{"id":10986,"date":"2026-06-12T01:12:00","date_gmt":"2026-06-11T22:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10986"},"modified":"2026-06-10T22:08:49","modified_gmt":"2026-06-10T19:08:49","slug":"maili-vilson-maailma-valispoliitika-vorrand-sisaldab-mitut-tundmatut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/maili-vilson-maailma-valispoliitika-vorrand-sisaldab-mitut-tundmatut\/","title":{"rendered":"Maili Vilson: maailma v\u00e4lispoliitika v\u00f5rrand sisaldab mitut tundmatut"},"content":{"rendered":"

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Maili Vilson, kes on p\u00f5hjalikult uurinud Euroopa Liidu idapartnerlust, leiab, et l\u00e4\u00e4neriigid on euroliidu laienemisest \u00f5ppinud, miks on oluline arvestada liikmes- ja kandidaatriikide erip\u00e4rasid. Kuna ka liitlassuhted Ameerika \u00dchendriikidega on muutuste tuules, tuleb \u00fchenduses seda enam leida sisemist j\u00f5udu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Maili Vilson on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja selle eelk\u00e4ijatega seotud olnud alates 2008. aastast, mil ta alustas toonases Euroopa kolled\u017eis Euroopa Liidu \u2013 Venemaa uuringute magistri\u00f5pet. Seda \u00f5ppekava praegu enam ei ole, nagu pole sisuliselt enam ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
\u201eMinu jaoks on j\u00e4tku\u00advalt huvitav, et teadus on re\u017eiimid justkui p\u00f5hjalikult l\u00e4bi uurinud, aga ikkagi tuleb ette ootamatusi,\u201c \u00fctleb Maili Vilson. Foto: Aldo Luud<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast magistrit\u00f6\u00f6 kaitsmist l\u00e4ks Vilson doktorantuuri politoloogia alal. See oli toonases riigiteaduste instituudis, mis hiljem \u00fchines Euroopa kolled\u017eiga, moodustades 2016. aastal Johan Skytte poliitikauuringute instituudi.<\/p>\n\n\n\n

Vilson on t\u00f6\u00f6tanud instituudis mitmel ametipostil. Enne kui ta t\u00e4navu aprillis instituudi juhataja kohuset\u00e4itjaks asus, t\u00f6\u00f6tas ta neli aastat asejuhatajana \u00f5ppe alal. Lisaks on ta rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute programmijuht. \u201eOlin t\u00e4nu varasemale t\u00f6\u00f6le instituudi toimimisega juba kursis \u2013 ilmselt see oligi p\u00f5hjus, miks minust sai juhataja kohuset\u00e4itja, kui senine juht Kristiina T\u00f5nnisson l\u00e4ks Eesti Teaduagentuuri,\u201c arvab Vilson ise.<\/p>\n\n\n\n

Juhataja kohuset\u00e4itjaks asudes \u00fctlesite, et peate tagama instituudi t\u00f6\u00f6 kuni uue juhataja ametisse asumiseni aasta p\u00e4rast. Osa teie kolleege n\u00e4ebki teid uue juhatajana.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mina n\u00e4en ennast \u00fcleminekujuhina: minu t\u00f6\u00f6 on tagada, et j\u00e4rgmisel aastal oleks j\u00e4rgmine inimene valmis v\u00f5tma selle vastutuse enda \u00f5lule.<\/p>\n\n\n\n

Instituudi juhi ametin\u00f5ue on doktorikraad, mida mul ei ole praegu v\u00f5imalik suure t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu kaitsta. Instituudis t\u00f6\u00f6tab h\u00e4id inimesi, kes kvalifitseeruvad h\u00e4sti sellele ametikohale. Juhtimine on suur t\u00f6\u00f6 ning n\u00f5uab juhi enda \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 osakaalu v\u00e4hendamist. Head kandidaadid vajavad rohkem aega, et oma t\u00f6\u00f6d \u00fcmber korraldada. Enda doktorit\u00f6\u00f6le keskendun tulevikus.<\/p>\n\n\n\n

Millest teie doktorit\u00f6\u00f6 valmis saades r\u00e4\u00e4gib?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keskendun sellele, kuidas 2004. aastal Euroopa Liiduga (edaspidi EL \u2013 toim<\/em>.) liitunud riikide, eelk\u00f5ige Balti riikide v\u00e4lispoliitika on aja jooksul pidanud EL-i poliitikaga kohanema, aga ka vastupidi \u2013 kuidas Balti riigid on EL-i poliitikat m\u00f5jutanud.<\/p>\n\n\n\n

