{"id":10992,"date":"2026-06-12T01:05:00","date_gmt":"2026-06-11T22:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10992"},"modified":"2026-06-10T22:55:17","modified_gmt":"2026-06-10T19:55:17","slug":"sood-rannad-ja-uitavad-motted-modernism-eesti-iiri-ja-ameerika-kirjanduses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/sood-rannad-ja-uitavad-motted-modernism-eesti-iiri-ja-ameerika-kirjanduses\/","title":{"rendered":"Sood, rannad ja uitavad m\u00f5tted \u2013 modernism eesti, iiri ja Ameerika kirjanduses"},"content":{"rendered":"

Virginia Woolf uskus, et maailma suurimad imed ei peitu kaugetel mandritel, vaid meid vahetult \u00fcmbritsevas keskkonnas ja inimese enda m\u00f5tetes. Tema loomingus kuulusid kokku kaks s\u00f5na:<\/strong>wonder<\/strong><\/em> <\/strong>ja<\/strong>wander<\/strong><\/em>, eesti keeli <\/em><\/strong>imestamine<\/em> ja uitamine<\/em>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Eret Talviste teadusprojekt \u201eRahvusriigid, etnilisus ja kuuluvustunne: transnatsionaalse modernismi tekke uurimine Eesti ja Iiri kirjanduses\u201c p\u00e4lvis Eesti Teadusagentuurilt stardi\u00adgrandi aastateks 2026\u20132028.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Minu uus teadusprojekt liigub just nende kahe s\u00f5na j\u00e4lgedes. See teekond viib Eesti soodest Iirimaa rannikute ja Florida mudaste p\u00f5ldudeni, et uurida, kuidas modernistlik kirjandus kujutas kuuluvust ajal, mil maailm muutus j\u00e4rjest rahutumaks.<\/p>\n\n\n\n

Inglise keeles on wonder<\/em> ja wander<\/em> omavahel nii sisuliselt kui ka keeleliselt tihedasti p\u00f5imunud. Eesti keeles v\u00f5iks vastav s\u00f5napaar olla unistamine<\/em> ja uitamine<\/em>, ent imestamine<\/em> on unistamise <\/em>asemel sisuliselt siiski t\u00e4psem. Kuigi m\u00f5nes m\u00f5ttes sobivad kokku k\u00f5ik kolm: kes uitab, see sageli imestab, ja kes t\u00f5eliselt imestab, see kaldub ka m\u00f5ttes uitama ehk unistama.<\/p>\n\n\n\n

Need s\u00f5nad on mulle andnud Virginia Woolfi looming: romaanid, esseistika, kriitika ja p\u00e4evikusissekanded. N\u00e4iteks romaanis \u201eTuletorni juurde\u201c kordub s\u00f5na wonder<\/em> \u00fcle 50 korra. Woolfi tegelased imestavad ja uitavad seal nii poeetiliselt kui ka sisuliselt. Sellest, kas imestuse t\u00e4htsus ka eestikeelses t\u00f5lkes v\u00e4lja joonistub, loodan ma 2027. aastaks koos m\u00f5tteloo teaduri Juhan Hellermaga teadusartikli kirjutada.<\/p>\n\n\n\n

Kaks viisi maailma vaadata<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Woolfi silmis pole aga imestamine alati \u00fchesugune. Essees \u201eThe Elizabethan Lumber Room\u201c (\u201eElizabethi ajastu p\u00f6\u00f6ning\u201c) kirjeldab ta kaht maailma vaatamise viisi: ekshibitsionistlikku ja eetilist imestamist. Esimesel juhul pannakse p\u00fc\u00fcnele vaatamiseks n-\u00f6 veidrad asjad. Kujutagem ette muuseumi, kuhu on kuhjatud v\u00f5\u00f5ramaised esemed ja loomad; v\u00f5i loomaaeda, kus kaelkirjak, sebra ja j\u00f5ehobu on vaatamisv\u00e4\u00e4rsed lihtsalt sellep\u00e4rast, et nad on kellegi jaoks v\u00f5\u00f5rad.<\/p>\n\n\n\n

Ekshibitsionistlikku imestamist seostab Woolf kolonialismi algusega, mil eurooplased t\u00f5id meretagustelt maadelt kaasa oma silmade jaoks veidrad asjad, taimed, loomad ja inimesed, et need kodus v\u00e4ljan\u00e4itusele panna. See on imestamine, milles peitub hirm teistsuguse ees \u2013 soov tundmatu kinni p\u00fc\u00fcda, puuri v\u00f5i klaasi taha panna ja seda eemalt imestades vaadata.<\/p>\n\n\n\n

