{"id":1245,"date":"2025-09-05T01:14:00","date_gmt":"2025-09-04T22:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1245"},"modified":"2025-11-14T04:13:05","modified_gmt":"2025-11-14T02:13:05","slug":"kuidas-tunda-ara-head-poliitikut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kuidas-tunda-ara-head-poliitikut\/","title":{"rendered":"Kuidas tunda \u00e4ra head poliitikut?"},"content":{"rendered":"

Mis on hea poliitika ja kes on hea poliitik? Vastused neile k\u00fcsimustele on mingis m\u00f5ttes \u00e4\u00e4rmiselt lihtsad. Hea poliitik on see, kes teeb head poliitikat, ning hea poliitika on see, mida teevad head poliitikud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\"Fotol
Mats Volberg<\/strong> loeb Tartu \u00dclikoolis peamiselt poliitikafilosoofia kursusi ja juhendab samal alal \u00fcli\u00f5pilasi. Kevadsemestril 2026 peab ta filosoofia osakonnas \u00f5igusfilosoofilise lugemisseminari H. L. A. Harti raamatu \u201e\u00d5iguse m\u00f5iste\u201c p\u00f5hjal. Ta on ka ajakirja Philosophica Estonica tegevtoimetaja. Foto: Eesti Kohtud<\/span><\/figcaption><\/figure>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kuigi selline ringdefinitsioon ei n\u00e4i esmapilgul v\u00e4ga kasulik, \u00fctleb see meile kindla peale \u00fcht: kui m\u00e4\u00e4ratleme selgelt ja t\u00e4pselt emma-kumma \u2013 kas hea poliitika v\u00f5i hea poliitiku \u2013, siis saame selle abil m\u00e4\u00e4ratleda ka teise.<\/p>\n\n\n\n

Teen siinkohal katse m\u00e4\u00e4ratleda head poliitikat, et siis oleks v\u00f5imalik selle abil m\u00e4\u00e4ratleda hea poliitik. T\u00e4psustan, tuginedes president Toomas Hendrik Ilvese arvamusartiklile<\/a>, et s\u00f5naga poliitika <\/em>t\u00e4histan oma artiklis \u00fcldist valitsemisega seotud tegevust ja protsessi (ingl politics<\/em>), mitte \u00fcht konkreetset poliitilist valikut, otsust v\u00f5i ettepanekut (policy<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

\u201ePraktilise eetika k\u00e4siraamatu\u201c<\/a>\u00a0 peat\u00fckis \u201ePoliitika ja eetika\u201c pakkusin v\u00e4lja (lk 128\u2013129), et riigi peamine m\u00f5te on teha inimeste elu paremaks, kui see oleks ilma riigita. Paslik on meenutada Thomas Hobbesi kuulsat \u00fctlust, et loomuseisundis on inimeste elu \u00fcksildane, vaene, vastik, j\u00f5hker ja l\u00fchike. Kuiv\u00f5rd riik on kunstlik, inimeste loodud (erinevalt n\u00e4iteks ilmast v\u00f5i gravitatsioonist), siis k\u00f5lab ju m\u00f5istlikult, et luua v\u00f5iks \u00fcksnes asju, mis on meile head ja kasulikud.<\/p>\n\n\n\n

Praktilised tulemused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sellest l\u00e4htuvalt v\u00f5ikski poliitikat k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes m\u00f5ista kui tegevust, mis seisneb riigi eesm\u00e4rgi elluviimises: saavutada praktilised tulemused, mis viivad meid l\u00e4hemale paremale elule. Siinkohal j\u00e4tame k\u00fcll parema elu<\/em> t\u00e4pse m\u00e4\u00e4ratluse lahtiseks \u2013 see tuleb selgeks vaielda m\u00f5nel j\u00e4rgmisel korral. Kuidas aga v\u00f5iksime siis hinnata, kas miski on hea poliitika v\u00f5i pole seda mitte?<\/p>\n\n\n\n

