{"id":11313,"date":"2026-09-01T01:04:00","date_gmt":"2026-08-31T22:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11313"},"modified":"2026-09-02T16:12:15","modified_gmt":"2026-09-02T13:12:15","slug":"varsked-teadustood-kristallide-tahenduslikkusest-ligniini-veesisalduseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-kristallide-tahenduslikkusest-ligniini-veesisalduseni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: kristallide t\u00e4henduslikkusest ligniini veesisalduseni"},"content":{"rendered":"

Juunist augustini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas kakskeelsete laste keelekasutust, e-valitsemist Hiina omavalitsustes, imikute protseduurivalu leevendamist Eesti haiglates ja kollaseid h\u00fcperhiidt\u00e4hti.<\/strong> K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA<\/a> ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

James Augustus Bacigalupi IV<\/strong> kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eA biosemiotic theory of semiogenesis: building a testable hypothesis for normative self-regulation\u201c<\/a> (\u201eBiosemiootiline semiogeneesi teooria: testitava h\u00fcpoteesi loomine normatiivse iseregulatsiooni jaoks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 keskne k\u00fcsimus on, kuidas tekivad eluss\u00fcsteemides t\u00e4hendused ja v\u00e4\u00e4rtused. T\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse semiogeneesi ehk t\u00e4henduse tekkimise k\u00f5ige lihtsamaid protsesse ja t\u00e4iendatakse k\u00fcberneetilist iseregulatsiooni mudelit, et selgitada semiootiliste protsesside kujunemist. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud mudel v\u00f5imaldab t\u00e4henduse teket empiiriliselt uurida ja siduda tervikuks mitu klassikalist t\u00e4hendusloome k\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kalevi Kull ja kaasprof Donald Francis Favareau (Singapuri Riiklik \u00dclikool), oponent em-prof Yagmur Denizhan (Bogazici \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ekaterina Batrakova <\/strong>kaitses vene keele alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201e\u041f\u0440\u0430\u0433\u043c\u0430\u0442\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0438\u0435 \u0438 \u0441\u0435\u043c\u0430\u043d\u0442\u0438\u043a\u043e-\u0441\u0442\u0440\u0443\u043a\u0442\u0443\u0440\u043d\u044b\u0435 \u043e\u0441\u043e\u0431\u0435\u043d\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 \u0432\u0441\u0442\u0430\u0432\u043d\u044b\u0445 \u043a\u043e\u043d\u0441\u0442\u0440\u0443\u043a\u0446\u0438\u0439 \u0432 \u0440\u0443\u0441\u0441\u043a\u043e\u043c \u044f\u0437\u044b\u043a\u0435 (\u043d\u0430 \u043c\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u0430\u043b\u0435 \u0438\u043d\u0442\u0435\u0440\u043d\u0435\u0442-\u0438\u0441\u0442\u043e\u0447\u043d\u0438\u043a\u043e\u0432)\u201c<\/a> (\u201eVene keele parenteeside pragmaatilisi ja semantilis-struktuurseid ise\u00e4rasusi (veebiallikate p\u00f5hjal)\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti vene keele parenteese ehk lausesse lisatud s\u00f5nu, fraase ja konstruktsioone, mis annavad lisateavet v\u00f5i v\u00e4ljendavad autori hinnanguid. Enam kui 5000 veebisuhtlusest ja tr\u00fckitekstidest kogutud n\u00e4ite p\u00f5hjal n\u00e4idati, et parenteesid on oluline vahend t\u00e4henduse t\u00e4psustamiseks ning suhtluse kujundamiseks. Nende vorm ja kasutus s\u00f5ltub tugevalt suhtlusolukorrast, \u017eanrist ja meediumist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad em-dots Jelisaveta-Kaarina Kostandi ja dots Natalia T\u0161uikina (Tallinna \u00dclikool), oponendid kaasprof Martin Blaho (Pre\u0161ovi \u00dclikool) ja teadur Vlada Baranova (Hamburgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sven Blehner <\/strong>kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eIntimacy and affect in the contemporary American novel\u201c<\/a> (\u201eIntiimsus ja afekt kaasaegses ameerika romaanis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti kuue Ameerika n\u00fc\u00fcdisromaani p\u00f5hjal intiimsuse eri vorme ja nendega seotud afekte. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et romaanid seavad kahtluse alla tavap\u00e4rased arusaamad armastusest ja sugulussuhetest, aga pakuvad v\u00e4lja ka potentsiaalseid alternatiive kv\u00e4\u00e4riintiimsuse n\u00e4ol, mis v\u00f5ib k\u00fcll olla nii negatiivsete kui ka positiivsete afektide allikas, kuid v\u00f5imaldab ka hoolivust, lohutust, tuge ja solidaarsust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Raili Marling, oponent prof Gregory J. Seigworth (Millersville\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Merilin J\u00fcrjo <\/strong>kaitses teatriteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eA psychological reception model of theatre performance\u201c<\/a> (\u201eTeatrietenduse ps\u00fchholoogiline vastuv\u00f5tumudel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, mis toimub vaatajaga teatrietenduse ajal ja miks inimesed v\u00f5ivad sama etendust erinevalt kogeda. T\u00f6\u00f6s loodud ps\u00fchholoogiline vastuv\u00f5tumudel seob vaataja varasemad kogemused ja hoiakud t\u00e4helepanu, m\u00e4lu, empaatia ning teiste ps\u00fchholoogiliste protsessidega. Uuring n\u00e4itas ka, kuidas teater v\u00f5ib m\u00f5jutada vaataja hoiakuid, suurendada empaatiat ja toetada eneserefleksiooni.