{"id":1243,"date":"2025-09-05T01:15:00","date_gmt":"2025-09-04T22:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1243"},"modified":"2025-09-04T14:46:38","modified_gmt":"2025-09-04T11:46:38","slug":"insenerid-muudavad-tulevikku-ka-tartus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/insenerid-muudavad-tulevikku-ka-tartus\/","title":{"rendered":"Inseneri\u00f5pe on v\u00f5imalusi t\u00e4is"},"content":{"rendered":"

Eesti t\u00f6\u00f6turg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud n\u00e4itavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiat\u00f6\u00f6stuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste \u2013 see t\u00e4hendab insenere, kes oskavad t\u00f6\u00f6tada nii laboris kui ka rahvusvahelises projektimeeskonnas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selleks, et v\u00e4lja\u00f5pe tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas vastaks paremini t\u00f6\u00f6turu vajadustele ning inseneride j\u00e4relkasv oleks piisav, loodi 2023. aastal Eesti \u00f5ppeasutuste, ettev\u00f5tete ja erialaliitude koost\u00f6\u00f6s inseneriakadeemia.<\/p>\n\n\n\n

Algatuses osalevad nii k\u00f5rg-, kutse-, \u00fcld- kui ka huviharidust andvad \u00f5ppeasutused; k\u00f5rghariduse alal on lisaks Tartu \u00dclikoolile partneriteks Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tallinna Tehnikak\u00f5rgkool, Eesti Maa\u00fclikool ja Eesti Lennuakadeemia. Inseneriakadeemia t\u00f6\u00f6d juhib Haridus- ja Noorteamet ning seitsme aasta jooksul, kuni aastani 2029 on Eesti riik lubanud ettev\u00f5tmist toetada ligi 40 miljoni euroga Euroopa Liidu t\u00f5ukefondidest.<\/p>\n\n\n\n

Haridus- ja Noorteameti inseneriakadeemia arendusjuhi Juta Asuja s\u00f5nul peaks koost\u00f6\u00f6 tulemusena paranema nii kutse- kui ka k\u00f5rgkoolides antava insenerihariduse kvaliteet. \u201eLoodame v\u00e4ga, et l\u00f5petajad vastavad enam t\u00f6\u00f6turu ootustele, v\u00e4heneb inseneri\u00f5ppe katkestamise m\u00e4\u00e4r, suureneb naiste osakaal inseneeria aladel ja \u00fcle\u00fcldse muutub inseneriharidus populaarsemaks,\u201c \u00fctles Asuja.<\/p>\n\n\n\n

Inseneri\u00f5pe Tartu moodi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimase kolme aasta jooksul on Tartu \u00dclikoolis inseneeriaga seotud aladele p\u00f6\u00f6ratud erilist t\u00e4helepanu. Muu hulgas hakati korraldama insenerip\u00e4evi, mis annavad koolinoortele v\u00f5imaluse k\u00e4tt proovida robootika, elektroonika ja 3D-modelleerimise alal.<\/p>\n\n\n\n

Insenerip\u00e4eva koordinaator, tehnoloogiainstituudi kommunikatsioonispetsialist Krisliin Rohtla \u00fctles, et selle eesm\u00e4rk on pakkuda noortele vahetut kogemust inseneeriamaailmast. \u201eTeooria k\u00f5rval saab t\u00f6\u00f6tubades ise katsetada ja kogeda, milliseid v\u00f5imalusi see valdkond pakub. K\u00f5igist ei pea saama inseneri, aga oluline on teadlikkus. See p\u00e4ev v\u00f5ib olla \u00f5pilasele nii innustavaks kinnituseks kui ka abiks oma \u00f5ige tee leidmisel,\u201c \u00fctles Rohtla.<\/p>\n\n\n\n