2004. aastal toimus suurim EL-i laienemine \u2013 liitus k\u00fcmme uut riiki. P\u00f5nev on k\u00fcsimus, kuidas \u00fchendus uute liikmesriikide tulles muutus. Kui t\u00e4histati 20 aasta m\u00f6\u00f6dumist tollest laienemisest, siis \u00fcks j\u00e4reldustest teaduskirjanduses oligi, et EL-i v\u00e4lispoliitika on l\u00e4inud rohkem Kesk- ja Ida-Euroopa n\u00e4gu.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui varem oli Ukraina lihtsalt \u00fcks idapartnerluse sihtriike, siis n\u00fc\u00fcdseks on ta kogu Euroopa v\u00e4lispoliitika keskmes.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Kui oma t\u00f6\u00f6 kirjutamisega alustasin, oli araabia kevad (rahutuste laine L\u00e4his-Idas ja P\u00f5hja-Aafrikas aastatel 2010\u20132012 \u2013 toim<\/em>.) ja P\u00f5hja-Aafrikas v\u00f5is oodata poliitilist murrangut. Kuna araabia kevadest l\u00f5puks suurt midagi ei tulnud, p\u00f6\u00f6rdus akadeemiliste ringkondade huvi rohkem idapartnerluse poole.<\/p>\n\n\n\n

Kui Venemaa 2014. aastal Krimmi okupeeris, saabus EL-i jaoks t\u00e4iesti uus olukord. Kui varem oli Ukraina lihtsalt \u00fcks idapartnerluse sihtriike, siis n\u00fc\u00fcdseks on ta kogu Euroopa v\u00e4lispoliitika keskmes.<\/p>\n\n\n\n

Kas tegelete j\u00e4tkuvalt ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ikka. Aegade jooksul olen \u00f5petanud mitmeid kursusi \u2013 n\u00e4iteks EL-i, aga ka politoloogia ja rahvusvaheliste suhete teemal. Lisaks on mul tulnud administratiivselt juhtida mitmeid \u00f5ppearenduse ja Venemaa-alaste teadusuuringutega seotud projekte. \u00dcks selline oli n\u00e4iteks EL-i alase \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toetamine Moldovas \u2013 see k\u00e4tkes nii \u00f5ppej\u00f5udude koolitust kui ka veebikursuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n\n\n\n

Koordineerin ka Skytte instituudi alla kuuluvat Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute keskust CEURUS, mis koondab Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute eksperte. CEURUS-el on mitu aastat olnud V\u00e4lisministeeriumi sihttoetus ja me oleme osalenud Moldova ja Ukraina arengukoost\u00f6\u00f6 algatustes.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja EL-i aluste mikrokraadi\u00f5ppe veebikursuse, et toetada Ukraina riigiametnikke ja kodaniku\u00fchiskonna esindajaid baasteadmistega EL-i toimimisest. Ukraina on EL-i kandidaatriik ja seda ootavad ees pikad liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, mist\u00f5ttu seal vajatakse p\u00e4devaid inimesi, kes EL-i toimimist m\u00f5istavad.<\/p>\n\n\n\n

Teiega seotud artikleid otsides leiab esimesena k\u00e4sitlusi Valgevene revolutsioonist, Gruusia valimistest, Ukraina tulevikust jne. Kuiv\u00f5rd on teie uurimishuvi just endine idablokk?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dchelt poolt need ongi riigid, kes kuuluvad idapartnerluse programmi huviorbiiti, mist\u00f5ttu ma olen neid l\u00e4hemalt uurinud. Teisalt sattusin 2012. aastal professor Vello Pettai k\u00f5rval assisteerima kursust \u201eRe\u017eiimi siirded\u201c ja hiljem \u00f5petasin ise seda aastaid. See piirkond on j\u00e4\u00e4nud mulle s\u00fcdamel\u00e4hedaseks, sest \u00fcleminekuajast on siin veel palju uurida.<\/p>\n\n\n\n

\n

K\u00fcsimus, miks m\u00f5nes riigis demokraatia tekib ja j\u00e4\u00e4b ka kestma, aga teises mitte, on v\u00e4ga huvitav.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

P\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist oli tunda optimistlikku ootust, et k\u00f5ikidest (taas)iseseisvunud riikidest saavad liberaalsed demokraatlikud riigid, aga nii ei ole see l\u00e4inud. K\u00fcsimus, miks m\u00f5nes riigis demokraatia tekib ja j\u00e4\u00e4b ka kestma, aga teises mitte, on v\u00e4ga huvitav.<\/p>\n\n\n\n