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Anneli Saro ja lektor Astra Schults, oponent em-prof Willmar Sauter (Stockholmi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Aet Kuusik <\/strong>kaitses keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eNaming, normativity, and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995\u20132023\u201c<\/a> (\u201eNimetused, normatiivsus ja neis navigeerimine: LGBT-sildid Eesti meediadiskursuses ja kogukonna hinnangutes, 1995\u20132023\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas anal\u00fc\u00fcsiti viie LGBT-sildi \u2013 gei, homo, homoseksuaal, kv\u00e4\u00e4r<\/em> ja pede<\/em> \u2013 kasutamist Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnanguid neile aastatel 1995\u20132023. \u00dchendades korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenus\u00f5napragmaatikat ja kogukonnak\u00fcsitlusi, pakub v\u00e4itekiri esimese s\u00fcstemaatilise \u00fclevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest. Uuring aitab m\u00f5ista s\u00f5navaliku m\u00f5ju avalikele hoiakutele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Liina Lindstr\u00f6m ja prof Raili Marling, oponent kaasprof Joanna Chojnicka (Groningeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mati Simm <\/strong>kaitses teoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRaha, teoloogia ja voorused: etnograafilise teoloogia rakenduskatse\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti \u00fche Eesti kristliku koguduse liikmete rahandusk\u00e4itumist ning t\u00f5lgendati seda teoloogilis-eetiliselt etnograafilise teoloogia raamistikus. Anal\u00fc\u00fcsiti, kuidas tarbimine, s\u00e4\u00e4stmine, annetamine ja laenamine seostuvad voorustega ning kuidas rahaga seotud kogemused kujundavad arusaamu Jumalast, kogudusest ja iseendast. Vaadeldakse ka koguduse ja kristliku traditsiooni m\u00f5ju rahalistele valikutele.<\/p>\n\n\n\n

Irina Siseykina <\/strong>kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eImages of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991\u201c<\/a> (\u201eEesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene t\u00f5lkevoos alates 1991. aastast\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti aastatel 1991\u20132023 ilmunud eesti-vene ilukirjandust\u00f5lkeid, nende v\u00e4ljaandjaid, autoreid ja t\u00f5lkijaid ning t\u00f5lgetes vahendatud Eesti ja eestluse kuvandeid. Uuring n\u00e4itab, et t\u00f5lgetes korduvad n\u00e4iteks eestlaste side loodusega, v\u00f5\u00f5rv\u00f5imuga seotud rahvuslikud traumad ja Eesti enesem\u00e4\u00e4ratluse k\u00fcsimused. Samuti tuuakse esile Eesti venekeelsete kultuurivahendajate oluline roll eesti kirjanduse tutvustamisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Luc van Doorslaer ja kaasprof Sirje Kupp-Sazonov, oponent Philipp Hofeneder (Austria Teaduste Akadeemia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hongjin Song <\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSemiotic anatomy of rumour: social discourse, \u2018False Memory\u2019, and infection\u201c<\/a> (\u201eKuulujutu semiootiline anatoomia: sotsiaalne diskursus, \u201ev\u00f5ltsm\u00e4lu\u201c ja nakatamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kuulujutud pole semiootilisest vaatenurgast \u00fcksnes valeinfo, vaid osa protsessidest, mille kaudu \u00fchiskonnad korrastavad teadmisi ja loovad t\u00e4hendusi. Asetades kuulujutud kultuurilisse ja ajaloolisse konteksti, n\u00e4itab autor, et piir t\u00f5e ja kuulujutu vahel on ajalooliselt muutunud ning \u00fchiskondlikult kujunenud. Kuulujutud v\u00f5ivad kollektiivses m\u00e4lus kinnistuda ja uutes olukordades taas esile kerkida, m\u00f5jutades seda, kuidas \u00fchiskond maailma m\u00f5testab.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja lektor Anti Randviir, oponendid prof Paul Cobley (Middlesexi \u00dclikool) ja prof Massimo Leone (Torino \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tenno Teidearu<\/strong> kaitses etnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCrystals as significant materials in new spirituality: materiality, embodiment, and commerce\u201c<\/a> (\u201eKristallid kui t\u00e4henduslikud materjalid uues vaimsuses: materiaalsus, kehalisus ja kaubandus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Etnograafilistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del p\u00f5hinev uurimus n\u00e4itab, et poolv\u00e4\u00e4riskivide ehk kristallide t\u00e4hendus kujuneb esoteeriliste uskumuste, materiaalsete omaduste ja kehaliste kogemuste p\u00f5imumisel. Kristalle v\u00e4\u00e4rtustatakse nii spirituaalse energia kandjate kui ka mineraalidena ja nende kulumist v\u00f5i kadumist t\u00f5lgendatakse sageli kivide endi materiaalse agentsusena.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Ene K\u00f5resaar, kaasprof Laur Vallikivi ja vanemteadur Aivar J\u00fcrgenson (Eesti Rahva Muuseum), oponent lektor Susannah Crockford (Exeteri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Adele Vaks <\/strong>kaitses \u00fcldkeeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children\u2019s language\u201c<\/a> (\u201eKeelte vastasm\u00f5ju ning sisendi roll kakskeelsete laste keelekasutuses\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti 4\u20137-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekasutust ja seda m\u00f5jutavaid tegureid. Ilmnes, et laste s\u00f5navara ja grammatiliste oskuste areng s\u00f5ltub eelk\u00f5ige sellest, kui palju ja kui mitmekesist keelt nad kuulevad. Samal ajal kujundab keelte vastasm\u00f5ju seda, milliseid s\u00f5nu ja grammatilisi vorme kasutavad lapsed olukordades, kus \u00fches keeles on m\u00f5tte v\u00e4ljendamine keerulisem.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Virve-Anneli Vihman ja kaasprof Jan de Jong (Bergeni \u00dclikool), oponent prof Yulia Rodina (Norra Arktika \u00dclikool (UiT)).