Koost\u00f6\u00f6s Eesti Inseneride Liiduga korraldatakse inseneri infop\u00e4evi \u00fcle Eesti. Nende raames k\u00e4ivad g\u00fcmnasistidele inseneeriat tutvustamas k\u00f5ik Eesti k\u00f5rgkoolid. Tehnoloogiainstituudi robootikaspetsialisti Ramon Rantsuse s\u00f5nul peavad Tartu \u00dclikooli esindajad \u00f5pilastele loenguid ja teevad t\u00f6\u00f6tube mitu korda kuus.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSamuti on hoo sisse saanud v\u00f5istlus \u201eDelta X\u201c, mis toob Tartusse kokku robootikahuvilised \u00fcle Eesti. \u00d5pilased saavad v\u00f5istelda robotite jalg- ja korvpallis, sel aastal lisandus ka drooniv\u00f5istlus,\u201c lisas Rantsus, kes on ka \u00fcks v\u00f5istluse korraldajatest.<\/p>\n\n\n\n

Inseneriakadeemia paneb suurt r\u00f5hku t\u00fcdrukute kaasamisele. Eelmisel aastal korraldati neile eraldi insenerip\u00e4ev, mis t\u00f5i kokku 80 t\u00fctarlast. Tartu \u00dclikooli arvutitehnika kolmanda kursuse \u00fcli\u00f5pilane Hanna-Maria Fatkin arvab, et t\u00fcdrukuid v\u00f5iks insenerialadel kindlasti praegusest rohkem olla.<\/p>\n\n\n\n

\u201eLihtsalt sellep\u00e4rast, et see on \u00e4ge valdkond ja kahju oleks, kui keegi ainult eelarvamuste p\u00e4rast eemale hoiaks! Kui k\u00f5ik on poisid, siis j\u00e4\u00e4bki domineerima mingi \u00fcks vaatenurk. Tegelikult on inseneeria loominguline ja vajab erinevaid vaatenurki,\u201c \u00fctles Fatkin. Tema hinnangul on Tartu \u00dclikoolis inseneeria\u00f5ppeks p\u00e4ris head v\u00f5imalused.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks koolile on ta saanud kogemusi ja teadmisi ka mujalt, sest on osalenud tudengisatelliidi projektis, l\u00e4binud mitu praktikat Elektrilevis ja \u00fchena kahest Tartu \u00dclikooli tudengist k\u00e4inud praktikal Milrem Roboticsis, kus sai avardada silmaringi kaitsetehnoloogia alal ja \u00f5ppida praktilisi mehaanikaoskusi.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMulle meeldib, et saan tudengina kaasa l\u00fc\u00fca igasugustes projektides ja tudengiorganisatsioonides ning proovida k\u00e4tt p\u00e4ris t\u00f6\u00f6maailmas,\u201c v\u00f5ttis Fatkin kokku.<\/p>\n\n\n\n

Erialasid, kus p\u00f5imuvad tehnika, teadus ja loovus, on Tartu \u00dclikoolis mitu \u2013 peale arvutitehnika on sellised ka n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsika, keemia ja materjaliteadus. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 ei j\u00e4\u00e4 pelgalt auditooriumisse: v\u00f5imalik on t\u00f6\u00f6tada laborites, ehitada ja katsetada, osaleda rahvusvahelistel v\u00f5istlustel ja teha koost\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tetega.<\/p>\n\n\n\n

Sellest \u00f5ppeaastast lisab tehnoloogiainstituudis arvutitehnika ja robootika \u00fcli\u00f5pilastele v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6stusmagistrantuur. See t\u00e4hendab, et \u00fcli\u00f5pilane lahendab \u00fclikooli partnerettev\u00f5ttes reaalseid arendus\u00fclesandeid, millest kujuneb ka tema magistrit\u00f6\u00f6 p\u00f5hisisu. Juhendajateks on nii \u00fclikooli teadlased kui ka ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tavad praktikud.<\/p>\n\n\n\n

