{"id":11284,"date":"2026-09-01T01:12:00","date_gmt":"2026-08-31T22:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11284"},"modified":"2026-09-02T16:11:08","modified_gmt":"2026-09-02T13:11:08","slug":"parnu-kolledz-30","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/parnu-kolledz-30\/","title":{"rendered":"P\u00e4rnu kolled\u017e 30"},"content":{"rendered":"

Mis oleks saanud siis, kui P\u00e4rnust poleks kunagi saanud \u00fclikoolilinna? Ajalugu alternatiivseid stsenaariume tavaliselt ei armasta, aga kui viimased viissada aastat midagi n\u00e4itavad, siis seda, et P\u00e4rnu ja \u00fclikoolide teed kipuvad varem v\u00f5i hiljem ristuma.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Pildil\n\t\t\t
\n\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\tAllikas: T\u00dc P\u00e4rnu kolled\u017e<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

P\u00e4rnu kolled\u017ei 30. s\u00fcnnip\u00e4eva pidu<\/h2>\n

11. septembril kell 19 P\u00e4rnu kolled\u017eis (Ringi 35)<\/strong><\/p>\n

T\u00e4histame Tartu \u00dclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei 30. aastap\u00e4eva suure juubelipeoga. Tule ja veeda meiega koos \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4v \u00f5htu \u2013 kohtume vanade tuttavatega, kuulame head muusikat ja meenutame lugusid, mis on P\u00e4rnu kolled\u017eit kujundanud.<\/p>\n

Peole on oodatud k\u00f5ik tudengid, vilistlased, praegused ja endised t\u00f6\u00f6tajad ning koost\u00f6\u00f6partnerid.<\/p>\n

Vaata lisateavet ja registreeru Fientas<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

K\u00f5rgema \u00f5ppeasutuse rajamist kaaluti P\u00e4rnus juba 16. sajandil. Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Johannes IV Kievel kavandas Vana-P\u00e4rnusse k\u00f5rgkooli avamist 1525. aastal, kuid reformatsiooniga kaasnenud murrangud l\u00f5petasid ettev\u00f5tmise enne selle teostumist.<\/p>\n\n\n\n

Esimene tegelik \u00fclikool saabus poolteist sajandit hiljem, kui 1699. aastal koliti \u00fclikool Tartust P\u00e4rnusse. Kuigi selline otsus oli tehtud juba 30 aastat varem, toimus kolimine alles P\u00f5hjas\u00f5ja eel, kui peeti turvalisemaks viia \u00f5ppeasutus Venemaa piirist kaugemale.<\/p>\n\n\n\n

Nii alustas P\u00e4rnus 28. augustil 1699 tegevust Academia Gustavo-Carolina (hiljem juba nimega Academia Pernaviensis). V\u00f5tmeisikuteks \u00fclikooli P\u00e4rnusse j\u00f5udmisel olid kaks kuningat \u2013 Karl XI ja Karl XII \u2013 ning \u00fcks impeeriumi provintsi kindral\u00adkuberner, Erik Dahlberg.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppehooneks sai n\u00fc\u00fcdse kesk\u00adraamatukogu asukohas (sellest ka Akadeemia t\u00e4nava nimi) paiknenud kunagine orduloss. Neljas teadus\u00adkonnas alustas \u00f5ppimist 191 \u00fcli\u00f5pilast. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 toimus ladina, saksa ja rootsi keeles ning olulisel kohal oli akadeemiline v\u00e4itluskunst ehk disputeerimine.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rnus tegutses \u00fclikool 11 aastat. Kuigi s\u00f5da l\u00f5petas selle tegevuse 1710. aastal, ei kadunud m\u00f5te P\u00e4rnus antavast k\u00f5rgharidusest \u2013 Academia Pernaviensise taasavamist taotleti paaril korral veel aastak\u00fcmneid hiljemgi.<\/p>\n\n\n\n

Teine tulemine: Tartu \u00dclikooli P\u00e4rnu kolled\u017e<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ka n\u00fc\u00fcdse P\u00e4rnu kolled\u017ei lugu sai alguse suurest ambitsioonist.<\/p>\n\n\n\n

1991. aastal loodi P\u00e4rnu Majandus\u00adkool, mille eesm\u00e4rk oli algusest peale kasvada k\u00f5rgkooliks. Sellele aitas kaasa Kanada Kolled\u017eite Assotsiatsiooni toetatud arendus\u00adprojekt ning 1994. aastal tekkis Tartu \u00dclikooli, P\u00e4rnu linna- ja maavalit\u00adsuse ning Haridusministeeriumi plaan rajada P\u00e4rnusse \u00fclikooli kolled\u017e.<\/p>\n\n\n\n

Majanduskooli baasil asutatigi taasiseseisvunud Eesti esimene regionaalne kolled\u017e 17. mail 1996.<\/p>\n\n\n\n