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Biao He<\/strong> kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eWhen e-government meets bureaucracy: incentive structures shaping accessible service delivery in Chinese municipalities\u201c<\/a> (\u201eE-valitsemise ja b\u00fcrokraatia kokkupuutepunktid: teenuste ligip\u00e4\u00e4setavust kujundavad stiimulid Hiina omavalitsustes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, miks Hiina omavalitsused rakendavad e-valitsemise ligip\u00e4\u00e4setavuse algatusi erineva edukusega. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et tulemusi ei m\u00e4\u00e4ra \u00fcksnes riiklik poliitiline surve, vaid ka kohalikud tegurid: ressursid, juhtkonna toetus, \u00fchiskondlik surve, omavalitsustevaheline \u00f5ppimine ja ametnike aktiivsus. Ligip\u00e4\u00e4setavate digiteenuste kujunemine s\u00f5ltub nende koosm\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mihkel Solvak ja k\u00fclalisprof Vincent Homburg (T\u00dc \/ Rotterdami Erasmuse \u00dclikool), oponent prof Kim Normann Andersen (Kopenhaageni \u00c4rikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maret Kruus <\/strong>kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eBalancing the freedom of scientific research and privacy in health data research: public interest, legal bases, and objection and opt-out rights\u201c<\/a> (\u201eTeadusuuringute vabaduse ja privaatsuse tasakaalustamine terviseandmetega tehtavates teadusuuringutes: avalik huvi, \u00f5iguslikud alused ning vastuv\u00e4idete esitamise ja loobumise \u00f5igused\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse tingimusi, mille alusel v\u00f5ib terviseandmeid kasutada teadusuuringutes ilma inimese n\u00f5usolekuta. R\u00f5hutatakse, et selline andmekasutus peab teenima avalikku huvi ja alluma s\u00f5ltumatule kontrollile. Samuti leitakse, et inimestele tuleks \u00fcldjuhul j\u00e4tta v\u00f5imalus keelata oma terviseandmete kasutamine, v.a juhtudel, kui teadusuuringu usaldusv\u00e4\u00e4rne tegemine ja \u00fchiskondlik kasu kaaluvad selle \u00f5iguse \u00fcles.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Karin Sein, oponent kaasprof Santa Slokenberga (Uppsala \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tiiu Leibur <\/strong>kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePotential of learning analytics to support teachers\u2019 professional development and application for professional qualifications\u201c<\/a> (\u201e\u00d5pianal\u00fc\u00fctika v\u00f5imekus toetada \u00f5petajate professionaalset arengut ja kutsekvalifikatsiooni taotlemist\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja eneseanal\u00fc\u00fcs ja kutse taotlemine on keeruline ning aegan\u00f5udev protsess. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas \u00f5pianal\u00fc\u00fctikal p\u00f5hinev rakendus Kutsepeegel saab nii seda kui ka \u00f5petajate kutsealast arengut toetada. Tulemused n\u00e4itasid, et rakendus aitab \u00f5petajatel oma p\u00e4devust paremini hinnata, t\u00f5endeid koguda ja arenguvajadusi m\u00e4rgata. Samuti muudab see kvalifikatsiooniprotsessi l\u00e4bipaistvamaks, \u00fchtlasemaks ja t\u00f5endusp\u00f5hisemaks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Katrin Saks ja prof Irene-Angelica Chounta (Duisburg-Esseni \u00dclikool), oponent prof Lina Kaminskien\u0117 (Vytautas Suure \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Doris Kristina Raave<\/strong> kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSocio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration\u201c<\/a> (\u201eSotsiaal-\u00f6koloogiline rakendusprotsessi mudel (S\u00d6RM)\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud sotsiaal-\u00f6koloogiline rakendusprotsessi mudel aitab m\u00f5ista, kuidas digitehnoloogiat \u00f5ppet\u00f6\u00f6s tegelikult rakendatakse. Digivahendite hariduslik v\u00e4\u00e4rtus ei s\u00f5ltu \u00fcksnes tehnoloogiast v\u00f5i selle kasutamise tingimustest, vaid \u00f5petaja pidevast otsustusprotsessist, milles p\u00f5imuvad \u00f5pieesm\u00e4rgid, \u00f5pilaste vajadused ja koolikeskkonna v\u00f5imalused. Digitehnoloogia kasutamine on ajas arenev tegevus.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Margus Pedaste ja kaasprof Katrin Saks, oponent prof Helen Crompton (Old Dominioni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Triinu Rennu <\/strong>kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMaakorraldus\u00f5igus kui riigi maapoliitika vahend maa\u00f5iguslike suhete korrastamisel ja maakasutuse moderniseerimisel Eesti Vabariigis (1918\u20131940)\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas anal\u00fc\u00fcsiti Eesti maakorraldus\u00f5iguse kujunemist ja rolli maaomandi ning maakasutuse \u00fcmberkujundamisel esimesel iseseisvusperioodil. Uurimus n\u00e4itab, et maakorraldus kujunes iseseisvaks avalik-\u00f5iguslikuks menetluseks, mille abil riik muutis maa\u00fcksuste piire ja omandisuhteid, et t\u00f5hustada maakasutust, suurendada \u00f5iguskindlust ning toetada laiemate sotsiaalsete ja majanduslike eesm\u00e4rkide saavutamist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Marju Luts-Sootak, oponendid prof Paris Pin Yu Chen (Birminghami \u00dclikool) ja notar Priidu P\u00e4rna.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Oliver William Rowe <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSelf-determination in theory and practice: the reconfiguration of the \u2019Russian\u2019 Empire, 1914\u20131924\u201c<\/a> (\u201eEnesem\u00e4\u00e4ramine teoorias ja praktikas: \u201eVene\u201c impeeriumi \u00fcmberkujundamine 1914\u20131924\u201d).