{"id":1251,"date":"2025-09-05T01:12:00","date_gmt":"2025-09-04T22:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1251"},"modified":"2025-11-14T04:44:56","modified_gmt":"2025-11-14T02:44:56","slug":"helen-reim-hoolides-meditsiinioppest-hoolid-patsientidest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/helen-reim-hoolides-meditsiinioppest-hoolid-patsientidest\/","title":{"rendered":"Helen Reim: hoolides meditsiini\u00f5ppest, hoolid patsientidest"},"content":{"rendered":"

Helen Reim jagab oma t\u00f6\u00f6elu kahe ameti vahel: poole ajast on ta naistearst, aidates patsiente nii nende igap\u00e4evastes muredes kui ka elu t\u00e4htsaimatel hetkedel, aga teise poole ajast hoiab residentuuriprodekaanina silme ees Eesti tervishoiu\u00ad suurt pilti ja arendab meditsiini\u00f5ppe tulevikku.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eMulle on terve elu meeldinud puid laduda, muru niita, keeruliste retseptide j\u00e4rgi torte k\u00fcpsetada \u2013 meeldib n\u00e4ha, kui segadusest saab kord. Ka residentuuri\u00f5ppega tegelemine on v\u00e4ga s\u00fcsteemne. Seal ei tohi lasta end m\u00f5nest \u00fcksikmurest kaasa haarata ega segadusse sattuda,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalus s\u00fcsteeme luua ja t\u00e4iustada paneb Helenil silmad s\u00e4rama. Samas tunnistab ta, et peab end v\u00e4ikestviisi ka pahandusetekitajaks: muutused eeldavad ju, et vahel tuleb k\u00f5igutada tugiposte, mis on varem alati samas kohas seisnud.<\/p>\n\n\n\n

\"Fotol<\/a>
Helen Reim T\u00dc kliinikumi simulatsioonikeskuses. Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eEhitust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus l\u00e4heb esialgu k\u00f5ik palju koledamaks, rohkem sassi, ja see v\u00f5ib \u00e4ra ehmatada. Ise tuleb uskuda ja teistele selgeks teha, et remondi l\u00f5pus on k\u00f5ik ilusam ja parem kui varem. Minu p\u00f5hiline \u00fclesanne on selgitada, miks on vaja neid poste teise kohta t\u00f5sta ja mida see muutus t\u00e4pselt paremaks teeb.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Praktika ja silmaring<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdisaegse arstide eriala\u00f5ppe koordineerimine ja arendamine eeldab suure pildi n\u00e4gemist. Nii \u00fcli\u00f5pilased kui ka nende juhendajad liiguvad eri tervishoiuasutuste ja osakondade vahel palju.<\/p>\n\n\n\n

\u201eJa see on v\u00e4ga hea! Meil on vaja n\u00e4ha, mida eri haiglates tehakse, \u00f5ppida eri juhendajate k\u00e4e all, saada v\u00f5imalikult palju kogemusi nii kodu- kui ka v\u00e4lismaal,\u201c \u00fctleb Helen. Ta teab omast k\u00e4est, kui kasulik on \u00f5pingute k\u00e4igus v\u00f5imalikult mitmekesiseid t\u00f6\u00f6kogemusi hankida.<\/p>\n\n\n\n

