{"id":11267,"date":"2026-09-01T01:07:00","date_gmt":"2026-08-31T22:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11267"},"modified":"2026-09-02T16:11:50","modified_gmt":"2026-09-02T13:11:50","slug":"miks-mojuvad-hormoonid-naistele-nii-erinevalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/miks-mojuvad-hormoonid-naistele-nii-erinevalt\/","title":{"rendered":"Miks m\u00f5juvad hormoonid naistele nii erinevalt?"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00dcks naine kasutab hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid aastaid ilma \u00fchegi probleemita. Teine l\u00f5petab juba m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast, sest k\u00f5rvaltoimed on talumatud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5ni naine l\u00e4bib menopausi peaaegu m\u00e4rkamatult, teine kogeb aastaid kuumahooge, une\u00adh\u00e4ireid ja meeleolumuutusi. \u00dchele on menstruatsioonieelne periood lihtne, teisel m\u00f5jutavad s\u00fcmptomid iga kuu t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja igap\u00e4evaelu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kas k\u00f5lab tuttavalt? Sellised lood on nii tavalised, et sageli peetakse neid lihtsalt osaks inimeste loomulikust erinevusest. Kuid teadlase jaoks peitub siin p\u00f5nev k\u00fcsimus: miks reageerivad m\u00f5ned naised hormoonide muutustele v\u00e4ga tugevalt, teised aga peaaegu mitte \u00fcldse?<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adda883dac59\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adda883dac59\" class=\"wp-block-image alignright size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"960\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-hormoonid_Triin-Laisk-Karl-Erik-Piirimees.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11373\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-hormoonid_Triin-Laisk-Karl-Erik-Piirimees.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-hormoonid_Triin-Laisk-Karl-Erik-Piirimees-1024x614.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-hormoonid_Triin-Laisk-Karl-Erik-Piirimees-300x180.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-hormoonid_Triin-Laisk-Karl-Erik-Piirimees-768x461.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk p\u00e4lvis mullu detsembris maineka Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) grandi, et uurida naiste hormoontundlikkuse ja geneetika seoseid. Projekti eelarve on 1,86 miljonit eurot ning see kestab viis aastat. Foto: Karl Erik Piirimees<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Just sellele k\u00fcsimusele p\u00fc\u00fcab vastata Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) rahastatud projekt \u201eUNDERwHER\u201c (\u201eUnderstanding women\u2019s health through the lens of hormone sensi\u00adtivity: genetics, trajectories, and mecha\u00adnisms\u201c), kus uuritakse naiste hormoon\u00adtundlikkust Eesti geeni\u00advaramu andmete p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Naistest ja hormoonidest koos r\u00e4\u00e4kides m\u00f5el\u00addakse sageli ainult vilja\u00adkusele v\u00f5i menstruaal\u00adts\u00fcklile. Tegelikult m\u00f5jutavad suguhormoonid peaaegu k\u00f5iki organ\u00ads\u00fcsteeme.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kehahormoonide t\u00f5usud ja m\u00f5\u00f5nad<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Naiste tervise seisukohast on kesksed hormoonid \u00f6strogeen ja progesteroon. \u00d6strogeeni ja progeste\u00adrooni retseptoreid leidub ajus, s\u00fcdames, vere\u00adsoonte rakkudes, immuun\u00ads\u00fcsteemi rakkudes, luukoes ja paljudes teistes kudedes. Seega m\u00f5jutavad need hormoonid lisaks reproduktiiv\u00adfunktsioonile ka ainevahetust, luutihedust, m\u00e4lu, und ja immuuntasakaalu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hormoonide tase ei p\u00fcsi muutumatuna. Suuremad muutused toimuvad puberteedis, igas menstruaal\u00adts\u00fcklis, raseduse ajal, p\u00e4rast s\u00fcnnitust ning menopausi \u00fcleminekul. Lisaks m\u00f5jutavad hormoontasakaalu teatud ravimid, n\u00e4iteks rasestumisvastased vahendid v\u00f5i hormoonasendusravi, mida kasutavad miljonid naised \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Elu jooksul kogeb naine kordu\u00advalt suuri hormonaalseid k\u00f5iku\u00admisi, mis m\u00f5jutavad pea k\u00f5iki organ\u00ad\u00ads\u00fcsteeme. Ometi suudab organism enamasti tasakaalu s\u00e4ilitada ja muutustega kohaneda.