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas kasutati enesem\u00e4\u00e4ramise m\u00f5istet aastatel 1914\u20131924, Vene impeeriumi lagunemise ja \u00fcmberkujundamise ajal. Anal\u00fc\u00fcsiti bol\u0161evike, Vene liberaalide ja valgete liikumise, liitlasriikide ning rahvuslike liikumiste arusaamu enesem\u00e4\u00e4ramisest. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itab, kuidas selle m\u00f5iste t\u00e4hendus ja poliitilised eesm\u00e4rgid s\u00f5ja, revolutsiooni ja uute riikide tekkimise k\u00e4igus muutusid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Eva Piirim\u00e4e, oponent kaasprof Lara Douds (Northumbria \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Helo Liis Soodla<\/strong> kaitses ps\u00fchholoogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eIntegrating psychopathology and personality using person- and variable-centered approaches\u201c<\/a> (\u201ePs\u00fchhopatoloogia ja isiksuse l\u00f5imimine isiku- ja muutujakesksete l\u00e4henemiste abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti seoseid isiksuseomaduste ja vaimse tervise raskuste vahel. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et erinevate ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretega inimestel esinevad iseloomulikud isiksuseprofiilid ning k\u00f5ige kehvema toimetulekuga on inimesed, kelle puhul esinevad korraga k\u00e4itumuslikule ala- ja \u00fclekontrollile viitavad jooned. Tulemused r\u00f5hutavad vajadust k\u00e4sitleda ps\u00fchhopatoloogiat ja isiksuseomadusi \u00fches raamistikus.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Kirsti Akkermann, oponent kaasprof Kristian E. Markov (Minnesota \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kadri Eerik<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEffects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease\u201c<\/a> (\u201eKaugisheemilise eelkohastamise m\u00f5ju funktsionaalsele v\u00f5imekusele, vaskulaarsetele ja biokeemilis-metaboolsetele biomarkeritele alaj\u00e4seme arterite haigusega patsientidel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Alaj\u00e4seme arterite haiguse korral p\u00f5hjustab arterite ahenemine v\u00f5i sulgus jala verevarustuse h\u00e4ireid, selle \u00fcks levinumaid tunnuseid on vahelduv lonkamine. Doktorit\u00f6\u00f6s katsetati selliste patsientide aitamiseks uudset meetodit, kaugisheemilist eelkohastamist (KIE), mille eesm\u00e4rk on k\u00e4ivitada organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja parandada kudede vastupidavust verevarustuse h\u00e4iretele. Uuring n\u00e4itas, et KIE ei parandanud patsientide k\u00f5nniv\u00f5imet ega elukvaliteeti. Sellel v\u00f5ib olla mitmeid p\u00f5hjuseid, mis vajavad edasist uurimist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Jaak Kals, prof Jaan Eha, teadur Teele Kasepalu ja teadur Mart Kals, oponent prof Anders Gotts\u00e4ter (Lundi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Airin Treiman-Kiveste <\/strong>kaitses \u00f5endusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eInfants\u2019 procedural pain management with non-pharmacological methods in Estonian hospitals: parents\u2019 and nurses\u2019 perspectives\u201c<\/a> (\u201eImikute protseduurivalu leevendamine Eesti haiglates mittefarmakoloogiliste meetoditega: vanemate ja \u00f5dede vaatekoht\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas hinnatakse ja leevendatakse Eesti haiglates imikute protseduurivalu ning kuidas kaasatakse sellesse vanemaid. Tulemused n\u00e4itasid, et t\u00f5endusp\u00f5hiseid valu leevendamise meetodeid rakendatakse eba\u00fchtlaselt ning \u00f5dede ja vanemate arusaamad vanemate rollist erinevad. S\u00fcsteemsema valuhindamise, parema kommunikatsiooni ja perekeskset l\u00e4henemist toetava keskkonna saavutamisel on v\u00f5tmet\u00e4htsusega \u00f5dede ettevalmistus ja t\u00e4ienduskoolitus.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad k\u00fclalisprof Mari Katariina Kangasniemi, prof Tarja P\u00f6lkki (Oulu \u00dclikool) ja prof Ruth Kalda, oponent dots Hannakaisa Maria Niela-Vilen (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Triin Veber <\/strong>kaitses arstiteaduse alal v\u00e4itekirja \u201eHealth effects of environmental noise and related health burden\u201c<\/a> (\u201eKeskkonnam\u00fcra m\u00f5ju tervisele ja sellest tulenev tervisekadu\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti keskkonnam\u00fcra m\u00f5ju tervisele Tallinnas ja Tartus. Tulemuste j\u00e4rgi on peamine m\u00fcraga seotud terviserisk autoliiklus ja praegu EL-is kasutusel olevad m\u00fcra tervisem\u00f5jude hindamise meetodid v\u00f5ivad selle m\u00f5ju alahinnata. \u00d6ine liiklusm\u00fcra suurendab naistel \u00fclekaalu ja rasvumise riski, peamiselt une h\u00e4irimise kaudu. M\u00fcra tajumist m\u00f5jutavad ka sotsiaaldemograafilised ja vaimse tervisega seotud tegurid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Hans Orru ja teadur Andrei Pyko (Karolinska Instituut), oponent kaasprof Angel Dzhambov (Plovdivi Meditsiini\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Biancamaria Bonucci <\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eReading the archaeological record through ancient biomolecules: preservation, disease landscapes, and human-microbe interactions in the past\u201c<\/a> (,,Arheoloogilise leiuainese t\u00f5lgendamine iidsete biomolekulide kaudu: DNA ja valkude s\u00e4ilimine, haigused ning inimese ja mikroobide vastasm\u00f5jud minevikus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Vana DNA ja vanade valkude anal\u00fc\u00fcsi abil uuriti, kuidas erinevad materjalid s\u00e4ilitavad bioloogilist teavet ning mida need paljastavad mineviku haiguste ja inimese-mikroobide suhete kohta. