{"id":11254,"date":"2026-09-01T01:05:00","date_gmt":"2026-08-31T22:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11254"},"modified":"2026-09-02T16:12:07","modified_gmt":"2026-09-02T13:12:07","slug":"ohulohed-aitavadtaimel-kasvada-ja-ellu-jaada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/ohulohed-aitavadtaimel-kasvada-ja-ellu-jaada\/","title":{"rendered":"\u00d5hul\u00f5hed aitavad taimel kasvada ja ellu j\u00e4\u00e4da"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Taimi tajutakse tihti kena rohelise tapeedina: arvatakse, et nad on k\u00fcll silmale ilus vaadata, aga mitte just \u00fclem\u00e4\u00e4ra p\u00f5nevad v\u00f5i tegusad. Ometi on just taimed eriti osavad keskkonnatingimustega kohanema, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes paigal p\u00fcsides ellu j\u00e4\u00e4da ja j\u00e4rglasi anda.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pealtn\u00e4ha tuimades taimedes toimub tegelikult vilgas siseelu, mille paljud seadusp\u00e4rasused on siiani teadmata. Koolis on \u00f5pitud, et taimed valmistavad fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus s\u00fcsihappegaasist ja veest suhkruid ning eraldavad hapnikku ja et ilma hapnikuta oleks elu Maal hoopis teistsugune.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selleks, et s\u00fcsihappegaas taime p\u00e4\u00e4seks ja fotos\u00fcntees toimuda saaks, on maismaataimedel \u00f5hu\u00adl\u00f5hed: kahest sulgrakust moodustuvad kontrollitava suurusega poorid, mille avatuse m\u00e4\u00e4rab sulgrakkude vee\u00adsisaldus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks s\u00fcsihappegaasi omastamisele on \u00f5hul\u00f5hedel oluline funktsioon taimede veevahetuses: nende kaudu toimub vee aurumine taimedest, mis aitab toitaineid mullast lehtedesse liigutada ja lehti jahutada. \u00d5hul\u00f5hede kaudu sisenevad taimedesse ka haigustekitajad ja saasteained, n\u00e4iteks osoon.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5hul\u00f5hede avanemine fotos\u00fcnteesiks soodsates oludes \u2013 valges ja niiskes keskkonnas \u2013 ning sulgumine veepuuduse korral v\u00f5i vastusena patogeenidele v\u00f5imaldabki taimedel muutuvas keskkonnas ellu j\u00e4\u00e4da, kasvada ja j\u00e4rglasi anda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00d5hul\u00f5hede arv lehtedes k\u00f5igub<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks \u00f5hul\u00f5hede avatusele m\u00f5jutab taimede gaasivahetuspotentsiaali ja haiguskindlust \u00f5hul\u00f5hede arv lehtedes. Seegi s\u00f5ltub taime kasvukeskkonnast: varjus arenevatel lehtedel tekib v\u00e4hem \u00f5hul\u00f5hesid kui valges keskkonnas. Arvatavasti v\u00f5imaldab see v\u00e4hendada veekadu ja haigestumis\u00adriski oludes, kus valguse nappus fotos\u00fcnteesi piirab.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5hul\u00f5hede tihedus \u2013 \u00f5hul\u00f5hede arv taimelehe pinna\u00fchiku kohta \u2013 varieerub suurel m\u00e4\u00e4ral olenevalt liigist ja kasvukeskkonnast. Tihedus kujuneb \u00f5hul\u00f5hede moodustumise ja rakkude kasvu tulemusena. Kui \u00f5hk v\u00f5i muld on kuiv, j\u00e4\u00e4b lehe\u00adrakkude kasv k\u00e4ngu ja moodustunud \u00f5hu\u00adl\u00f5hed paiknevad seet\u00f5ttu tihedamalt.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Enamikul taimedel paiknevad \u00f5hul\u00f5hed vaid lehe alumisel k\u00fcljel v\u00f5i siis on neid seal oluliselt rohkem kui lehe \u00fclemisel k\u00fcljel.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selleks, et p\u00e4riselt aru saada, kas \u00f5hul\u00f5hede tiheduse erinevused on tingitud muutustest lehe arengus v\u00f5i rakkude kasvus, on vaja m\u00f5\u00f5ta \u00f5hul\u00f5hede indeksit \u2013 \u00f5hul\u00f5hede osa\u00adkaalu k\u00f5igist lehe v\u00e4limise kihi ehk epi\u00addermi rakkudest \u2013, mis on rakkude suurusest s\u00f5ltumatu tunnus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Enamikul taimedel paiknevad \u00f5hul\u00f5hed vaid lehe alumisel k\u00fcljel v\u00f5i siis on neid seal oluliselt rohkem kui lehe \u00fclemisel k\u00fcljel. Siiski on olemas hulk liike, kel moodustuvad \u00f5hul\u00f5hed nii lehe alumisele kui ka \u00fclemisele pinnale. Sellised on n\u00e4iteks paljud teraviljad, aga ka peamine taimegeneetika mudelorganism harilik m\u00fc\u00fcrlook (<em>Arabidopsis thaliana<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adb9913d6830\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adb9913d6830\" class=\"wp-block-image alignleft size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1404\" height=\"760\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed_tomat-ja-oder-Hanna-Horak.