{"id":11259,"date":"2026-09-01T01:06:00","date_gmt":"2026-08-31T22:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11259"},"modified":"2026-09-02T16:11:58","modified_gmt":"2026-09-02T13:11:58","slug":"ulikool-pargis-ja-esimene-sammastega-peahoone","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/ulikool-pargis-ja-esimene-sammastega-peahoone\/","title":{"rendered":"\u00dclikool pargis ja esimene sammastega peahoone"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Anu Ormisson-Lahe uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s \u201eTartu \u00dclikooli hoonete ansambli kujunemine valgustusajastu \u00fclikoolide maastikul\u201c peahoone, anatoomikumi, raamatukogu, t\u00e4hetorni ja botaanikaaia kujunemist tervikuks, milles ilmnevad Euroopa eeskujud, teadust\u00f6\u00f6 vajadused, linnaruumi v\u00f5imalused ja arhitekt Johann Wilhelm Krause t\u00f6\u00f6viisid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa \u00fclikooliarhitektuuri aja\u00adlugu v\u00f5ib vaadata kui aeglast liikumist m\u00fc\u00fcride vahelt v\u00e4lja. Kesk- ja varauusajal oli \u00fclikool sageli seotud suletud v\u00f5i poolsuletud ruu\u00admiga: kolleegiumi, kloostri, palee v\u00f5i sisehooviga. Akadeemiline kogukond oli eraldatud \u00fcmbritsevast linnast ja selle argisest segadusest. See polnud juhuslik: toonane \u00fclikool vajas vaikust, korda, \u00f5petuse j\u00e4rjepidevust ja omaette seisvat institutsionaalset ruumi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">18. sajandi l\u00f5pul ja 19. sajandi algul sellest enam ei piisanud. Valgustusajastu muutis arusaama teadmistest ja teadusest. Uus \u00fclikool vajas loengu\u00adsaalide k\u00f5rval kohti, kus teadmisi mitte ainult edasi anda, vaid ka luua: anatoomikumi, t\u00e4hetorni, botaanika\u00adaeda, raamatukogu, kliinikut ja teadus\u00adkogusid. Nii hakkas \u00fclikool otsima teistsugust ruumi: avaramat, liigendatumat ja erialade vajadustega paremini seotud keskkonda.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii ei olnud \u00fclikool enam surutud \u00fchte hoonesse v\u00f5i kvartalisse, aga seda ei viidud ka linnast v\u00e4lja. Kujunes lahendus, mis paiknes kahe v\u00f5imaluse vahel: \u00fclikool \u00fchtaegu linnas ja pargis.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tartu \u00dclikooli ajalooline hoone\u00adansambel s\u00fcndis just selles muutuses. Kui \u00fclikool 1802. aastal taas\u00adavati, tuli k\u00f5igepealt lahendada rida v\u00e4ga praktilisi k\u00fcsimusi. Kuhu panna raama\u00adtud? Kus \u00f5petada arste? Kuidas rajada t\u00e4hetorn? Millist kohta vajab botaanika\u00adaed? Kus peab paiknema peahoone, et see oleks korraga ligi\u00adp\u00e4\u00e4setav, esinduslik ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ks sobiv? Need ei olnud ainult ehituslikud k\u00fcsimused. Nende kaudu otsustati, millise ruumilise kuju saab Tartu linnas uus \u00fclikool.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00e4hteolukord oli t\u00e4helepanu\u00adv\u00e4\u00e4rne. \u00dclikoolile anti kasutada nii s\u00fcda\u00adlinnas asunud vana Maarja kiriku krunt kui ka Toomem\u00e4gi. Nii ei olnud \u00fclikool enam surutud \u00fchte hoonesse v\u00f5i kvartalisse, aga seda ei viidud ka linnast v\u00e4lja. Kujunes lahendus, mis paiknes kahe v\u00f5imaluse vahel: \u00fclikool \u00fchtaegu linnas ja pargis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">18. sajandi alguse Toomem\u00e4gi ei olnud muidugi kuigi pargilik: endist kindlustusala kasutati karjamaa, pr\u00fcgi\u00adm\u00e4e ja liivakarj\u00e4\u00e4rina. Park tuli sellest alles luua. Keelati prahi mahaviskamine ja loomade karjatamine, kavandati teed, sillad ja istutusalad. Esimesed puud ei j\u00e4\u00e4nud rahulikult kasvama \u2013 ratsutajad murdsid