{"id":10979,"date":"2026-06-12T01:09:00","date_gmt":"2026-06-11T22:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10979"},"modified":"2026-06-12T02:34:40","modified_gmt":"2026-06-11T23:34:40","slug":"kertu-liis-krigul-teaduses-on-pidevalt-raske-aga-ponev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kertu-liis-krigul-teaduses-on-pidevalt-raske-aga-ponev\/","title":{"rendered":"Kertu Liis Krigul: teaduses on pidevalt raske, aga p\u00f5nev"},"content":{"rendered":"

\u00dchel aastal oled eduka teadust\u00f6\u00f6 eest presidendi vastuv\u00f5tul, aga j\u00e4rgmisel pole kindel, kas meeskonnal selle j\u00e4tkamiseks raha on, kirjeldab mikrobioomi uurija, mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul meie teaduselu suurimat probleemi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli mikrobioomika professori Elin Oru juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille liige Krigul on, p\u00e4lvis mullu riigi teaduspreemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas soole mikrobioomi ja tervise seoste uurimise eest.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSellel aastal olime oma teadust\u00f6\u00f6 eest presidendi vastuv\u00f5tul, aga me ei tea, kas r\u00fchmal on j\u00e4rgmisel aastal t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks raha,\u201c \u00fctleb Krigul, kellele on teaduse populariseerimine s\u00fcdameasi. \u201eIga nelja-viie aasta tagant on ebakindlus, kas saad \u00fcldse j\u00e4tkata. See on jabur,\u201c kirjeldab ta olukorda. Sel suvel ja s\u00fcgisel peaksid tulema nende t\u00f6\u00f6r\u00fchma kahe rahastustaotluse vastused.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Kuusalu rahvariided kinkis Kertu Liis Krigulile doktorikraadi kaitsmise puhul ristiema kindralmajor Tiiu Kera. Esmakordselt kandis ta neid t\u00e4navu presidendi vastuv\u00f5tul. Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

K\u00fcllap sellep\u00e4rast ongi Eesti teadlased Euroopa teadusraha taotlejatena nii head \u2013 lihtsalt ei ole muud v\u00f5imalust ellu j\u00e4\u00e4da, muigab Krigul. \u201eRahastuse saab umbes k\u00fcmnendik taotlustest ja seep\u00e4rast pidevalt ainult taotled. Teadust niimoodi teha ei j\u00f5ua, fookus on t\u00e4iesti vales kohas,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta, kuid on sellegipoolest indu t\u00e4is, sest teadis juba viieaastaselt, et soovib end just teadusmaailmaga siduda.<\/p>\n\n\n\n

Teaduses k\u00fctkestab teda v\u00f5imalus ennast mitut moodi rakendada: uurida, kirjutada, olla \u00f5ppej\u00f5ud ja juhendaja. \u201eTeadlase elu on mitmek\u00fclgne, kunagi ei hakka igav. Pidevalt on raske, aga selles raskuses peitub p\u00f5nevus,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Hingega asja juures<\/strong><\/p>\n\n\n\n

On v\u00e4he inimesi, kelle energia, positiivsus ja tegutsemistahe oleks Kertu Liis Kriguli omaga v\u00f5rreldav. Ja see tegutsemine on tulemuslik. Lisaks mullusele riiklikule teadust\u00f6\u00f6 preemiale on ta saanud L\u2019Oreal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi \u201eNaised teaduses\u201c stipendiumi ja j\u00f5udnud Eesti Teaduste Akadeemia kolme minuti loengute konkursil viie parima hulka.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTunnustamine on tore, aga see pole omaette eesm\u00e4rk. Teen lihtsalt asju, mis mulle meeldivad, ning teen neid s\u00fcdamega,\u201c \u00fctleb Krigul, kelle entusiasm on kaugele n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n