Esimene v\u00f5imalik viis oleks hinnata moraalselt poliitikas tehtud otsuseid ja saavutatud tulemusi. Eeldades, et poliitika peaks tegema inimeste elu paremaks, kasutagem mingit moraalset m\u00f5\u00f5dupuud, kontrollimaks, kas see on ka tegelikult juhtunud. Hindamise aluseks olgu hindaja enda maailmavaade ja p\u00f5him\u00f5tted. Seega v\u00f5iksime v\u00f5rrelda, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral saavutatud tulemused ja tehtud otsused sobivad kokku hindaja maailmavaatega.<\/p>\n\n\n\n

Selline l\u00e4henemine aga ei sobitu h\u00e4sti liberaalsesse riigikorda, sest liberalismi \u00fcks aluseeldusi on avatus pluralismile ja p\u00e4ris elus teame, et lepitamatu, kuid m\u00f5istlik pluralism on v\u00e4ltimatu (vt ka \u201ePraktilise eetika k\u00e4siraamat\u201c<\/a>, lk 129\u2013130). Seda probleemi ei \u00f5nnestuks meil \u00fcletada isegi siis, kui \u00fctleksime lahti konkreetse hindaja maailmavaatest. Saame m\u00f5ne kindla moraalse positsiooni oma standardiks v\u00f5tta vaid siis, kui eitame samal ajal teiste sobivust selleks standardiks. Seega peame paratamatult eitama m\u00f5istlikku pluralismi.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui me ei hinda poliitika headust tulemusteni j\u00f5udmise j\u00e4rgi, v\u00f5ib teoreetiliselt juhtuda nii, et oleme sunnitud nimetama heaks ka seda, kui midagi \u00e4ra ei tehta.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Teine v\u00f5imalik viis oleks j\u00e4tta maha kogu moraalne pagas ja keskenduda \u00fcksnes praktiliselt saavutatud tulemuste kokkuarvutamisele. Kui poliitika peaks tegema inimeste elu paremaks \u2013 ja asjad ei saa minna paremaks, kui nad ei muutu \u2013, siis arvestagem kokku, kui palju on tegelikult \u00e4ra tehtud (ja mitte pelgalt lubatud v\u00f5i r\u00e4\u00e4gitud). Sellisel juhul oleks hindamise aluseks poliitika enda sisemine standard. Poliitik seab endale mingi kindla sihi ja tegutseb selle nimel. Niisiis saame hinnata, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral see siht saavutatakse. Sellise l\u00e4henemise eelis esimese ees ongi see, et ei pea loobuma m\u00f5istlikust pluralismist. Iga poliitika v\u00f5ib olla v\u00f5rdselt hea, peaasi, et midagi tehtud saab.<\/p>\n\n\n\n

Kuid ka sellel l\u00e4henemisviisil on \u00fcks fataalne puudus: maailmas leidub liiga palju inimesi, kelle ettekujutus paremast elust t\u00e4hendab konkurentide h\u00e4vitamist v\u00f5i koguni genotsiidi toimepanemist. Tihti saabki vastaste h\u00e4vitamisest konkreetne eesm\u00e4rk ja selle saavutamisel v\u00f5idakse olla \u00fcsna edukas. Aga kas me oleksime valmis kinnitama, et selline poliitika on hea ainult seet\u00f5ttu, et laastav eesm\u00e4rk \u00f5nnestus t\u00e4ita?<\/p>\n\n\n\n

Pealegi v\u00f5ime \u00fcksnes praktilisi tulemusi kokku lugedes j\u00f5uda vastur\u00e4\u00e4kivusteni. Kui \u00fchel poliitikul \u00f5nnestub saavutada oma eesm\u00e4rgid ning teisel omad, peaksime m\u00f5lemaid pidama heaks. Kuid mis saab siis, kui nende eesm\u00e4rgid on vastandlikud? Kas poleks ebaloogiline \u00f6elda, et A ja mitte-A tegemine m\u00f5lemad on head?<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4sti tehtud poliitika<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seega pakun hindamiseks v\u00e4lja kolmanda viisi: hea poliitika on selline, mida tehakse h\u00e4sti. Nii ei anna me moraalset hinnangut poliitika sisule ega kontrolli masinlikult, mitu protsenti lubadustest on ellu viidud. K\u00fcsime lihtsalt, kas poliitika tegemise protsess ise oli hea. Teiste s\u00f5nadega v\u00f5iks \u00f6elda, et hea poliitika puhul on oluline, et j\u00e4rgitaks menetlusreegleid ja -tavasid. Muu hulgas t\u00e4hendab see, et poliitikat peaks p\u00fc\u00fcdma teha nii, et ei tehta oma k\u00e4si r\u00e4paseks (selle kohta loe pikemalt \u201ePraktilise eetika k\u00e4siraamatust\u201c<\/a> lk 130\u2013134).<\/p>\n\n\n\n