Selle k\u00f5rval arenes siiski ka teistsugune, sissevaatav imestamine, mille Woolf leidis mitmek\u00fclgse \u00f5petlase Sir Thomas Browne\u2019i kirjutistest. Need paigutuvad kusagile sisemise ja v\u00e4limise maailma puutejoonele. Browne ei otsi imesid ookeani tagant, vaid m\u00e4rkab neid rohus oma jalge all, lilledes, putukates ja omaenda sisemaailmas: \u201eMe kanname endas imesid, mida otsime v\u00e4ljaspool endid; kogu Aafrika ja selle imed on meis endis.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

L\u00e4hedal olevale keskendudes ilmneb, et selleski on omad kaugused ja m\u00f5istatused.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

See on eetiline, vaikne ja t\u00e4helepanelik imestamine. Browne ei torma maailma vallutama, ta ei pea imestamiseks vaatama v\u00f5\u00f5raste p\u00f5lisrahvaste r\u00f5ivaid v\u00f5i maske, j\u00f5ehobusid v\u00f5i krokodille ega looma lugusid mitme peaga koletistest, kes elavad kaugetes paikades. Browne \u2013 ja tema kaudu ka Woolf \u2013 keskendub sellele, mis on l\u00e4hedal. L\u00e4hedal olevale keskendudes ilmneb, et selleski on omad kaugused ja m\u00f5istatused.<\/p>\n\n\n\n

Seadsin oma projekti keskmesse Woolfi m\u00f5tted imestamisest ja uitamisest, sest need lubavad mul endalgi imestada ja uidata, et m\u00f5testada seda, kuidas modernistlik kirjandus eri paikades imestas ja uitas, millest m\u00f5tles ja kuhu r\u00e4ndas. Samuti aitavad need s\u00f5nad m\u00f5testada seda, kuidas me praegusel ajal, kui k\u00f5ik imestamised on justkui imestatud ja uitamised uidatud, modernistlikku kirjandust loeme.<\/p>\n\n\n\n

Woolfi m\u00f5tete abil saan ma uurida eesti, iiri ja USA l\u00f5unaosariikide kirjandust v\u00e4rske pilguga erinevatest geograafilistest positsioonidest, t\u00f5lkides vastastikku eri keeli ja perspektiive. T\u00f6\u00f6tan projektis koos iiri kirjanduse uurija Tara Giddensi ja eesti kirjanduse asjatundja Merlin Kirikaliga. Minu roll on hoida imestamisele ja uitamisele toetuvat v\u00f5rdlust koos, m\u00f5eldes sellest, kuidas praegused dekoloniaalsed, feministlikud ja posthumanistlikud teooriad aitavad (ilu)kirjanduslikke imestamisi ja uitamisi m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n

Virginia Woolfi t\u00f6\u00f6 on siin omamoodi alguspunkt. Koos abikaasa Leonard Woolfiga asutatud kirjastuses The Hogarth Press avaldasid nad palju v\u00e4liskirjandust, et pakkuda inglise lugejale midagi kaugemat. J\u00e4rgides Woolfi ja The Hogarth Pressi avarat vaadet, keskendun kolmele kirjanikule, kes k\u00f5ik r\u00e4ndasid ja liikusid oma elus erinevatel, muu hulgas v\u00e4givaldsetel p\u00f5hjustel. Niisamuti r\u00e4ndavad nende loodud tegelased \u2013 kui mitte alati f\u00fc\u00fcsiliselt, siis v\u00e4hemalt oma m\u00f5tetes.<\/p>\n\n\n\n

Kolm kirjanikku, kolm r\u00e4nnakut<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Autorid on valitud sihilikult erinevad. Rahvusvaheliselt v\u00e4hetuntud Leida Kibuvits kirjutas eesti keeles ja tema tegelased p\u00e4rinevad enamasti t\u00f6\u00f6lisklassist. Tema romaanis \u201eRahus\u00f5it\u201c, mis mind enim paelub, on peategelane lisaks v\u00e4hemusrahvuse esindaja \u00e4sja iseseisvunud Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Elizabeth Bowenit, j\u00f5ukat angloiiri p\u00e4ritolu kirjanikku, v\u00f5ib pidada eelisseisus kosmopoliidiks, kes sai reisida Iirimaa, \u00dchendkuningriigi ja Mandri-Euroopa vahel. Samu privileege naudib enamik tema tegelastest.<\/p>\n\n\n\n

