{"id":10970,"date":"2026-06-12T01:07:00","date_gmt":"2026-06-11T22:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10970"},"modified":"2026-06-10T23:13:55","modified_gmt":"2026-06-10T20:13:55","slug":"piibel-2039-uued-piiblitolked-tartu-ulikoolist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/piibel-2039-uued-piiblitolked-tartu-ulikoolist\/","title":{"rendered":"\u201ePiibel 2039\u201c \u2013 uued piiblit\u00f5lked Tartu \u00dclikoolist"},"content":{"rendered":"

2025. aasta kevadel sai alguse Piibli t\u00f5lkimine eesti keelde. See suur ja mitmetahuline ettev\u00f5tmine, mis kannab \u00fchisnimetajat \u201ePiibel 2039\u201c, vajab selgitamist mitme kandi pealt.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tihti k\u00fcsitakse meilt, miks \u00fcldse Piiblit t\u00f5lkida, kui t\u00f5lkeid on niigi. See mulje on tegelikult petlik. Eesti keeles on tervenisti algkeeltest t\u00f5lgitud Piibel avaldatud vaid kaks korda, aastatel 1739 ja 1968.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4psustamiseks tuleb lisada, et algkeeltest t\u00f5lgitud Piibel t\u00e4hendab heebrea ja osaliselt aramea keelest t\u00f5lgitud Vana Testamenti koos kreeka keelest t\u00f5lgitud Uue Testamendiga. Viimast on eraldi t\u00f5lgitud veel kaks korda: juba 1686. aastal ilmus l\u00f5unaeesti keeles Wastne Testament ning 1989. aastal avaldas luterliku kiriku konsistoorium esimest korda Toomas Pauli ja Uku Masingu t\u00f5lke.<\/p>\n\n\n\n

Enamikule tuntud, 1997. aastal esimest korda ilmunud ja hiljem korduvalt uuesti tr\u00fckitud Eesti Piibliseltsi Piibel on tegelikult 1968. aasta Vana Testamendi ja 1989. aasta Uue Testamendi t\u00f5lgete redigeeritud versioon.<\/p>\n\n\n\n

Peale selle on kogu Piibli t\u00f5lkinud eesti keelde Jehoova tunnistajad. Nende \u201eUue maailma t\u00f5lge\u201c valmis aastaks 2014, ent see on eestindatud Jehoova tunnistajate ingliskeelse standardt\u00f5lke p\u00f5hjal. \u00dcksikuid piibliraamatuid, nagu evangeeliumid v\u00f5i psalmiraamat, on t\u00f5lgitud rohkemgi. Hiljemalt aastal 2039 peab ilmuma niisiis alles kolmas eestikeelne t\u00e4ist\u00f5lge, mis on tehtud otse algkeeltest.<\/p>\n\n\n\n

Igal p\u00f5lvkonnal peaks olema oma Piibel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tavatsetakse \u00f6elda, et iga uus p\u00f5lvkond vajab uut Piiblit, kuna keel muutub. P\u00f5lvkonna all m\u00f5eldakse tavaliselt veerandsajandit. Suurtes, laialt levinud keeltes pole sellega probleemi, sest t\u00f5lkeid tehakse piisavalt tihti ja erinevaid. Meie ahtakeses keele- ja kultuuriruumis pole see aga kuidagi v\u00f5imalik, sest t\u00f5lkimine n\u00f5uab aega, raha ja paljude inimeste p\u00fchendumust.<\/p>\n\n\n\n

Teoloog Toomas Paul \u00fctles aastaid tagasi, et Piibli t\u00f5lkimine on \u00fcldse \u00fcksikute fanaatikute t\u00f6\u00f6. See kehtib kindlasti 1968. ja 1989. aasta t\u00f5lgete kohta. 1739. aasta Piibli t\u00f5lkimisse oli kaasatud aga terve t\u00f6\u00f6r\u00fchm, keda juhtis vaimulik ja kirjamees Anton Thor Helle. Selline hulk motiveeritud ja eesti keelt h\u00e4sti tundvaid vaimulikke \u2013 mis siis et saksa soost \u2013 oli tol ajal olemas.<\/p>\n\n\n\n

