{"id":10990,"date":"2026-06-12T01:13:00","date_gmt":"2026-06-11T22:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10990"},"modified":"2026-06-12T02:29:50","modified_gmt":"2026-06-11T23:29:50","slug":"sajand-hariduse-vaimu-ja-uhiskondliku-vastutuse-teenistuses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/sajand-hariduse-vaimu-ja-uhiskondliku-vastutuse-teenistuses\/","title":{"rendered":"Sajand hariduse, vaimu ja \u00fchiskondliku vastutuse teenistuses"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Rahututel aegadel on tarvis j\u00e4rjekindlust, tasakaalukust ja alalhoidlikkust \u2013 omadusi, mida kannavad teaduses just naised, t\u00f5des t\u00e4navu 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Eesti Akadeemiliste Naiste \u00dchingu (EAN\u00dc) auliige, Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor Ene Ergma.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konfliktidest tiines, muutuvate j\u00f5uvahekordadega, \u00e4revas ning ebakindlas maailmas kannavad Ene Ergma s\u00f5nul just naised edasi rahulikku j\u00e4rjepidevust ja aitavad tasakaalu luua. \u201eVarem \u00f6eldi, et pere k\u00f5rvalt ei tee naine nagunii t\u00e4is\u00adkoormusega t\u00f6\u00f6d. N\u00fc\u00fcd on see suhtu\u00admine v\u00e4henenud ja olukord m\u00e4rkimis\u00adv\u00e4\u00e4rselt paranenud,\u201c lausus 15. mail EAN\u00dc juubeli\u00adkonverentsi \u201eEesti akadeemiline naine l\u00e4bi sajandi\u201c v\u00e4isanud Ergma.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Tiit Land usub, et s\u00f5napaar <em>aka\u00addeemi\u00adline naine<\/em> ei t\u00e4henda \u00fcksnes ametit v\u00f5i teaduskraadi, vaid ka hoiakut. \u201eMe r\u00e4\u00e4gime viisist, kuidas ini\u00admene maailma vaatab, kuidas ta m\u00f5tleb, t\u00e4hendust ja t\u00f5de otsib. See ei alga \u00fclikooli uksest ega l\u00f5pe diplo\u00admiga. See on isiksuse sisemine suundumus, mis kajab vastu igas eluvaldkonnas,\u201c \u00fctles Land.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seda sisemist hoiakut kannab Landi hinnangul hulk kasulikke omadusi: uudishimu, kriitiline m\u00f5tlemine, siiras argumenteerimis\u00adoskus, avatus uutele ideedele, t\u00e4pne v\u00e4ljendusoskus, keskendumisv\u00f5ime ning detailide m\u00e4rkamise oskus, ajajuhtimine ja enesedistsipliin. Just neid omadusi vajab maailm Landi arvates praegu \u00fcha enam.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kujunemine toetajatest otsustajateks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitmed konverentsi esinejad m\u00e4rkisid, et kuigi naiste osakaal k\u00f5rgharidus- ja teaduss\u00fcsteemis on kasvanud, ei kajastu see alati otsustustasandil. Tartu \u00dclikooli teadus\u00adprorektori Mari Moora s\u00f5nul on naised akadeemilises s\u00fcsteemis sageli toetavas rollis, kuid see ei peaks niimoodi olema. \u201eOleme rohkem tugistruktuur, aga katsugem olla rohkem otsustajad,\u201c kutsus ta \u00fcles.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjandus\u00adkeskuse direktor Maarja Vaino t\u00f5des, et naised ei kipu oma saavu\u00adtusi avalikult esile t\u00f5stma ja sageli lausa v\u00e4ldivad t\u00e4helepanu. \u201eNaised teevad palju, aga ei taha sellest v\u00e4ga r\u00e4\u00e4kida ega \u00f6elda: mina arvan nii. Tean naisi, kes ei taha rambi\u00advalgusse astuda, sest pelgavad, et hakatakse arvustama nende v\u00e4ljan\u00e4gemist,\u201c \u00fctles ta. Vaino hinnangul ei tulene see argusest, vaid suuremast tundlikkusest kriitika suhtes.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eOleme rohkem tugistruktuur, aga katsugem olla rohkem otsustajad.\u201c \u2013 Mari Moora<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ene Ergma meenutas, et kui ta 1997. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti, oli ta seal aastaid ainus naine. \u201eKasvatasin endale ka juustest \u201esaba\u201c ning lubasin mees\u00adtele, et kui j\u00e4rgmine naisteadlane akadeemia liikmeks valitakse, v\u00f5ivad nad mul selle saba maha l\u00f5igata!