{"id":1238,"date":"2025-09-05T01:17:00","date_gmt":"2025-09-04T22:17:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1238"},"modified":"2025-09-04T19:50:19","modified_gmt":"2025-09-04T16:50:19","slug":"aega-ja-ruumi-ei-saa-panna-katseklaasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/aega-ja-ruumi-ei-saa-panna-katseklaasi\/","title":{"rendered":"\u201eAega ja ruumi ei saa panna katseklaasi\u201c"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tartu \u00dclikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas \u00fctleb, et tema eriala arengust on k\u00f5ige rohkem kasu nende haiguste ravis, mille kohta praegu veel teadmisi napib.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Siirdemeditsiin on lihtsustatult vahel\u00fcli labori ja kliiniku vahel. \u201eMe uurime haigusi ja nende v\u00f5imalikku ravi eelkliinilistes mudelites ning nii katseklaasis kui ka loomade peal,\u201c \u00fctleb Plaas. Kui uus avastus \u2013 m\u00f5ni biomarker, patoloogiline leid v\u00f5i ravi \u2013 on oluline ja ravim on ohutu, j\u00e4tkatakse juba kliiniliste inimuuringutega.<\/p>\n\n\n\n<p>Plaasi uurimisr\u00fchma t\u00e4helepanu on eelk\u00f5ige Wolframi s\u00fcndroomi raviv\u00f5imalustel. See on raske harvikhaigus, mis p\u00f5hjustab lapseeas insuliinist s\u00f5ltuva diabeedi ning seej\u00e4rel pimedaks j\u00e4\u00e4mise ja kiire vananemise, kaasnevad kuumatalumatus, k\u00f5neh\u00e4ired, neelamisraskused, aju taandareng jm. Surm saabub tavaliselt 20\u201340-aastaselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Raviv\u00f5imaluste uurimiseks kasutab Plaas Wolframi s\u00fcndroomiga rotte, kellel on geen Wolframin 1 muudetud mittetoimivaks. Loomade kasutamine uurimist\u00f6\u00f6ks v\u00f5ib olla tundlik teema, kuid paraku ei ole meditsiinis paremaid alternatiive.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eKatseklaasi ei saa panna aega ja ruumi, samuti mitte organismi kui tervikut \u2013 seet\u00f5ttu on paljude alus- ja siirdeuuringute jaoks vaja teha loomkatseid. T\u00f5en\u00e4oliselt oleks ilma katseloomade kasutamiseta inimeste eluiga palju l\u00fchem,\u201c t\u00f5deb Plaas.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69df729e2f645\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69df729e2f645\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"768\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-1024x768.jpeg\" alt=\"Pildil Wolframi s\u00fcndroomiga Victor ja sama haigust p\u00f5dev rott T\u00dc laboris.\" class=\"wp-image-1341\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-1024x768.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-300x225.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-768x576.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-1536x1152.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-2048x1536.jpeg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFFESSOR-Victor-ja-WS-rat-erakogu-2x-upscale-1920x1440.jpeg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Plaasi uurimisr\u00fchma t\u00e4helepanu on eelk\u00f5ige Wolframi s\u00fcndroomi raviv\u00f5imalustel. See on raske harvikhaigus, mis p\u00f5hjustab lapseeas insuliinist s\u00f5ltuva dia\u00adbeedi ning seej\u00e4rel pimedaks j\u00e4\u00e4mise ja kiire vanane\u00admise. Pildil Wolframi s\u00fcndroomiga Victor ja sama haigust p\u00f5dev rott T\u00dc laboris. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kuigi enamasti k\u00e4ib uurimist\u00f6\u00f6 laborivaikuses, suurema k\u00e4rata, on kasulik sellest ka avalikkusele r\u00e4\u00e4kida. Viis aastat tagasi oli ETV ekraanil \u201ePealtn\u00e4gija\u201c telelugu, kus vaatajad tutvusid Norra poisi Victoriga, kellel oli diagnoositud Wolframi s\u00fcndroom. Tema sai abi just Tartu teadlaste loomkatsetega leitud ja t\u00f5estatud ravimist, mis oli oluliselt pidurdanud Wolframi s\u00fcndroomi kulgu Wolframi s\u00fcndroomiga rotil.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eHea meel on \u00f6elda, et oleme olnud edukad \u2013 meie t\u00f6\u00f6 viljadest on Wolframi s\u00fcndroomi p\u00f5devatel lapspatsientidel p\u00e4riselt kasu. Peale selle on meie laboris katsetatud veel paljusid teisi ravimeid k\u00f5ikv\u00f5imalike haiguste vastu, olgu selleks siis v\u00e4hk, metaboolne s\u00fcndroom v\u00f5i neurops\u00fchhiaatrilised haigused. Eks seda, milline teadust\u00f6\u00f6 k\u00f5ige kaalukam on, n\u00e4itab tulevik,\u201c r\u00e4\u00e4gib Plaas.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Mario_Plaas\/est\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Mario Plaas<\/a> on omandanud Tartu \u00dclikoolis bakalaureusekraadi geenitehnoloogia erialal (2003) ning magistri- (2005) ja doktorikraadi (2013) arengubioloogia alal. Oma doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitles ta k\u00e4itumuslikke, biokeemilisi ja ps\u00fchhofarmakoloogilisi aspekte Wolframi s\u00fcndroomiga hiirtel. Ta on t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina, aastatel 2008\u20132014 Eesti Maa\u00fclikoolis teadurina. Plaas on keskendunud neurodegeneratiivsete ja -ps\u00fchhiaatriliste haiguste ning metaboolse s\u00fcndroomi uurimisele ja modelleerimisele, tema eesm\u00e4rk on uurida f\u00fcsioloogilisi ja patoloogilisi muutusi (nii organismi kui ka raku tasemel), mida p\u00f5hjustab haigusi tekitavate geenide funktsiooni kadumine, ja t\u00f6\u00f6tada seel\u00e4bi v\u00e4lja uusi ravimeetodeid. Ta on Eesti transgeneetika pioneer ning osalenud ka riikliku siirdemeditsiini keskuse v\u00e4ljaarendamisel ja k\u00e4ivitamisel. 