Vahel n\u00f5uab oma s\u00fcdame kuulamine julgust, sest \u00fchiskonnal, vanematel v\u00f5i koolil on ootused, kuidas seda v\u00f5i teist peaks tegema, sh kuidas teaduses tegutseda v\u00f5i naisteadlasena k\u00e4ituda. \u201eMinu \u00fcmber on \u00f5nneks kogu aeg olnud toetavad inimesed, kes on v\u00f5imaldanud mul asju teha oma s\u00fcdame j\u00e4rgi. Isa iseloomustas mind kui patoloogiliselt positiivset inimest. Maailmas on niigi palju raskusi, tasub keskenduda v\u00e4ikestele helgetele asjadele!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kriguli silma paneb s\u00e4rama n\u00e4iteks teiste inimeste aitamine. Ei ole t\u00e4htis, kas tegu on v\u00e4ike v\u00f5i suur, aga kui kellelgi on sellest hea meel, on r\u00f5\u00f5m suur. Vahel piisab lihtsalt komplimendist kolleegile, kes tegi v\u00e4ga hea ettekande.<\/p>\n\n\n\n

\n

Meil on vaja erinevaid vaatenurki. Arutelu ja ka kriitika abil s\u00fcnnivad paremad lahendused. Kollektiivne aju t\u00f6\u00f6tab \u00fcksikust paremini.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eOlen suhtumisega be the change you want to see<\/em> (ingl \u2019kui soovid midagi muuta, alusta endast\u2019 \u2013 K. K.<\/em>). Kui m\u00e4rkan midagi, mis vajaks muutmist, siis ei taha ma olla Facebooki-kommentaator, vaid midagi lisaks ette v\u00f5tta. Kohvinurgas kurtmine on esimene samm, aga edasi tuleb tegutsema hakata.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Eelmise aasta l\u00f5pus valiti Krigul Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) liikmeks. ENTA juhatuse liikme Erik Abneri s\u00f5nul j\u00e4i ta silma agara ja motiveeritud kandidaadina, kelle tegevus vabatahtlikes organisatsioonides ja teaduse populariseerimisel n\u00e4itavad valmisolekut aidata kaasa Eesti teadusmaastiku arengule ja seista noorteadlaste huvide eest.<\/p>\n\n\n\n

Krigul n\u00e4eb ENTA-t v\u00f5imalusena asju vajalikus suunas t\u00fc\u00fcrida. \u201eSee ringkond \u2013 ENTA liikmed \u2013 on kindlasti v\u00f5imekas. Nad on teaduse superkangelased: lahedad inimesed, \u00f5ppej\u00f5ud, juhendajad, vabatahtlikud, viivad asju edasi. See on v\u00e4ga hea koht, kus koos midagi \u00e4ra teha,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Koost\u00f6\u00f6 on tema meelest t\u00e4htis, sest kollektiivne aju t\u00f6\u00f6tab \u00fcksikust paremini \u2013 see kehtib Kriguli s\u00f5nul nii teaduses kui ka \u00fchiskonnas \u00fcldiselt. \u201eMeil on vaja erinevaid vaatenurki. Arutelu ja ka kriitika abil s\u00fcnnivad paremad lahendused,\u201c on ta veendunud.<\/p>\n\n\n\n

Vanaisa m\u00f5ju<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tugeva sideme Tartuga, huvi \u00fcmbritseva maailma ja inimese toimimise vastu sai Krigul oma vanaisalt, traumatoloogia grand old man<\/em>\u2019ilt Jaan-Heljut Seederilt. Tunnustatud kirurg lapselapsele arstiametit ei soovitanud ja suunas hoopis teadusesse, sest just seal saab muutusi teha.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Kertu Liis vanaisa Jaan- Heljut Seederiga. Vanaisa tugi, julgustamine ning soovitused t\u00f5id Kriguli mikrobioomi uurima. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eOlen siin, kus ma olen, v\u00e4ga suuresti t\u00e4nu vanaisale, kes suunas mind olema alati julge ning katsetama,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. See tugi v\u00f5ttis \u00e4ra hirmu proovida ja kartuse, et midagi l\u00e4heb valesti. Kui omal ajal Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi 11. klassis tekkis t\u00fcdrukul tugev bioloogiahuvi, soovitas just vanaisa geneetikavaldkonda.<\/p>\n\n\n\n

