{"id":1241,"date":"2025-09-05T01:16:00","date_gmt":"2025-09-04T22:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1241"},"modified":"2025-09-05T11:56:15","modified_gmt":"2025-09-05T08:56:15","slug":"priit-pikamae-mida-paremat-haridust-suudame-anda-seda-paremini-toimib-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/priit-pikamae-mida-paremat-haridust-suudame-anda-seda-paremini-toimib-uhiskond\/","title":{"rendered":"Priit Pikam\u00e4e: mida paremat haridust suudame anda, seda paremini toimib \u00fchiskond"},"content":{"rendered":"<p><strong>Selle aasta algul asus Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonda juhtima Priit Pikam\u00e4e, kes on teeninud Eesti riiki k\u00f5igis kohtuastmetes, sealhulgas Riigikohtu esimehena, ning t\u00f6\u00f6tanud viimased aastad Euroopa Kohtus. Mis teda Luxembourgist tagasi Tartusse t\u00f5i?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>2019. aastal pakkis kauaaegne riigikohtunik Priit Pikam\u00e4e Toomem\u00e4el oma asjad ning siirdus esimese eestlasena Euroopa Kohtusse kohtujuristiks. Vahetult enne \u00e4ras\u00f5itu andis ta <a href=\"https:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/84970237\/euroopa-kohtusse-toole-minev-pikamae-lahen-ara-mure-sudames\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Eesti P\u00e4evalehele intervjuu<\/a>, milles mainis, et p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d Euroopas v\u00f5ib ta p\u00fchenduda hoopis akadeemilisele t\u00f6\u00f6le, sest talle meeldib tudengeid \u00f5petada. Nii ka l\u00e4ks. Usutluses Universitas Tartuensisele leidis ta, et praegune t\u00f6\u00f6 \u00f5igusteaduskonna direktorina on tema senistest ametitest k\u00f5ige vastutusrikkam.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>P\u00e4rast t\u00f6\u00f6d riigikohtunikuna \u2013 sealjuures ka Riigikohtu esimehena \u2013 ning kohtujuristina Euroopa Kohtus v\u00f5iks eeldada, et juriidilises maailmas on teie ees k\u00f5ik uksed valla. \u00d5igusteaduskonna direktori ametikohast j\u00e4reldan, et \u00f5igusharidus ja -teadus on teile siiski s\u00fcdamel\u00e4hedasem.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5pe ja teadus on mulle kogu aeg s\u00fcdamel\u00e4hedased olnud \u2013 tegelikult ei ole ma nende juurest ju kunagi taandunud. Ka kohtunikut\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt tegin \u00f5ppet\u00f6\u00f6d, koostasin teaduslikke kommentaare ja \u00f5ppevahendeid.<\/p>\n\n\n\n<p>Olen alati arvanud, et haridus on k\u00f5ige alus. Kui meil Eestis kurdetakse, et ei ole piisavalt kohtunikke ega prokur\u00f6re ja ka juriste on raske leida, siis see k\u00f5ik saab alguse siitsamast, \u00f5igusteaduskonnast. Mida paremat haridust me siin anda suudame, seda paremini toimib ka \u00fchiskond tervikuna. Riik on juriidiline konstruktsioon ja ilma juristideta see ei toimi.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega ei saa \u00f6elda, et minu praegune t\u00f6\u00f6 oleks v\u00f5rreldes eelneva professionaalse eluga kuidagi v\u00e4hem t\u00e4htis. Vastupidi \u2013 minu meelest on see selles valdkonnas \u00fcldse k\u00f5ige vastutusrikkam koht, eriti m\u00f5eldes p\u00f5lvkonnavahetusele ja tulevikule.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Vabadus, mille annab akadeemiline elu ja \u00f5ppej\u00f5u ameti pidamine, on lihtsalt nauditav.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>Alustasite direktorina t\u00e4navu jaanuaris. Mida olete selle aja v\u00e4ltel teinud \u00f5igusteaduskonnas varasemast teisiti?