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eraldi tasub r\u00f5hutada, kui h\u00e4sti naise organism enamasti nende hormonaalsete muutustega toime tuleb. Elu jooksul kogeb naine kordu\u00advalt suuri hormonaalseid k\u00f5iku\u00admisi, mis m\u00f5jutavad pea k\u00f5iki organ\u00ad\u00ads\u00fcsteeme. Ometi suudab organism enamasti tasakaalu s\u00e4ilitada ning nende muutustega kohaneda. Viimastel aastatel on teadlased \u00fcha enam r\u00f5hutanud, et just see kohanemisv\u00f5ime on \u00fcks naise orga\u00adnismi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid omadusi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5ib-olla ei ole k\u00f5ige suurem teaduslik m\u00f5istatus mitte see, miks m\u00f5ned naised kogevad tugevaid s\u00fcmptomeid, vaid hoopis see, kuidas enamik naisi nii suurte hormonaalsete muutustega kogu elu v\u00e4ltel toime tuleb. Hormoontundlikkus on seega justkui selle kohanemisv\u00f5ime spektri teine \u00e4\u00e4rmus, kus organism reageerib hormonaalsetele k\u00f5ikumistele tava\u00adp\u00e4rasest tugevamalt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Identsed n\u00e4itajad, erinev kogemus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuigi hormoonide roll liigi tasandil on universaalne, ei ole nende m\u00f5ju k\u00f5igile \u00fchesugune. Kahe samas vanuses naise hormoonitasemed v\u00f5ivad olla peaaegu identsed, kuid nende kogemus sellest hoolimata t\u00e4iesti erinev. See viitab v\u00f5imalusele, et oluline pole mitte ainult hormoonide tase, vaid ka see, kui tundlik on organism nende muu\u00adtuste suhtes ehk kuidas erinevad retseptorid ja rakud reageerivad hormoonide k\u00f5ikumisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Paljusid hormoon\u00adtundlikkusega seotud seisundeid uuritakse praegu eraldi. Menstruatsioonieelsed s\u00fcmptomid ehk premenstruaal\u00ads\u00fcndroom (PMS), hormonaalsete ravimite k\u00f5rvaltoimed, s\u00fcnnitus\u00adj\u00e4rgsed meele\u00adoluh\u00e4ired v\u00f5i meno\u00adpausi\u00ads\u00fcmptomid kuuluvad eri eri\u00adalade ja teadus\u00adr\u00fchmade uurimisvaldkonda. Meie projekt l\u00e4htub ideest, et neil eri v\u00e4ljen\u00addustel v\u00f5ib olla \u00fchine bioloogiline alus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et inimesed erinevad hormoontundlikkuse poolest samamoodi, nagu nad erinevad n\u00e4iteks valul\u00e4ve, kofeiini\u00adtundlik\u00adkuse v\u00f5i ravimivastuste poolest. Kui see on t\u00f5si, siis v\u00f5ivad n\u00e4iliselt erine\u00advad seisundid olla tegelikult sama bioloogilise mehhanismi erinevad avaldumisvormid erinevates elu\u00adetappides. Selle h\u00fcpo\u00adteesi kontrollimine ongi meie t\u00f6\u00f6r\u00fchma keskne eesm\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Meie l\u00e4henemisviis v\u00f5imaldab esimest korda uurida hormoontundlikkust kogu repro\u00adduktiivse elukaare ulatuses. Teada\u00adolevalt pole midagi sellist kunagi varem nii suures mahus tehtud, veel v\u00e4hem geeni\u00adandmetega \u00fchendatult.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Projektis osalevad Tartu \u00dcli\u00adkooli genoomika instituudi teadlased ja meie rahvusvahelised partnerid, kelle abil saame oma valimit suuren\u00addada teiste biopankade andmetega. T\u00f6\u00f6 \u00fchendab geneetika, epidemioloogia, andmeteaduse ja statistika meetodeid. Projekti k\u00e4igus soovime saada senisest tervikli\u00adkuma pildi sellest, kuidas naised reageerivad hormonaalsetele muutus\u00adtele kogu elu jooksul. Selleks kasu\u00adtame enam kui 130 000 naise geeni- ja tervise\u00adandmeid Eesti geenivaramust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks plaanime koguda uut infot otse naistelt endilt suure k\u00fcsimustiku abil, mis k\u00e4sitleb menstruaal\u00adts\u00fcklit, hormonaalsete ravi\u00admite kasutamist, rasedust ning s\u00fcnnitus\u00adj\u00e4rgset perioodi, menopausi ja nende kogemustega seotud s\u00fcmptomeid. Selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab esimest korda uurida hormoontundlikkust mitte \u00fche seisundi v\u00f5i elu\u00adetapi, vaid kogu repro\u00adduktiivse elukaare ulatuses ning teada\u00adolevalt pole midagi sellist kunagi varem nii suures mahus tehtud, veel v\u00e4hem geeni\u00adandmetega \u00fchendatult.