Helen t\u00f6\u00f6tas arsti\u00f5ppe ja residentuuri ajal k\u00fcmmekonnas haiglas ja polikliinikus \u00fcle Eesti, Tartust Tallinnani ja Kuressaarest Narvani. Lisaks praktikale sai niimoodi \u00fcsna hea pildi, mis seisus Eesti meditsiin t\u00e4psemalt on, ning see teadmine kulub praeguses ametis marjaks \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Igas kohas on oma v\u00f5imalused ja kombed, mured ja r\u00f5\u00f5mud; kel on puudus masinatest, kel t\u00f6\u00f6tajatest. Ja isegi kui mured on \u00fcldjoontes sarnased, ei pruugi sama lahendus k\u00f5igile \u00fchtmoodi sobida. H\u00e4stitoimivatel meetoditel tasub siiski silma peal hoida, et neid ka mujal j\u00e4rele proovida ja uusi ideid s\u00fcnnitada.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eMe saame riigile olla partner tervishoiuteenuste arendamisel, aga me ei saa teha haiglav\u00f5rku puudutavaid otsuseid. Minu jaoks on k\u00f5ik 48 residentuuriprogrammi, mis meil on, v\u00f5rdselt olulised. Kas seal \u00f5pib \u00fcks inimene v\u00f5i 71 \u2013 k\u00f5ik nad peavad saama v\u00f5imalikult kvaliteetse hariduse, et olla valmis sel erialal t\u00f6\u00f6tama \u00fcksk\u00f5ik kus.\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Helen ei kahtle, et Eesti arstiabi on tipptasemel. V\u00e4ikese riigina on meil k\u00fcll v\u00e4he nii t\u00f6\u00f6tajaid, patsiente kui ka raha, kuid olemas on pea kogu vajalik meditsiinitehnika. Konverentsidel kolleegidega kohtudes pole midagi h\u00e4beneda, on Helen rahul.<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00dctleme, et rahvusvahelisel tippkonverentsil r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcmnest olulisest\u00a0 l\u00e4henemisest \u2013 Eestis on olemas neist \u00fcheksa. M\u00f5nda kliinilist k\u00e4sitlust ei ole m\u00f5istlik Eestis arendada, vaid patsientide arvu arvestades hoopis teha koost\u00f6\u00f6d naaberriikidega, ja seda tehaksegi. Oluline on tunda erinevaid v\u00f5imalusi, nii saame ja oskame neid ka patsientide ravis kasutada.\u201c<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus on meie solidaarne tervishoius\u00fcsteem, millega tagatakse k\u00f5igile kvaliteetne arstiabi. Sellist privileegi igas riigis ei ole. \u201eEestis ei pea muretsema, et kui ma pimesoolep\u00f5letikuga haiglasse satun, siis pean arve maksmiseks ehk korteri maha m\u00fc\u00fcma,\u201c toob Helen n\u00e4iteks.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga v\u00f5iks paremad lood olla tervishoiut\u00f6\u00f6tajate v\u00e4\u00e4rtustamisega. Haige viibib meditsiinis\u00fcsteemis enamasti l\u00fchikest aega \u2013 kuniks tema tervisemure saab lahendatud \u2013, tervishoiut\u00f6\u00f6taja on seal aga 50\u201360 aastat.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4\u00e4rtustagem abiandjaid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tervishoiusektor ei tundu just k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stvam t\u00f6\u00f6koht: \u00f6\u00f6siti v\u00f5iks magada, mitte valveid teha, ja teiste inimeste vaeva ei tohiks enda \u00f5lul kaasas kanda. Meditsiinit\u00f6\u00f6tajate stressitase on isegi ilma suurte kriisideta pidevalt k\u00f5rge.<\/p>\n\n\n\n

\"Fotol<\/a>
T\u00f6\u00f6\u00fclesanded viivad Helenit tihtipeale \u00fclikooli IT-osa\u00ad\u00adkonda vanas anatoomikumis. Muide, teada\u00ad\u00ad\u00adolevalt on Helen ja tema abi\u00adkaasa Martin ainsad arstid, kes on paari pandud sealses ringauditooriumis. Foto: Mait J\u00fcriado<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eIga arenguspetsialist \u00fctleks tervishoius t\u00f6\u00f6tavale inimesele, et v\u00f5tku rahulikumalt ja m\u00f5elgu rohkem enda peale. Aga kui me ei muretseks, ei hooliks, ei p\u00fc\u00fcaks pidevalt paremaks saada ja endast k\u00f5ike ei annaks, siis ei peaks meie meditsiinis\u00fcsteem vastu,\u201c t\u00f5deb Helen.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ne aasta tagune koroonakriis t\u00f5i meditsiinit\u00f6\u00f6tajate koormuse ja personali nappuse eriti teravalt esile. Siiani on k\u00f5ige kriitilisema piiri peal \u00f5dede, tehnikute, aga ka kliiniliste tippspetsialistide arv.<\/p>\n\n\n\n