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et v\u00e4\u00e4rtuslikku bioloogilist teavet ei leidu mitte ainult hammastes ja luudes, vaid ka nt luude k\u00fclge j\u00e4\u00e4nud setetes. Mikroobij\u00e4ljed v\u00f5imaldavad tuvastada nakkusi, nt katku, millest kirjalikud v\u00f5i luustikulised t\u00f5endid puuduvad.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Christiana Lyn Scheib (Cambridge\u2019i \u00dclikool), prof Kristiina Tambets ja teadur Antonio de Dios Martinez, oponent kaasprof Camilla Speller (Briti Columbia \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Raegan Danielle Chambers <\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eElectrocatalysis of oxygen reduction on Pt nanoparticles deposited on novel support materials\u201c<\/a> (\u201eHapniku elektrokatal\u00fc\u00fctiline redutseerumine uudsetele katal\u00fcsaatorikandjatele sadestatud Pt nanoosakestel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas s\u00fcsinikkandja omadused m\u00f5jutavad plaatina nanoosakeste v\u00f5imet kiirendada hapniku redutseerumist k\u00fctuseelementides. Tulemused n\u00e4itavad, et katal\u00fcsaatori aktiivsus ja j\u00f5udlus s\u00f5ltuvad nii kandjamaterjalist kui ka plaatina sadestamise viisist. Tina(IV)oksiidiga kaetud s\u00fcsiniknanotorudele sadestatud plaatina osutus seejuures stabiilsemaks kui kaubanduslik plaatina-s\u00fcsinikkatal\u00fcsaator.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Heiki Erikson ja prof Kaido Tammeveski, oponent prof Rakel Wreland Lindstr\u00f6m (Rootsi <\/em>Kuninglik Tehnika\u00fclikool (KTH)<\/em>).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Muhammad Usama Jamal <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEnergy transfer to luminescence centres in alkali and rare-earth metal molybdates\u201c<\/a> (\u201eEnergia \u00fclekanne kiirgustsentrile leelismetallide ja haruldaste muldmetallide mol\u00fcbdaatides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Topeltmol\u00fcbdaatidel on t\u00e4nu oma luminestsentsiomaduste varieeruvusele ja muudetavusele suur potentsiaal nt valgustuses, lasertehnikas, kaugtermomeetrias ja kiirgusdetektorites. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti nende omaduste muutmise v\u00f5imalusi. Selgus, et kiirguse v\u00e4rvust saab h\u00e4\u00e4lestada rohelisest kuni l\u00e4hi-infrapunaseni, vahetades kristallis haruldaste muldmetallide ioone. Struktuurne korratus v\u00f5ib soodustada ka energia \u00fclekannet kiirgustsentrile.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Vitali Nagirn\u00f5i ja kaasprof Dmitry Spasskiy, oponent prof Gintautas Tamulaitis (Vilniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jaan Kristjan Kaasik <\/strong>kaitses matemaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDiameter two properties and almost square properties in Lipschitz-free spaces and spaces of Lipschitz functions\u201c<\/a> (\u201eDiameeter-2 omadused ja peaaegu ruudu omadused Lipschitzi-vabades ruumides ja Lipschitzi funktsiooniruumides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti Banachi ruumide geomeetrilisi omadusi, mis kirjeldavad \u00fchikkera kuju. T\u00f5estati, et Lipschitzi-vaba ruum \u00fcle liinkaugusega meetrilise ruumi on lokaalse peaaegu ruudu omadusega, aga teisalt ei saa \u00fchelgi Lipschitzi-vabal ruumil olla peaaegu ruudu omadust. Samuti saadi uusi tulemusi diameeter-2 omaduste kohta Lipschitzi funktsiooniruumides ja t\u00e4psustati nende omavahelisi seoseid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Rainis Haller ja teadur Andre Ostrak, oponent kaasprof Marek Cuth (Praha Karli \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Vasiliki Karanasou <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExotic spherically symmetric objects in modified gravity\u201c<\/a> (\u201eEksootilised sf\u00e4\u00e4riliselt s\u00fcmmeetrilised objektid modifitseeritud gravitatsioonis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti modifitseeritud gravitatsiooniteooriaid, mis p\u00fc\u00fcavad selgitada n\u00e4htusi, millele Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria vastust ei anna. Anal\u00fc\u00fcsiti mustade aukude ja h\u00fcpoteetiliste aegruumi tunnelite ehk ussiaukude omadusi ning osakeste ja valguse liikumist nende l\u00e4heduses. Tulemused aitavad hinnata alternatiivsete gravitatsiooniteooriate paikapidavust ja loovad aluse nende ennustuste v\u00f5rdlemiseks tulevaste vaatlusandmetega, nt gravitatsioonilainete puhul.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Manuel Hohmann, oponent prof Jos\u00e9 Luis Bl\u00e1zquez-Salcedo (Madridi Complutense \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anni Kasikov <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEvolution and variability of yellow hypergiant stars\u201c<\/a> (\u201eKollaste h\u00fcperhiidt\u00e4htede muutlikkus ja areng\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti kollaseid h\u00fcperhiidt\u00e4hti, mis on massiivsete t\u00e4htede haruldane ja ebastabiilne arenguj\u00e4rk. Pikaajaliste vaatluste p\u00f5hjal selgitati kahe Linnutee h\u00fcperhiiu arenguseisundit ning nende \u00fcmber kujunenud ainekogumeid. Lisaks t\u00e4psustati massiivsete kollaste t\u00e4htede kaugusi ja heledusi, luues aluse nende populatsiooni statistiliseks uurimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Indrek Kolka ja kaasprof Anna Aret, oponent dots Erkki Kankare (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Karl Kristjan Kaup<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eNeural computations underlying psychedelic insight\u201c<\/a> (\u201ePs\u00fchhedeelse taipamisega seotud arvutused ajus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Viimaste aastate jooksul on leitud, et ps\u00fchhedeelsed ained v\u00f5ivad kaasa aidata v\u00f5imsatele taipamiselamustele, mis tekitavad inimese meeletegevuses pikaajalisi ja p\u00f5hjalikke muutusi. T\u00f6\u00f6s pakuti uusi meetodeid nende ainete toime uurimiseks ja uusi raamistikke nende protsessidega seotud arvutusk\u00e4ikude paremaks m\u00f5istmiseks. T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja virtuaalreaalsuskeskkond Psyrreal, mis v\u00f5imaldab j\u00e4ljendamise abil uurida ainete m\u00f5ju inimese kogemusele ja vaimsele tervisele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Jaan Aru, oponendid prof Enzo Tagliazucchi (Buenos Airese \u00dclikool) ja lektor Manoj Doss (Texase \u00dclikool Austinis).