{"id":1256,"date":"2025-09-05T01:11:00","date_gmt":"2025-09-04T22:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1256"},"modified":"2025-09-05T11:58:10","modified_gmt":"2025-09-05T08:58:10","slug":"mina-ei-taha-sellise-eluga-kohaneda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/mina-ei-taha-sellise-eluga-kohaneda\/","title":{"rendered":"\u201eMina ei taha sellise eluga kohaneda!\u201c"},"content":{"rendered":"<p><strong>Mida kauem ma m\u00f5tlen Musta Kasti lavastusele \u201eT\u00fckk maad\u201c, seda enam tajun selle m\u00f5ju ja p\u00e4evakajalisust \u2013 v\u00f5i aegade\u00fclesustki. S\u00f5ja ja paguluse teemasid avatakse l\u00e4bi laste silmade, neile omases keeles. Seet\u00f5ttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti terav.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(34,84,103, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(107,181,196, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<p><strong>Teatri Must Kast lavastus \u201eT\u00fckk maad\u201c<\/strong><\/p>\n<p>Autor Kristiina Jalasto-Kallas, lavastaja Kaili Viidas (Endla Teater).<\/p>\n<p>Kunstnik Illimar Vihmar, heli- ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskujundajad K\u00e4rt Karro (Tartu Uus Teater) ja Sander P\u00f5llu (VAT Teater).<\/p>\n<p>Laval Silva Pijon, Kristian P\u00f5ldma, Agur Seim ja Jaanika Tammaru.<\/p>\n<p>Esietendus 11. aprillil 2025.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmised etendused 30. septembril, 1. ja 2. oktoobril ning 11. ja 12. novembril Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>\u201eT\u00fckk maad\u201c pole siiski raskemeelne lavateos: m\u00e4ngude ja helgete-humoorikate dialoogide toel j\u00f5uab s\u00f5num kohale ka ilma, et selle sisu nooremaid vaatajaid (kes ju lavastuse sihtr\u00fchm on) liialt \u00e4ra ehmataks v\u00f5i, vastupidi, neile liiga kaugeks j\u00e4\u00e4ks. L\u00f5pustseen, mis loob teise maailmas\u00f5ja aegse ja j\u00e4rgse elu ning t\u00e4nap\u00e4eva vahel otsese seose, n\u00e4is v\u00e4hemalt n\u00e4htud etendusel m\u00f5jutavat s\u00fcgavalt kogu saali.<\/p>\n\n\n\n<p>Juba enne, kui etendus p\u00e4riselt algab, m\u00e4ngivad n\u00e4itlejad laval laste \u00f5uem\u00e4nge. Eeldatavasti aitab selline loomulik \u00fcleminek nooremal publikul teatrikeskkonnaga harjuda ja piisavalt lavastusmaailma sisse elada. Senikaua saab silm ka lavakujundusega tutvuda: m\u00f5lemal pool lava seisavad hunnikus vanaaegsed kohvrid, parempoolses \u00e4\u00e4res Eesti lipp. Lipp, \u00f5igemini\u00a0selle varras, kus lipp etenduse k\u00e4igus vahetuma hakkab, ongi laval \u00fcks m\u00e4rgilisemaid rekvisiite.<\/p>\n\n\n\n<p>Siis tutvustavad end vaatajatele ridamisi lapsed: Luule, Ants, Ester, Dagmar, Rein, Asta \u2026 Vanust on neil 6\u201311 aastat. Asta (Silva Pijon) on peategelane, kuid enamiku teistega publik rohkem ei kohtugi. Sellegipoolest annavad nad aimu p\u00f5lvkonnast, kelle silme l\u00e4bi s\u00fcndmusi avama hakatakse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaitsva m\u00e4ngu kupli all<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4nguhoos laste keskel k\u00f5rgub kuppeljas, iglulik puitraamistik, mille sisekujundus viitab k\u00f6\u00f6ktoale. Minimalistliku lavakujunduse tugevus seisneb kujutlusv\u00f5imet toetavas leidlikkuses \u2013 tegevuse lahti rulludes t\u00e4idab see kuppel vaheldumisi Asta kodu, p\u00f5genikelaeva, armetu \u00fc\u00fcritoa, pagulaslaagri ja muude tegevuspaikade aset.