{"id":1259,"date":"2025-09-05T01:10:00","date_gmt":"2025-09-04T22:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1259"},"modified":"2025-09-05T11:58:20","modified_gmt":"2025-09-05T08:58:20","slug":"esimene-eestlasest-kunstiajaloo-professor-segastel-aegadel-sundinud-maalil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/esimene-eestlasest-kunstiajaloo-professor-segastel-aegadel-sundinud-maalil\/","title":{"rendered":"Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel s\u00fcndinud maalil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikool alustas eestikeelsena t\u00f6\u00f6d 1919. aastal, kuid kunstiajaloo \u00f5ppetoolil l\u00e4ks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge Kjellin (1885\u20131984), kuid juba paari aasta p\u00e4rast oli see ametikoht j\u00e4lle vakantne. 1933. aastal v\u00f5ttis selle \u00fcle taas rootslane \u2013 toona vaid 27-aastane Sten Karling (1906\u20131987), kelle \u00fcmber koondus silmapaistev ring \u00fcli\u00f5pilasi, teiste hulgas ka tema tulevane mantlip\u00e4rija Armin Tuulse (1907\u20131977). \u00d5petajast ja \u00f5pilasest, kelle vanusevahe oli vaid \u00fcks aasta, said l\u00e4hedased s\u00f5brad kogu eluks.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedeca45c6d\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedeca45c6d\" class=\"wp-block-image alignleft size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"428\" height=\"512\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Kristjan-Tederi-olimaal-22Professor-Tuulse-Neumanni-portree22-646-x-786-cm-1942-TU-kunstimuuseum.jpeg\" alt=\"Maal Armin Tuulsest\" class=\"wp-image-1301\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Kristjan-Tederi-olimaal-22Professor-Tuulse-Neumanni-portree22-646-x-786-cm-1942-TU-kunstimuuseum.jpeg 428w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-Kristjan-Tederi-olimaal-22Professor-Tuulse-Neumanni-portree22-646-x-786-cm-1942-TU-kunstimuuseum-251x300.jpeg 251w\" sizes=\"auto, (max-width: 428px) 100vw, 428px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Professor Tuulse-Neumanni portree. \u00d5limaal. Kristjan Teder, 1942. Allikas: Tartu \u00dclikooli kunstimuuseum<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Karling suutis l\u00fchikese ajaga viia siinse kunstiajaloo uurimise silmapaistvale tasemele ja kujundada v\u00e4lja tugeva eesti soost kunstiteadlaste p\u00f5lvkonna. Seda fenomeni v\u00f5ib seletada kahe asjaoluga: Karlingi v\u00f5imega omandada kiiresti eesti keel ja tema kirgliku huviga Eesti ajaloo vastu, mida ta \u201eavas oma vaimustatud kuuljatele \u00f5ppek\u00e4ikudel ja auditooriumis\u201c .<\/p>\n\n\n\n<p>Karling t\u00e4itis professori ametikohta 1941. aasta alguseni, mil ta v\u00e4lismaalase staatuse t\u00f5ttu vallandati. \u00d5ppetooli juhataja kohused v\u00f5ttis \u00fcle Tuulse, kellest sai 1942. aastal, p\u00e4rast Eesti ja L\u00e4ti linnuseid k\u00e4sitleva doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDie Burgen in Estland und Lettland\u201c kaitsmist esimene eestlasest kunstiajaloo professor.<\/p>\n\n\n\n<p>Kristjan Tederi (1901\u20131960) \u00f5limaal Armin Tuulsest on t\u00f5en\u00e4oliselt tellimust\u00f6\u00f6, millel on kujutatud noort professorit oma t\u00f6\u00f6laua taga. Teos j\u00f5udis Tartu \u00dclikooli kunstimuuseumisse 1981. aastal Helme Koduloomuuseumist \u2013 Valgamaalt, kus Tuulse oli \u00fcles kasvanud. Kindlasti olid nii kunstnik kui ka portreteeritav omavahel head tuttavad ja puutusid Tartu kunstiringkondades kokku. 1940. aastal on Tuulse Postimehe veergudel Tederist kirjutanud: \u201eTema looming p\u00f5hineb suurel m\u00e4\u00e4ral koloriidil. See on soe, meeleolukas maailm, mida Teder kujutab oma l\u00f5uendeil, kus vormid kujundatakse \u00fcmber naivistlikus vaimus. Tema loomingu naivism on aga siiras ning usutav [\u2014].\u201c<sup data-fn=\"fcf39575-2e20-46d3-aaeb-47323b384139\" class=\"fn\"><a href=\"#fcf39575-2e20-46d3-aaeb-47323b384139\" id=\"fcf39575-2e20-46d3-aaeb-47323b384139-link\">1<\/a><\/sup>\u00a0 Samade s\u00f5nadega v\u00f5ib iseloomustada ka k\u00f5nealust portreed.<\/p>\n\n\n\n<p>1944. aasta kevadel algas \u00fclikooli varade p\u00e4\u00e4stmine Punaarmee pealetungi eest, selle eestvedajaks sai Armin Tuulse. Sama aasta s\u00fcgisel lahkus ta oma perekonnaga Rootsi.