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Harleen Kaur <\/strong>kaitses mikrobioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePerformance of antimicrobial surfaces under application-relevant conditions\u201c<\/a> (\u201eAntimikroobsete pindade toimimine kasutusrelevantsetes tingimustes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Antimikroobsete ehk mikroobide levikut t\u00f5kestavate pindade t\u00f5husust hinnatakse enamasti laboritingimustes, mis ei arvesta piisavalt tegelike kasutusolude ja mitmekesiste bakterikooslustega. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti seda just tegelikku kasutust j\u00e4ljendavates oludes ning leiti, et pindade bakterivastane toime s\u00f5ltub oluliselt keskkonna- ja kasutustingimustest. K\u00f5ige kindlamalt v\u00e4hendasid bakterite hulka vasep\u00f5hised pinnad.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Angela Ivask ja prof Vambola Kisand, oponent prof Tomas Ka\u010dergius (Vilniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maris Kruuse<\/strong> kaitses geoinformaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFactors influencing the occurrence and reporting of wildlife-vehicle collisions and the performance of wildlife crossing structures as primary mitigation measures\u201c<\/a> (\u201eMetsloomadega juhtuvate liiklus\u00f5nnetuste toimumist ja nendest teatamist m\u00f5jutavad tegurid ning ulukip\u00e4\u00e4sude kui peamiste leevendusmeetmete toimivus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Metsloomadega juhtuvate liiklus\u00f5nnetuste mustreid, nende kohta andmete kogumise t\u00e4psust ja ulukip\u00e4\u00e4sude t\u00f5husust anal\u00fc\u00fcsides tuli v\u00e4lja, et ametlik statistika ei kajasta \u00f5nnetuste tegelikku ulatust ning usaldusv\u00e4\u00e4rsete andmete kogumisel on oluline roll kohalikel jahimeestel. Lisaks selgus, et suurulukid v\u00f5tavad \u00f6koduktid aja jooksul j\u00e4rjest aktiivsemalt kasutusele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof T\u00f5nu Oja, oponent vanemteadur Jyrki Pusenius (Soome Loodusvarade Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Aleksei Kubarski<\/strong> kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDynamical symmetry breaking and dark matter\u201c<\/a> (\u201eD\u00fcnaamiline s\u00fcmmeetria rikkumine ja tumeaine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudeli laiendusi, mis v\u00f5ivad aidata selgitada mitut lahendamata probleemi korraga. T\u00f6\u00f6 keskendus mudelitele, kus osakeste massid tekivad kvantprotsesside tulemusel ning mis pakuvad v\u00f5imalikke seletusi tumeainele, neutriinode massidele ja universumi varajasele kiirele paisumisele. Samuti t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uusi meetodeid nende mudelite matemaatilise struktuuri anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad vanemteadur Kristjan Kannike (Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituut (KBFI), vanemteadur Luca Marzola (KBFI) ja kaasprof Laur J\u00e4rv, oponent prof Oleg Lebedev (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Egon Meigas <\/strong>kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEvolution of gas exchange traits and their application in crop breeding\u201c<\/a> (\u201eGaasivahetustunnuste evolutsioon ja aretuspotentsiaal taimedes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti taimede \u00f5hul\u00f5hede ehk lehepinnal asuvate mikroskoopiliste pooride toimimist p\u00f5ua ja \u00f5huniiskuse muutuste korral osjade, odra ja suvinisu n\u00e4itel. Leiti, et taime veekadu piiravad \u00f5hul\u00f5hede mehhanismid tekkisid evolutsioonis varakult, tuvastati \u00f5hul\u00f5hede regulatsioonis olulised valgud ning leiti suure saagi, hea kvaliteedi ja stabiilsusega nisugenot\u00fc\u00fcbid. Kiireks gaasivahetustunnuste m\u00f5\u00f5tmiseks p\u00f5llul t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja eraldi seade.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Ebe Merilo, prof Hannes Kollist ja kaasprof Dmitry Yarmolinsky, oponent teadur Diego M\u00e1rquez (Birminghami \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maria Naeem<\/strong> kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFirst order electroweak radiative corrections to the decay of the polarised W boson\u201c<\/a> (\u201eEsimest j\u00e4rku elektron\u00f5rgad kiirgusparandid polariseeritud W-bosoni lagunemisele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudeli t\u00e4psusennustusi ja massi m\u00f5ju elementaarosakeste lagunemisprotsessidele. Anal\u00fc\u00fcsiti vektorbosonite omadusi, Higgsi bosoni lagunemist ja polariseeritud W-bosoni lagunemist rasketeks kvarkideks. Tulemused n\u00e4itasid, et osakeste mass v\u00f5ib m\u00f5jutada lagunemisprotsesse ootamatul viisil, r\u00f5hutades vajadust standardmudeli ennustuste edasiseks t\u00e4psustamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Stefan Groote, oponent prof Ansgar Denner (W\u00fcrzburgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Isaac