{"id":11032,"date":"2026-06-12T01:14:00","date_gmt":"2026-06-11T22:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11032"},"modified":"2026-06-11T22:23:33","modified_gmt":"2026-06-11T19:23:33","slug":"tervis-soltub-eluviisist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/tervis-soltub-eluviisist\/","title":{"rendered":"Tervis s\u00f5ltub eluviisist"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli tervisedenduse professor Kersti P\u00e4rna \u00fctleb, et eluviisist r\u00e4\u00e4kides tuleb silmas pidada nii tervise- kui ka riskik\u00e4itumist ning suur probleem on tervisealane ebav\u00f5rdsus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastak\u00fcmnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga pikenenud, aga s\u00fcndimus kahaneb ja rahvastik vananeb. Samal ajal oleme j\u00f5udnud inimarengu poolest k\u00f5rge tasemega riikide hulka, kus t\u00e4htsustatakse head elukvaliteeti. Seet\u00f5ttu tuleb j\u00e4rjest rohkem m\u00f5elda, kuidas tervena elatud aastate arvu suurendada.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSee v\u00f5ib tunduda rutiinne, aga on \u00e4\u00e4rmiselt oluline koguda j\u00e4tkuvalt andmeid ning luua ja levitada t\u00f5endusp\u00f5hiseid teadmisi tervise- ja riskik\u00e4itumise kohta. Just nende toel saame paremini tervisepoliitikat kujundada ja vajaduse korral sihip\u00e4rasemaid ennetus- ja sekkumistegevusi planeerida,\u201c r\u00e4\u00e4kis P\u00e4rna.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Alates 2025. aasta septembrist on Kersti P\u00e4rna tervisedenduse professor. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Aprillikuisel inauguratsiooniloengul tutvustas Kersti P\u00e4rna Eesti inimarengu 2023. aasta aruande oma toimetatud peat\u00fcki p\u00f5hjal, kui tervislikult eestlased elavad ning millised on siinsed tervise- ja riskik\u00e4itumise suundumused.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks on viimase 30 aasta jooksul suurenenud \u00fclekaaluliste osakaal \u2013 praegu on kaal \u00fclem\u00e4\u00e4ra suur umbes igal teisel t\u00e4iskasvanul ja igal viiendal teismelisel \u2013, aga samal ajal on t\u00f5usuteel ka harjumus v\u00e4hemalt paar korda n\u00e4dalas tervisesporti teha.<\/p>\n\n\n\n

\u201eNeed kaks n\u00e4itajat tunduvad vastur\u00e4\u00e4kivad, aga see n\u00e4itabki, et tervise- ja riskik\u00e4itumine v\u00f5ib erinevates rahvastikur\u00fchmades olla v\u00e4ga erinev. Ilmselt ei pruugi kehaliselt aktiivsed inimesed olla needsamad, kes on kas \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud,\u201c viitas P\u00e4rna.<\/p>\n\n\n\n

Tervise- ja riskik\u00e4itumise n\u00e4itajates on nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi. Viimase 30 aasta jooksul on t\u00e4iskasvanute seas v\u00e4henenud igap\u00e4evasuitsetamine. Kui 1990-ndatel suitsetasid iga p\u00e4ev umbes pooled t\u00e4iskasvanud meestest, siis n\u00fc\u00fcd teeb seda vaid iga viies. Samas on hoogsalt levinud e-sigarettide kasutamine, sh teismeliste hulgas.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4iskasvanuid, kes tarvitavad alkoholi kord n\u00e4dalas v\u00f5i sagedamini, on aga enam-v\u00e4hem samal m\u00e4\u00e4ral kui 2000. aastate keskel \u2013 ligikaudu 25%. Noorte hulgas on alkoholi pruukimine viimastel k\u00fcmnenditel v\u00e4henenud, kuid paraku tarvitatakse selle asemel muid meelem\u00fcrke.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rna s\u00f5nul on suur probleem tervisealane ebav\u00f5rdsus: kehvemal j\u00e4rjel olevate inimeste eluviis on \u00fcldiselt tervistkahjustavam ja selle tagaj\u00e4rjel on ka nende tervis halvem. Et Eesti inimeste tervena elatud aastate arv suureneks, tuleks seega eraldi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata neile, kelle elu m\u00f5jutavad halvemad sotsiaal-majanduslikud tegurid.<\/p>\n\n\n\n