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11380\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed_tomat-ja-oder-Hanna-Horak.jpeg 1404w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed_tomat-ja-oder-Hanna-Horak-1024x554.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed_tomat-ja-oder-Hanna-Horak-300x162.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed_tomat-ja-oder-Hanna-Horak-768x416.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1404px) 100vw, 1404px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Tomati ja odra \u00f5hul\u00f5hed. \u00d5hul\u00f5he moodustavad sulgrakud (kollased nooled). Teraviljade \u00f5hul\u00f5hedel on sulgrakkude toimimist toetavad kaasrakud (punased nooled). Sulgrakkude vahele tekkiva \u00f5hupilu kaudu liiguvad gaasid taime ja sealt v\u00e4lja. Joonis: Hanna H\u00f5rak<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5hul\u00f5hede jaotust lehepindade vahel kirjeldab \u00f5hul\u00f5hede tiheduste suhe, mis paistab olevat ka p\u00f5llu\u00admajanduslikult oluline tunnus. Meie teadusr\u00fchma seni avaldamata andmed n\u00e4itavad, et nii tomatil kui ka odral andsid suurema \u00f5hul\u00f5hede tiheduste suhtega sordid suurema saagi. Seega oli teiste sortidega v\u00f5rreldes rohkemate \u00f5hul\u00f5hede moodustumine lehe \u00fclak\u00fcljele soodne tunnus nii taimedele, kel muidu on \u00fclak\u00fcljel v\u00e4hem \u00f5hul\u00f5hesid kui alak\u00fcljel (tomat), kui ka neile, kel on neid m\u00f5lemal lehe k\u00fcljel sarnane arv (oder).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Igal oma arengumehhanism<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ehkki \u00f5hul\u00f5hede paiknemine lehe m\u00f5lemal k\u00fcljel ei ole haruldane tunnus, on viimase poolsajandi jooksul keskendutud uuringutes eelk\u00f5ige lehe alak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hedele, mida on peetud peamiseks lehe gaasivahetuse m\u00f5jutajaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks on \u00f5hul\u00f5hede avanemise ja sulgumise uuringutes paljuski kasutatud meetodeid, kus lehe ala\u00adk\u00fclje epiderm eraldatakse taime k\u00fcljest ja \u00f5hul\u00f5hede liikumist uuritakse selliselt eraldatud rakukihis valgus\u00admikroskoobi abil. V\u00f5imalik, et \u00fcla\u00adk\u00fclje \u00f5hul\u00f5hed on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4helepanu alt v\u00e4lja osaliselt ka seet\u00f5ttu, et lehe \u00fclak\u00fclje epidermi on taime k\u00fcljest v\u00e4ga raske eraldada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Praeguseks on palju teada selle kohta, milliste signaaliradade ja molekulide vahendusel toimub lehe alak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede areng, avanemine ja sulgumine, kuid v\u00e4ga v\u00e4he on teada, mis toimub lehe \u00fclak\u00fcljel neis taimedes, kel \u00f5hul\u00f5hed moodustuvad lehe m\u00f5lemale k\u00fcljele.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adb9913d7479\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adb9913d7479\" class=\"wp-block-image alignright size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1122\" height=\"797\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed-Hanna-Horak.jpeg\" alt=\"Joonisel taimede \u00f5hul\u00f5hed kahel lehepoolel\" class=\"wp-image-11378\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed-Hanna-Horak.jpeg 1122w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed-Hanna-Horak-1024x727.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed-Hanna-Horak-300x213.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-ohulohed-Hanna-Horak-768x546.