2024. aastal tundus, et aeg on uueks t\u00f5lkeks k\u00fcps. Aastatepikkune t\u00f6\u00f6 selle nimel, et Piibli t\u00f5lkimisest saaks oluline teema ja et oleks p\u00e4devaid t\u00f5lkijaid, oli l\u00f5puks andnud tulemust.<\/p>\n\n\n\n

\n

Eesti kultuuriloos j\u00f5udis k\u00e4tte unikaalne hetk: oli v\u00f5imalik kokku panna \u00fcheksast t\u00f5lkijast koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Esimest korda Piibli t\u00f5lkimise ajaloos on nad k\u00f5ik eestlased, esimest korda k\u00f5ik Tartu \u00dclikoolist ja esimest korda enamuses naised.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Lisaks aitasid kaasa soodsad asjaolud nagu aastail 2020\u20132024 Eesti Teadusagentuurilt Iiobi raamatu uurimiseks saadud r\u00fchmagrant ning see, et usuteaduskonda oli sattunud korraga terve rida andekaid ja motiveeritud \u00fcli\u00f5pilasi. Eesti kultuuriloos j\u00f5udis k\u00e4tte unikaalne hetk: korraga oli v\u00f5imalik kokku panna \u00fcheksast t\u00f5lkijast koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Esimest korda Piibli t\u00f5lkimise ajaloos on nad k\u00f5ik eestlased, esimest korda k\u00f5ik Tartu \u00dclikoolist ja esimest korda enamuses naised.<\/p>\n\n\n\n

Peale siinkirjutaja tegelevad suurt\u00f5lkega judaistika asjatundja, lektor Anu P\u00f5ldsam ja Uue Testamendi spetsialist, k\u00fclalislektor Ergo Naab, doktorandid Kristin Klaus, Agne Pilvisto, Rahel Toomik ja Sander Tulk ning kaks hiljuti usuteaduskonna l\u00f5petanut, eesti filoloogi ja teoloogi haridusega Triin Leesmann ja praegu Leuveni Katoliku \u00dclikoolis magistrantuuri l\u00f5petav Timoteos Pilli.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"Pildil<\/a>
Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas N\u00f5mmik ning judaistika asjatundja lektor Anu P\u00f5ldsam. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Nooremteadurid Kristin Klaus ja Sander Tulk ning Uue Testamendi spetsialist k\u00fclalislektor Ergo Naab. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

T\u00f5lkijaid toetab n\u00f5uandjate r\u00fchm, kelle hulgas on suurep\u00e4rane eesti keele ja selle ajaloo uurija, eesti fonoloogia teadur K\u00fclli Prillop, varase kristluse asjatundjana maailmas tuntud k\u00fclalisteadur Tarmo Toom, Uue Testamendi lektor Ain Riistan ja kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets. V\u00e4ljastpoolt \u00fclikooli lisandub neile EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor Randar Tasmuth.<\/p>\n\n\n\n

Kutsume oma neljateistliikmelist seltskonda piiblit\u00f5lke t\u00f6\u00f6r\u00fchmaks.<\/p>\n\n\n\n

Suur t\u00f6\u00f6 ei piirdu ainult t\u00f5lkimisega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Usuteaduskonnas k\u00e4iv t\u00f5lket\u00f6\u00f6 on aga alles pool kogu ettev\u00f5tmisest. Uus piiblit\u00f5lge vajab nii sisulist abi kui ka heakskiitu suurelt piiblit\u00f5lke komisjonilt, mille kutsus kokku Eesti Kirikute N\u00f5ukogu. Sellesse kuuluvad Eesti kirikute esindajad, usuteaduskonna k\u00f5rval kolme teoloogilise erak\u00f5rgkooli esindajad ning Eesti Piibliseltsi esindajad.<\/p>\n\n\n\n

Komisjon on koos k\u00e4inud kaks korda, ette valmistatakse kolmandat, suuremat koosolekut. Selleks, et t\u00f5lket\u00f6\u00f6 saaks \u00fchistel alustel j\u00e4tkuda, on vaja kokku leppida p\u00f5him\u00f5ttelised k\u00fcsimused: eeldatavad p\u00f5hilised sihtr\u00fchmad ja funktsioon, sellest tulenevad sihtkeele parameetrid, tekstikriitiliste otsuste kajastamise viis, p\u00e4risnimede \u00f5igekiri, t\u00f5lkele lisatavate m\u00e4rkuste hulk ja laad jne.<\/p>\n\n\n\n