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de9aac99a49\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de9aac99a49\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-1024x576.jpeg\" alt=\"Fotol Musta Kasti lavastus \u201eT\u00fckk maad\u201c\" class=\"wp-image-1310\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-1024x576.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-300x169.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-768x432.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-1536x864.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-2048x1152.jpeg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/KULTUURINURK-tukk-maad-IMG_9443-Heikki-Leis-1920x1080.jpeg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">V\u00e4ike Asta saab hakkama sel\u00adlega, et ronib p\u00e4ris ise ja kellegi n\u00e4gemata \u00fcmbruskonna suurima kivirahnu otsa. Foto: Heikki Leis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Sellest saab isegi \u00fcmbruskonna suurim kivirahn, mille otsas lapsed ronivad. Ehkki muutlikud ajad ja ilmad on selle siledaks lihvinud, saab v\u00e4ike Asta hakkama sellega, et ronib p\u00e4ris ise ja kellegi n\u00e4gemata rahnu otsa. Tajudes oma suursaavutuse t\u00e4htsust, kraabib ta sinna oma nimet\u00e4hed. Seesugused kaudsed, aga m\u00e4ngulised viited Eesti ajaloole ja rahvusm\u00e4lule on lavastuse m\u00f5jusaim osa.<\/p>\n\n\n\n<p>Vene v\u00e4ed ei lase end kaua oodata. Asta tajub ka tasakesi r\u00e4\u00e4kivate vanemate h\u00e4\u00e4les \u00e4revust. M\u00e4rgilised on nii ema (Jaanika Tammaru) soov \u00fcheksa-aastane Asta ohutuse p\u00e4rast poisiks riietada kui ka tema s\u00f5nad abikaasale: \u201eMina ei taha sellise eluga kohaneda!\u201c Asta on oma isaga (Agur Seim) v\u00e4ga l\u00e4hedane, mist\u00f5ttu on eriti nukker n\u00e4ha, kuidas isa, kes ometi oludega kohaneda proovis, sellegipoolest kinni v\u00f5etakse ja (eeldatavalt) vangilaagrisse viiakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Koolis vahetatakse sinimustvalge punase lipu vastu. \u00d5hus on \u00e4revust ja segadust. Probleeme tekitab n\u00e4iteks klassivenna kampsun, millele vanaema v\u00e4ikse rahvusmotiivi on lisanud. \u00d5petaja proovib k\u00fcll muutunud argielu \u00f5pilastele \u00e4\u00e4ri-veeri selgitada, aga l\u00f5puni ei n\u00e4i lapsed siiski veel olukorda m\u00f5istvat. Kui v\u00f5\u00f5rv\u00e4ed aga kaitsva kodukupli paberseinad puruks peksavad, laguneb Asta lapsep\u00f5lv \u2013 on selge, et tuleb lahkuda, k\u00f5igest tuttavast lahti lasta.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fcsimatuid rahvusvahelisi suhteid kujutatakse tabavalt ja kujundlikult, m\u00e4ngude ja laulude kaudu. Kui \u201evenelased\u201c ja \u201esakslased\u201c laulum\u00e4ngu k\u00e4igus endale ainiti \u201elapsukest\u201c n\u00f5uavad, on see l\u00fckata-t\u00f5mmata-lapsuke m\u00f5istagi Eesti. Lipp vardas aina vahetub. Ka Saksamaale pagejate ohtlikku piiri\u00fcletust kujutatakse m\u00e4ngu \u201eHeeringas, heeringas, \u00fcks, kaks, kolm\u201c kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcllap tuleb lapsevanematele tuttav ette, et m\u00e4ng aitab keerulisi olukordi ja traumeerivaid kogemusi pehmendada. Seet\u00f5ttu m\u00f5juvad k\u00f5ik emotsionaalselt laetud, aga lapse pilgu l\u00e4bi m\u00e4ngustatud stseenid \u00fchtaegu armsa ja traagilisena. Kuna lavastus p\u00f5hineb suurel hulgal allikmaterjalidel, v\u00f5ib arvata, et \u201eHeeringas, heeringas\u201c kuulus juba tolleaegsete laste m\u00e4nguvaramusse. Loodetavasti kuulub see sinna t\u00e4nini.