\u201eJah, meil on haiglates masinad ja voodid, aga masinad ja voodid on ka poodides \u2013 need \u00fcksi patsiente ei ravi. Meditsiinis\u00fcsteem p\u00fcsib p\u00fcsti ainult t\u00e4nu meedikutele ja neid tuleb hoida,\u201c on Helen veendunud.<\/p>\n\n\n\n

Inimesed, kelle t\u00f6\u00f6 on teiste heaks endast palju anda, v\u00e4\u00e4rivad Heleni hinnangul ka seda, et \u00fchiskond neile rohkem tagasi annaks. See kehtib peale meditsiini ka mitme muu inimesi abistava ameti kohta, olgu siis \u00f5petajad, politseinikud, p\u00e4\u00e4stjad, vaimse ter\u00advise spetsialistid \u2026<\/p>\n\n\n\n

Enamasti kiputakse eeldama, et k\u00fcll nad hakkama saavad \u2013 nad on ju nagunii tublid ja tugevad. Murdumise korral juhtub aga sageli nii, et pole enam jaksu samale t\u00f6\u00f6le tagasi tulla. Seep\u00e4rast on t\u00f6\u00f6tajate heaolusse panustamine tervishoius\u00fcsteemi arendamise k\u00f5ige t\u00e4htsam eesm\u00e4rk, arvab Helen.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeditsiinis pole v\u00f5imalik stressitaset nulli viia, aga me saame seda v\u00e4hendada.\u201c Vahel piisab vaid m\u00e4rkamisest ja isegi kohvitoas katki l\u00e4inud tooli kiire parandamine v\u00f5i valvetuppa uue teki ostmine teeb elu kergemaks. <\/p>\n\n\n\n

\u00d5nneks on asjad hakanud muutuma. Uuringud n\u00e4itavad, et tervishoius\u00fcsteemis tehakse praegu v\u00e4hem \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d kui k\u00fcmmekond aastat tagasi. T\u00f6\u00f6keskkonna ja palga\u00adtingimuste parandamine on andnud v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada normil\u00e4hedasema koormusega.<\/p>\n\n\n\n

\u201eEks arstide ja \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormus on ikkagi keskmiselt 1,4 v\u00f5i 1,5 kohta, aga varem oli see 1,8 v\u00f5i 1,9! Kui me t\u00f6\u00f6taksime tavalise t\u00e4iskoormusega, 40 tundi n\u00e4dalas, siis praeguses seisus kukuks Eesti tervishoius\u00fcsteem kokku. Meil pole lihtsalt piisavalt palju meditsiinit\u00f6\u00f6tajaid,\u201c nendib Helen.<\/p>\n\n\n\n

Selle mure juured on aastak\u00fcmneid tagasi tehtud poliitilistes otsustes. 1990. aastatel leiti, et arste on Eestis k\u00fcllalt palju, ja arstiteaduskonna vastuv\u00f5ttu v\u00e4hendati j\u00e4rsult. N\u00fc\u00fcd olemegi olukorras, kus pensioniikka j\u00f5udvatele t\u00f6\u00f6tajatele pole piisavalt mantlip\u00e4rijaid. Viimatine OSKA uuring n\u00e4itas, et meil on puudu juba 6\u20137% arste ja koguni 37% \u00f5desid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eEestis peab olema v\u00f5imalik pakkuda tervishoiuteenuseid eesti keeles, seega on meil valida peaaegu ainult siin koolitatud arstide seast. N\u00e4iteks Inglismaal on palju laiemad v\u00f5imalused. Aga mida siis teha? Kas p\u00fc\u00fcame kusagilt ikkagi inimesi juurde leida v\u00f5i korraldame midagi \u00fcmber, et olemasolevate t\u00f6\u00f6tajatega hakkama saada? Lahendus tuleb leida kiiresti.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Uute vajadustega meedikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdseks v\u00f5tab \u00fclikool riigi tellimusel arstiteaduse erialale j\u00e4lle igal aastal veidi rohkem \u00fcli\u00f5pilasi vastu. Seni on seda tehtud \u00fche r\u00fchma, 20 inimese kaupa, sest arsti\u00f5pe pole maksumaksjale odav. Suurem vastuv\u00f5tuarv on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik, aga seni sellega puuduj\u00e4\u00e4ki veel ei kata, arvestades l\u00e4hiaastatel pensionile j\u00e4\u00e4vate meedikute arvu. Pealegi tuleb arvestada, et tule\u00advaste arstide arvu ja koormust m\u00f5jutavad mitmesugused uued t\u00f6\u00f6elu puudutavad suundumused.<\/p>\n\n\n\n