Mitte ainult endises idablokis, vaid kogu maailmas toimub igal pool taolisi liikumisi: kuskil muutub valitsemine autoritaarsemaks, kuskil kukub midagi kokku. Nii on ka n\u00e4iteks Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas, mida olen p\u00f5gusalt j\u00e4lginud. Kes on poliitiline eliit? Miks ei suuda opositsioon haarata v\u00f5imu? Miks ei teki kodaniku\u00fchiskonda? Miks tekivad revolutsioonid? Minu jaoks on j\u00e4tkuvalt huvitav, et teadus on re\u017eiimid justkui p\u00f5hjalikult l\u00e4bi uurinud, aga ikkagi tuleb ette ootamatusi.<\/p>\n\n\n\n

On teil kunagise N\u00f5ukogude Liidu koosseisu kuulunud riikide seas m\u00f5ni lemmik?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oleks vale \u00f6elda, et ma olen \u00fchest riigist rohkem huvitatud kui teisest.<\/p>\n\n\n\n

Gruusia \u00fchiskonna ja valimistega oli mul hea v\u00f5imalus end rohkem kurssi viia, kui viibisin seal pikemalt doktori\u00f5pingute ajal 2016. aastal. Seet\u00f5ttu on minu sulest ilmunud ka artikleid Gruusia valimiste kohta. Grusiinidega olid meil \u00fcldse toona tihedad kontaktid, gruusia vahetus\u00fcli\u00f5pilasi oli minu \u00f5pingute ajal palju ning grusiinid ja eestlased olid poliitiliselt samal lainel. Gruusia praegune poliitiline eliit on l\u00e4inud hoopis teist teed ja ehkki suur osa rahvast ei toeta seda, on ka sidemed eestlastega kannatada saanud.<\/p>\n\n\n\n

Kui Eesti, L\u00e4ti ja Leedu l\u00e4ksid p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist kiiresti \u00fchte suunda, siis teised j\u00e4id majanduslikult rohkem Venemaa re\u017eiimi m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Majandus on kindlasti \u00fcks viis, kuidas kontrolli enda k\u00e4es hoida. Majanduslik s\u00f5ltuvus Venemaast oli ka Balti riikidel veel \u00fcsna pikalt, transiidist l\u00f5ikasime kasu isegi veel Ukraina s\u00f5ja algusaastatel.<\/p>\n\n\n\n

Mida vaesem on riik, seda lihtsam on teda majandusliku l\u00f5a otsas hoida. N\u00e4eme seda nii Moldovas kui ka Valgevenes. Hiina praktiseerib maailmas t\u00e4pselt sama v\u00f5tet mida Venemaa siinkandis.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Maili Vilson on Johan Skytte poliitika\u00aduuringute instituudiga seotud olnud alates 2008.\u00a0aastast. Foto: Aldo Luud<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Venemeelsus ja Euroopa Liidu vastased meeleolud Gruusias tulid meile k\u00f5igile ilmselt \u00fcllatusena.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

On h\u00e4mmastav, kui kiiresti ja kui julmalt poliitilist suunda muudeti, kuidas \u00fclest\u00f5use on t\u00e4navatel maha surutud ja inimeste tahet eiratud. Samal ajal on Gruusia kodanikud v\u00e4ga Euroopa-meelsed. Veelgi hullemat palet on n\u00e4idanud Valgevene re\u017eiim.<\/p>\n\n\n\n

Valgevene oli vahepeal \u00fcsna euroopalik: inimesed said elada vabalt, tegeleda ettev\u00f5tlusega. Aga kehtis justkui vaikiv kokkulepe, et seda laeva ei tohi poliitiliselt k\u00f5igutada. Hetkel, mil re\u017eiim tunnetas poliitilist ohtu, suruti vabaduse ilmingud maha.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4givald on vist re\u017eiimide esmane enesekaitse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui neil on j\u00f5udu, siis jah. Teine variant on anda j\u00e4rele. K\u00fcsimus on, mil m\u00e4\u00e4ral saab anda j\u00e4rele, et re\u017eiim s\u00e4ilitaks siiski poliitilise kontrolli. V\u00f5tkem n\u00e4iteks seesama araabia kevad, kus mingites riikides anti korraks rohkem vabadusi ja opositsioon osales valimistel \u2013 kuni k\u00f5ik j\u00e4lle kinni keerati.<\/p>\n\n\n\n