Olulist rolli m\u00e4ngis Tartu \u00dclikooli toonase rektori Peeter Tulviste meeskond. Nende arvates ei pidanud P\u00e4rnu olema pelgalt \u00f5ppekoht, vaid piirkondliku arengu, ettev\u00f5tluse ja akadeemiliste teadmiste kohtumispaik.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00dcksi on suuri asju teha keeruline. Seep\u00e4rast on P\u00e4rnu kolled\u017ei DNA-sse sisse kirjutatud igak\u00fclgne koost\u00f6\u00f6. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Praegune \u00f5ppehoone Ringi 35 avati kahes j\u00e4rgus, 1999. aastal koliti sisse poolkaare kujulisse juurde\u00adehitisse ja 2001. avati vanas t\u00f6\u00f6stusp\u00e4rand\u00adhoones asuv majaosa. Esi\u00adalgse pro\u00adjekti kolmas etapp, poolkaarest ringi ehitamine, ootab veel teostamist.<\/p>\n\n\n\n

Praegu tegutseb kolled\u017eis ligi\u00adkaudu 800 \u00f5ppijat ja 60 t\u00f6\u00f6tajat. \u00d5pet antakse ettev\u00f5tluse, turismi ja sotsiaalt\u00f6\u00f6 valdkonnas ning lisaks kraadi\u00ad\u00f5ppele pakutakse t\u00e4iendus\u00f5pet, sh mikrokraadiprogramme. Kolled\u017e hoiab ja arendab aka\u00addee\u00admi\u00ad\u00adlisi traditsioone L\u00e4\u00e4ne-Eestis, on aktiivne teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettev\u00f5tluse eden\u00addaja ning rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 tegija.<\/p>\n\n\n\n

Kolled\u017eit on juhtinud Riina M\u00fc\u00fcrsepp, Tiit Kask ja Henn Vallim\u00e4e. Praegune direktor on Garri Raagmaa.<\/p>\n\n\n\n

Multiversitas ja akadeemiline kuurort<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcksi on suuri asju teha keeruline. Seep\u00e4rast on P\u00e4rnu kolled\u017ei DNA-sse sisse kirjutatud igak\u00fclgne koost\u00f6\u00f6. 2019. aastal algatasime koos meie majja kolinud P\u00e4rnumaa Arendus\u00adkeskusega koost\u00f6\u00f6platvormi Kobar, mis \u00fchendab tosina temaatilise all\u00adkobara tegevuse kaudu ettev\u00f5tluse, teaduse, avaliku sektori ja kodaniku\u00fchiskonna. Selle eesm\u00e4rk on tugev\u00addada piirkonna innovatsiooniv\u00f5ime\u00adkust ja siduda teadmus praktiliste arenguvajadustega.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rnumaa Arenduskeskuse kaudu oleme seotud P\u00e4rnumaa Omavalit\u00adsuste Liiduga ja tihedat koost\u00f6\u00f6d teeme ka ettev\u00f5tlusinkubaatoriga. Samuti tegutseb kolled\u017eis Tartu \u00dclikooli v\u00e4\u00e4rikate \u00fclikool ja 2019. aastal loodud m\u00f5ttekoda MT\u00dc Academia Pernaviensis. See viimane \u00fchendab P\u00e4rnuga seotud teadlasi ja haritlasi, et rikastada linna vaimuelu, tugev\u00addada akadeemilisi sidemeid ning toetada noore p\u00f5lvkonna seotust tea\u00adduse ja k\u00f5rgharidusega.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik need koost\u00f6\u00f6mudelid n\u00e4itavad, et t\u00e4nap\u00e4eva regio\u00adnaalse k\u00f5rghariduse edu ei s\u00fcnni \u00fcksnes auditooriumides.<\/p>\n\n\n\n

\n

Nii nagu kuu\u00adrorti tullakse keha kosutama, v\u00f5iks siia tulla ka vaimu v\u00e4rskendama.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on kolled\u017ei arengut kandnud multiversitas<\/em>\u2019e idee, mis t\u00e4hendab mitme k\u00f5rgkooli koost\u00f6\u00f6d piirkonna arenguks. Selle lihtne p\u00f5him\u00f5te on koondada kokku eri k\u00f5rgkoolide teadmised ja kompetents \u2013 eriti sellised, mida kolled\u017e v\u00f5i Tartu \u00dclikool ise ei paku, aga piirkond vajaks \u2013 ning tuua need P\u00e4rnumaale kokku. See on olnud \u00fcks l\u00e4htepunkte ka tulevikuarutelus P\u00e4rnu kui \u00fclikooli\u00adlinna \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rnul on veel \u00fcks tugevus, mida v\u00f5etakse sageli enesest\u00adm\u00f5istetavana: siin on pea paar aastasada olnud kuurort. Miks ei v\u00f5iks sellest saada ka akadeemiline kuurort?<\/p>\n\n\n\n