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1122px) 100vw, 1122px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">\u00d5hul\u00f5hede paigutus eri taimedel. Harilikul m\u00fc\u00fcrloogal on \u00f5hul\u00f5hed lehe m\u00f5lemal k\u00fcljel, musts\u00f5stral ja kirin\u00f5gesel vaid lehe alak\u00fcljel. M\u00f5\u00f5tjoone pikkus 100 \u03bcm. Joonis: Hanna H\u00f5rak<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Et m\u00f5ista, kas lehe ala- ja \u00fcla\u00adk\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede areng kulgeb koordineeritult v\u00f5i teineteisest s\u00f5ltumatult, uurisime lehe m\u00f5lema k\u00fclje \u00f5hu\u00adl\u00f5hede mustreid erinevates hari\u00adliku m\u00fc\u00fcrlooga mutantides, kel oli h\u00e4iritud m\u00f5ne teadaolevalt lehe ala\u00adk\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede moodustumisega seotud geeni toimimine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609462690\/eesti-taimebioloogid-uurisid-taime-ainevahetuse-kujunemist\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Leidsime<\/a>, et \u00f5hul\u00f5hede areng lehe \u00fclemisel ja alumisel k\u00fcljel on osaliselt erinev: mitme geeni funkt\u00adsiooni h\u00e4ire m\u00f5jutas \u00f5hul\u00f5hede tekki\u00admise mustreid eelk\u00f5ige lehe ala\u00adk\u00fcljel, kuid nende m\u00f5ju lehe \u00fclak\u00fclje \u00f5hu\u00adl\u00f5hede arengule oli v\u00e4iksem. Eriti m\u00e4rkimis\u00adv\u00e4\u00e4rne oli geeni TMM roll: selle puudumine p\u00f5hjustas liig\u00adsete \u00f5hul\u00f5hede tekkimise lehe alak\u00fcljel, kuid ei m\u00f5jutanud lehe \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede arvu, v\u00e4hendades seega \u00fcla- ja alak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede tiheduste suhet.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna \u00f5hul\u00f5hede tiheduste suhe paistab olevat p\u00f5llumajanduslikult oluline, loome koost\u00f6\u00f6s Maaelu Teadmuskeskuse teadlastega uute aretustehnikate abil TMM-i mutatsioo\u00adniga odrad, et uurida, kas ka neil muutub \u00f5hu\u00adl\u00f5hede tiheduse suhe ja kui, siis kuidas see odra kasvu ja saagikust m\u00f5jutab.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Salap\u00e4rased \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hed<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Taimede gaasivahetuse uuringud on n\u00e4idanud, et liigid, kel on \u00f5hu\u00adl\u00f5hed lehe m\u00f5lemal k\u00fcljel, omastavad s\u00fcsihappegaasi t\u00f5husamalt ja nende \u00f5hul\u00f5hed reageerivad keskkonna\u00adtingimuste muutumisele kiire\u00admini. Seega v\u00f5iks ju arvata, et \u00f5hul\u00f5hede moodustumine lehe m\u00f5lemale k\u00fcl\u00adjele on taimedele kasulik tunnus, mis v\u00f5iks olla laialt levinud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ent nagu eespool \u00f6eldud, moodustuvad enamikul taimedel \u00f5hu\u00adl\u00f5hed vaid lehe alak\u00fcljele, ja see viitab, et \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hed on taimele mil\u00adlegi poolest kulukad. Seni pole selge, milles lehe \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede hind seisneb. \u00dche h\u00fcpoteesi j\u00e4rgi on need kulukad liigse veekaotuse t\u00f5ttu, mis on tingitud valgemast, kuivemast ja soojemast keskkonnast lehe \u00fclak\u00fcljel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maaelu Teadmuskeskuse nisu\u00adp\u00f5ldu\u00addel tehtud <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609779147\/nisusaak-soltub-ohulohede-jaotumisest-lehe-kulgede-vahel\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">uurin\u00adgute tulemused<\/a> on selle h\u00fcpotee\u00adsiga koos\u00adk\u00f5las, sest leid\u00adsime neis, et soojadel ja kuivadel katseaastatel andsid suvinisu sordid, millel on suurem lehe \u00fcla\u00adk\u00fclje \u00f5hu\u00adl\u00f5hede tihedus, v\u00e4hem saaki. Teised uuringud aga viitavad, et m\u00f5lemale lehe k\u00fcljele \u00f5hu\u00adl\u00f5hesid moodustavad taimeliigid eelistavad kasvada valgetes ja kuivades tingimustes, ja see vee\u00adkaotuse h\u00fcpoteesi ei toeta.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keeruliste kliimatingimuste jaoks sobivaima \u00f5hul\u00f5hede paigutusega sordid taluvad paremini stressi ja on saagikamad.