Huvitav kokkusattumus on, et ka Kriguli vanaisa \u00fcritas 1970-ndatel arstiteaduskonnas alustada mikrobioomi-, lihtsamalt \u00f6eldes v\u00e4ljaheiteuuringuid. Paraku polnud meditsiini\u00f5ed agarad proove koguma ning ettev\u00f5tmine takerdus. \u201eJa n\u00fc\u00fcd, 40 aastat hiljem, on tema lapselaps osa Eestis \u00fched suurimad mikrobioomiuuringud p\u00fcsti pannud meeskonnast. Ma arvan, et ta oleks uhke,\u201c \u00fctleb Krigul meeleliigutusega.<\/p>\n\n\n\n

Bakalaureusekraadi sai ta Tartu \u00dclikoolis bioloogia erialal, magistri\u00f5pingud viisid aga P\u00f5hjamaale. \u201eTahtsin n\u00e4ha, kas k\u00f5ik on korras nagu Norras,\u201c naerab ta. \u00dchtegi tuttavat seal ees ei oodanud, aga kuna Kriguli l\u00f5put\u00f6\u00f6 oli naiste tervisest ning \u00fcks Norra teadlane uuris rasedate ja vasts\u00fcndinute mikrobioomi seotust allergiate ja astmaga, lootis Krigul kaks oma huviala \u00fchendada.<\/p>\n\n\n\n

Need plaanid lendasid aga vastu taevast, sest Norras ei olnud talle anda magistrit\u00f6\u00f6 ainepunktideks vajalikus mahus uurimist\u00f6\u00f6d. \u201eJa seal ma siis olin, v\u00f5\u00f5ras riigis oma unistusega, mida t\u00e4ita ei saanud. Sellises olukorras tuleb lihtsalt leida m\u00f5ni muu p\u00f5nev uks, mida avada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Krigul.<\/p>\n\n\n\n

Arktika kogemus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Norras elamine pakkus talle suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse veeta kolm kuud Arktikas. Maailma k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsemas \u00fclikooli kolled\u017eis, Svalbardi \u00dclikoolikeskuses \u00f5ppis ta poolteist kuud polaar\u00f6\u00f6s allveebioloogiat ning m\u00f5ni kuu hiljem, polaarp\u00e4eva ajal, s\u00fcvenes mikrobioloogia kursusel bakterite ellu.<\/p>\n\n\n\n

Kui \u00fcldiselt kangastub Arktikale m\u00f5eldes ilma erilise eluta t\u00fchermaa, siis Krigul teab, et mikroobide ja v\u00e4ikeste organismide tasemel seal elu keeb. \u201eV\u00e4ga huvitav oli uurida n\u00e4iteks m\u00f5nda liustiku biomassi: mullaj\u00e4\u00e4k v\u00f5i kivike on liustiku peal v\u00e4lja sulanud ja seal m\u00f6llavad mingid organismid \u2026 See oli m\u00f5tteviisi muutev kogemus, mis n\u00e4itas, et mikroobid on elu alus,\u201c kirjeldab ta.<\/p>\n\n\n\n

Arktika-aeg langes Kriguli enda jaoks keerulisse perioodi. Vanaisa suri neli p\u00e4eva p\u00e4rast polaar\u00f6\u00f6 kursuse l\u00f5ppu. Polaarp\u00e4eva kursuse ajal j\u00f5udis see traagiline s\u00fcndmus talle p\u00e4riselt kohale ja tegi olemise hapraks, nii et isegi maailma \u00fches erilisemas paigas viibimist oli raske nautida. \u00dcldse oli polaarp\u00e4ev keerulisem kui -\u00f6\u00f6. Pimedusega sai paremini hakkama, aga elu pideva tundega, et p\u00e4ike peaks kohe loojuma, aga seda siiski ei juhtu, oli palju keerulisem.<\/p>\n\n\n\n