Sellel l\u00e4henemisel on varem mainitute ees oluline eelis: kuiv\u00f5rd me eesm\u00e4rkide sisu ei hinda, siis ei seo me end \u00fchegi kindla moraalse seisukohaga ega pea eitama m\u00f5istlikku pluralismi. Pealegi on m\u00f5istlik eeldada, et h\u00e4sti korraldatud protsessiga saame v\u00e4hemalt k\u00f5ige kohutavamad tulemused v\u00e4listada. N\u00e4iteks v\u00f5imude lahususe p\u00f5him\u00f5ttest kinnipidamine aitab maandada riski, et \u00fcks tegutseja saab oma kurja plaani ellu viia. Lisaks v\u00e4ldime sedasi vastuoluliste eesm\u00e4rkide probleemi: hinnates tegutsemist, mitte tulemusi, pole probleem pidada heaks ka vastuoluliste eesm\u00e4rkidega poliitikat, kui nende elluviimisel j\u00e4rgitakse h\u00e4id tavasid.<\/p>\n\n\n\n

Siinkohal tuleb nentida, et kui me ei hinda poliitika headust tulemusteni j\u00f5udmise j\u00e4rgi, v\u00f5ib teoreetiliselt juhtuda nii, et oleme sunnitud nimetama heaks ka seda, kui tegelikult midagi \u00e4ra ei tehta. See risk on minu hinnangul aga v\u00f5rdlemisi v\u00e4ike. Pole k\u00fcll raske ette kujutada menetlusreeglite s\u00fcsteemi, mille p\u00fchendunud j\u00e4rgimine viib paigalseisuni, aga ma kahtlen, et nimetaksime sellist s\u00fcsteemi heaks. Seega usun, et iga hea s\u00fcsteem viib mingite tulemusteni. Ja isegi kui neid tulemusi ongi v\u00e4hem, kui tahaks, ja need tulevad aeglasemalt, kui sooviks, siis v\u00e4hemalt ei k\u00e4itu poliitikud tulemuste nimel t\u00f6\u00f6d tehes nagu kaabakad.<\/p>\n\n\n\n

Aga et kogu eelnev jutt ei j\u00e4\u00e4ks liialt teoreetiliseks, v\u00f5tan ette \u00fche aktuaalse probleemi, mis puudutabki eelk\u00f5ige poliitika tegemise protsessi.<\/p>\n\n\n\n

Oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Paratamatult on \u00fched poliitikud tuntumad ja populaarsemad kui teised. Kui m\u00f5ni selline tuntud poliitik registreerib oma p\u00fcsiva elukoha m\u00f5nda v\u00e4iksemasse valda v\u00f5i linna, siis on tal teiste, v\u00e4hem tuntud kandidaatide ees ilmselge eelis. Tema \u00fclekaalukas populaarsus v\u00f5ib l\u00f5puks volikokku viia ka mitu erakonna- v\u00f5i valimisliidukaaslast, isegi kui nood on valijatele tundmatud. Kas selline taktika oleks hea poliitika?<\/p>\n\n\n\n