Praegused noored soovivad rohkem paindlikkust ja valikuid. 1,5 koha asemel tahavad tulevased meedikud t\u00f6\u00f6tada pigem 0,8 kohaga. \u201eResidentidega suheldes n\u00e4en, et peame olema igas m\u00f5ttes paindlikumad. Tervishoius on aga turvalisuse huvides palju reegleid. Haiglas algab vahetus kokkulepitud ajal, mitte pool tundi hiljem, ja m\u00e4\u00e4ratud ravimidoos ei tohi milligrammigi v\u00f5rra k\u00f5ikuda, nii et l\u00f5putult paindlik olla pole v\u00f5imalik. K\u00fcll aga tuleb olla paindlik seal, kus saab.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eK\u00fcsimuste k\u00fcsimus on see, kuidas anda uuele p\u00f5lvkonnale paindlikkust ja autonoomiat, mida nad vajavad, aga hoida samal ajal tervishoius\u00fcsteem t\u00f6\u00f6s.\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Uus suundumus on seegi, et paljud arsti\u00f5ppe l\u00f5petanud teevad erialase t\u00f6\u00f6 k\u00f5rval ka midagi muud. Oleks ideaalne, kui need lisa\u00fclesanded arstit\u00f6\u00f6st liiga suurt ampsu \u00e4ra ei v\u00f5taks, aga t\u00f5si on, et meditsiiniharidusega inimeste teadmisi vajatakse paljudes valdkondades \u2013 et tervis\u00adhoiuasutused oleks \u00fcles ehitatud v\u00f5imalikult loogiliselt, meditsiinis kasutatavad tehnilised lahendused toimiksid h\u00e4sti ja tervishoiu\u00ads\u00fcsteemi puudutavad poliitilised otsused arvestaksid inimeste vajadusi, mitte h\u00e4\u00e4ltesaaki valimistel.<\/p>\n\n\n\n

\u201eValimists\u00fckkel on neli aastat, aga kui tahta haiglav\u00f5rgu v\u00f5i meditsiinihariduse arengu m\u00f5ttes midagi \u00e4ra teha, tuleb ette m\u00f5elda 40\u201380 aastat. Suured protsessid v\u00f5tavad kaua aega ja otsuste tegemisel on vaja rohkem julgust. Tagasivalimisele keskendumine v\u00f5ib t\u00e4hendada, et head m\u00f5tted j\u00e4\u00e4vadki koalitsioonilepingusse seisma ja pikas perspektiivis v\u00e4ga vajalikud otsused tegemata.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Nii tuleks konkreetsed otsused Heleni meelest \u00e4ra teha regionaalpoliitikas. Eesti on v\u00e4ike riik ja kuna meditsiinit\u00f6\u00f6tajaid napib, peaks mugavuse asemel esikohale seadma turvalisuse. Tasub \u00fcle vaadata, kas praegu haiglates ja perearstikeskustes pakutavad tervishoiuteenused on ikka asutuste vahel m\u00f5istlikult \u00e4ra jagatud.<\/p>\n\n\n\n

\u201eOn \u00e4\u00e4retult oluline, et praktiseerival eriarstil oleks v\u00f5imalus oma t\u00f6\u00f6d teha j\u00e4rjepidevalt, mitte aeg-ajalt, et oskused p\u00fcsiksid. Kas patsientidele m\u00f5eldes on turvaline hoida teenust kohas, kus seda l\u00e4heb vaja ainult paar korda aastas?\u201c k\u00fcsib ta.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5letuste ravi, siirdamised ja insuldiravi tunduvad praegu olevat eesm\u00e4rgip\u00e4raselt tsentraliseeritud. Kas see on ka pikas perspektiivis nii? Ehk on teenuseid, mis tuleks hoopis viia tagasi v\u00e4iksematesse haiglatesse, kus neid tulevikus v\u00f5ib rohkem vaja minna? Kui kvaliteetne teenus j\u00e4\u00e4b kohapeale alles, ehk j\u00e4\u00e4b siis ka inimene?<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik haiglav\u00f5rgu muudatused k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es arsti\u00f5ppe koordineerimisega: kui meil on tulevikus vaja rohkem mingi kindla eriala spetsialiste, siis tuleb nad enne v\u00e4lja koolitada. Muudatused tulevad aeglasemalt, kui me tahaksime ja vajaksime, sest s\u00fcsteem on keeruline.<\/p>\n\n\n\n