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Olen algatanud mitmeid protsesse, aga pool aastat on ilmselgelt liiga l\u00fchike aeg hinnangu andmiseks. Seda, mida on \u00f5nnestunud \u00e4ra teha ja kas midagi on ka eba\u00f5nnestunud, saab \u00f6elda alles ametiaja l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6p\u00f5ld on igal juhul lai. N\u00e4iteks \u00f5ppekava peab pidevalt ajaga kaasas k\u00e4ima ning olemegi alustanud selle l\u00e4bivaatamist ja n\u00fc\u00fcdisajastamist. Samuti on igivana k\u00fcsimus akadeemilise personali palgatase. On ju selge, et juristidest \u00f5ppej\u00f5ud v\u00f5rdlevad oma t\u00f6\u00f6tasu juristidega v\u00e4ljaspool \u00fclikooli, ja pole saladus, et \u00fclikool ei paista palgav\u00f5rdluses k\u00f5ige parem v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rahastamise probleemile \u00f5igushariduses viitasite ka juba \u00fches kaheksa aastat tagasi <a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/4227167\/priit-pikamae-mida-teha-tartu-ulikooli-oigusteaduskonnaga\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Postimehes avaldatud arvamusloos<\/a>. Kas olukord on \u00fcldse vahepeal muutunud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tuleb t\u00f5deda, et olukord on enam-v\u00e4hem sama. T\u00f5si k\u00fcll, oleme juba m\u00f5ned aastad saanud justiitsministeeriumilt sihtotstarbelist toetust akadeemilise personali palkade konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks. Peab aga m\u00f5tlema sellele, et praegu teeb riik k\u00f5ikjal k\u00e4rpeid, nii et peaksime oma eelarve kujundamisel j\u00f5udma olukorrani, kus suudaksime v\u00e4\u00e4rilise palgataseme ise tagada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas see t\u00e4hendab n\u00e4iteks teenuste pakkumist omatulu suurendamiseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ka seda, ehkki omatulu teenimise v\u00f5imalused on \u00fclikoolidel v\u00f5rdlemisi piiratud. Meie saame pakkuda vaid sessioon\u00f5ppes tasulist juriidilist haridust. Omatulu v\u00f5iksime teenida t\u00e4ienduskoolitusest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Teie enda isiku juurde tulles \u2013 alustasite oma \u00f5igusalast karj\u00e4\u00e4ri kodulinnas Tallinnas. Kuidas s\u00e4ilis side Tartu ja \u00f5igusteaduskonnaga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eks see t\u00e4hendaski kahe linna vahet s\u00f5itmist: magistrantuuri ja doktorantuuri ajal elasin Tallinnas. Ega enda kahe linna vahel jagamine kerge ei olnud. L\u00f5plikult kolisin ma Tartusse 2006. aastal, kui Riigikohtusse t\u00f6\u00f6le asusin.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dededce924b\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dededce924b\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-683x1024.jpeg\" alt=\"Fotol Priit Pikam\u00e4e \u00f5igusteaduskonna \u00f5ppehoone ees N\u00e4ituse t\u00e4naval\" class=\"wp-image-1305\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-1920x2880.jpeg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/INTERVJUU-Priit-Pikamae_5350-Lauri-Kulpsoo-scaled.jpeg 1707w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Priit Pikam\u00e4e loodab, et nelja-viie aasta p\u00e4rast on \u00f5igusteaduskond nooruslikust energiast ja headest ideedest pakatav teaduskeskus. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Riigikohus ja \u00f5igusteaduskond on m\u00f5nes m\u00f5ttes olnud kogu aeg l\u00e4bi p\u00f5imunud. Kui 1990. aastate alguses otsustati Riigikohtu taasasutamine Tartusse, siis oligi \u00fcks kaalutlus, et \u00f5igusteaduskond ja \u00fcldse Tartu \u00dclikool v\u00f5imaldaks k\u00f5rgema kohtu tegevuses kasutada teaduslikku potentsiaali.