<sup data-fn=\"1d2c3a06-abda-4d03-b383-190f9ba98cee\" class=\"fn\"><a href=\"#1d2c3a06-abda-4d03-b383-190f9ba98cee\" id=\"1d2c3a06-abda-4d03-b383-190f9ba98cee-link\">2<\/a><\/sup>\u00a0 25. novembril 1944 kirjutas ta abikaasa Liidia Tuulsele (1912\u20132012), kes sel ajal viibis veel pagulaslaagris: \u201e\u00d5htupoolel k\u00e4isime [Stockholmi] Jakobi kirikus, kus jutlustas piiskop [Johan] K\u00f5pp V\u00e4lis-Eesti p\u00e4eva ja surnutep\u00fcha puhul. Kirik oli tulvil eestlasi t\u00e4is, ning jumalateenistuse l\u00f5ppedes lauldi h\u00fcmni. N\u00e4gin palju pisaraid ja leina, ning m\u00f5tlesin k\u00f5igile mahaj\u00e4\u00e4nuile. [\u2014] Nagu Tallinna raadio teatab, t\u00f6\u00f6tab n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle \u00fclikool, kuigi olevat suur puudus \u00f5ppej\u00f5ududest. [Alfred] Koort on rektor, kirjanduse professoriks on [Friedebert] Tuglas. T\u00e4htvere rajoon olevat endiselt \u00f5ppej\u00f5udude elamiskohaks, \u2013 nii et v\u00f5imalik et meie korteri on \u00fcle v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00e4rske seltsimees professor!\u201c<sup data-fn=\"137dc0af-b74c-4612-984b-283b185e1a6d\" class=\"fn\"><a href=\"#137dc0af-b74c-4612-984b-283b185e1a6d\" id=\"137dc0af-b74c-4612-984b-283b185e1a6d-link\">3<\/a><\/sup><\/p>\n\n\n\n<p>Kunstiajaloo \u00f5petamine Tartus j\u00e4tkus uutes oludes, kandes sisimas ikka edasi nii Karlingu kui ka Tuulse vaimsust. Just nemad olid toonud Eesti kunstiteadusesse rahvusvaheliselt tunnustatud uurimismeetodid ning n\u00e4idanud vanema kunsti ja arhitektuuri uurimisega, et Eesti pinnal loodud kultuurip\u00e4rand on oluline osa laiemast Euroopa kultuurist.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-vertical is-layout-flex wp-container-core-group-is-layout-8cf370e7 wp-block-group-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:100%\">\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\"><ol class=\"wp-block-footnotes\"><li id=\"fcf39575-2e20-46d3-aaeb-47323b384139\"><strong>Viited<\/strong><br><sup>1<\/sup> A. Tuulse, Kuue kunstniku maalide n\u00e4itus. \u2013 Postimees, 27.01.1940 <a href=\"#fcf39575-2e20-46d3-aaeb-47323b384139-link\" aria-label=\"Jump to footnote reference 1\">\u21a9\ufe0e<\/a><\/li><li id=\"1d2c3a06-abda-4d03-b383-190f9ba98cee\"><sup>2<\/sup> Aastast 1952 oli Tuulse Stockholmi \u00dclikooli dotsent ning 1962.\u00a0aastal valiti ta seal P\u00f5hjamaade ja v\u00f5rdleva kunstiajaloo professoriks. <a href=\"#1d2c3a06-abda-4d03-b383-190f9ba98cee-link\" aria-label=\"Jump to footnote reference 2\">\u21a9\ufe0e<\/a><\/li><li id=\"137dc0af-b74c-4612-984b-283b185e1a6d\"><sup>3<\/sup> Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuurilooline arhiiv, f 414, m 25:22. <a href=\"#137dc0af-b74c-4612-984b-283b185e1a6d-link\" aria-label=\"Jump to footnote reference 3\">\u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu \u00dclikool alustas eestikeelsena t\u00f6\u00f6d 1919. aastal, kuid kunstiajaloo \u00f5ppetoolil l\u00e4ks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1300,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[{\"content\":\"<strong>Viited<\/strong><br><sup>1<\/sup> A. Tuulse, Kuue kunstniku maalide n\u00e4itus. \u2013 Postimees, 27.01.1940\",\"id\":\"fcf39575-2e20-46d3-aaeb-47323b384139\"},{\"content\":\"<sup>2<\/sup> Aastast 1952 oli Tuulse Stockholmi \u00dclikooli dotsent ning 1962.\u00a0aastal valiti ta seal P\u00f5hjamaade ja v\u00f5rdleva kunstiajaloo professoriks.\",\"id\":\"1d2c3a06-abda-4d03-b383-190f9ba98cee\"},{\"content\":\"<sup>3<\/sup> Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuurilooline arhiiv, f 414, m 25:22.\",\"id\":\"137dc0af-b74c-4612-984b-283b185e1a6d\"}]"},"categories":[44,7],"tags":[],"class_list":["post-1259","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ars-longa","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1259"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1259\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1394,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1259\/revisions\/1394"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1300"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}