\u201c Aega l\u00e4ks \u00fcle k\u00fcmne aasta \u2013 alles 2010. aastal valiti j\u00e4rgmine naisakadeemik, Banachi ruumide koolkonna rajaja Eestis Eve Oja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">EAN\u00dc juures peabki Ergma k\u00f5ige t\u00e4htsamaks seda, et see on \u00fchendav l\u00fcli, t\u00e4nu millele saavad eri vald\u00adkondade naisteadlased omavahel kokku tulla ja asju arutada. \u201eTavaelus oleme \u00fcmbritsetud peamiselt enda ala inimestega. Vaevalt ma siin Tartus niisama m\u00f5ne hoopis teise eriala inimesega oleksin kokku saanud.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks peetakse EAN\u00dc tugevuseks v\u00f5imalust tuua kokku eri p\u00f5lvkon\u00addade esindajad. Tartu \u00dcli\u00adkooli genoomika instituudi ettev\u00f5tlus\u00adagendi Elina Aleksejeva-Zagura s\u00f5nul s\u00fcnnib just sellistes kohtumistes p\u00f5lvkondade\u00ad\u00fclene v\u00e4\u00e4rtusruum. \u201eVanema kolleegi k\u00e4est n\u00f5u k\u00fcsi\u00admine on suur v\u00f5imalus,\u201c lausus ta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Sajand akadeemilist j\u00e4rjepidevust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">EAN\u00dc lugu on lahutamatult seotud Eesti k\u00f5rghariduse, naisliikumise ja kodaniku\u00fchiskonna arenguga. \u00dching asutati Tartus 1926. aastal, ajal, mil noor Eesti riik alles kujunes, ning haridust peeti selle tuleviku keskseks m\u00e4\u00e4rajaks. Kuigi naiste p\u00e4\u00e4s \u00fcli\u00adkooli ei olnud selleks ajaks enam erandlik, tuli neil akadeemilises maailmas endiselt t\u00f5estada, et nad on v\u00f5imekad teadlased, \u00f5petajad ja \u00fchiskondlikud m\u00f5tlejad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">EAN\u00dc presidendi, teenuse\u00addisaini, elamusmajanduse ja turun\u00adduse valdkonna teadlase Anu Leppimani s\u00f5nul on \u00fchingu eesm\u00e4rgid j\u00e4\u00e4nud saja aasta jooksul suuresti samaks: toe\u00adtada naiste k\u00f5rgharidust, kaitsta akadeemilist vabadust ja kujundada kutse-eetikat. \u201eMeie ligi sajaliikme\u00adline kogukond jagab kirge teha teadust ning panustada \u00fchiskonda,\u201c lausus Leppiman.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti Maa\u00fclikooli rektor \u00dclle Jaakma s\u00f5nas, et akadeemiliste naiste roll ei piirdu teadusega kitsamas t\u00e4henduses. \u201eAkadeemiline m\u00f5te \u00fchildub elu terviklikkusega, kujundab meie kultuuriruumi ning kannab vastutust selle eest, milline on meie \u00fchine tulevik,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui sada aastat tagasi oli k\u00f5rg\u00adharitud naine pigem erand, siis n\u00fc\u00fcdseks valitseb \u00fchiskonnas uus suundumus, mis mitmele \u00fchingu auliik\u00admele muret teeb: meil on suur hulk k\u00f5rgharitud naisi, v\u00e4\u00e4rilisi partnereid on neile aga v\u00e4hev\u00f5itu. \u201eEesti naised on alati olnud haridus\u00adhimulised,\u201c s\u00f5nas Tartu \u00dcli\u00adkooli emeriit\u00adprofessor, EAN\u00dc auliige Ene-Margit Tiit. \u201ePeame suunama ka abikaasasid ja poegi haridust omandama, et tasakaalutust tasakaalus\u00adtada.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahututel aegadel on tarvis j\u00e4rjekindlust, tasakaalukust ja alalhoidlikkust \u2013 omadusi, mida kannavad teaduses just naised, t\u00f5des t\u00e4navu 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Eesti Akadeemiliste Naiste \u00dchingu (EAN\u00dc) auliige, Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor Ene Ergma. Konfliktidest tiines, muutuvate j\u00f5uvahekordadega, \u00e4revas ning ebakindlas maailmas kannavad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11072,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-10990","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10990"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10990\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10991,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10990\/revisions\/10991"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11072"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}