2021. aastal sai ta riikliku teaduspreemia meditsiiniteadustes. Alates 1. septembrist 2024 on Mario Plaas siirdemeditsiini professor.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/h4>\n\n\n\n<p>Tegelen inimese haigusmudelite ja ravimeetodite eelkliinilise uurimisega.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Huvipakkuvaimad uurimisteemad<\/h4>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69df729e2fffb\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69df729e2fffb\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Mario-Plaas-IMG_8605-erakogu-768x1024.jpeg\" alt=\"Pildil Mario Plaas laboris.\" class=\"wp-image-1339\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Mario-Plaas-IMG_8605-erakogu-768x1024.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Mario-Plaas-IMG_8605-erakogu-225x300.jpeg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Mario-Plaas-IMG_8605-erakogu-1152x1536.jpeg 1152w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Mario-Plaas-IMG_8605-erakogu-1536x2048.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Mario-Plaas-IMG_8605-erakogu-scaled.jpeg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Enamasti k\u00e4ib eelkliiniline uurimist\u00f6\u00f6 laborivaikuses. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Minu jaoks on k\u00f5ige p\u00f5nevamad kindlasti neurodegeneratiivsed haigused, metaboolne s\u00fcndroom ja vananemine. Asjaolu, et organismis on k\u00f5ik omavahel seotud, teeb selle uurimisvaldkonna erakordselt keeruliseks ja kalliks ning praegu on veel suhteliselt v\u00e4he teada. See aga t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et avastamisr\u00f5\u00f5mu jagub veel sajanditeks!<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Silmiavav leid<\/h4>\n\n\n\n<p>Uurides haiguste tekkemehhanisme ning nende arenguga kaasnevaid f\u00fcsioloogilisi ja patoloogilisi muutusi katseloomade organismis, on v\u00f5imalik leida uusi ravimeid v\u00f5i olemasolevatele ravimitele uusi n\u00e4idustusi. M\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5iks seda nimetada ravimite uuskasutuseks. N\u00e4iteks oleme leidnud, et teada-tuntud diabeedi- ja kaalulangetusravimeid, gl\u00fckagoonisarnase peptiid-1 retseptori agoniste, saab edukalt kasutada harvikhaiguse Wolframi s\u00fcndroomi raviks. Praeguseks on teada sedagi, et samad ravimid v\u00e4hendavad diabeetikutest patsientidel tugevalt ka Alzheimeri t\u00f5ve riski.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Akadeemiline eeskuju<\/h4>\n\n\n\n<p>Akadeemilises maailmas on mind k\u00f5ige enam innustanud minu head s\u00f5brad Eero Vasar ja Mart Ustav. Nad on eelk\u00f5ige s\u00f5bralikud ja edumeelsed tulevikku vaatavad mehed, kes loovad noortele v\u00f5imalusi end teostada. Just peamiselt nemad on s\u00fc\u00fcdi selles, kes ma praegu olen. Loomulikult on nad ka v\u00e4ga targad inimesed, kellega on alati r\u00f5\u00f5m pikemaid vestlusi pidada.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Hobid<\/h4>\n\n\n\n<p>Olen terve oma teadliku elu m\u00e4nginud korvpalli, teen seda praegugi. Lisaks m\u00e4ngin tennist ja jumaldan m\u00e4esuusatamist. Kui ma poleks teadlane, oleksin ilmselt Alpides m\u00e4esuusainstruktor.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Parim viis puhata<\/h4>\n\n\n\n<p>Perega ja s\u00f5pradega koos reisimine ja aja veetmine \u2013 sellest paremat puhkust ei ole!<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Vaimu virgutuseks<\/h4>\n\n\n\n<p>Kuna loen iga p\u00e4ev teadusartikleid, pole ma vabatahtlikult ammu \u00fchtegi raamatut k\u00e4tte v\u00f5tnud. K\u00fcll aga kuulan muusikat, meeldivad kom\u00f6\u00f6diafilmid ja m\u00f5ned seriaalid.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Mida peaks teadma siirdemeditsiini kohta?<\/h4>\n\n\n\n<p>Katseklaasi ei saa panna aega ja ruumi, samuti mitte organismi kui tervikut \u2013 seet\u00f5ttu on paljude alus- ja siirdeuuringute jaoks vaja teha loomkatseid.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/h4>\n\n\n\n<p>M\u00f5ne f\u00fcsioloogia\u00f5piku l\u00e4bilugemisest, et tekiks selgem pilt organismi kui terviku funktsioneerimisest. Ka minul on selles osas vaja iga p\u00e4ev palju pingutada.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas \u00fctleb, et tema eriala arengust on k\u00f5ige rohkem kasu nende haiguste ravis, mille kohta praegu veel teadmisi napib. Siirdemeditsiin on lihtsustatult vahel\u00fcli labori ja kliiniku vahel. \u201eMe uurime haigusi ja nende v\u00f5imalikku ravi eelkliinilistes &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1340,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-1238","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1238","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1238"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1238\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1389,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1238\/revisions\/1389"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1340"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1238"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1238"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1238"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}