\n

Teadus peaks olema asjade edasiviimine ning t\u00e4htis ei ole, kes seda konkreetselt teeb. Oluline on, et me kollektiivselt areneme.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Hariduslikus m\u00f5ttes oli Norra kogemus siiski \u00e4\u00e4retult p\u00f5nev ning pakkus muu hulgas v\u00f5imalust n\u00e4ha kohti, kuhu tavainimesena eales ei p\u00e4\u00e4se. \u201eTeadus avab v\u00e4ga huvitavaid uksi,\u201c \u00fctleb Krigul. \u201eT\u00f5en\u00e4oliselt ei ole sa p\u00e4ris normaalne inimene, kui tahad vabatahtlikult poolteist kuud pimedas v\u00f5i siis sama kaua j\u00e4rjest valges istuda. Ja kuna k\u00f5ik seal olid sellised veidrikud, siis saime omavahel h\u00e4sti l\u00e4bi,\u201c muheleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Norras pakuti Krigulile ka doktorantuurikohta, kuid ta otsustas Eesti kasuks. Selle juures m\u00e4ngis talle endalegi \u00fcllatuseks suurt rolli igatsus kodumaise toidu j\u00e4rele. Loomulikult oli oma osa ka huvil mikrobioomi vastu, millega seal polnud v\u00f5imalik s\u00fcvitsi tegeleda.<\/p>\n\n\n\n

Krigul kirjutas Elin Orule, et tahab doktorantuuris mikrobioomi uurida, ja m\u00f5neti isegi ootamatult sai n\u00f5usoleku. \u201eMikrobioomi valdkonnas on vaja tugevat statistilise anal\u00fc\u00fcsi oskust, aga mina olin selles m\u00f5ttes suvaline bioloog,\u201c \u00fctleb ta, lisades aga, et ta lihtsalt ei andnud alla.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Oma valdkonda kirjeldab Kertu Liis Krigul lihtsas keeles nii: \u201eUurin meie kehamikroobe ehk mikroskoopilisi organisme, kes ei ole meie enda keharakud, vaid teised elusolendid, ja seda, kuidas nad m\u00f5jutavad meie tervist.\u201c Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00f5hiline vastuv\u00f5tu p\u00f5hjus oli muidugi Kriguli kirg ja huvi seda teemat uurida ning selle nimel t\u00f6\u00f6d teha. \u201eEdasine on olnud lust ja lillepidu, kuigi oma hallide varjunditega,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. Oma s\u00f5nul on ta \u00f5nnega koos, sest teadlaselus on t\u00e4htis kokkuhoidev meeskond ning geenivaramu ja genoomika instituudi kollektiiv ongi igati toetav ja innustav.<\/p>\n\n\n\n

\u201eInimesed on siin soojad, iga\u00fcks oma krutskite ja \u00e4gedate hobidega. Isegi kui tuled hommikul halva tujuga t\u00f6\u00f6le, siis ei kesta see kaua. Kui veedad oma p\u00e4evast kaheksa, k\u00fcmme, kaksteist v\u00f5i neliteist tundi t\u00f6\u00f6l kellegagi koos, siis seda ei ole v\u00f5imalik teha, kui sa ei naudi keskkonda,\u201c kinnitab Krigul.<\/p>\n\n\n\n

Mustast august v\u00e4lja<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ta tunnistab, et oli p\u00e4rast doktorikraadi kaitsmist siiski pikalt madalseisus ning k\u00fcsis endalt, kas j\u00e4tkata teekonda teaduses v\u00f5i on aeg muutusteks. \u201eIgal elualal on omad plussid ja miinused, sa pead kaaluma, mis sulle sobib. M\u00f5tlesin, et doktorantuur on mu piir, et mul ei ole akadeemilist v\u00f5imekust kaugemale minna, et see valdkond on nii keeruline,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta avatult olukorrast, mida paljud doktorantuuri l\u00f5petanud kogevad.<\/p>\n\n\n\n

Teda aitaski l\u00f5puks teadmine, et teaduses ei tee midagi \u00fcksinda. \u201eAlati v\u00f5id leida endal puudusi: sa ei pruugi olla v\u00e4ga hea esineja, v\u00f5ib-olla sa ei ole v\u00e4ga hea kirjutaja v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsija,\u201c loetleb ta. Heas meeskonnas aga korvatakse need vajalikud oskused ja sa ei pea \u00fcksinda k\u00f5iges tugev olema.<\/p>\n\n\n\n

Krigul m\u00f6\u00f6nab, et see ei pruugi igal pool nii olla. Temagi on kuulnud t\u00f6\u00f6r\u00fchmadest, kus omavahel konkureeritakse ja \u00fcritatakse \u00fcksteisele kaikaid kodaratesse loopida. \u201eV\u00f5i antakse kahele doktorandile sama teema ning v\u00f5istlus k\u00e4ib selle peale, kumb esimesena artikli avaldab. Selline k\u00e4itumine ei vii teadust edasi. See annab \u00fcksnes egole v\u00f5imaluse \u00f5lale patsutada ning rahulolevalt m\u00f5miseda: olen n\u00e4htav, mina tegin seda. Teadus peaks olema asjade edasiviimine ning t\u00e4htis ei ole, kes seda konkreetselt teeb. Oluline on, et me kollektiivselt areneme.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