Nagu \u00fctleb siinse artikli pealkiri, valmistatakse tegelikult ette mitut t\u00f5lget. Kogu projekt koondnimega \u201ePiibel 2039\u201c sisaldab lisaks rahvapiiblile veel akadeemilist piiblit\u00f5lget ja mahukaid kommentaare.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui rahvapiibel on m\u00f5eldud kasutamiseks kirikutes ja \u00fchiskonnas laiemalt, siis akadeemilistes t\u00f5lgetes eelistatakse s\u00f5nas\u00f5nalisemat ja usundilooliselt tundlikumat t\u00f5lkimist, mille juures ei peljata ka eksperimenteerida.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Need ettev\u00f5tmised kuuluvad alaprojekti \u201ePiibel kontekstis\u201c, mis on tagasihoidlikumal kujul olnud olemas juba \u00fcle k\u00fcmne aasta. 2013. aastal ilmus samanimelise sarja esimese k\u00f6itena Tartu \u00dclikooli kirjastuses Iiobi raamatu uus t\u00f5lge koos mahukate kommentaaridega, autoriks siinkirjutaja. Kaks aastat hiljem j\u00e4rgnes Kalle Kasemaa t\u00f5lgitud ja kommenteeritud mi\u0161natraktaat \u201eSabat\u201c.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on meeldiv teatada, et p\u00e4rast pikka pausi ilmus just \u00e4sja sarja kolmas k\u00f6ide, Ergo Naabi t\u00f5lgitud ja kommenteeritud Iiobi ja Aabrahami testamendid. J\u00e4rgnevate k\u00f6idete ettevalmistus on k\u00e4inud kogu aeg edasi. Praegu toimetatakse n\u00e4iteks Surnumere k\u00e4sikirjade valikut. Neist ja teistestki akadeemiliste t\u00f5lgete t\u00f6\u00f6versioonidest saavad huvilised aimu usuteaduskonna veebilehe rubriigist \u201ePiibel kontekstis\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kui rahvapiibel on m\u00f5eldud kasutamiseks kirikutes ja \u00fchiskonnas laiemalt, siis akadeemilistes t\u00f5lgetes eelistatakse s\u00f5nas\u00f5nalisemat ja usundilooliselt tundlikumat t\u00f5lkimist, mille juures ei peljata ka eksperimenteerida.<\/p>\n\n\n\n

Esmakordsed ja ajaloolised ettev\u00f5tmised<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aga seegi pole veel k\u00f5ik. Teatavasti kuuluvad paljude kirikute kaanonitesse ka raamatud, mida protestantlikus kultuuriruumis nimetatakse apokr\u00fc\u00fcfideks ja deuterokanoonilisteks raamatuteks. Apokr\u00fc\u00fcfid on plaanis uuesti t\u00f5lkida. Samuti on kavas t\u00f5lkida esmakordselt Eesti ajaloos mitu Vana Testamendi raamatut Septuagintast. See on paljudes idakirikutes kasutatav kreekakeelne Vana Testament, mis sai alguse juba 3.\u20132. sajandil eKr ja millest on kujunenud pooleldi iseseisev versioon. Ka Eesti Apostliku-\u00d5igeusu Kiriku traditsioon toetub tervikuna kreekakeelsele Piiblile, mis t\u00e4hendab, et on \u00f5igustatud v\u00e4hemalt psalmide t\u00f5lkimine ka nende vanakreekakeelsest versioonist.<\/p>\n\n\n\n

Ja isegi see pole veel k\u00f5ik: \u201ePiibel 2039\u201c h\u00f5lmab ka eesti piiblit\u00f5lke ajaloo uuesti kirjutamist. Seda, suurprojekti kolmandat tegevussuunda veab eest Priit Rohtmets. Senise k\u00e4sitluse kirjutas k\u00fcll Toomas Paul 1990. aastatel, ent aeg on edasi l\u00e4inud. Praeguseks on kogunenud palju rohkem kirikuloolisi teadmisi ja lisaks keeleloolisele kontekstualiseerimisele on n\u00fc\u00fcd tarvis ka senise t\u00f5lkeloo teoloogilist ja kirikuloolist kontekstualiseerimist.<\/p>\n\n\n\n