neid vitsadeks ja sead tuhnisid istutusaladel. Korra loomiseks tuli Toome\u00adm\u00e4ele panna relvastatud valvur. Korrarikkujatele m\u00e4\u00e4rati trahv, selle tasumiseni v\u00f5is pandiks minna ka m\u00fcts, vest v\u00f5i pintsak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Krause kui vahemees ja t\u00f5lkija<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adda884941fe\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adda884941fe\" class=\"wp-block-image alignright size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"1241\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Peahoone-profiil-Krause-joonis-peahoone-kavandamise-ajal-Rahvusarhiiv.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11411\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Peahoone-profiil-Krause-joonis-peahoone-kavandamise-ajal-Rahvusarhiiv.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Peahoone-profiil-Krause-joonis-peahoone-kavandamise-ajal-Rahvusarhiiv-1024x794.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Peahoone-profiil-Krause-joonis-peahoone-kavandamise-ajal-Rahvusarhiiv-300x233.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Peahoone-profiil-Krause-joonis-peahoone-kavandamise-ajal-Rahvusarhiiv-768x596.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Krause kavand peahoone profiilist selle kavandamise ajal. Allikas: Rahvusarhiiv<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dclikooli hooneansambel kujunes sammhaaval, praktiliste otsuste ja vaidluste kaudu. Ehitusprotsessis osalesid professorid, n\u00f5ukogu, kuraatorid, ehitusmeistrid, k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised ja ametnikud. 1803. aastal Tartusse kutsutud arhitekt Johann Wilhelm Krause oli justkui t\u00f5lkija, kes vormis eri suundadest tulevad soovid ja piirangud joonisteks. Ta visandas professorite vajadused paberile ja t\u00f5i need kaasaegsesse arhitektuurikeelde, olles samal ajal sunni\u00adtud arvestama kruntide pinnase\u00adolude, rahaliste piirangute ja kohaliku ehitus\u00adv\u00f5imekusega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krause ei olnud arhitekt t\u00e4na\u00adp\u00e4eva\u00adses kitsas t\u00e4henduses. Ta oli auto\u00addidakt, kes \u00f5ppis lugedes, kopeerides, reisides ja joonistades. Tema lugemislaual kohtusid klassikaline arhitektuuri\u00adteooria, kaasaegne ehitus\u00adkirjandus ja pargikunst. See\u00adt\u00f5ttu ei ole tema Tartu t\u00f6\u00f6des m\u00f5tet otsida \u00fcht puhast stiili.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peahoones, mille esimesed visandid tegi ta juba oma esimesel Tartus k\u00e4igul, on n\u00e4ha k\u00fcps klassitsism, toomkiriku raamatukogus gootika- ja keskajahuvi, Toomem\u00e4el pargikunst, anatoomikumis ja t\u00e4hetornis aga teaduse praktilised n\u00f5uded. Krause tugevus oli v\u00f5ime eri kihid kokku siduda.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sammastega peahooned said hiljem akadeemiliseks normiks nii Helsingis, Moskvas, Kaasanis kui ka Oslos.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuuest sambast on t\u00e4nap\u00e4evaks kujunenud Tartu \u00fcks tuntumaid motiive, kuid nende esialgset uudsust on harjumuse t\u00f5ttu raske n\u00e4ha. Doktorit\u00f6\u00f6d kirjutades j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et Tartu \u00dclikooli peahoone oli esimene suurte sammastega \u00fclikooli peahoone ja kujunes 19. sajandil eeskujuks: sammastega peahooned said hiljem akadeemiliseks normiks nii Helsingis, Moskvas, Kaasanis kui ka Oslos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcles Toomele liikudes muutub \u00fclikooli ruumiline laad. Linnaruumi pidulikkuse asemel tuleb esile maastik, kus \u00f5ppe- ja teadushooned ei moodusta suletud kompleksi, vaid paiknevad keset parki, vaateid ja ajaloolisi kihistusi. Selle maastiku k\u00f5ige keerulisem s\u00f5lmpunkt oli keskaegne toomkirik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Uut v\u00e4\u00e4rtust kandev s\u00fcmbol<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Raamatukogu rajamine toom\u00adkiriku kooriosa varemetesse ei olnud pelgalt praktiline kaalutlus olemas\u00adolevate m\u00fc\u00fcride taaskasutamiseks, vaid teadlik soov neid hoida ja v\u00e4\u00e4rtus\u00adtada, sidudes \u00fclikooli tuleviku Euroopa kultuurim\u00e4luga.