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Hormoontundlikkuse kirjeldamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alguses keskendume hormoontundlikkuse m\u00f5\u00f5tmisele ja kirjeldamisele. Meid huvitab, kas seda on v\u00f5imalik kuidagi konkreetselt defineerida, kas suudame eristada tundlikkuse trajektoore ning kui levinud on erinevad tundlikkuse mustrid. J\u00e4rgmistes etappides uurime hormoontundlikkuse geneetilist tausta ja selle laiemat m\u00f5ju naiste tervisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcks olulisemaid k\u00fcsimusi on, kas hormoontundlikkusel on geneeti\u00adline alus. Geneetilistes seose\u00adanal\u00fc\u00fcsides tuvastatud signaalid on kui juht\u00adl\u00f5ngad, mis viitavad erine\u00advate tun\u00adnuste kujunemisel olulis\u00adtele bioloogilis\u00adtele radadele, kude\u00addele ning raku\u00adt\u00fc\u00fcpidele. Lisaks v\u00f5imaldavad geneetilised seosed hin\u00adnata tunnuste oma\u00advahelist jagatud geneetikat. Kui teatud geenivariandid on seotud nii PMS-i s\u00fcmpto\u00admite, hormonaal\u00adsete ravimite k\u00f5rval\u00adtoimete kui ka menopausikaebustega, viitaks see \u00fchisele bioloogilisele mehhanismile.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna Eesti geenivaramu doono\u00adrite kohta on olemas ulatuslikud tervise\u00adandmed riiklikest registritest, saab uusi k\u00fcsimustikuandmeid kii\u00adresti siduda olemasoleva tea\u00adbega. Nii\u00admoodi andmeid kombineerides on meil v\u00f5imalik paremini m\u00f5ista, kuidas hormoontundlikkus m\u00f5jutab naiste tervist laiemalt.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui me ei m\u00f5ista, miks osa naisi kogeb tugevaid s\u00fcmptomeid ja osa mitte, on raske pakkuda ka t\u00f5husamaid lahendusi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kas see on seotud n\u00e4iteks vaimse ter\u00advise, s\u00fcdame-vere\u00adsoonkonna\u00adhaiguste v\u00f5i ainevahetus\u00adh\u00e4irete ris\u00adkiga? Kas hormoontundlikkus p\u00fcsib elu jooksul suhteliselt stabiil\u00adsena v\u00f5i muutub vanusega? Kas suu\u00addame geneetika v\u00f5i terviseprofiili abil ennustada, kellel tekivad hormoon\u00adravimeid v\u00f5ttes k\u00f5rvaltoimed? Praegu ei oska neile k\u00fcsimustele keegi kindlalt vastata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Projekti teises pooles liigume andme\u00adanal\u00fc\u00fcsist edasi laborikatse\u00adteni ning hindame, mille poolest erinevad hormoontundlike naiste rakud nende naiste omadest, kellel pole hormoontundlikkuse s\u00fcmptomeid esinenud. See v\u00f5iks anda meile parema \u00fclevaate konkreetsetest mehhanismidest ning pakuks olulist infot, mis \u00fchendab geneetilise eelsoodu\u00admuse ja fenot\u00fc\u00fcbilise v\u00e4ljenduse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Naiste tervisest teise pilguga<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esimesed vastused loodame saada juba l\u00e4hiaastatel. Kuigi teaduslikud l\u00e4bimurded v\u00f5tavad aega, v\u00f5ivad esimesed tulemused aidata muuta arusaama sellest, kuidas hormoonidega seotud terviseprobleeme k\u00e4sitletakse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hormoonidega seotud s\u00fcmptomid m\u00f5jutavad v\u00e4ga suurt osa naistest. Ometi on nende p\u00f5hjuste m\u00f5istmine sageli j\u00e4\u00e4nud tagasihoidlikuks ning paljud naised on kuulnud \u00fctlusi, et nende vaevused on lihtsalt normaalne osa naiseks olemisest. Samas v\u00f5ivad need s\u00fcmptomid m\u00f5jutada haridusteed, t\u00f6\u00f6elu, peresuhteid ja \u00fcldist elu\u00adkvaliteeti. Kui me ei m\u00f5ista, miks osa naisi kogeb tugevaid s\u00fcmptomeid ja osa mitte, on raske pakkuda ka t\u00f5husamaid lahendusi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oma teadust\u00f6\u00f6ga soovime v\u00e4lja selgitada, kas hormoontundlikkus on seni m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud bioloogiline omadus, mis \u00fchendab paljusid naiste tervisega seotud n\u00e4htusi. Kui see h\u00fcpotees peab paika, v\u00f5ib see muuta viisi, kuidas m\u00f5istame PMS-i, hormonaalsete ravimite k\u00f5rvaltoimeid, menopausis\u00fcmptomeid ja teisi hormoonidega seotud seisundeid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes taandub k\u00f5ik \u00fchele k\u00fcsimusele: miks m\u00f5juvad samad hormoonid erinevatele naistele nii erinevalt?