Hea poliitiku elukoht<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kehtiva seaduse alusel on kandideerimis\u00f5igus igal h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks p\u00e4evaks saanud 18-aastaseks ja kelle p\u00fcsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas v\u00f5i linnas. Tingimus p\u00fcsiv elukoht<\/em> on olnud 2021. aastal alanud ja korduvalt Riigikohtust l\u00e4bi k\u00e4inud \u00f5igusliku vaidluse keskmes ning Riigikohus tegi t\u00e4navu veebruaris sellega seoses j\u00e4rjekordse lahendi<\/a> (vt ka teised selle vaidlusega seotud Riigikohtu lahendid: p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kolleegiumi otsus<\/a> ja halduskolleegiumi m\u00e4\u00e4rus<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchidalt \u00f6eldes oli kohtuasja eesm\u00e4rk selgeks vaielda, kellel on millised v\u00f5imalused tuvastada, kas registrij\u00e4rgne elukoht on kandidaadi tegelik p\u00fcsiv elukoht. Kokkuv\u00f5ttes \u00fctles Riigikohus, et kui omavalitsus\u00fcksuse k\u00e4sutusse j\u00f5uavad andmed v\u00f5i t\u00f5endid, mis annavad alust p\u00f5hjendatud kahtluseks, et isik ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, on tal kohustus isiku algset elukoha registreeringut uuesti menetleda ning m\u00f5nel juhul v\u00f5ib olla p\u00f5hjendatud registreerimisest keeldumine. See, kas otsuses antud juhised ka praktikas vastu peavad, v\u00f5iks selguda s\u00fcgisel.<\/p>\n\n\n\n

Ma ei p\u00fc\u00fca anda hinnangut Riigikohtu seisukohale v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsida l\u00e4bi k\u00f5iki v\u00f5imalikke \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi (selle kohta vt nt Merily Rooli artikkel<\/a>). Samuti ei tahaks ma keskenduda v\u00e4listele kontrollimehhanismidele, mis on \u00f5iguses v\u00e4ga levinud (nt John Austini j\u00e4rgi on seadus olemuslikult \u00e4hvardusega tagatud korraldus (ingl order backed by threats<\/em>)). Pigem p\u00f6\u00f6raksin t\u00e4helepanu isiklikule vastutusele, mis on omasem eetikale. T\u00f5si, praegusel juhul paneb ka seadus igale inimesele eelk\u00f5ige isikliku vastutuse: rahvastikuregistri seaduse paragrahv 68 kohustab isikut tagama enda elukoha aadressi kande \u00f5igsuse.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjus, miks seaduses on s\u00e4testatud n\u00f5ue, et kandideerimiseks peab p\u00fcsivalt elama samas vallas v\u00f5i linnas, on meie soov, et kohalikke asju otsustaksid kohalikud inimesed. Mulle n\u00e4ib, et hea viis poliitika tegemiseks on selline, kus poliitik l\u00e4htub asjaolust, kas ta p\u00e4riselt on kohalik, mitte kaalutlusest, kas elukoha registreering aitab tal v\u00f5ita. Poliitik peaks endalt k\u00fcsima, kas ta teab ja tunneb kohalikke olusid ja inimesi, kas ta on kursis praeguste probleemide ja ajalooga, kas tal on selle kohaga vaimne seos. Kui vastus neile k\u00fcsimustele on jah, siis on ta pigem kohalik ja v\u00f5iks (valituks osutumisel) ka kohalikke asju otsustada.<\/p>\n\n\n\n

Niisiis, kas elukoha \u00fcmberregistreerimine on hea poliitika? S\u00f5ltub ajendist. Kui seda tehakse ebasiiralt, olgugi et formaalselt reegleid j\u00e4rgides, \u00fcksnes parema tulemuse saavutamiseks, siis pole see hea poliitika. Igal muul juhul aga v\u00e4hemalt ei paista p\u00f5hjust nimetada seda halvaks poliitikaks.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Artikkel p\u00f5hineb professor Margit Sutropi 60. s\u00fcnnip\u00e4eva s\u00fcmpoosionil \u201eMis on hea?\u201c peetud ettekandel.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mis on hea poliitika ja kes on hea poliitik? Vastused neile k\u00fcsimustele on mingis m\u00f5ttes \u00e4\u00e4rmiselt lihtsad. Hea poliitik on see, kes teeb head poliitikat, ning hea poliitika on see, mida teevad head poliitikud. Kuigi selline ringdefinitsioon ei n\u00e4i esmapilgul …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1304,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,12],"tags":[],"class_list":["post-1245","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-eetika"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1245"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1245\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1432,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1245\/revisions\/1432"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1304"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}