\n

Tervistkahjustava eluviisi korral on ka vaimne tervis kehvem ja paraku vaimse tervise probleemide levimus suureneb.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eAndmete p\u00f5hjal on selgelt n\u00e4ha, et \u00fche-kahe k\u00e4itumusliku riskiteguriga t\u00e4iskasvanutel esineb m\u00e4rksa rohkem vaimse tervise probleeme kui neil, kellel pole \u00fchtki riskitegurit. Kui k\u00e4itumuslikke riskitegureid on rohkem, kasvab vaimse tervise probleemide risk veelgi. Seega on tervistkahjustava eluviisi korral ka vaimne tervis kehvem ja paraku vaimse tervise probleemide levimus suureneb,\u201c t\u00f5des P\u00e4rna.<\/p>\n\n\n\n

2022. aasta andmetel olid ligi pooled teismelistest t\u00fcdrukutest ja neljandik sama vanadest poistest tajunud viimase aasta jooksul v\u00e4hemalt kahen\u00e4dalasi depressiivseid perioode, mis toetab m\u00f5tet, et investeerimine ulatuslikku ja t\u00f5husasse ennetusse vaimse tervise valdkonnas v\u00f5iks ravi vajadust oluliselt v\u00e4hendada.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rna juhitava teadusprojekti \u00fcks eesm\u00e4rk ongi t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja objektiivsed m\u00f5\u00f5dikud just Eesti noorte vaimse tervise hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Kersti P\u00e4rna on rahvusvaheliselt tegus teadlane, kes on osalenud mitme Eesti tervisepoliitikat kujundava dokumendi (nt Eesti inimarengu aruanne 2023, v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava jm) kirjutamisel. Ta on Tartu \u00dclikooli meditsiiniteaduste valdkonna n\u00f5ukogu liige ja arstiteaduse eestikeelse \u00f5ppekava programmijuht ning r\u00e4\u00e4gib aktiivselt kaasa \u00f5ppekava uuendamisel. Muu hulgas on P\u00e4rna koostanud \u00f5ppijate hulgas populaarse mikrokraadiprogrammi \u201eTerviseteaduste alused\u201c. 2022. aastal tunnustati teda Tartu \u00dclikooli aum\u00e4rgiga.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rna on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna spordimeditsiini erialal. Magistrit\u00f6\u00f6 kaitses ta rahvatervishoiu alal Kuopio \u00dclikoolis 1997. aastal ja doktoriv\u00e4itekirja Helsingi \u00dclikoolis 2005. aastal. Alates 1992. aastast on ta t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis assistendi, lektori ja kaasprofessorina. Alates 2025. aasta septembrist on Kersti P\u00e4rna tervisedenduse professor.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/h3>\n\n\n\n

Minu teadust\u00f6\u00f6 keskmes on nii t\u00e4iskasvanute kui ka noorte tervise- ja riskik\u00e4itumise epidemioloogia, tervisealane ebav\u00f5rdsus, vaimne tervis ja selle seosed eluviisiga ning objektiivsete m\u00f5\u00f5dikute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine noorte vaimse tervise hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Huvipakkuvaimad uurimisteemad<\/h3>\n\n\n\n

Praegu on meie uurimisr\u00fchmal k\u00e4imas teadusprojekt, kus uurime s\u00f5ltuvust tekitavate ps\u00fchhotroopsete retseptiravimite tarvitamist ja v\u00e4\u00e4rtarvitamist ning vaimset tervist noorte hulgas. \u00dchtlasi t\u00f6\u00f6tame noorte vaimse tervise hindamiseks v\u00e4lja v\u00f5imalikult t\u00e4pseid m\u00f5\u00f5dikuid. On ju noored meie tulevik.<\/p>\n\n\n\n

Mind inspireerivad uuenduslikud lahendused \u2013 nt personaalmeditsiin, tehisaru \u2013, mis aitavad andmeid kombineerides tulevikus t\u00e4psemini haigusi ennetada. \u00dcks p\u00f5nev teema on geneetiliste riskiskooride kaasamine \u00fcldisi tervisen\u00e4itajaid sisaldavatesse ennetusmudelitesse.<\/p>\n\n\n\n