Poliitilisi avanemisi ja sulgemisi n\u00e4eme pidevalt. N\u00e4eme nii v\u00e4givaldseid revolutsioone kui ka rahumeelseid muutusi. Eestil \u00f5nnestus taastada iseseisvus inimohvriteta.<\/p>\n\n\n\n

Revolutsiooni j\u00e4rel on olukord tavaliselt v\u00e4ga segane, k\u00f5ik tahavad v\u00f5imu. Suur on oht, et koost\u00f6\u00f6 asemel minnakse j\u00e4lle konflikti.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju tuleks j\u00e4lgida neid idabloki riike, keda igap\u00e4evastes uudistes tihti ei mainita?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arvan, et Moldova on see riik, mis dramaatiliselt \u00f6eldes asub noatera peal. \u00dchiskond on seal t\u00e4ielikult l\u00f5henenud venemeelsete ja Euroopa-meelsete vahel. L\u00e4\u00e4nemeelsed p\u00e4\u00e4sesid napilt v\u00f5imule ainult seel\u00e4bi, et nii paljud moldovlased t\u00f6\u00f6tavad mujal Euroopas ning nende h\u00e4\u00e4led said valimistel \u00fclekaalu.<\/p>\n\n\n\n

\n

Moldovas on inimesed oodanud 30 aastat eluj\u00e4rje paranemist. Kuna seda ei ole tulnud, siis on kadunud ka usk muutustesse.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Meelsus s\u00f5ltub kindlasti sotsiaal-majanduslikust toimetulekust. Moldovas on paljudel raske. M\u00e4letame, kuidas Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rel 1990. aastatel k\u00f5ik kiiresti vaesusid. Seej\u00e4rel hakkas eluj\u00e4rg tasapisi paranema. Moldovas on inimesed oodanud viimased 30 aastat eluj\u00e4rje paranemist. Kuna seda ei ole tulnud, siis on kadunud ka usk muutustesse.<\/p>\n\n\n\n

Millist arengut on oodata L\u00e4his-Idas? Kuiv\u00f5rd m\u00f5jutab seal toimuv Eestit?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

L\u00e4his-Ida s\u00fcndmuste k\u00e4iku ei ole v\u00f5imalik ennustada. Kui vaatame seda Eesti vaatenurgast, siis k\u00fcsimus on laiemas m\u00f5istes liitlassuhetes USA-ga. Mis saab transatlantilistest suhetest p\u00e4rast Donald Trumpi? Ilmselt ei j\u00e4tku k\u00f5ik sealt, kus enne Trumpi pooleli j\u00e4i. See on keeruline aeg ka EL-ile, kes on harjunud alates teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust toetuma USA-le.<\/p>\n\n\n\n

Samuti on v\u00e4ga suure m\u00f5juga Hiina tegevus maailma eri piirkondades: Aafrikas, Kesk-Aasias. Hiina tegutseb avalikkuse ees vaikselt ja m\u00e4rkamatult, kuid nad on juba suutnud v\u00e4lja kujundada mitme riigi majandusliku s\u00f5ltuvuse, ja sellest tuleneb poliitiline s\u00f5ltuvus. Me ei oska veel ette n\u00e4ha, mida Hiina poliitika v\u00f5ib meile tulevikus t\u00e4hendada.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches oma esimestest teadusartiklitest (\u201eThe Eastern Partnership: soft power strategy or policy failure?\u201c) anal\u00fc\u00fcsisite EL-i idapartnerluse programmi. Millised oleksid teie ettepanekud n\u00fc\u00fcd, et see programm oleks edukam ja toimiks kiiremini?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

EL-i idapartnerluse poliitika eesm\u00e4rk oli algul, et need riigid muutuksid Euroopa riikidele sarnasemaks ilma EL-iga liitumata. M\u00f5te oli leida \u00fchiseid huve ja liitlasi. N\u00fc\u00fcdseks on EL sellest eesm\u00e4rgist sellisel kujul loobunud. P\u00f5hiline kriitika idapoliitika kohta oli, et see ei arvesta sihtriikide erip\u00e4rade ja soovidega. N\u00fc\u00fcd on Euroopa sellest \u00f5ppinud. Teame h\u00e4sti, et teisi riike ei saa muuta \u00fcksnes v\u00e4ljastpoolt, vaid ka riigi sees peaks olema huvi Euroopa soovitud suunas liikuda.<\/p>\n\n\n\n