<\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis oli Riigikohtus t\u00f6\u00f6tades enesestm\u00f5istetav panustada ka \u00f5igusteaduskonda. Meil olid mitmed \u00fclikooli professorid Riigikohtus n\u00f5unikud, ja vastupidi, pea k\u00f5ik riigikohtunikud tegid omal ajal ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka praegu on koost\u00f6\u00f6 hea, aga see ei ole nii ulatuslik kui varem. Eks Riigikohtu t\u00f6\u00f6maht ole ka j\u00e4rjest kasvanud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kohtute suurest t\u00f6\u00f6mahust on r\u00e4\u00e4gitud aastaid. Millest see on tekkinud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Oleme selleni j\u00f5udnud mitmete asjade kokkulangemise tulemusena. \u00dchelt poolt on kasvanud vaidluste arv \u00fchiskonnas. See, et vaidlusi lahendatakse kohtus, on tervitatav. Teisalt on nii meie \u00fchiskonnas kui ka mujal maailmas trend, et paljusid otsuseid soovitakse kohtus \u00fcle kontrollida. Kui me oleme seda meelt, et \u00f5igusriik eeldab kontrolli v\u00f5imalust, siis peame arvestama, et nn j\u00e4relkontroll p\u00f5hjustab kohtute koormuse kasvu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui kaugele tasub kohtuvaidlustega minna? Kui riiklik p\u00e4dev institutsioon on andnud loa k\u00fcttida karu v\u00f5i raiuda metsa, siis kas kohus ikka peab v\u00f5tma menetlusse iga \u00fcksikisiku kaebuse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See on v\u00e4ga hea k\u00fcsimus, fundamentaalne k\u00fcsimus. Kui tahame, et iga liigutus oleks kohtulikult vaidlustatav, siis t\u00e4hendab see, et peame andma sellesse valdkonda ressurssi juurde. Kui palju me oleme \u00fchiskonnana n\u00f5us seda tegema, et k\u00f5iki otsuseid kohtutes \u00fcle kontrollida? Kui me ei taha, et iga liigutus oleks kohtus vaidlustatav, saaksime selle pealt kokku hoida. Seda debatti ei ole meie \u00fchiskonnas veel peetud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Aeg-ajalt j\u00f5uavad suure k\u00e4raga avalikkuse ette prominentsete isikutega seotud kohtuasjad, kuid korduvalt oleme n\u00e4inud, kuidas need aastaid hiljem kokku kukuvad. Mida on teie arvates nende menetluste puhul valesti tehtud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5hjused, mis on viinud \u00fche v\u00f5i teise asja kokkukukkumiseni ilma l\u00f5pplahendini j\u00f5udmata, on erinevad. Kui kohus ei j\u00f5ua kaasust \u00e4ra menetleda, on see sageli mitme probleemi kokkulangemise tulemus. N\u00e4iteks kui s\u00fc\u00fcdistatavaid on palju ja m\u00f5ni neist j\u00e4\u00e4b haigeks, tuleb istung edasi l\u00fckata ja asjad v\u00f5ivad venima j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n<p>Ma olen kindlasti seda meelt, et me ei pea seaduse t\u00f5lgendamise v\u00f5imalusi selgeks vaidlema kriminaalmenetluse k\u00e4igus. \u00dcksikisiku vaates on kriminaalmenetluse vahendusel peetav vaidlus seaduse t\u00f5lgendamise \u00fcle v\u00e4ga eba\u00f5iglane. Kui l\u00f5ppastmes saavutame \u00f5igusselguse, siis inimesel on paratamatult k\u00fcsimus: miks see selgus peab tulema minu arvelt?<\/p>\n\n\n\n<p>Leian, et seadusandja peaks oma t\u00f6\u00f6d t\u00f5sisemalt v\u00f5tma ja seadustes ebam\u00e4\u00e4raseid kohti selgemalt reguleerima.