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Miski ei asenda kodu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4lismaale p\u00f5genemine ja lapse perspektiiv loovad paralleele Draamateatri mulluse lavastusega \u201e\u00dcks helevalge tuvi\u201c, mis p\u00f5hineb kirjanik Elin Toona kogemustel. M\u00f5lemas kujutatakse elutruult ja ausalt raskusi, mida s\u00f5jap\u00f5genikud \u00fcle elama pidid (ja t\u00e4nap\u00e4evalgi peavad).<\/p>\n\n\n\n<p>Asta ja ema, kes on esialgu kostil \u00fcleoleva hoiakuga saksa proua (Kristian P\u00f5ldma) k\u00fclmas ja k\u00f5ledas majas, leiavad n\u00e4ilise p\u00e4\u00e4setee \u00dcRO Abistamis- ja Taastamisadministratsiooni kaudu. Nad saavad koha kiiresti kokkuklopsitud p\u00f5genikelaagris, kus magatakse pead-jalad koos ja lutikate keskel ning t\u00f6\u00f6p\u00e4ev algab kell kuus. Ent isegi selles muserdavas keskkonnas tunneb pere viimaks mingitki stabiilsust.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5nneks saadetakse meie peategelased peagi edasi Geislingenisse (kus elas p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da ligi viis tuhat eestlast). Sealsed tingimused tunduvad varasematega v\u00f5rreldes lausa uskumatult mugavad. Maailmas j\u00e4tkuvad segased ajad ja kodumaal kestab trag\u00f6\u00f6dia edasi, aga Geislingenis valitseb grotesksev\u00f5itu id\u00fcll. P\u00f5genikele pakutakse isegi emakeelset kooli- ja kultuuriharidust, aga Asta tunneb \u2013 erinevalt oma emast \u2013, et see pole siiski kodu. Sellise eluga ei taha kohaneda tema.<\/p>\n\n\n\n<p>Kas vahepeal teismeliseks sirgunud Asta soov USA-sse edasi minna ka t\u00e4itus, j\u00e4\u00e4b selgusetuks, ent vanadusp\u00f5lve veedab ta igal juhul juba iseseisvuse taastanud Eestis. Lavastuse l\u00f5pp teeb ajah\u00fcppe t\u00e4nap\u00e4eva ja t\u00f5mbab tugevad paralleelid nii Ukraina kui ka Gaza laste praeguse olukorraga.<\/p>\n\n\n\n<p>Asta lugu ei j\u00e4\u00e4 \u00fcksnes minevikum\u00e4lestuseks, see on tema eakaaslaste praegune reaalsus nii m\u00f5neski riigis. See arusaam v\u00f5ib saali vaat et enimgi m\u00f5jutada, v\u00e4hemalt minu n\u00e4htud etendusel vaikisid l\u00f5pustseeni ajal ka muidu \u00fcsna jutukad ja rahutud lapsed. Kui praegusaegsete p\u00f5genike laps Rami Asta julgustamise ja juhendamise toel vana kivirahnu otsa ronib, leiab ta sealt eest nimet\u00e4hed \u201eA. S.\u201c. Vana kivi on taas \u00fche ajastu \u00fcle elanud \u2013 nagu Asta. Nagu Eesti.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mida kauem ma m\u00f5tlen Musta Kasti lavastusele \u201eT\u00fckk maad\u201c, seda enam tajun selle m\u00f5ju ja p\u00e4evakajalisust \u2013 v\u00f5i aegade\u00fclesustki. S\u00f5ja ja paguluse teemasid avatakse l\u00e4bi laste silmade, neile omases keeles. Seet\u00f5ttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1312,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[49,7],"tags":[],"class_list":["post-1256","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kultuurinurk","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1256","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1256"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1256\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1393,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1256\/revisions\/1393"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}