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adda88494bc3\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adda88494bc3\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1440\" height=\"1920\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_toomkirik-UT160316AT098-Andres-Tennus-1440x1920.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11414\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_toomkirik-UT160316AT098-Andres-Tennus-1440x1920.jpeg 1440w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_toomkirik-UT160316AT098-Andres-Tennus-768x1024.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_toomkirik-UT160316AT098-Andres-Tennus-225x300.jpeg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_toomkirik-UT160316AT098-Andres-Tennus.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1440px) 100vw, 1440px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Morgensterni n\u00e4itusesaali makett toomkirikust. Foto: Andres Tennus<br><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ehkki t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses muinsuskaitset ei olnud sel ajaj\u00e4rgul veel olemas, kaitses raamatukogu esimene direktor Karl Morgenstern asukohta Toomem\u00e4el tuliselt. Tema jaoks taandus k\u00fcsimus sellele, kas Tartu saab tavap\u00e4rase lugemissaali, milliseid leidus sadu, v\u00f5i \u00fche P\u00f5hjamaade erakordseima raamatukogu. Georges Fr\u00e9d\u00e9ric Parrot\u2019le kirjutades k\u00fcsis ta ajatult: \u201eElab siis inimene \u00fcksnes leivast?\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4nu Krausele, kes s\u00e4ilitas toom\u00adkiriku gooti karakteri \u2013 v\u00f5lvid, piilarid, \u00fcmbruse romantilise haljastuse \u2013, sai ajaloolistest varemetest uut v\u00e4\u00e4rtust kandev s\u00fcmbol. Sellest hoonest kujunes minu t\u00f6\u00f6 j\u00e4relduste kohaselt ilmselt esimene neogooti stiilis arhitektuurilahendus 19. sajandi alguse Baltimaades.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Toomkirikust oleks v\u00f5inud saada veel palju suurem \u00fclikoolihoone. Krause 1803. aasta kavandites on n\u00e4ha teadustemplit, kus sama katuse all kohtunuks religioon, astro\u00adnoomia ja raamatud, s.t lisaks kooriosas paikne\u00advale raamatukogule planeeris ta torni\u00addesse t\u00e4hetorni ja keskossa \u00fcli\u00adkooli kiriku. Selle m\u00f5tte juurde p\u00f6\u00f6rdus ta tagasi veel aastaid hiljemgi, kuid l\u00f5puks ehitati \u00fcles ainult koori\u00adosa.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uus teadus ei tulnud linna\u00adruumi ilma h\u00f5\u00f5rdumiseta.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arstiteaduse vajadustest v\u00f5rsunud anatoomikum t\u00f5i valgustusliku teaduse empiirilisse tegelikkusse. Krause kavandatud tsentraalne ruum, mille keskmes asub altarilaadne lahkamislaud, \u00fcmberringi pingistik ning kapid preparaatide ja skelettide eksponeerimiseks, teenis otseselt inimkeha uurimist ja n\u00e4itlikustamist. Ka asukoht bastionil polnud juhuslik: kliinikust eraldatuna v\u00f5imaldas see rajada vajalikud prepareerimis\u00adruumid ja j\u00e4\u00e4keldri ning \u00e4ra hoida lagunevate laipade haisu, viies valgustus\u00adajastu