Okiti <\/strong>kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eHot spots, diel variability, and management implications of greenhouse gas emissions in an in-stream treatment wetland\u201c<\/a> (\u201eKasvuhoonegaaside voogude kuumkohad, \u00f6\u00f6p\u00e4evane varieeruvus ja voogude v\u00e4hendamise v\u00f5imalused vabaveelises tehism\u00e4rgalas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Tartumaal asuvat V\u00e4nda tehism\u00e4rgala uurides sooviti selgitada v\u00e4lja, kus ja millal tekib enim kasvuhoonegaase ning milliste m\u00e4rgala majandamisviisidega oleks v\u00f5imalik heidet v\u00e4hendada. Tulemuste j\u00e4rgi eraldub eriti palju dil\u00e4mmastikoksiidi madalatel aladel ja veetaseme t\u00f5stmine v\u00e4hendab selle heidet. Ka taimestik m\u00f5jutab gaasivooge. M\u00e4rgala setete eemaldamine v\u00f5ib v\u00e4hendada toitainete kuhjumist ja seega metaani teket, eemaldatud setteid saab taaskasutada p\u00f5llumajanduses.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Kuno Kasak, oponent prof Gerald Jurasinski (Greifswaldi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Konstantinos Pallikaris<\/strong> kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eNovel exact black holes in Einstein gravity\u201c<\/a> (\u201eUued anal\u00fc\u00fctilised musta augu lahendid Einsteini gravitatsiooniteoorias\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Mustad augud kuuluvad Universumi \u00e4\u00e4rmuslikemate objektide hulka, pannes inimese arusaama gravitatsioonist proovile. Uurimus n\u00e4itas, kuidas erinevad elektromagnetv\u00e4ljade mudelid ja matemaatilised lahendite genereerimise meetodid v\u00f5ivad viia seni tundmatute aegruumi geomeetriateni. Tulemuste seas on nii regulaarseid musti auke kui ka uusi p\u00f6\u00f6rlevaid aegruume, mis avardavad arusaama mustade aukude v\u00f5imalikest omadustest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Manuel Hohmann ja teadusdirektor Emmanuel Saridakis (Ateena Riiklik Observatoorium), oponent kaasprof Roman Konoplya (Sileesia \u00dclikool Opavas).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kateryna Pantiukh <\/strong>kaitses genoomika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFrom sequences to knowledge: challenges and opportunities of genome-resolved metagenomics\u201c<\/a> (\u201eMikrobioomi genoomip\u00f5hine anal\u00fc\u00fcs: v\u00f5imalused ja v\u00e4ljakutsed\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Inimese soolestikus elab suur hulk baktereid ja teisi mikroorganisme, kes aitavad seedida toitu, toetavad immuuns\u00fcsteemi, toodavad olulisi keemilisi \u00fchendeid ja v\u00f5ivad kaitsta meid haigustekitajate eest. Doktorit\u00f6\u00f6s koostati Eesti mikrobioomi kohordi p\u00f5hjal ulatuslik mikroobigenoomide kogu, mis sisaldab ka mitusada varem kirjeldamata liiki. Tulemused n\u00e4itavad, et sama mikroobiliigi esindajad v\u00f5ivad oma geenide ja m\u00f5ju poolest erineda ning osa terviseseoseid ilmneb alles liigisiseseid erinevusi anal\u00fc\u00fcsides.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Elin Org, oponent prof Rob Knight (California San Diego \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Shrikant Shivaji Pawade<\/strong> kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMetrological aspects of sampling and water\/moisture determination on the example of lignin\u201c<\/a> (\u201eProoviv\u00f5tu ning vee- ja niiskusesisalduse m\u00e4\u00e4ramise metroloogilised aspektid ligniini n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas parandada ligniini kvantitatiivse anal\u00fc\u00fcsi usaldusv\u00e4\u00e4rsust. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et prooviv\u00f5tust tulenev varieeruvus m\u00f5jutab oluliselt m\u00f5\u00f5tetulemuste t\u00e4psust ja seda tuleb m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatuse hindamisel arvesse v\u00f5tta. T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja kiire ja mittedestruktiivne meetod ligniini vee- ja niiskusesisalduse m\u00e4\u00e4ramiseks, mis p\u00f5hineb infrapunaspektroskoopial ning n\u00f5uab vaid v\u00e4hest proovi ettevalmistust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Ivo Leito, kaasprof Koit Herodes ja teadur Lauri Toom, oponendid prof Stephanie Bell (\u00dchendkuningriigi metroloogia keskasutus NPL) ja prof Riina Aav (Tallinna Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kait Kaarel Puss <\/strong>kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eUltrasound processing of forest biorefinery lignin and lignin-cellulose mixtures\u201c<\/a> (\u201ePuidu biorafineerimistoodete v\u00e4\u00e4rtuse suurendamine ultraheli abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas ultraheliga v\u00e4\u00e4rindada puidu biorafineerimisel saadavaid ligniini ja ligniini-tselluloosi segusid. Ultraheli suurendas teatud tingimustel ligniini lahustuvust ning muutis segude osakeste suurust, veesiduvust ja tselluloosi struktuuri. Tulemused n\u00e4itavad, et t\u00f6\u00f6tlemise t\u00f5husust m\u00f5jutavad ligniini kogus ja omadused. See teadmine aitab arendada puiduj\u00e4\u00e4kidest uusi suurema v\u00e4\u00e4rtusega materjale.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Ilona Faustova ja kaasprof Siim Salmar, oponent prof Christos Argirusis (Ateena Riiklik Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ian-Andreas Rahn<\/strong> kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePhytoplankton dynamics in lakes and the Baltic Sea: a combination of satellite and in<\/em> situ<\/em> data\u201c<\/a> (\u201eF\u00fctoplanktoni d\u00fcnaamika j\u00e4rvedes ja L\u00e4\u00e4nemeres: kombinatsioon in situ<\/em> ja satelliidiandmetest\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas satelliidi- ja kohapealseid m\u00f5\u00f5tmisandmeid \u00fchendades paremini j\u00e4lgida f\u00fctoplanktoni ehk vees h\u00f5ljuvate mikroskoopiliste organismide \u00f5itsenguid Eesti j\u00e4rvedes ja L\u00e4\u00e4nemeres. Peipsi j\u00e4rve vaatlused n\u00e4itasid \u00f5itsengute seost temperatuuri ja veetasemega. Samuti selgus, et mitme n\u00e4itaja kombineerimine v\u00f5imaldab kahjulikke vetika\u00f5itsenguid t\u00e4psemalt tuvastada ning toetab veekogude paremat keskkonnajuhtimist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Kersti Kangro ja kaasprof Krista Alikas, oponent k\u00fclalisteadur Monika Soja-Wo\u017aniak (Amsterdami \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