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Viis aastat tagasi <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1093957\/priit-pikamae-eesti-oigusloomes-valitseb-kaos\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">ERR-is avaldatud arvamusloos<\/a>\u00a0t\u00f5desite, et \u00f5igusloomes valitseb kaos, viidates nii kohalikele kui ka Euroopa Liidust \u00fcle v\u00f5etavatele \u00f5igusaktidele. Kuidas on olukord vahepeal muutunud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Pigem on see halvenenud. Aga k\u00f5ik hakkab pihta juristide koolitamisest. N\u00e4ib, et p\u00f5lvkonnavahetusega on \u00f5igusloomelised teadmised kohati \u00e4ra kadunud. Suur probleem on seaduste kvaliteedis, selles ei ole midagi r\u00f5\u00f5mustavat. See omakorda tekitab suurema t\u00f6\u00f6koormuse eri institutsioonides ja tegemata t\u00f6\u00f6 kandub \u00fcle kohtus\u00fcsteemile, kes peab hakkama segaduses mingit selgust looma. Sellist olukorda ei saa heaks kiita.<\/p>\n\n\n\n<p>Ministeeriumid omakorda kurdavad poliitilist survet ja l\u00fchikesi t\u00e4htaegu, mis ei anna s\u00fcvenemiseks v\u00f5imalust. Samas ei ole meil \u00f5iguses enam pakilisi probleeme, mida peab t\u00f5ttama kriisireguleerimise korras lahendama. Ma ei m\u00f5ista, millest see tohutu tormamine. Kiirustav, l\u00fchikeste t\u00e4htaegadega ja kiirkorras asju l\u00e4bi suruv \u00f5igusloome tuleb l\u00f5petada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Olete oma s\u00f5nav\u00f5ttudes ja arvamuslugudes v\u00e4ljendanud muret juristide j\u00e4relkasvu p\u00e4rast. Mida on lisaks rahale vaja, et see olukord paraneks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ma arvan, et palju m\u00e4\u00e4rab ka akadeemilise t\u00f6\u00f6taja elu atraktiivsus. Vabadus, mille annab akadeemiline elu ja \u00f5ppej\u00f5u ameti pidamine, nii kirjas kui ka k\u00f5nes, on lihtsalt nauditav. Siin saad esindada seisukohti, mida ise \u00f5igeks pead, sa ei pea esindama kliendi huve. \u00d5igusvaldkonnas on selline vabadus nii suur v\u00e4\u00e4rtus, et seda peaks kindlasti rohkem r\u00f5hutama.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuiv\u00f5rd tunnevad tugevad juristid missiooni jagada oma teadmisi \u00fcli\u00f5pilastega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ilma nendeta oleks \u00fcsna raske hakkama saada. Meil on Eestis palju selliseid \u00f5igusvaldkondi, kus on k\u00f5igest \u00fcks oma ala spetsialist. Selleks, et tema teadmised ja kogemused edasi kanduksid, ongi ainus v\u00f5imalus \u2013 ja v\u00e4ga hea viis \u2013 teha koost\u00f6\u00f6d \u00fclikooliga. Meil on aga ka selliseid \u00f5igusvaldkondi, kus Eestis pole \u00fchtegi asjatundjat.<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvusvahelise \u00f5iguse puhul on v\u00f5imalik kasutada v\u00e4lisriikide k\u00fclalisprofessoreid. \u00d5igusteadus on aga suuresti rahvuslik, riigispetsiifiline teadus, mis tuleneb parlamendis vastu v\u00f5etud seadustest.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Ma ei m\u00f5ista, millest see tohutu tormamine. Kiirustav, l\u00fchikeste t\u00e4htaegadega ja kiirkorras asju l\u00e4bi suruv \u00f5igusloome tuleb l\u00f5petada.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>Paljud praegused doktorandid ei suuda kraadi kaitsmiseni j\u00f5uda nominaalajaga, teie aga kirjutasite doktorit\u00f6\u00f6 ajal, mil t\u00f6\u00f6tasite vastutaval ametikohal hoopis teises linnas. Kuidas see \u00f5nnestus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Toona \u00f5pitigi doktorantuuris t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ja suudeti l\u00f5petada, ma ei olnud erand. Siis ei olnud sellist s\u00fcsteemi, et doktorant saab \u00fclikooli juures nooremteadur olla, raha tuli elamiseks kuskilt teenida.