Arvutitehnika ja robootika magistri\u00f5ppekava programmijuht Heiki Kasem\u00e4gi \u00fctles, et uus programm t\u00e4hendab sisulist muutust inseneri\u00f5ppes. \u201eT\u00f6\u00f6stusmagistrantuur ei ole lihtsalt uus \u00f5ppevorm \u2013 see on struktuurne muutus selles, kuidas me Eestis insenere koolitame. T\u00e4nap\u00e4eva tootmine on j\u00e4rjest enam automatiseeritud ja robootikal p\u00f5hinev ning konkurentsis p\u00fcsimiseks vajame insenere, kes m\u00f5istavad s\u00fcsteeme tervikuna: nii masinate toimimist kui ka neid juhtiva tarkvara arendust. T\u00f6\u00f6stusmagistrantuur annab v\u00f5imaluse kasvatada just selliseid spetsialiste.\u201c Esimesed \u00fcli\u00f5pilased asuvad ettev\u00f5tetes magistri\u00f5pingutele kevadsemestril, keskendudes eesk\u00e4tt masinat\u00f6\u00f6stusele ja tootearendusele.<\/p>\n\n\n\n

Solaride ja Semubot<\/strong><\/p>\n\n\n\n

R\u00fchmaprojekte ja arenguv\u00f5imalusi on inenerierialade tudengitele arvukalt. \u00dcks silmapaistvamaid n\u00e4iteid on p\u00e4ikeseautoprojekt Solaride. 2020. aastal tehnoloogiainstituudis professor Alvo Aabloo eestvedamisel s\u00fcndinud algatus on kasvanud \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6programmiks.<\/p>\n\n\n\n

Tartu tudengid on olnud Solaride\u2019i juures algusest peale \u2013 projekteerinud elektroonikas\u00fcsteeme, t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja tarkvara ja ehitanud auto mehaanilisi osi. Samal ajal omandavad nad oskusi, mida loengus ei \u00f5pi: meeskonnajuhtimist, turundust, rahastuse leidmist ja rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Solaride\u2019i edu ei piirdu garaa\u017ei v\u00f5i laboriga, vaid on toonud tudengitele v\u00f5imaluse esindada Eestit Austraalias p\u00e4ikeseautode maailmameistriv\u00f5istlusel ning avanud uksi t\u00f6\u00f6kohtadele, kuhu tavap\u00e4rase praktikaga ei p\u00e4\u00e4seks.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikoolist on alguse saanud ka esimene Eestis ehitatud humanoidrobot Semubot. Arvutitehnika nooremteadur Renno Raudm\u00e4e selgitas, et \u00fchelt poolt toetatakse selle projektiga inseneri\u00f5pet \u2013 v\u00f5imaldatakse tulevastel inseneridel oma teadmisi rakendada ja teha koost\u00f6\u00f6d ka teiste valdkondadega \u2013, aga teisalt lahendatakse ka \u00fchiskondlikke probleeme.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSemuboti uue hooaja eesm\u00e4rk on arendada eakate hooldusrobotit, et parandada nende kognitiivseid v\u00f5imeid ja elukvaliteeti. Probleem on aktuaalne, sest rahvastiku vananemine paneb meie tervishoiu- ja hoolekandes\u00fcsteemid proovile,\u201c s\u00f5nas Raudm\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) \u00fcli\u00f5pilaste insenerivaldkonna arendusprojektide viimatise toetusvooru kogusumma oli 960 000 eurot. Lisaks SemuBotile ja Solaride\u2019ile said rahastuse tudengisatelliit, KuupKulgur jpt. EIS-i juhatuse liikme Sigrid Harjo s\u00f5nul on tudengiprojektide meeskondadest v\u00e4lja kasvanud uusi edukaid ettev\u00f5tteid ja nende projektide vilistlased on hinnatud spetsialistid.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fc\u00fct, et Tartu \u00dclikoolis inseneeriat ei \u00f5petata, on tegelikult ammu kummutatud. Ka v\u00e4ljaspool Tallinna on v\u00f5imalik omandada head tehnilised teadmised ja neid kohe rakendama asuda. Tartu insenerid on muutmas tulevikku \u2013 v\u00f5ib-olla s\u00fcnnib j\u00e4rgmine murranguline tehnoloogialahendus just tudengilinnas?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti t\u00f6\u00f6turg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud n\u00e4itavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiat\u00f6\u00f6stuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste \u2013 see t\u00e4hendab insenere, kes oskavad t\u00f6\u00f6tada nii laboris kui ka …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1308,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[48,7],"tags":[],"class_list":["post-1243","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-koostoo","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1243"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1376,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243\/revisions\/1376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1308"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}