ideaalid vahetult kokku pinnaseolude ja h\u00fcgieeni\u00adn\u00f5uetega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uus teadus ei tulnud linna\u00adruumi ilma h\u00f5\u00f5rdumiseta. Paruka\u00admeister Johann Georg Drewingu maja, mida varem lahkamisteks kasutati, sattus p\u00f5lu alla ja pere\u00admehest, keda kahtlustati saa\u00adtana abistamises, sai l\u00f5puks anatoomi\u00adkumi teenija. See on ilmekas n\u00e4ide, kuidas akadeemi\u00adline murrang n\u00f5udis peale uue arhi\u00adtektuu\u00adri ka \u00fchiskonna hoiakute muutumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>T\u00e4hetorn ja botaanikaaed<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adda884954ef\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adda884954ef\" class=\"wp-block-image alignright size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"900\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Tahetorn-Kaja-Koovit.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11412\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Tahetorn-Kaja-Koovit.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Tahetorn-Kaja-Koovit-1024x576.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Tahetorn-Kaja-Koovit-300x169.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Tahetorn-Kaja-Koovit-768x432.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Krauset n\u00f5ustas t\u00e4hetorni kavandamisel terve hulk professoreid. Foto: Kaja Koovit<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4hetornis tuli arhitektuuril alluda vaatlemisvajadustele. Krauset n\u00f5ustas keerulise tehnilise hoone kavandamisel terve hulk professoreid. Otsus rajada observatoorium toom\u00adkiriku tornide asemel Toomem\u00e4e teise serva, vana piiskopilinnuse asukohale tegi ehituse pikemaks ja kulukamaks, sest arvestada tuli pinnase ise\u00e4ra\u00adsuste, vanade m\u00fc\u00fcride, vundamentide ja raskete vaatlusinstrumentidega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui 1824. aastal j\u00f5udis Tartusse tolle aja moodsaim teleskoop, Fraunhoferi refraktor, selgus kiiresti, et olemas\u00adolev ruum ei v\u00f5imalda seda parimal viisil kasutada, ning t\u00e4he\u00adtornile tuli ehitada uus p\u00f6\u00f6rdtorn.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Botaanikaaed lisas \u00fclikooli ruumi veelgi rohkem loodust, toimi\u00addes valgustus\u00adajastu akadeemilises mudelis \u00fchtaegu didaktilise \u00f5ppe\u00advahendi ja teadusliku v\u00e4lilaborina. Selle kujunemislugu t\u00e4hendas aga palju f\u00fc\u00fcsilist vaeva.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tartus on t\u00e4nini n\u00e4ha see hetk, mil \u00fclikooli hakati m\u00f5istma mitte ainult \u00f5ppeasutusena, vaid teadusliku ja esteetilise keskkonnana.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ebasobiva pinnase ja vee\u00ad\u00adproblee\u00admide t\u00f5ttu \u00d5petaja t\u00e4nava piir\u00adkonnast Laia t\u00e4nava ja Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rde \u00fcmber paigutatud aias tuli Krause kavandatud kasvuhoonetes \u00fchen\u00addada p\u00f5randaalused k\u00fcttekanalid, klaas, \u00f5pperuumid ja taimede s\u00fcsteemne klassifitseerimine. <\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adda88495d70\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adda88495d70\" class=\"wp-block-image size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"960\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_botaanikaaed-UT220502AT0667-Andres-Tennus.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11413\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_botaanikaaed-UT220502AT0667-Andres-Tennus.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_botaanikaaed-UT220502AT0667-Andres-Tennus-1024x614.