EL-i laienemispoliitika on ajalooliselt olnud v\u00e4ga edukas, kuid idapartnerluse riikidest ei oodatud tegelikult uusi liitujaid. Seoses Ukrainas toimuva s\u00f5jaga see vaade muutus. Varem L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid isegi ei kaalunud varianti, et Ukrainast v\u00f5iks saada euroliidu liige.<\/p>\n\n\n\n

Mis saab Ukrainast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui k\u00f5ik s\u00f5ltuks ainult ukrainlastest endist, siis mul ei oleks kahtlustki, et Ukrainast saaks edukas demokraatlik riik. Ukrainal on tohutu majanduslik potentsiaal. K\u00f5ik tegurid ei s\u00f5ltu aga temast endast. Kui palju teda toetatakse? Kui palju Ukraina riigi \u00fclesehitusele kusagil vastu seistakse? Kui kaua lastakse Venemaal niimoodi k\u00e4ituda? Need k\u00fcsimused on m\u00e4\u00e4ravad. Ukrainlastel endil on praegu selge, millises riigis nad tahavad elada: demokraatlikus ja vabas.<\/p>\n\n\n\n

Milline on Eesti roll Euroopa suhetes idablokiga? Kas me oleme t\u00f5lgid l\u00e4\u00e4ne ja ida vahel v\u00f5i meeldib meile seda endast lihtsalt m\u00f5elda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Olles t\u00f6\u00f6tanud nende teemadega ja teinud koost\u00f6\u00f6d \u00fclikoolidega nii l\u00e4\u00e4nes kui ka idas juba 15 aastat, puutudes kokku ka suursaadikute ja diplomaatidega, tekib m\u00f5nikord lootusetuse tunne, et selle aja jooksul ei ole l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondades mitte midagi muutunud.<\/p>\n\n\n\n

Meie poliitikud on teinud kindlasti t\u00e4namatut t\u00f6\u00f6d, et selgitada meie regiooni suhteid ja ajalugu. K\u00f5ik need loosungid, et \u201eteil oli Venemaa osas \u00f5igus\u201c, k\u00fcll k\u00f5lavad, aga kui suhelda L\u00e4\u00e4ne-Euroopas tavaliste inimeste v\u00f5i ka ekspertide v\u00f5i isegi poliitikutega, siis ma pole kindel, kui palju on Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikide seisukohad Venemaa teemal teineteisele l\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n

\n

Ilmselt v\u00f5tab l\u00e4\u00e4neriikides veel aastak\u00fcmneid aega, et vabaneda Venemaa-kesksest m\u00f5ttemallist.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

See on ka \u00fcks k\u00fcsimus, mida k\u00e4sitleme juunikuisel k\u00fcmnendal konverentsil \u201eGlobal flows and frictions in Eastern Europe and Eurasia\u201c (\u201e\u00dcleilmsed protsessid ja pinged Ida-Euroopas ja Euraasias\u201c). Akadeemilistes ringkondades nimetatakse seda dekoloniseerimise debatiks. Mida see t\u00e4hendab? Seda, kui palju me saame r\u00e4\u00e4kida Eestist, Moldovast v\u00f5i Kasahstanist ilma, et me r\u00e4\u00e4giksime Venemaast.<\/p>\n\n\n\n

Meie eesm\u00e4rk on, et iga taoline t\u00f5lgendus ei k\u00e4iks enam l\u00e4bi Venemaa prisma. Peame r\u00f5hutama, et k\u00f5ik j\u00f5uga Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris hoitud riigid on ka eraldiseisvana olulised. Ilmselt v\u00f5tab l\u00e4\u00e4neriikides veel aastak\u00fcmneid aega, et vabaneda Venemaa-kesksest m\u00f5ttemallist.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
\u201eIlmselt v\u00f5tab l\u00e4\u00e4neriikides veel aasta\u00adk\u00fcmneid aega, et vabaneda Venemaa-kesksest m\u00f5ttemallist,\u201c t\u00f5deb Maili Vilson. Foto: Aldo Luud<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Maili Vilson, kes on p\u00f5hjalikult uurinud Euroopa Liidu idapartnerlust, leiab, et l\u00e4\u00e4neriigid on euroliidu laienemisest \u00f5ppinud, miks on oluline arvestada liikmes- ja kandidaatriikide erip\u00e4rasid. Kuna ka liitlassuhted Ameerika \u00dchendriikidega on muutuste tuules, tuleb \u00fchenduses seda …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11065,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,16],"tags":[],"class_list":["post-10986","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-intervjuu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10986"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10986\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11148,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10986\/revisions\/11148"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11065"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}