Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno R\u00e4tsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja j\u00e4rjepidevuse hoidja.<\/p>\n\n\n\n
Huno R\u00e4tsepa j\u00e4lg eesti keeleteaduses on l\u00e4bi aegade s\u00fcgavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadust\u00f6\u00f6des avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka s\u00f5navara p\u00e4ritolu. Kirjandusteadlane Peeter Olesk on R\u00e4tsepa kohta \u00f6elnud: \u201eMe teame k\u00fcll, et s\u00f5na v\u00f5ib olla t\u00fchisuse m\u00f5\u00f5t. Huno R\u00e4tsepa uurimused osutavad, kui rikkalikku varra v\u00f5ivad s\u00f5nad kuuluda.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Huno R\u00e4tsep s\u00fcndis 28. detsembril 1927 Tartus. 1946. aastal l\u00f5petas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1951. aastal Tartu \u00dclikooli eesti filoloogia erialal. P\u00e4rast aspirantuuri soome-ugri keelte alal kaitses ta 1954. aastal filoloogiakandidaadi v\u00e4itekirja \u201eInfiniitsed vormid soome-ugri keeltes\u201c. 1975. aastal v\u00e4itles ta end doktoriks uurimusega \u201eEesti keele lihtlausete struktuur. Verbikesksed lausemallid\u201c. 1978. aastal ilmus see ka monograafiana \u201eEesti keele lihtlausete t\u00fc\u00fcbid\u201c, mis hinnati 1980. aastal riikliku preemia v\u00e4\u00e4riliseks.<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4tsep oli rohkem kui poole sajandi jooksul eesti keeleteaduse m\u00f5jukamaid suunajaid. \u00d5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6d alustas ta 1954. aastal Tartu \u00dclikooli eesti keele kateedris, kus ta p\u00fchendus k\u00f5igepealt eesti keele ajaloo uurimisele. 1960. aastatel alustas ta loenguid ja seminare strukturaallingvistika ning generatiivse grammatika alal. 1965. aastal moodustati Huno R\u00e4tsepa juhtimisel eesti keele kateedri juurde generatiivse grammatika grupp (GGG), kuhu koondusid nooremad \u00f5ppej\u00f5ud, aspirandid ja \u00fcli\u00f5pilased.<\/p>\n\n\n\n
Eesti \u00fcsnagi traditsioonilise keeleteaduse ja N\u00f5ukogude Liidu muust maailmast eraldatuse taustal t\u00f5usis GGG esile suhestumisega maailma keeleteaduse arenguga, uudsete meetodite rakendamisega eesti keele uurimisel ning selleks k\u00f5igeks innustava \u00f5hustiku loomisega. See \u00fchendus t\u00f5i eesti keeleteadusse uue, teoreetilise suunitlusega paradigma. GGG liikmeskonnast on v\u00e4lja kasvanud paljud tuntud keeleteadlased, samuti Tartu \u00dclikooli arvutilingvistika ja keeletehnoloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchmad.<\/p>\n\n\n\n
Tartu \u00dclikooli eesti keele kateedris t\u00f6\u00f6tas Huno R\u00e4tsep \u00fcle neljak\u00fcmne aasta, sellest ligi kaksk\u00fcmmend aastat (1975-1999) kateedri juhatajana. 1977. aastal anti talle professorikutse. Alates 1994. aastast oli Huno R\u00e4tsep Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor.<\/p>\n\n\n\n
1981. aastal valiti R\u00e4tsep Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks eesti keele alal.<\/p>\n\n\n\n
Huno R\u00e4tsepat iseloomustasid erakordselt laialdased keeleteaduslikud huvid. Ta kirjutas t\u00e4nini olulisi teoseid nii eesti keele s\u00fcntaksist, morfoloogiast kui ka s\u00f5navarast, temalt ilmus nii diakroonilisi kui ka s\u00fcnkroonilisi k\u00e4sitlusi. Ta juhendas \u00fcle k\u00fcmme v\u00e4itekirja keeleteaduse eri aladelt, pidas loenguid eesti keele ajaloost ja s\u00fcntaksist mitme maa \u00fclikoolides.<\/p>\n\n\n\n
Aastatel 1982-1989 oli Huno R\u00e4tsep Emakeele Seltsi esimees. Ta oli ajakirja Linguistica Uralica toimetuskolleegiumi liige ning Emakeele Seltsi, \u00d5petatud Eesti Seltsi, Soome-Ugri Seltsi (Helsingis) ja Johannes Aaviku Seltsi auliige. R\u00e4tsep oli erakordselt s\u00e4rav \u00f5ppej\u00f5ud ja ettekannete pidaja ka teaduse populariseerijana. Viimastel k\u00fcmnenditel avaldas ta k\u00f5igile keelehuvilistele m\u00f5eldud kaasahaaravaid artikleid ajakirjas Oma Keel jm.<\/p>\n\n\n\n
1998. aastal p\u00e4lvis Huno R\u00e4tsep F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medali. 2001. aastal autasustati teda Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgiga.<\/p>\n\n\n\n
Huno R\u00e4tsepa elut\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b kestma nii tema siiani kaalukates teadust\u00f6\u00f6des kui ka paljude \u00f5pilaste tegevuses. Ta oli paljude praeguste eesti keele uurijate, \u00f5petajate, toimetajate ja teiste eesti keele hea k\u00e4ek\u00e4igu eest hoolitsejate \u00f5petaja. M\u00e4lestame t\u00e4nutundega s\u00e4ravat kolleegi ja \u00f5petajat ning avaldame kaastunnet Huno R\u00e4tsepa l\u00e4hedastele.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Teaduste Akadeemia<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n Tartu \u00dclikool<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n Emakeele Selts<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno R\u00e4tsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja j\u00e4rjepidevuse hoidja. Huno R\u00e4tsepa j\u00e4lg eesti keeleteaduses on l\u00e4bi aegade s\u00fcgavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu …<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":11219,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-11218","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11218","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11218"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11218\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11221,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11218\/revisions\/11221"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11219"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11218"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11218"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11218"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}