Zora Neale Hurston oli mitmes m\u00f5ttes v\u00e4hemuste esindaja: mustanahaline naissoost kirjanik r\u00e4ngalt rassistlikus USA l\u00f5unaosas. Vaatamata takistustele kaitses ta \u00fche esimese mustanahalise naisena Columbia \u00dclikoolis kraadi antropoloogia alal, uuris L\u00f5una-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna mustanahaliste kogukondi ning k\u00e4is tihti ja pikalt v\u00e4lit\u00f6\u00f6del. R\u00e4nnuelu j\u00e4ljed on selgelt p\u00f5imunud tema ilukirjanduslikku loomingusse.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik kolm romaani, mida ma v\u00f5rdlen \u2013 Kibuvitsa \u201eRahus\u00f5it\u201c, Boweni \u201eThe House in Paris\u201c (\u201eMaja Pariisis\u201c) ja Hurstoni \u201eTheir Eyes Were Watching God\u201c (\u201eNende silmad j\u00e4lgisid Jumalat\u201c) \u2013 ilmusid 1930. aastatel, k\u00fcmnendil, mil maailmas levisid autoritaarsus ja fa\u0161ism. Eesti ja Iirimaa olid sel ajal noored rahvusriigid suurte impeeriumide k\u00f5rval, USA-s rusus mustanahaliste kogukonda j\u00e4tkuvalt orjuse p\u00e4rand.<\/p>\n\n\n\n

\n

Mida t\u00e4hendab kuuluda kuhugi ajal, mil piirid muutuvad ja inimesed tunnevad end \u00fcha ebakindlamalt?<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Neis teostes on vastamisi kohalik ja \u00fcleilmne v\u00f5i natsionalism ja modernism, kuid autorid n\u00e4itavad, et need ei ole vastandid, vaid piiripealsed ja muutuvad m\u00f5isted. Inglise v\u00f5imu l\u00f5pp Iirimaal t\u00f5i kaasa angloiirlaste kodutuse, silmapiiri tumendas l\u00e4henev teine maailmas\u00f5da. Eestis p\u00fc\u00fcti \u00fcles ehitada uut rahvusriiki. Florida osariigis l\u00f5id mustanahalised endale l\u00e4bi raskuste oma linna.<\/p>\n\n\n\n

Romaanides otsitakse uut keelt, mis suudaks neid muutusi v\u00e4ljendada. Mida t\u00e4hendab kuuluda kuhugi ajal, mil piirid muutuvad ja inimesed tunnevad end \u00fcha ebakindlamalt?<\/p>\n\n\n\n

Kibuvitsa \u201eRahus\u00f5idu\u201c peategelane Eege elab soisel maal ja otsib oma kohta \u00e4sja iseseisvunud Eestis. Boweni Karen liigub Pariisi, Londoni, Kenti ja Iirimaa vahet ning tunneb sageli end juurtetu ja kodutuna. Hurstoni Janie j\u00e4lgib Evergladesi soistel p\u00f5ldudel mesilasi, kirsi\u00f5isi ja looklevaid teid, et leida \u00f5nn koos armastatud mehega.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik kolm romaani kujutavad oma eriomasel moel noorte naiste perspektiivist uue rahvusriigi tekkimist, angloiirlaste langust v\u00f5i mustanahaliste linna ehitamist piirkondades, kus piirid ja identiteedid muutuvad, nagu soodes ja rannikualadel.<\/p>\n\n\n\n

Autorid lubavad oma noortel peategelastel \u201esind imestama panna\u201c, \u201ekevadega \u00fcle maailma hullama minna\u201c, istuda murule, \u201ek\u00e4ed ja s\u00fcli vabad\u201c, sest \u201enii on parem ja kergem m\u00f5elda\u201c, ja tunda \u201esoovimatust [\u2014] kohale j\u00f5uda\u201c. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et neid m\u00f5tteid lubati naistegelastele ajal, mil identiteet ja rahvus suruti 1930. aastate t\u00f5usva fa\u0161ismi tingimustes rangetesse piiridesse; mil inimesi sunniti v\u00e4givaldselt \u00fcmber asuma.<\/p>\n\n\n\n

Keha, maastik ja kuuluvus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1930-ndate kogemus on nendesse romaanidesse kirjutatud stiilis, mis annab lugejale edasi karakterite kehalisi kogemusi. Boweni teose tegelased suruvad k\u00e4ed v\u00e4rskesse kevadisse murusse, j\u00e4ttes seej\u00e4rel \u00fcles kerkivad rohulibled lugejat kummitama. Kibuvitsa Eege vajutab oma tedret\u00e4pilise l\u00f5ua raudtee\u00e4\u00e4resesse soisesse maasse. Hurstoni Janie v\u00e4sinud jalad k\u00f5nnivad kruusateedel ja k\u00e4ivad l\u00e4bi mudast.<\/p>\n\n\n\n