Teadlased on \u00f5nnelik kaos \u2013 k\u00f5igil on palju tegemisi k\u00e4sil ja k\u00f5ik on \u00fclekoormatud. Ja siis sa pead suunama nelja professorit, kellest \u00fchelgi aega pole, nii et vajalikud asjad saaksid tehtud!<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

M\u00f6\u00f6dunud talvel kirjutas Kertu Liis Krigul koos oma valdkonna tippudega Euroopa Liidu avaliku sektori koost\u00f6\u00f6 projekti, mille eesm\u00e4rk on aidata j\u00e4rele madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riike. Kriguli uurimisr\u00fchm hakkab mitmelt partner\u00fclikoolide t\u00f6\u00f6r\u00fchmalt \u00f5ppima meetodeid, mida saaks \u00fcle v\u00f5tta siinse teaduskvaliteedi parandamiseks. Projektikirjutamise protsessi juhtis Eesti esindajana Krigul.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelise projekti juhtimine oli talle t\u00e4iesti uus kogemus. Ta \u00fctleb teadlaste kohta \u201e\u00f5nnelik kaos\u201c \u2013 k\u00f5igil on palju tegemisi k\u00e4sil ja k\u00f5ik on \u00fclekoormatud. \u201eJa siis sa pead suunama nelja professorit, kellest \u00fchelgi aega pole, niimoodi, et vajalikud asjad saaksid tehtud!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Krigul k\u00fcsis hiljem neilt oma tegevuse kohta tagasisidet, et \u00f5ppida edaspidi paremini juhtima, ning hinnangud olid \u00fcllatavalt positiivsed: toonitati l\u00e4bim\u00f5eldust ja t\u00f5husust. \u201eKui mu iidolid \u00fctlevad mulle, et sain keerulise asjaga hakkama, siis tunnen, et v\u00f5ib-olla ma ikka polegi nii vales kohas,\u201c r\u00f5\u00f5mustab ta.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ikidele m\u00f5istetav<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Krigul on kindlalt seda meelt, et teadusest tuleb r\u00e4\u00e4kida arusaadavalt, ja ta p\u00fc\u00fcab seda ka ise alati teha. Oma valdkonda kirjeldab ta lihtsas keeles nii: \u201eUurin meie kehamikroobe ehk mikroskoopilisi organisme, kes ei ole meie enda keharakud, vaid teised elusolendid, ja seda, kuidas nad m\u00f5jutavad meie tervist.\u201c Mikrobioomi uurimisr\u00fchm kasutab k\u00fcll inimeste proove ja uurib DNA-d, kuid see ei ole mitte inimese, vaid just nende teiste mikroorganismide DNA. Fookuses on nii see, kuidas meie eluvalikud m\u00f5jutavad kehamikroobe, kui ka vastupidine: kuidas kehamikroobid l\u00f5puks meie tervist m\u00f5jutavad.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Teadlik tarbimine<\/h2>\n

\u00dckski inimene ei pea k\u00f5ike teadma, t\u00f5deb Kertu Liis Krigul, k\u00fcll aga v\u00f5iks tema meelest endale teadvustada, et mikrobioomi toetamiseks oleks hea mitmekesiselt toituda. Tasub r\u00f5hku panna taimse p\u00e4ritoluga toiduainetele, sh kindlasti ka hapendatud ja mikroobidega toite, et tagada mikroobidele rikkalik toidulaud.<\/p>\n