Arsti\u00f5ppe olevik ja tulevik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arstiteadaduse p\u00f5hi\u00f5pe kestab \u00fclikoolis kuus aastat ja noored v\u00f5tavad n\u00fc\u00fcd sageli enne residentuuri astumist aasta v\u00f5i kaks t\u00f6\u00f6tamiseks, et erialavalikus kindel olla. Residentuur omakorda kestab enamasti neli-viis aastat. Seega j\u00f5uavad need, kes kohe p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi arstiks \u00f5ppima asuvad, eriarstina t\u00f6\u00f6turule ligi 35-aastaselt.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMe saame riigile olla partner tervishoiuteenuste arendamisel, aga me ei saa teha haiglav\u00f5rku puudutavaid otsuseid. Minu jaoks on k\u00f5ik 48 residentuuriprogrammi, mis meil on, v\u00f5rdselt olulised. Kas seal \u00f5pib \u00fcks inimene v\u00f5i 71 \u2013 k\u00f5ik nad peavad saama v\u00f5imalikult kvaliteetse hariduse, et olla valmis t\u00f6\u00f6tama oma erialal \u00fcksk\u00f5ik kus,\u201c \u00fctleb Helen.<\/p>\n\n\n\n

\"Fotol<\/a>
T\u00e4nap\u00e4evase arsti\u00f5ppe lahutamatu osa on simulatsioon\u00adkoolitused, mis annavad \u00f5ppijale turvalises keskkonnas v\u00f5imaluse protseduuri korduvalt harjutada ja vilumust kasvatada. Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Traditsiooniliselt on residentide huvi keskmes olnud peremeditsiin, \u00fcldkirurgia,\u00a0 anestesioloogia, radioloogia, aga ka hambaravi. Et perearstide p\u00f5ud on k\u00f5ige p\u00f5letavam, on Heleni kinnitusel praegu ka sellele erialale k\u00f5ige rohkem kohti ja soovijaid. Ka perearsti t\u00f6\u00f6s hinnatakse j\u00e4rjest enam v\u00f5imalust oma t\u00f6\u00f6aega ise planeerida \u2013 on suur boonus, kui \u00f6\u00f6valveid tegema ei pea ja p\u00fchad saab l\u00e4hedastega koos veeta.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKirurgiliste erialade populaarsust m\u00f5jutab muu hulgas esteetiline meditsiin, mis maailma \u00fcha rohkem vallutab. Praegu kandideerib kirurgiasse, mida varem on peetud pigem meeste alaks, palju enam naisi. Ka keerulised ja proovile\u00adpanevad, doktor-house\u2019ilikud alad huvitavad noori j\u00e4rjest rohkem.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Koroonapandeemia \u00fcks tagaj\u00e4rgi oli kogu Euroopas see, et j\u00e4rsult kahanes \u00f5ppijate huvi anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini vastu \u2013 nende alade t\u00f6\u00f6tajad p\u00f5lesid kriisis k\u00f5ige enam l\u00e4bi. Heleni s\u00f5nul on Eestis anestesioloogia ja intensiivravi residentuur \u00f5nneks j\u00e4tkuvalt populaarne populaarne \u2013 neil keerulistel erialadel loovad toetava keskkonna suured eeskujud. Huvi erakorra\u00adlise meditsiini vastu on aga meilgi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n