<\/p>\n\n\n\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6 tegemine oli minu jaoks enese kokkuv\u00f5tmise k\u00fcsimus. P\u00f5hit\u00f6\u00f6 rutiinist lahtisaamiseks ja v\u00e4itekirjale keskendumiseks v\u00f5tsin kaks kuud vabaks ja l\u00e4ksin v\u00e4lismaale. T\u00f6\u00f6tasin Prantsusmaal kuu aega Poitiers\u2019i ja kuu aega Pariisi Sorbonne\u2019i \u00fclikooli juures ning kasutasin sealseid raamatukogusid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Oma doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitlesite p\u00f5hjalikult tahtluse definitsiooni karistus\u00f5iguses. Kui keeruline oli teil hiljem kohtunikuametis s\u00fc\u00fcdistatavate tahtlust t\u00f5endada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tahtluse k\u00fcsimus t\u00f5status mu kohtupraktikas sageli ning kriminaalasjades tulebki teo toimepanija tahtlus kindlaks teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskendusin doktorit\u00f6\u00f6s ps\u00fchholoogilisele suhtumisele oma teosse ja selle tagaj\u00e4rge. Ma ei vaadelnud tahtluse k\u00fcsimust \u00fcksnes l\u00e4bi juriidilise, vaid ka ps\u00fchholoogilise prisma. Hiljem \u00fctles ps\u00fchholoogiaprofessor Talis Bachmann, et see t\u00f6\u00f6 oli ka ps\u00fchholoogide jaoks olulise v\u00e4\u00e4rtusega. Kuna ma k\u00e4sitlesin varem l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tamata probleemi, oli t\u00f6\u00f6 omas ajas kindlasti uuenduslik. Samas on \u00f5igusteadlasi Eestis v\u00e4he ja l\u00e4biuurimata probleeme leidub palju veel praegugi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas kirjeldate noort inimest, kellest v\u00f5iks saada hea \u00f5igusteadlane v\u00f5i jurist?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti peaks teda huvitama sotsiaalsed k\u00fcsimused ja \u00fchiskonna probleemid laiemalt. Ta peaks olema inimene, keda huvitavad poliitikateadus, riigiteadus, kel on abstraktse m\u00f5tlemise oskus. Kindlasti peab teda ajendama janu \u00f5igluse j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikoolis \u00f5ppides tasub maksimaalselt \u00e4ra kasutada k\u00f5ike, mida pakutakse: hinnake \u00f5ppej\u00f5ude, kes teie ees \u00fcles astuvad. \u00c4rge laske m\u00f6\u00f6da v\u00f5imalust oma ala spetsialistidelt \u00f5ppida \u2013 selle s\u00f5na k\u00f5ige paremas t\u00e4henduses. \u00dclikooliaeg on k\u00f5ige parem osa elust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, siis milline on \u00f5igusteaduskond nelja-viie aasta p\u00e4rast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ma tahaks loota, et see on noorest energiast pakatav, t\u00e4is v\u00e4rskeid m\u00f5tteid ja ideid, heas m\u00f5ttes pulbitsev, ja et see on \u00fchiskonnas \u00f5igusalaselt v\u00e4ga oluline teaduskeskus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle aasta algul asus Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonda juhtima Priit Pikam\u00e4e, kes on teeninud Eesti riiki k\u00f5igis kohtuastmetes, sealhulgas Riigikohtu esimehena, ning t\u00f6\u00f6tanud viimased aastad Euroopa Kohtus. Mis teda Luxembourgist tagasi Tartusse t\u00f5i? 2019. aastal pakkis kauaaegne riigikohtunik Priit Pikam\u00e4e Toomem\u00e4el &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1307,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,16],"tags":[],"class_list":["post-1241","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-intervjuu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1241"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1241\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1390,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1241\/revisions\/1390"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1307"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}