Kui asi on juba kehv, siis mikrobioomi taastamiseks v\u00f5luvitsa ei ole. Apteegid pakuvad mikroobide mitmekesisuse taastamiseks probiootikume, kuid Kriguli s\u00f5nul neist kahjuks suurt abi pole. \u201eOsaliselt v\u00f5ivad mikroobid sinu omadega kattuda, kuid need on vaid \u00fcksikud liigid. Kapslisse pannakse k\u00fcmmekond liiki mikroobe, kehas endas on keskmiselt 400 liiki.\u201c<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\u201eViimasel ajal \u2013 ning ilmselt ka tulevikus \u2013 on meie p\u00f5hit\u00e4helepanu ravimitel: kuidas kehamikroobid m\u00f5jutavad meie ravivastust ehk kuidas me ravimitele reageerime. Kas v\u00f5iksid tekkida k\u00f5rvaltoimed? Kas neil mikroobidel on oma osa ravimi toimes?\u201c Osal ravimitel on kehas toimimiseks mikroobe tarvis, ja paljud levinud ravimid \u2013 n\u00e4iteks rahustid, antidepressandid ja p\u00f5letikurohud \u2013 m\u00f5jutavad kehamikroobe.<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s pidi Krigul uurima j\u00e4mesoolev\u00e4hi ja mikroobide seoseid. Andmete ja proovide kogumine on v\u00f5tnud aga v\u00e4ga palju aega ja alles n\u00fc\u00fcd, kaks aastat p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 kaitsmist, saab ta neid l\u00f5puks anal\u00fc\u00fcsida. Aina rohkem leitakse t\u00f5endeid, et mikroobid v\u00f5ivad j\u00e4mesoolev\u00e4hi tekkes rolli m\u00e4ngida ning inimesel v\u00f5ib olla konkreetne j\u00e4mesoolev\u00e4his esinev mikroobikooslus.<\/p>\n\n\n\n

Praegu ongi tema uurimisr\u00fchm muu hulgas keskendunud sellele, et v\u00e4lja selgitada, kas oleks v\u00f5imalik inimese kehamikroobide abil j\u00e4mesoolev\u00e4hki varakult tuvastada. See on oluline, sest j\u00e4mesoolev\u00e4hk areneb aeglaselt: algstaadiumis tavaliselt s\u00fcmptomeid ei ole ning see tuvastatakse sageli liiga hilja.<\/p>\n\n\n\n

Unistus riiklikust programmist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringus anal\u00fc\u00fcsitakse peitverd, kuid proovid lendavad p\u00e4rast seda pr\u00fcgikasti. Kriguli s\u00f5nul saaks neist aga anal\u00fc\u00fcsida ka mikroobikooslust. Selleks peaksid inimesed andma eraldi n\u00f5usoleku oma proovi teaduslikuks kasutamiseks, mis t\u00e4hendab, et teadlased peaksid l\u00e4bi k\u00e4ima k\u00f5ik perearstid ning paluma neil patsientidelt n\u00f5usolekud v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Koost\u00f6\u00f6d tuleks teha Tervisekassa ning Tervise Arengu Instituudiga. Kriguli s\u00f5nul \u00fcritasid nad korra sellele projektile raha saada, kuid tulutult.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMinu suur unistus on, et meil oleks riiklik programm, kus need peitvereproovid s\u00e4ilitatakse, ning oleks v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida ka mikroobikooslusi,\u201c r\u00e4\u00e4gib Krigul, nimetades v\u00e4ljaheiteproovi pruuniks kullaks. Sellest saadavate andmete abil saaks vaadelda seoseid ka teiste haiguste, n\u00e4iteks k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi ja p\u00f5letikuliste soolehaigustega.<\/p>\n\n\n\n

\n

Minu lootus on, et haiguste ravil arvestame \u00fcha enam oma triljonite s\u00f5pradega ja m\u00f5istame, et otsused ei m\u00f5juta mitte ainult meie keharakke, vaid ka mikroobe.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Krigul keskendub oma uurimisr\u00fchmas praegu siiski sellele, et tuvastada v\u00f5imalikult varases staadiumis j\u00e4mesoolev\u00e4hki. \u201eIseasi, kas see \u00f5nnestub. Teadus on \u00f5ppimine ja proovimine. V\u00f5ib-olla me ei suudagi mikroobikooslust v\u00e4hieelses staadiumis kindlaks teha, v\u00f5ib-olla selgelt erinev kooslus tekib alles viimases staadiumis. Praegu need uuringud k\u00e4ivad.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Huvitavaid andmeid v\u00f5ib lisaks v\u00e4ljaheidetele saada ka s\u00fcljest. On kahtlus, et m\u00f5ned suu mikroobid on oportunistid, kes otsivad v\u00f5imalust kindlates tingimustes oodatust kahjulikumaks muutuda.<\/p>\n\n\n\n