Suurim avastus<\/h3>\n\n\n\n

Ma loodan, et k\u00f5ige suurem avastus on veel ees! Rahvatervishoiu valdkonnas on p\u00e4ris keeruline avastada midagi t\u00e4iesti uut, mitmel puhul on aga meie uuringute alusel saadud t\u00f5endusp\u00f5hised teadmised olulised nii tervisepoliitika kujundamiseks kui ka ennetus- ja sekkumistegevuse kavandamiseks. Just innovaatilised meetodid v\u00f5imaldavad \u00fcha paremat ennetust ja edendust.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Akadeemiline eeskuju<\/h3>\n\n\n\n

Mind on inspireerinud minu doktorit\u00f6\u00f6 juhendaja epidemioloog Mati Rahu, kes on teadust\u00f6\u00f6s \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5hjalik ja s\u00fcsteemne ning kelle s\u00f5naselgus ja eesti keele tunnetus on erakordne. V\u00e4ga s\u00fcgava mulje on mulle j\u00e4tnud meie Londoni koost\u00f6\u00f6partnerid professor Martin McKee ja professor David Leon oma teadust\u00f6\u00f6de avara ampluaa, laialdaste teadmiste ja kiire m\u00f5tlemisega.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Kooriga laulupeo 150. aastap\u00e4eva rongk\u00e4igus aastal 2019. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vaba aeg<\/h3>\n\n\n\n

Mulle meeldib hoida end heas vormis mitmekesise tegevusega: looduses liikumise, reisimise, sportimise, lugemise, teatris k\u00e4imisega.<\/p>\n\n\n\n

Parim viis puhata<\/h3>\n\n\n\n

K\u00f5ik \u00fclalnimetatu ja lisaks pakub head vaheldust Biomeedikumi segakooris laulmine.<\/p>\n\n\n\n

Soovitan soojalt!<\/h3>\n\n\n\n

Muhedaks lugemiseks on Urmas Vadi romaan \u201eKuu teine pool\u201c (Aasta Raamat 2024 \u2013 toim<\/em>.)<\/p>\n\n\n\n

Soovitan vaadata ka Arvo P\u00e4rdi 90. s\u00fcnnip\u00e4eva hooajal Vanemuises lavale tulnud balletti \u201ePalve. Kummardus Arvo P\u00e4rdile\u201c ja kuulata tema muusikateost \u201eSpiegel im Spiegel\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Mida peaks teadma tervisedenduse kohta?<\/h3>\n\n\n\n

Tervis ja heaolu s\u00f5ltuvad suurel m\u00e4\u00e4ral tervist toetavast eluviisist. See m\u00f5jutab vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist tervist kogu elu v\u00e4ltel ning pikendab oodatavat eluiga ja kasvatab tervena elatud aastate arvu. Tervise edendamine ja hoidmine algab suuresti inimesest endast, kuid selle toetamiseks tuleb arendada terviseteadlikkust ja kujundada keskkond, kus need toetamise v\u00f5imalused oleksid kergesti k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n\n\n\n

Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/h3>\n\n\n\n

Rahvatervishoid, sh tervisedendus, on eriala\u00fclene valdkond, kus on suurema pildi n\u00e4gemiseks vaja \u00fcldteadmisi. Huvilistel on v\u00f5imalus osaleda n\u00e4iteks mikrokraadiprogrammis \u201eTerviseteaduste alused\u201c, mis v\u00f5ib olla ka hea stardipakk rahvatervishoiu magistri\u00f5ppes j\u00e4tkamiseks. Loomulikult v\u00f5ib ka kohe rahvatervishoiu magistri\u00f5ppega alustada ja s\u00fcgava huvi korral juba doktori\u00f5ppes j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli tervisedenduse professor Kersti P\u00e4rna \u00fctleb, et eluviisist r\u00e4\u00e4kides tuleb silmas pidada nii tervise- kui ka riskik\u00e4itumist ning suur probleem on tervisealane ebav\u00f5rdsus. Viimastel aastak\u00fcmnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga pikenenud, aga s\u00fcndimus kahaneb ja rahvastik vananeb. Samal …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11099,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-11032","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11032","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11032"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11032\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11177,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11032\/revisions\/11177"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11099"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11032"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11032"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11032"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}