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_botaanikaaed-UT220502AT0667-Andres-Tennus-300x180.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_botaanikaaed-UT220502AT0667-Andres-Tennus-768x461.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Botaanikaaia \u00fcheks tuntumaks maam\u00e4rgiks kujunenud rotund paigaldati sinna ligi 200 aastat p\u00e4rast seda, kui Krause oli projekteerinud aia hoonestuse. Pildil Boles\u0142aw Hryniewiecki puu istutamise tseremoonia botaanikaaias. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tulemuseks ei olnud pelk romantiline jalutuspaik, vaid elav ja tehni\u00adline \u00f5ppekeskkond. Selle rajamise rasket t\u00f6\u00f6d s\u00fcmboliseerib aednik Johann Anton Weinmanni r\u00e4nk rabele\u00admine kahe aia vahel, mida Krause kirjeldas hiljem r\u00e4nnakuna l\u00e4bi k\u00f5rbe enne oma Kaananimaa leidmist. Eks iseloomusta see kujund m\u00f5neti kogu Tartu \u00fclikooliansambli otsingute\u00adrikast s\u00fcnnilugu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa \u00fclikooliarhitektuuri taustal on Tartu huvitav just vahepeal\u00adsuse t\u00f5ttu. Ajas l\u00e4hedased G\u00f6ttingeni ja Helsingi \u00fclikooliansamblid kujunesid linnaruumiga dialoogis ole\u00advana, ideeliselt l\u00e4hedane Virginia \u00dclikool USA-s aga loodusesse kavandatud t\u00e4iesti uue akadeemilise k\u00fclana. Tartu paikneb nende l\u00e4henemis\u00adviiside vahel: \u00fclikool ei lahkunud linnast, kuid ei j\u00e4\u00e4nud ka ainult majade vahele. S\u00fcdalinnas asuv peahoone ja Toomem\u00e4e maastik moodustasid koos lahenduse, mida v\u00f5ib nimetada \u00fclikooliks pargis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellep\u00e4rast ei seisne Tartu \u00dcli\u00adkooli ajaloolise ansambli v\u00e4\u00e4rtus ainult \u00fcksikute hoonete vanuses, stiilis v\u00f5i tuntuses, vaid nende koos\u00adm\u00f5jus. Tartus on t\u00e4nini n\u00e4ha see hetk, mil \u00fclikooli hakati m\u00f5istma mitte ainult \u00f5ppeasutusena, vaid teadusliku ja esteetilise keskkonnana.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Tartu v\u00f5inuks olla ka s\u00f5jav\u00e4elinn<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dclikoolilinna s\u00fcnd s\u00f5ltus \u00fchest varasemast ajaloop\u00f6\u00f6rdest, mille t\u00f5ttu ei kujunenud Tartust kindlustuslinna.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">18. sajandi plaanide j\u00e4rgi oli Toomem\u00e4gi ja selle \u00fcmbrus kavandatud linnakindlustuseks. \u00dchel plaanil oli Toomem\u00e4ele m\u00f5eldud viis kasarmut ja abihooned ning kunagise Maarja kiriku, hilisema \u00fclikooli peahoone kohale arsenal. Kaaluti toomkiriku korrastamist suurt\u00fckkide hoiustamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00e4rast 1775. aasta ulatuslikku tulekahju arvati Tartu kindlustuslinnade nimekirjast maha ning Toomem\u00e4gi ja kiriku krunt j\u00e4id riigi kasutuses olnud maavaldustena \u00fcle. Senati 1799. aasta ukaasiga lubatigi \u00fclikoolile Maarja kiriku plats ehk hilisem peahoone krunt ning Toomem\u00e4gi koos seal paiknenud kasarmuga (n\u00fc\u00fcdse Riigikohtu hoone p\u00f5hikehand).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em>Allikas: Anu Ormisson-Lahe<\/em><\/p>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(52,180,162, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(52,180,162, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t\t<img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ulikooli-hooneansambel_Krause-Gerhard-von-Kugelgen.jpeg\" alt=\"\">\n\t\t\t<div class=\"leading-3.5 font-light text-main py-1\">\n\t\t\t\t<span class=\"float-left text-sm\">Johann Wilhelm Krause.