Krigul usub, et j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul hakatakse mikroobe ravimeetodina \u00fcha enam kasutama ning ravimite m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse inimese mikroobikooslust. \u201eMinu lootus on, et haiguste ravil arvestame \u00fcha enam oma triljonite s\u00f5pradega ja m\u00f5istame, et otsused ei m\u00f5juta mitte ainult meie keharakke, vaid ka meie mikroobe; et aina l\u00e4hemale liigume sellele, et neid s\u00e4\u00e4sta ja hoida,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n\n\n\n

Veel kaugem unistus on, et inimese mikrobioom talletatakse varases eas, enne ravimite v\u00f5tmist, et hilisemas eas oleks v\u00f5imalik selle abil mikrobioom taastada. \u201eSee on selline s\u00f5ge idee, nii et kui kellelgi on raha \u00fcle, siis v\u00f5ite helistada, teeme plaani \u00e4ra!\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Jooksusilmade grupist saadav r\u00f5\u00f5mulaeng kiirgab ka teistesse igap\u00e4evategemistesse. Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Teiste aitamine paneb silma s\u00e4rama<\/h2>\n\n\n\n

Kertu Liis Krigul on vabatahtlik MT\u00dc-s Guide Running Estonia ehk grupis Jooksusilmad. See \u00fchendab inimesi, kes aitavad n\u00e4gemispuudega jooksjaid, olles neile silmade eest. Jooksmine on n\u00e4gijate jaoks tavaline tegevus ning paljud ei m\u00f5tlegi, et vaegn\u00e4gijad ei pruugi ilma saatjata selleks v\u00f5imelised olla.<\/p>\n\n\n\n

MT\u00dc-sse sattus Krigul justkui kogemata: n\u00e4gi juhtumisi Facebookis seda gruppi, tundis huvi ja liituski. \u201eSeda r\u00f5\u00f5mu- ja empaatialaengut, mis mulle seal osaks on saanud, kiirgab ka mu muudesse igap\u00e4evategemistesse. See annab elule pidepunkti, kui siht kipub kaduma,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Jooksusilmadest on ta leidnud endale hea s\u00f5branna Karini, kellega k\u00e4iakse jalutamas, aga ka teatris ja baariski. Grupi liikmed k\u00e4ivad koos matkadel, jooksu\u00fcritustel, isegi tandemrattaga rattarallil. See oli omaette ettev\u00f5tmine, sest Krigul pidi k\u00f5igepealt ise s\u00f5itu, sh rattalt maha tulekut harjutama. \u201eKui n\u00e4gijatele on see muidu loomulik \u2013 kuidagi jala ikka maha saad \u2013, siis meie pidime koos treenima, kummalt poolt minna,\u201c r\u00e4\u00e4gib Krigul.<\/p>\n\n\n\n

Vaikselt on kuju v\u00f5tmas ka s\u00f5ge idee minna j\u00e4rgmisel aastal Ironmanile. Plaan on kokku panna vaegn\u00e4gijate meeskond, kus \u00fcks liige ujub, teine s\u00f5idab rattaga ja kolmas jookseb, ning \u201ejooksusilmad\u201c saadavad neid. \u201eK\u00f5ik osalised on olemas ja idee k\u00fcpseb,\u201c kinnitab Krigul, kes on triatlonitrenni teinud viis aastat \u201epuhtalt enda jaoks, sest see toetab aju t\u00f6\u00f6d\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dchel aastal oled eduka teadust\u00f6\u00f6 eest presidendi vastuv\u00f5tul, aga j\u00e4rgmisel pole kindel, kas meeskonnal selle j\u00e4tkamiseks raha on, kirjeldab mikrobioomi uurija, mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul meie teaduselu suurimat probleemi. Tartu \u00dclikooli mikrobioomika professori Elin Oru juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille liige …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11083,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-10979","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10979","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10979"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10979\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11172,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10979\/revisions\/11172"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11083"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10979"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10979"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10979"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}