{"id":1249,"date":"2025-09-05T01:13:00","date_gmt":"2025-09-04T22:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1249"},"modified":"2025-09-05T11:53:41","modified_gmt":"2025-09-05T08:53:41","slug":"julgus-sekkuda-on-vaartuspohise-kultuuri-moodupuu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/julgus-sekkuda-on-vaartuspohise-kultuuri-moodupuu\/","title":{"rendered":"Julgus sekkuda on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise kultuuri m\u00f5\u00f5dupuu"},"content":{"rendered":"

Sekkumine on osa kogukondlikust vastutusest: see ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline viis probleemide ennetamiseks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hooliva ja \u00f5iglase kogukonna \u00fcks olulisimaid tunnuseid on liikmete valmisolek sekkuda, kui m\u00e4rgatakse eba\u00f5iglust, kiusamist v\u00f5i k\u00f5rvalej\u00e4etust. Sekkumine pole pelgalt julge tegu \u2013 see on m\u00e4rk vastutusest, empaatiast ja v\u00e4\u00e4rtustest, millel v\u00f5iks p\u00f5hineda iga organisatsioon.<\/p>\n\n\n\n

Sageli arvatakse, et v\u00e4\u00e4rkohtlemine ja diskrimineerimine on harv juhtum, mis torkab h\u00e4sti silma ja millele tuleb ilmselgelt kohe vahele astuda. Tegelikkuses aga algavad paljud probleemid v\u00e4ikestest \u201es\u00fc\u00fctutest\u201c kommentaaridest, naljadest v\u00f5i k\u00f5rvalej\u00e4tmistest, mis aja jooksul s\u00fcvenevad. L\u00f5puks j\u00e4tavad need tugeva j\u00e4lje nii inimesse, kes sellise k\u00e4itumise osaks saab, kui ka neisse, kes tema \u00fcmber on. Just sellep\u00e4rast on t\u00e4htis reageerida juba esimesi m\u00e4rke n\u00e4hes, mitte oodata, kuni olukord muutub talumatuks.<\/p>\n\n\n\n

Hoolimiseks ei pea olema ekspert<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rootsi soouuringute ekspert Fredrik Bondestam on viidanud<\/a> murettekitavale statistikale: kuigi teadlikkus ahistamisest ja soolisest v\u00e4givallast on j\u00e4rjest suurenenud, selliste juhtumite sagedus hoopis kasvab.\u00a0 \u00dcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks neist ei teatata, on kahtlus, kas juhtunu oli ikka piisavalt t\u00f5sine.<\/p>\n\n\n\n

Siin ongi oluline k\u00f5rvalseisja roll. T\u00f6\u00f6inspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus soovitab usaldada oma sisetunnet: kui tundub, et mingi k\u00e4itumisviis v\u00f5i nali \u00f5ppe- v\u00f5i t\u00f6\u00f6keskkonnas ei ole aktsepteeritav, siis t\u00f5en\u00e4oliselt nii ongi. Kui toimunu tekitab k\u00fcsimusi, tasub v\u00f5imalikule ohvrile pakkuda tuge ja julgustada teda eba\u00f5iglusele vastu seisma v\u00f5i anda v\u00f5imalikule ahistajale ise tagasisidet. Pastarus on veendunud, et suur osa tagasiside saajaist v\u00f5tab seda kuulda ja muudab oma k\u00e4itumist.<\/p>\n\n\n\n

On levinud v\u00e4\u00e4rarusaam, et sekkumise tulemus on avalik konflikt. Tegelikult koosneb vaheleastumine lihtsatest sammudest: m\u00e4rkamisest, turvatunde tekitamisest ja abini suunamisest. Kolleegi v\u00f5i s\u00f5brana polegi vaja endale suuremat koormat v\u00f5tta. Hoolivuse n\u00e4itamiseks ei pea olema ekspert \u2013 sageli piisab sellest, kui olla kannatanu jaoks olemas ja anda m\u00e4rku, et ta ei ole \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n

Keskkond, kus inimesed tunnevad, et nad v\u00f5ivad vahele astuda ja neid toetatakse selles, ei teki iseenesest. See vajab teadlikku kujundamist, s\u00fcsteemset ennetust\u00f6\u00f6d ja eeskujusid, kes julgevad ka ebamugavas olukorras oma v\u00e4\u00e4rtustele kindlaks j\u00e4\u00e4da. Kui organisatsioon r\u00e4\u00e4gib hoolivusest, kuid talub vaikides kellegi eba\u00f5iglast kohtlemist v\u00f5i kiusamist, on v\u00e4\u00e4rtuste ja tegelikkuse vahel selge vastuolu. V\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisus ei t\u00e4henda ainult ilusaid s\u00f5nu, vaid ka valmidust iga p\u00e4ev kokkulepitud p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi tegutseda.<\/p>\n\n\n\n