John Paulo Aquino Samin <\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eUnified pH in aqueous-organic solvent mixtures and low-polarity solvents\u201c<\/a> (\u201e\u00dcldistatud pH vee ja orgaaniliste lahustite segudes ning madala polaarsusega lahustites\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s arendati \u00fcldistatud pH skaalat, mis v\u00f5imaldab happelisust v\u00f5rrelda eri lahustites, kus tavap\u00e4rased pH v\u00e4\u00e4rtused pole omavahel v\u00f5rreldavad. \u00dcldistatud happelisus m\u00e4\u00e4rati vee ja orgaaniliste lahustite segudes ning v\u00e4ikese polaarsusega lahustites. Tulemused n\u00e4itavad, et pH m\u00f5\u00f5tmise p\u00f5him\u00f5tteid saab edukalt rakendada ka sellistes keskkondades ning laiendada skaalat uutele lahustitele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Ivo Leito ja teadur Agnes Heering, oponent prof S\u00e9bastien Thibaudeau (Poitiers\u2019 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Stefania Sasso <\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePopulation dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective\u201c<\/a> (\u201eRahvastiku d\u00fcnaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirja autor k\u00e4sitles keskaja rahvastikuprotsesse Belgias ja Eestis, kasutades vana DNA anal\u00fc\u00fcsi, et rekonstrueerida populatsioonide kujunemist ja muutumist aja jooksul. Belgia matusepaikade anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas rahvastiku koosseisu muutumist aja jooksul. Eesti linnades elas nii kohalikke kui ka mujalt Euroopast saabunud inimesi, maapiirkondades oli \u00fclekaalus kohalik elanikkond. Lisaks tuvastati muistsetes inims\u00e4ilmetes esimest korda kaks herpesviirust, mis olid Euroopas levinud juba v\u00e4hemalt rauaajal.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kristiina Tambets ja prof Toomas Kivisild (Leuveni Katoliku \u00dclikool ja Tartu \u00dclikool), oponent Wolfgang Haak (Max Plancki Evolutsiooniantropoloogia Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Basant Sharma <\/strong>kaitses arvutitehnika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSample-efficient risk-aware trajectory optimization leveraging maximum mean discrepancy\u201c<\/a> (\u201eValimiefektiivne riskiteadlik trajektoorioptimeerimine maksimaalse keskmise lahknevuse abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s arendati meetodeid, mis aitavad autonoomsetel robotitel ja s\u00f5idukitel ebakindlates olukordades ohutumalt liikumist kavandada. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud meetod v\u00f5imaldab hinnata kokkup\u00f5rkeriski v\u00e4iksema andmehulgaga ja erinevate ebakindlusallikate korral. Seda katsetati autonoomsel s\u00f5idul, ettearvamatutes liikumistingimustes ja kaamerap\u00f5hisel navigeerimisel. Tulemused n\u00e4itasid, et meetod v\u00e4hendab kokkup\u00f5rkeriski ja parandab robotite ohutust ka v\u00e4heste l\u00e4hteandmete korral.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Arun Kumar Singh, oponent kaasprof Johannes Betz (M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikool.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Luxi Zheng <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCartan Khronon \u2013 real space-time structure\u201c<\/a> (\u201eCartani kroonon \u2013 reaalne aegruumi struktuur\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti Cartani kroononi gravitatsiooniteooriat, mille j\u00e4rgi v\u00f5ib aja suuna m\u00e4\u00e4rata nn kellav\u00e4li. Arendati teooria matemaatilist kirjeldust ning rakendati seda universumi arengu ja mustade aukude uurimisel. Tulemused n\u00e4itavad muu hulgas, et gravitatsiooni m\u00f5ju v\u00f5ib teatud tingimustel sarnaneda tumeaine omaga. Teooria pakub uusi v\u00f5imalusi varajase universumi ja mustade aukude siseehituse m\u00f5istmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja k\u00fclalisprof Tomi Sebastian Koivisto (Tartu \u00dclikool ning Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituut), oponent teadur William E. V. Barker (T\u0161ehhi Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsikainstituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juunist augustini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas kakskeelsete laste keelekasutust, e-valitsemist Hiina omavalitsustes, imikute protseduurivalu leevendamist Eesti haiglates ja kollaseid h\u00fcperhiidt\u00e4hti. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11334,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-11313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11313"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11313\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11318,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11313\/revisions\/11318"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11334"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}