<\/span>\n\t\t\t\t<span class=\"float-right text-right text-sm\">Illustratsioon: Gerhard von K\u00fcgelgen<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<h3 class=\"wp-block-heading\">Kes oli \u00fclikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause?<\/h3>\n<p class=\"wp-block-heading\">Johann Wilhelm Krause (1757\u20131828) s\u00fcndis Sileesias, \u00f5ppis Leipzigi \u00dclikoolis teoloogiat ning teenis Ameerika iseseisvuss\u00f5ja ajal s\u00f5jav\u00e4elasena.<\/p>\n<p class=\"wp-block-heading\">1780. aastatel saabus Liivi\u00admaale kodu\u00f5petajaks. Lisaks \u00f5peta\u00admisele tegeles m\u00f5isates agronoomia, maastikukujunduse ja ehitusega ning kujunes laia silmaringiga praktikuks.<\/p>\n<p class=\"wp-block-heading\">Krause ei olnud saanud akadeemilist arhitektiharidust, vaid oli v\u00e4simatu ise\u00f5ppija, kes luges, kopeeris ja joonistas. 1803. aastal kutsuti ta taasavatud Tartu \u00dcli\u00adkooli p\u00f5llumajanduse, tehnoloogia ja tsiviil\u00adarhitektuuri professoriks ning hoonete peaarhitektiks.<\/p>\n<p class=\"wp-block-heading\">Krause loomingus on ainu\u00adlaadsel moel \u00fchendatud Saksa valgustus\u00adideed ja Liivimaa praktilised kogemused. \u00dclikooli pea\u00adhoones avaldub k\u00fcps klassitsistlik esinduslikkus, toomkiriku raamatukogus romantiline keskaja- ja katedraalivaimustus, Toomem\u00e4el maastikupargi kujunduskunst ning anatoomikumis ja t\u00e4hetornis otsesed teadust\u00f6\u00f6 vajadused.<\/p>\n<p class=\"wp-block-heading\" style=\"text-align: right;\"><em>Allikas: Anu Ormisson-Lahe<\/em><\/p>\n<figure class=\"wp-block-image alignright size-full\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><\/figcaption><\/figure>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(52,180,162, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(52,180,162, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<h3 class=\"wp-block-heading\">Euroopa kultuurip\u00e4randi m\u00e4rgis<\/h3>\n<p>Tartu \u00dclikooli ajalooline arhitektuuriansambel p\u00e4lvis 2016. aastal Euroopa kultuuri\u00adp\u00e4randi m\u00e4rgise. Euroopa Liidu algatusena 2013. aastal s\u00fcndinud m\u00e4rgisega tunnustatakse paiku, millel on eriline t\u00e4hendus Euroopa ajaloos ja kultuuris.<\/p>\n<p>M\u00e4rgisega tunnustatud ansamblisse kuuluvad botaanikaaed, t\u00e4hetorn, vana anatoomikum, peahoone ning toomkirik, kus asub \u00fclikooli muuseum. Koos moodustavad need ainulaadse terviku, mis peegeldab Euroopa teaduse, hari\u00adduse ja kultuuri arengulugu ning Tartu rolli teadusmaailmas.<\/p>\n<p>Juba oktoobris kohtuvad Euroopa kultuurip\u00e4randi m\u00e4rgisega paikade esindajad Balti- ja P\u00f5hjamaadest Tartu \u00dclikooli muuseumis, et arutada koost\u00f6\u00f6d ja tulevikuplaane.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><em>Allikas: Tartu \u00dclikooli muuseum<\/em><\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Anu Ormisson-Lahe uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s \u201eTartu \u00dclikooli hoonete ansambli kujunemine valgustusajastu \u00fclikoolide maastikul\u201c peahoone, anatoomikumi, raamatukogu, t\u00e4hetorni ja botaanikaaia kujunemist tervikuks, milles ilmnevad Euroopa eeskujud, teadust\u00f6\u00f6 vajadused, linnaruumi v\u00f5imalused ja arhitekt Johann Wilhelm Krause t\u00f6\u00f6viisid. Euroopa \u00fclikooliarhitektuuri aja\u00adlugu v\u00f5ib vaadata &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11322,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-11259","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11259"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11259\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11425,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11259\/revisions\/11425"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}