Avatust ja sekkumisvalmidust soosivad t\u00f6\u00f6andjad ja haridusasutused loovad keskkonna, kus probleemid ei paisu kriisiks, vaid lahenevad varakult. Uuringud ja praktika kinnitavad, et ennetavale ja hoolivale kultuurile orienteeritud organisatsioonide t\u00f6\u00f6 on tulemuslikum ning sealsete t\u00f6\u00f6tajate heaolu suurem.<\/p>\n\n\n\n

Sekkumisjulgust on keeruline leida<\/strong><\/p>\n\n\n\n

On inimlik, et kardame m\u00f5nikord vahele astuda: eksida, \u00fcle reageerida, saada ise samamoodi koheldud. Loodame ehk, et keegi teine m\u00e4rkab ja v\u00f5tab midagi ette. Kuid mida kauem me ootame, seda rohkem s\u00fcveneb vaikusekultuur \u2013 see n\u00e4htamatu surve, mis tekitab tunde, et parem on vaikselt k\u00f5rvale vaadata. Selline hoiak lubab probleemidel kasvada ja kahjustab l\u00f5puks k\u00f5iki.<\/p>\n\n\n\n

Me k\u00f5ik soovime kuuluda kogukonda, kus meid m\u00e4rgatakse, austatakse ja toetatakse. Selline kogukond algab aga meist endist. Kas oleme t\u00e4helepanelikud ja julgeme k\u00fcsida? Kas s\u00f6andame kellegi eest seista? Kui vastame \u201ejah\u201c, anname ruumi paremale, \u00f5iglasemale ja v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisemale kultuurile, olgu siis \u00fclikoolis, t\u00f6\u00f6l v\u00f5i \u00fchiskonnas laiemalt.<\/p>\n\n\n\n

Julgustan koolitaja ja n\u00f5ustaja Triin Toomesaare eeskujul<\/a> k\u00f5iki \u00fclikoolipere liikmeid \u00f5ppima ja v\u00e4ikeste sammude abil kinnistama sekkumisk\u00e4itumist kui kasulikku ja empaatilist harjumust.\u00a0 Kui soovime, et organisatsioonid oleksid oma v\u00e4\u00e4rtustega koosk\u00f5las, peab sekkumisjulgus olema meile igap\u00e4evane. Vaikimine ei t\u00e4henda neutraalseks j\u00e4\u00e4mist, vaid valikut. Just see valik m\u00e4\u00e4rab, kas oleme osa probleemist v\u00f5i osa lahendusest.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Artikkel on ajendatud avalik-\u00f5iguslike \u00fclikoolide ja teadusagentuuri maikuus t\u00e4histatud mitmekesisuse n\u00e4dalast \u201eJulge sekkuda!\u201c<\/a>.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Kuidas eba\u00f5igluse, v\u00e4\u00e4rkohtlemise v\u00f5i diskrimineerimise korral sekkuda?<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. M\u00e4rka.<\/strong> Pane t\u00e4hele v\u00e4ikseidki m\u00e4rke, mis viitavad k\u00f5rvalej\u00e4etusele, ebav\u00f5rdsusele v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkohtlemisele.<\/li>\n
  2. Loo turvaline ruum.<\/strong> Paku usalduslikku keskkonda, kus inimene saab oma kogemust jagada.<\/li>\n
  3. Suuna abini.<\/strong> Vajaduse korral toeta abivajajat kontakti loomisel spetsialistide v\u00f5i juhtkonnaga.<\/li>\n<\/ol>\n

    Selleks et suunata \u00fclikoolipere liikmeid m\u00e4rkama sekkumist vajavaid olukordi ja julgustada neid tegutsema, on \u00fclikoolide v\u00f5rdse kohtlemise ja personalivaldkonna eksperdid t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja juhendi \u201eJulge sekkuda!\u201c<\/a>. Selle leiab voldiku ja plakati kujul ka \u00f5ppehoonetest.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Sekkumine on osa kogukondlikust vastutusest: see ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline viis probleemide ennetamiseks. Hooliva ja \u00f5iglase kogukonna \u00fcks olulisimaid tunnuseid on liikmete valmisolek sekkuda, kui m\u00e4rgatakse eba\u00f5iglust, kiusamist v\u00f5i k\u00f5rvalej\u00e4etust. Sekkumine pole pelgalt julge tegu \u2013 …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1302,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-1249","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1249","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1249"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1249\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1250,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1249\/revisions\/1250"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1249"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1249"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1249"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}