Just sellise idee k\u00e4is paar aastat tagasi v\u00e4lja Academia Pernaviensis. Akadeemilise kuurordi m\u00f5te on lihtne: P\u00e4rnu v\u00f5iks olla koht, kus s\u00fcnnivad ideed, kohtuvad teadlased, peetakse arutelusid ning luuakse tingimused m\u00f5ttet\u00f6\u00f6ks. Nii nagu kuu\u00adrorti tullakse keha kosutama, v\u00f5iks siia tulla ka vaimu v\u00e4rskendama.<\/p>\n\n\n\n

Kolled\u017ei juubeliaastal v\u00e4ljendab seda ideed avalike akadeemiliste dispuutide sari, mis toob v\u00e4itlema ja arutlema akadeemikud, kohalikud poliitikud ja noored.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmised 30 aastat ehk Responsum ad quaestionem<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimase aasta jooksul on eel\u00adk\u00f5ige ettev\u00f5tjate ja ettev\u00f5tluse arenda\u00adjate seas \u00fcha enam k\u00f5lapinda leidnud ambitsioonikas P\u00e4rnu \u00fclikooli idee. See ei t\u00e4henda tingimata uue \u00fclikooli loomist. Pigem on eeskujuks Soome \u00fclikoolikeskuste mudel, kus mitme mujal \u2013 Eesti n\u00e4itel Tallinnas ja Tartus \u2013 baseeruva k\u00f5rgkooli tegevus koondatakse piirkondlikuks koosluseks, mis aitaks hoida \u00fcleriigilist tasakaalu k\u00f5rghariduse, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettev\u00f5tluse edendamisel.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rnus tegutsevad juba praegu t\u00e4nu Kobarale ja multiversitas<\/em>\u2019ele koos Tartu \u00dclikool, Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tallinna \u00dclikool, Eesti Maa\u00fclikool ja Tallinna Tehnikak\u00f5rgkool. K\u00fcsimus on selles, kuidas muuta see koost\u00f6\u00f6 projektip\u00f5hisest s\u00fcsteemsemaks, n\u00e4htavamaks ja m\u00f5jusamaks.<\/p>\n\n\n\n

\n

K\u00fcsimus pole \u00fcksnes k\u00f5rghariduses, vaid kogu piirkonna arengumudelis. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Arenguplaane m\u00f5jutavad kind\u00adlasti ka Rail Baltic ja uuenev Via Baltica ning nende koosm\u00f5ju sadama ja lennu\u00adjaama arenguga. Kui P\u00e4rnu muutub tulevikus Tallinna ja Riia vahelise kiire \u00fchenduse s\u00f5lmpunktiks, laieneb linna m\u00f5juala v\u00e4he\u00admasti logistilises, aga ka majanduslikus m\u00f5ttes. Sellega kasvab veelgi vajadus teadmiste, uuenduste ja oskusliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu pole k\u00fcsimus \u00fcksnes k\u00f5rghariduses. K\u00fcsimus on kogu piirkonna arengumudelis. Sobivalt k\u00f5lab ka P\u00e4rnumaa arengustrateegia 2035+ h\u00fc\u00fcdlause: \u201e\u00dchiselt uue energiaga!\u201c<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rnu kolled\u017ei senised 30 aastat n\u00e4itavad, et k\u00f5rgharidus pole siin olnud juhuslik k\u00f5rvalep\u00f5ige. Alates 16. sajandi plaanidest, l\u00e4bi Academia Pernaviensise kuni praeguse kolled\u00ad\u017eini on P\u00e4rnu ikka ja j\u00e4lle liikunud samas suunas.<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt pole j\u00e4rgmise 30 aasta k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus see, kas P\u00e4rnus tekib kunagi p\u00e4ris oma \u00fclikool. Olulisem on see, kuidas muuta P\u00e4rnu L\u00e4\u00e4ne-Eesti ja Tallinna\u2013Riia liikluskoridori ning miks mitte L\u00e4\u00e4nemere idakalda teadmiste, innovatsiooni ja akadeemilise koost\u00f6\u00f6 keskuseks.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mis oleks saanud siis, kui P\u00e4rnust poleks kunagi saanud \u00fclikoolilinna? Ajalugu alternatiivseid stsenaariume tavaliselt ei armasta, aga kui viimased viissada aastat midagi n\u00e4itavad, siis seda, et P\u00e4rnu ja \u00fclikoolide teed kipuvad varem v\u00f5i hiljem ristuma. K\u00f5rgema \u00f5ppeasutuse rajamist kaaluti P\u00e4rnus …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11331,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-11284","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11284"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11284\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11361,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11284\/revisions\/11361"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}