u00e4lismaalt. Eraldi tahaksin \u00e4ra m\u00e4rkida heaoluteaduste tippkeskuse, kus on saanud kokku eri teadusalade esindajad, \u00fchiskonnateadlastest tehnikateadlasteni \u2013 nende mitmek\u00fclgne kompetents andis just intervjuuvooruks valmistumisel mulle tugeva seljataguse.\u201d Et granditaotluste juures on vaja arvestada paljude oluliste aspektidega, millele teadlased ei pruugi osata t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, aitasid Lehtot ka \u00fclikooli grandikeskuse spetsialistid, kes muu hulgas selgitasid, kuidas hindajad taotlust lugema hakkavad ja mida seejuures eriti teraselt j\u00e4lgivad.<\/p>\n\n\n\n

Kelli Lehto ERC projekti eelarve on ligi 1,5 miljonit, mis tuleb Euroopa Komisjonilt. Alustava teadlase grant on m\u00f5eldud karj\u00e4\u00e4ri alguses olevale teadlasele, kelle doktorikraadi kaitsmisest pole m\u00f6\u00f6das rohkem kui seitse aastat. Tartu \u00dclikoolist on ERC grandi seni saanud 15 teadlast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli neurops\u00fchhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto \u00fchendab v\u00e4rskes Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) alustava teadlase grandi projektis geneetika, ps\u00fchholoogia ja andmeteaduse, et selgitada t\u00e4iskasvanute aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire tekkep\u00f5hjusi ja parandada diagnoosiv\u00f5tteid. Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire (ATH) on v\u00f5rdlemisi uus diagnoos, mida on …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1334,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1265","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1265","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1265"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1265\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1268,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1265\/revisions\/1268"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1334"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1265"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1265"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1265"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}