<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kohanemine kui naiste superv\u00f5ime<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Naise organism on erakordselt kohanemis\u00adv\u00f5imeline s\u00fcsteem. Elu jooksul tuleb kehal toime tulla suurte f\u00fcsioloogiliste muutustega, mis m\u00f5jutavad korraga aju, immuuns\u00fcsteemi, ainevahetust, s\u00fcdant ja veresoonkonda ning reproduktiivs\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Puberteet<\/strong>. M\u00f5ne aasta jooksul muutuvad keha koostis, luustik, ainevahetus ja reproduktiivs\u00fcsteem. Sugu\u00adhormoonide tootmine suureneb h\u00fcppeliselt, algavad menstruaalts\u00fcklid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Menstruaalts\u00fckkel<\/strong>. Keskmiselt on naisel elu jooksul umbes 400 menstruaalts\u00fcklit. Iga ts\u00fckli jooksul muutuvad hormoonitasemed, emaka limaskest, immuun\u00ads\u00fcsteemi aktiivsus ja energiakasutus. Organism kohaneb nende muutustega kuust kuusse aasta\u00adk\u00fcmnete v\u00e4ltel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Rasedus<\/strong>. \u00dcheksa kuu jooksul suureneb vere maht ligikaudu 40\u201350%, et tagada hapniku ja toitainete j\u00f5udmine areneva looteni. S\u00fcda peab pumpama rohkem verd ja selle minuti\u00admaht suureneb kuni poole v\u00f5rra. Emakas, mis enne rasedust kaalub umbes 60 grammi, v\u00f5ib raseduse l\u00f5puks kaaluda ligi kilogrammi. Samal ajal kohaneb immuun\u00ads\u00fcsteem olukorraga, kus organism peab taluma loodet, mis on ema keha jaoks geneetiliselt osaliselt v\u00f5\u00f5ras.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>S\u00fcnnitusj\u00e4rgne periood<\/strong>. S\u00fcnnitusj\u00e4rgsetel p\u00e4evadel toimuvad v\u00e4ga ulatuslikud hormonaalsed muutused, kui rasedust toetanud hormoonide tase kiiresti langeb. Organism alustab taastumist ning kohaneb vajadusel ka imetamisega, samal ajal kui paljud organs\u00fcsteemid liiguvad tagasi raseduseelsesse seisundisse.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Menopaus<\/strong>. Aastak\u00fcmneid toiminud hormonaalne s\u00fcsteem kujuneb \u00fcmber. Organism kohaneb uue tasakaaluseisun\u00addiga, mis m\u00f5jutab muu hulgas luustikku, s\u00fcdant ja vere\u00adsoon\u00adkonda, ainevahetust ja aju talitlust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Ainevahetuse paindlikkus<\/strong>. Uuringud on n\u00e4idanud, et naiste organism kasutab f\u00fc\u00fcsilise koormuse ajal keskmiselt rohkem rasvavarusid ja v\u00e4hem s\u00fcsivesikuid kui meeste organism. Selline ainevahetuslik paindlikkus aitab tagada stabiilse energiavarustuse ka perioodidel, mil energia\u00advajadus on tavap\u00e4rasest suurem, ning pakub kuni menopausini ka teatud kaitset n\u00e4iteks diabeedi ja metaboolse s\u00fcndroomi eest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nende muutuste taustal on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kui m\u00e4ngleva kergusega naised oma elu jooksul esine\u00advate suurte f\u00fcsioloogiliste \u00fcmberkorraldustega toime tulevad. M\u00f5ned teadlased on viimastel aastatel pakkunud, et naise organismi \u00fcheks suurimaks tugevuseks ongi just selle v\u00f5ime kohaneda v\u00e4ga erinevate bioloogiliste seisunditega, s\u00e4ilitades samal ajal organismi toimimise ja tasakaalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcks naine kasutab hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid aastaid ilma \u00fchegi probleemita. Teine l\u00f5petab juba m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast, sest k\u00f5rvaltoimed on talumatud. M\u00f5ni naine l\u00e4bib menopausi peaaegu m\u00e4rkamatult, teine kogeb aastaid kuumahooge, une\u00adh\u00e4ireid ja meeleolumuutusi. \u00dchele on menstruatsioonieelne periood lihtne, teisel m\u00f5jutavad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11319,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-11267","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11267"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11267\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11376,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11267\/revisions\/11376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11267"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}