\u201eOlukord on keeruline. M\u00f5nel erialal ei olegi varsti enam eriti palju spetsialiste, kes suudaksid uut p\u00f5lvkonda v\u00e4lja \u00f5petada. Meil on k\u00fcll v\u00e4ga tugev kollegiaalsus ja meeskonnat\u00f6\u00f6d hinnatakse k\u00f5rgelt, kuid v\u00f5tab veel aega, et see igap\u00e4evategemistes kindlalt juurduks. Tegemist on kultuurimuutusega, m\u00f5tteviisi muutusega, ja selle d\u00fcnaamika juhtimine on keeruline, kuid suure t\u00e4htsusega,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik arstiteaduse \u00fcli\u00f5pilased kohe residentuuri edasi ei l\u00e4he. P\u00f5hi\u00f5ppe l\u00e4binuna saavad nad t\u00f6\u00f6tada n\u00e4iteks perearstikeskuses v\u00f5i era\u00adkorralise meditsiini osakonnas \u00fcldarstina, m\u00f5ni l\u00e4heb t\u00f6\u00f6le Terviseametisse, Tervise\u00adkassasse, Sotsiaalministeeriumisse v\u00f5i muudesse riiklikesse tervis\u00adhoiukorralduse asutustesse, aga ka meditsiini\u00adrakendusi arendavatesse idufirmadesse.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcha enam on tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5imalik seada t\u00f6\u00f6leasumisele omad tingimused ja korraldada oma t\u00f6\u00f6d ise. K\u00fcsimuste k\u00fcsimus on see, kuidas anda uuele p\u00f5lvkonnale paindlikkust ja autonoomiat, mida nad vajavad, aga hoida samal ajal tervishoius\u00fcsteem toimimas.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTahaks kangesti, et juba homme oleks parem, aga arendust\u00f6\u00f6 on v\u00e4hemalt meditsiinis pika vinnaga tegevus. Kui praegu s\u00fcsteemis midagi muuta, n\u00e4eb tulemusi alles k\u00fcmme\u00adkonna aasta p\u00e4rast. \u00d5nneks saab iga\u00fcks ise p\u00fc\u00fcda homme parem inimene olla. See pingutus on v\u00e4sitav, aga tehtav!\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Isiklik lugu<\/h2>\n\n\n\n

Arstid on sageli p\u00e4rit suguv\u00f5sast, kus eelnevates p\u00f5lvkondades sama ameti pidajaid veel leidub. Heleni puhul see nii ei ole. Tal on vere kutse asemel hoopis teistmoodi isiklik lugu.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKui ma olin neljandas klassis, sattus mu vanaisa t\u00f5sise terviserikkega Maarjam\u00f5isa haiglasse. Arstid suutsid ta elustada ja me saime teda vaatama tulla. Ta r\u00e4\u00e4kis, mis talle oluline on olnud ja mida k\u00f5ike mina oma elus teha v\u00f5iksin. Ta k\u00fcll suri ikkagi umbes n\u00e4dal hiljem, aga mina olen sellest ajast alates tahtnud ainult arstiks saada \u2013 et saaksin ise m\u00f5nele teisele lapsele anda v\u00f5imaluse oma l\u00e4hedasega h\u00fcvasti j\u00e4tta.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Arstiteaduskonda \u00f5ppima asudes v\u00e4listas Helen tulevikuplaane tehes kaks eriala: meestearst ja naistearst. Elu l\u00e4ks aga nii, et temast sai siiski just naistearst. \u201eMul oli s\u00e4ravaid eeskujusid mitmel erialal, aga k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutasid mind ikkagi igasuvised t\u00f6\u00f6otsad haiglates \u2013 kasvasin g\u00fcnekoloogiks l\u00e4bi t\u00f6\u00f6kogemuse,\u201c meenutab ta.<\/p>\n\n\n\n