Nende autorite keeleline v\u00e4ljendus kinnitab, kuidas keel suudab kehalisi aistinguid paberile talletada. Lugeja n\u00e4eb k\u00fcll ainult tr\u00fckitud t\u00e4hti ja tunneb paberit, kuid s\u00f5nad s\u00fc\u00fcbivad s\u00fcgavale kehasse. Ta saab ette kujutada, mis tunne on vajutada k\u00e4si kevadisele murule, eriti kui seal l\u00e4hedal on teine k\u00e4si, mida tahaks katsuda; mis tunne on astuda paljajalu suvistel teedel v\u00f5i lebada rannas, l\u00f5ug ja keha liiva surutud, pilk silmapiirile suunatud.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui eesti kirjandus j\u00e4\u00e4b ainult iseenda juurde, l\u00f5ikab see end muust maailmast \u00e4ra. Eri kultuuride ja poliitiliste kontekstide v\u00f5rdlus aitab n\u00e4ha nii oma kirjandust kui ka maailma laiemalt.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva kirjandusteadlane saab sellistesse tunnetest ja aistingutest laetud hetkedesse pakitud ideid lahti pakkida nagu reisikohvrit. Mina kasutan selleks m\u00e4rks\u00f5nu hargmaisus<\/em>, kobarm\u00f5tlemine<\/em>, \u00fclekandmine<\/em> ja kaasaskantav modernsus<\/em>. K\u00fcsin teistele teoreetikutele toetudes, mida saab Kibuvitsa modernismist kaasa v\u00f5tta angloameerika konteksti ja mida sealt omakorda eesti kirjandusv\u00e4ljale. Millised m\u00f5ttekobarad sedasi tekivad?<\/p>\n\n\n\n

Selline v\u00f5rdlemine, isegi meelevaldne, aitab rikastada meie arusaama nii enda rahvuskirjandusest kui ka teiste rahvaste, maade ja kogukondade omast. Eriti t\u00e4htis on see v\u00e4ikeriikide ja -rahvaste jaoks. Kui eesti kirjandus j\u00e4\u00e4b ainult iseenda juurde, l\u00f5ikab see end muust maailmast \u00e4ra. Eri kultuuride ja poliitiliste kontekstide v\u00f5rdlus aitab n\u00e4ha nii oma kirjandust kui ka maailma laiemalt.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige t\u00e4htsam k\u00fcsimus, mille need romaanid esitavad, on ajakohane ka praegu: mida t\u00e4hendab kuuluvustunne? Kellel ja miks on \u00f5igus kuuluda teatud kogukonda, rahvusesse, paika? Minu h\u00fcpotees on, et nii Kibuvits, Bowen kui ka Hurston kirjeldavad kuuluvust kui midagi, mis k\u00e4ib kokku \u00f6koloogia, mitte ideoloogiaga. Nende tegelased kuuluvad pigem maastikku: rannale, sohu, murule, tolmustele teedele ja mudasse.<\/p>\n\n\n\n

Sellest hargneb, mitte ainult \u00fcle ja l\u00e4bi maade, vaid olulisel m\u00e4\u00e4ral ka \u00fcle ja l\u00e4bi vee, riikide\u00fclene, \u00f6koloogiatevaheline kirjandus, mis korraga uitab ja imestab. Ning v\u00f5ib-olla \u00f5petab see meid ka praegu maailma veidi aeglasemalt ja t\u00e4helepanelikumalt vaatama.<\/p>\n\n\n\n

Artikkel p\u00f5hineb 14. m\u00e4rtsil eesti raamatu aasta l\u00f5pukonverentsil peetud ettekandel.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Virginia Woolf uskus, et maailma suurimad imed ei peitu kaugetel mandritel, vaid meid vahetult \u00fcmbritsevas keskkonnas ja inimese enda m\u00f5tetes. Tema loomingus kuulusid kokku kaks s\u00f5na:wonder jawander, eesti keeli imestamine ja uitamine. Minu uus teadusprojekt liigub just nende kahe s\u00f5na …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11161,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-10992","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10992","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10992"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10992\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11163,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10992\/revisions\/11163"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11161"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10992"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10992"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10992"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}