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Veel arvatakse, et lehe \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede hind v\u00f5ib seisneda suuremas vastuv\u00f5tlikkuses haigustekitajatele, kuid on v\u00e4he katselisi t\u00f5endeid, mis seda h\u00fcpoteesi toetaksid. Miks enamikul taimedel lehe \u00fclak\u00fcljel \u00f5hul\u00f5hesid ei ole, on seni vastamata k\u00fcsimus. Vastuse leidmise teeb keeruliseks see, et liikidevahelistes v\u00f5rdlustes on palju segavaid faktoreid, mis v\u00f5ivad tulemusi m\u00f5jutada, sh lehtede erinev kuju, ehitus ja paigutus val\u00adguse suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Abi oleks uuringutest, kus saaks v\u00f5rrelda sama liigi taimi, kel on \u00f5hul\u00f5hed kas ainult lehe alumisel v\u00f5i m\u00f5lemal k\u00fcljel ja erinevad \u00f5hul\u00f5hede tiheduse suhted. Selliseid taimi peaks olema v\u00f5imalik geneetiliste meeto\u00addite abil luua.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Harilik m\u00fc\u00fcrlook on selliseks uuringuks hea mudelorganism, kelle puhul on metoodiliselt kergesti ja kiiresti v\u00f5imalik luua mutandipopulatsioone ja m\u00f5jutada \u00f5hul\u00f5hede paiknemise mustreid. Loodud taime\u00adliinide abil saab v\u00e4lja selgitada, kuidas tekivad lehe \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hed, kuidas kujuneb \u00f5hul\u00f5hede jaotus lehe\u00adpindade vahel ning milline on lehe \u00fclak\u00fclje \u00f5hul\u00f5hede kasulikkus ja hind taimedele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui teame, missugused geenid ja signaalirajad m\u00e4\u00e4ravad \u00f5hu\u00adl\u00f5hede moodustumise lehe \u00fclak\u00fcljele ja nende arvukuse, saame l\u00f5puks sihip\u00e4raselt muuta kultuurtaimede \u00f5hul\u00f5hede paigutust. Nii on v\u00f5imalik aretada keeruliste kliima\u00adtingimuste jaoks sobivaima \u00f5hul\u00f5hede paigutusega sorte, kes taluvad paremini stressi ja on saagikamad.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"6adb9913d8311\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"6adb9913d8311\" class=\"wp-block-image size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"900\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--pointerdown=\"actions.preloadImage\" data-wp-on--pointerenter=\"actions.preloadImageWithDelay\" data-wp-on--pointerleave=\"actions.cancelPreload\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-taimelehed-harilik-muurlook-kasvukapis-Ingmar-Tulva.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-11383\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-taimelehed-harilik-muurlook-kasvukapis-Ingmar-Tulva.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-taimelehed-harilik-muurlook-kasvukapis-Ingmar-Tulva-1024x576.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-taimelehed-harilik-muurlook-kasvukapis-Ingmar-Tulva-300x169.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS-taimelehed-harilik-muurlook-kasvukapis-Ingmar-Tulva-768x432.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" data-wp-bind--aria-label=\"state.thisImage.triggerButtonAriaLabel\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.thisImage.buttonRight\" data-wp-style--top=\"state.thisImage.buttonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Harilik m\u00fc\u00fcrlook kasvukapis. Foto: Ingmar Tulva<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Taimi tajutakse tihti kena rohelise tapeedina: arvatakse, et nad on k\u00fcll silmale ilus vaadata, aga mitte just \u00fclem\u00e4\u00e4ra p\u00f5nevad v\u00f5i tegusad. Ometi on just taimed eriti osavad keskkonnatingimustega kohanema, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes paigal p\u00fcsides ellu j\u00e4\u00e4da ja j\u00e4rglasi anda. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11338,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-11254","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11254","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11254"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11254\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11386,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11254\/revisions\/11386"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11338"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11254"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11254"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11254"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}