\u201eEsimesel \u00fclikoolisuvel sattusin hooldajaks taastusraviosakonda, kus puutusin kokku v\u00e4ga raskete haiguslugudega ja n\u00e4gin v\u00e4ga palju elu l\u00f5ppu. J\u00e4rgmiseks suveks leidsin t\u00f6\u00f6koha s\u00fcnnitusosakonnas. Sealsed igap\u00e4evased v\u00f5idud olid eelnevale kogemusele suur kontrast ja t\u00f5en\u00e4oliselt see suunaski mind praeguse eriala poole,\u201c m\u00f5lgutab Helen m\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fctilise inimesena ei julgenud ta siiski kohe p\u00e4ris kindlaid tulevikuplaane teha \u2013 \u00e4kki oli huvi lihtsalt juhuste kokkulangemine. Helen v\u00f5ttis eesm\u00e4rgi oma suvet\u00f6id ja praktikaid teha v\u00f5imalikult paljudes eri haiglates \u00fcle Eesti, t\u00f6\u00f6tas veel naistekliinikus, igaks juhuks ka lastehaiglas. Miski valitud teelt aga enam k\u00f5rvale kalduma ei pannud ja arstitudengina alustatud kampaania \u201eMina usun Eesti meditsiini tulevikku\u201c on m\u00f5ttel\u00f5ngana j\u00e4tkuvalt Heleni hinges.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

<\/p>\n

\"Fotol
T\u00e4navu suvel tantsisid Helen ja tema abikaasa Martin oma esimesel \u00fchisel \u00fcldtantsupeol. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Kes teeb, see j\u00f5uab<\/h3>\n

<\/p>\n

Mullu jaanuaris residentuuriprodekaani t\u00f6\u00f6d alustanud Helen Reim on 37-aastane. See teeb temast v\u00e4hemalt taasiseseisvumisj\u00e4rgse aja noorima selle ametikoha t\u00e4itja. Peale eriarsti\u00f5ppe arendamise ja koordineerimise t\u00f6\u00f6tab ta Tartu \u00dclikooli kliinikumis naistearstina, on Eesti Arstide Liidu aktiivne liige, kasvatab koos radioloogist abikaasa Martiniga kaht last, tantsib rahvatantsur\u00fchmas Pastlakuklid ja k\u00e4ib pilateses \u201enagu \u00fcks \u00f5ige g\u00fcnekoloog\u201c.<\/p>\n

<\/p>\n

\u201eLogistika v\u00f5iks olla mu lisakraad \u2013 ilma selleta poleks arstide peres tehtavad ei perereisid, puhkused ega laste trennid. K\u00f5ige selle koordineerimine n\u00f5uab v\u00e4ga head ajajuhtimise oskust ja \u00fcksteise usaldamist.\u201c<\/p>\n

<\/p>\n

Heleni valved s\u00fcnnitusosakonnas kestavad tavaliselt 12 tundi, Martin v\u00f5ib interventsionaalradioloogina koduvalves olla lausa seitse \u00f6\u00f6d j\u00e4rjest. See t\u00e4hendab, et sel ajal peab isa olema v\u00e4ljakutse korral poole tunniga t\u00f6\u00f6valmis ja ema \u00f6\u00f6d peavad lastega olemiseks vabad p\u00fcsima. Kaks poega on sellise elur\u00fctmiga harjunud.<\/p>\n

<\/p>\n

\u201eLapsed teavad, et see k\u00f5ik on p\u00f5hjusega. Minult k\u00fcsivad nad t\u00f6\u00f6lt tulles, mitu titat s\u00fcndis ja kas ma nende nimesid ka tean, issilt n\u00e4iteks seda, kas see t\u00e4di sai hakata uuesti r\u00e4\u00e4kima. Nad saavad aru, et oleme kodust \u00e4ra, et kedagi teist aidata. Ja meie saame mehega v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et t\u00e4na v\u00f5ib olla p\u00e4ev, kus k\u00f5ige eest, mis peret puudutab, vastutan mina, homme aga vastupidi.\u201c<\/p>\n

<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Helen Reim jagab oma t\u00f6\u00f6elu kahe ameti vahel: poole ajast on ta naistearst, aidates patsiente nii nende igap\u00e4evastes muredes kui ka elu t\u00e4htsaimatel hetkedel, aga teise poole ajast hoiab residentuuriprodekaanina silme ees Eesti tervishoiu\u00ad suurt pilti ja arendab meditsiini\u00f5ppe tulevikku. …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1325,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-1251","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1251","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1251"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1251\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1416,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1251\/revisions\/1416"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1325"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1251"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1251"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1251"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}