{"id":11012,"date":"2026-06-12T01:24:00","date_gmt":"2026-06-11T22:24:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=11012"},"modified":"2026-06-10T21:00:13","modified_gmt":"2026-06-10T18:00:13","slug":"uus-raamat-aasia-suurriikide-rollist-kliimapoliitika-kujundamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/uus-raamat-aasia-suurriikide-rollist-kliimapoliitika-kujundamisel\/","title":{"rendered":"Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Juunis ilmub<\/strong> <strong>Routledge\u2019i kirjastuses Tartu \u00dclikooli ja Singapuri Riikliku \u00dclikooli teadlaste koost\u00f6\u00f6s valminud raamat \u201eIndia, China and Climate Change Governance\u201c.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teoses anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma l\u00f5unapoolsete (nn globaalse l\u00f5una) riikide seas. Samuti p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu piirkondlikele juhtumiuuringutele kliimaga seotud k\u00fcsimustes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcks raamatu toimetajatest, Tartu \u00dclikooli Aasia keskuse juhataja Elo S\u00fcld \u00fctles, et kuigi nii India kui ka Hiina p\u00fc\u00fcavad end n\u00e4idata vastutustundlike maailma liidritena, toetades kliimak\u00fcsimustes avalikult v\u00f5rdsust ja \u00fchiseid kohustusi, kujundavad nende kliimapoliitikat oma riigi majanduslikud prioriteedid, arengueesm\u00e4rgid ja rahvusvahelise m\u00f5ju suurendamise p\u00fc\u00fcdlused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eToome kogumikus esile, kuidas see d\u00fcnaamika soodustab, aga ka piirab koost\u00f6\u00f6d, eriti maailma l\u00f5unapoolsete riikide seas, mis ei ole kaugeltki \u00fchtsed. Nende erinevused majanduslikus v\u00f5imekuses, poliitilistes prioriteetides ja haavatavuses kliimamuutuste suhtes raskendavad \u00fchtse seisukoha kujundamist \u00fcleilmsetes keskkonnak\u00fcsimustes,\u201c selgitas S\u00fcld.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seep\u00e4rast ongi kesksetena esile kerkinud suurriigid India ja Hiina, kelle tegevus ei m\u00f5juta mitte ainult piirkondlikku koost\u00f6\u00f6d, vaid ka \u00fcleilmseid kliimal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. L\u00f5unapoolsete riikide hulka loetakse hinnanguliselt 130\u2013150 riiki 195-st, seega esindavad India ja Hiina justkui suure osa maailma arvamust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Raamatu on koostanud Tartu \u00dclikooli Aasia keskuse juhataja Elo S\u00fcld ja teadur<strong> <\/strong>Agnieszka Nitza-Makowska ning Singapuri Riikliku \u00dclikooli teadur Amit Ranjan. Koost\u00f6\u00f6 Singapuri \u00fclikooliga j\u00e4tkub \u00fchiste uurimisprojektide, teadlasvahetuse ning Aasiat puudutavate teadmiste s\u00fcvendamise kaudu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juunis ilmub Routledge\u2019i kirjastuses Tartu \u00dclikooli ja Singapuri Riikliku \u00dclikooli teadlaste koost\u00f6\u00f6s valminud raamat \u201eIndia, China and Climate Change Governance\u201c. Teoses anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma l\u00f5unapoolsete (nn &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11105,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,19],"tags":[],"class_list":["post-11012","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11012"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11012\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11130,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11012\/revisions\/11130"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}