Piibli t\u00f5lkimise edusammudest saab iga\u00fcks aimu, kui k\u00fclastab tulevikus lehek\u00fclge piibel.net<\/a> ja eelmainitud veebilehek\u00fclge \u201ePiibel kontekstis\u201c. Esimene kuulub Eesti Piibliseltsile, seal hakatakse avaldama rahvapiibli t\u00f5lget raamatukaupa, loodetavasti alates 2028. aastast. Paberile tr\u00fckitakse uus Piibel siis, kui k\u00f5ik raamatud on t\u00f5lgitud, ehk hiljemalt 2039. aastaks, kui t\u00e4itub 300 aastat esimesest eestikeelsest piiblit\u00f5lkest.<\/p>\n\n\n\n

Akadeemilistele t\u00f5lgetele lisanduvad tasapisi sarja \u201ePiibel kontekstis\u201c k\u00f6ited, millesse on lisatud ka mahukad kommentaarid. Teosed eelretsenseeritakse ja toimetatakse p\u00f5hjalikult.<\/p>\n\n\n\n

Kogu projekti k\u00e4imal\u00fckkamiseks on olnud v\u00e4ga t\u00e4htis Tartu \u00dclikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, usuteaduskonna ja Siseministeeriumi tugi. Hea meel on t\u00f5deda, et Eesti Kultuurkapitali juurde loodi t\u00f5lkeprogramm \u201ePiibel 2039\u201c, mis kindlustab t\u00f5lke-, toimetamis- ja kommenteerimist\u00f6\u00f6 honorarid k\u00fcmneks aastaks.<\/p>\n\n\n\n

Ehkki nii mitmepalgeline ettev\u00f5tmine n\u00f5uab veel palju rohkem rahastust kui seni kokku lepitu, v\u00f5ib n\u00fc\u00fcdseks \u00f6elda, et Eesti \u00fchiskonnas tervikuna on tekkinud arusaam: piiblit\u00f5lkeprojekt on vajalik.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

P\u00f5him\u00f5isteid<\/h2>\n\n\n\n

\u201ePiibel 2039\u201c<\/strong> \u2013 suurprojekt, mille raames valmib uus rahvapiibli t\u00f5lge, Piibli akadeemiline t\u00f5lge, piibliraamatute kommentaarid ja Eesti piiblit\u00f5lke ajalugu k\u00e4sitlev teos. Suurem osa t\u00f6\u00f6st tehakse Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnas.<\/p>\n\n\n\n

\u201ePiibel kontekstis\u201c<\/strong> \u2013 Tartu \u00dclikooli kirjastuse raamatusari ja usuteaduskonna veebilehe rubriik, kus avaldatakse raamatukaupa akadeemilist piiblit\u00f5lget, muu Piibliga seotud vana kirjanduse t\u00f5lkeid ja m\u00f5lema p\u00f5hjalikke kommentaare.<\/p>\n\n\n\n

Rahvapiibel<\/strong> \u2013 nii kirikutes kui ka mujal \u00fchiskonnas kasutatav ametlik Piibel, mis on \u00fchtsete p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi t\u00f5lgitud, keeleliselt p\u00f5hjalikult toimetatud ning Eesti Kirikute N\u00f5ukogu kokkukutsutud piiblit\u00f5lke komisjoni kinnitatud.<\/p>\n\n\n\n

Apokr\u00fc\u00fcfid<\/strong> \u2013 valik raamatuid, mis sisalduvad kreeka- ja ladinakeelses Vanas Testamendis, aga mitte heebreakeelses Piiblis, ja mille Martin Luther j\u00e4ttis oma piiblit\u00f5lkest v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Evangeeliumid<\/strong> \u2013 Jeesus Kristuse kannatusloost, surmast ja \u00fclest\u00f5usmisest r\u00e4\u00e4kivad kreekakeelse Uue Testamendi raamatud (kreeka keeles \u2018r\u00f5\u00f5mus\u00f5numid\u2019).<\/p>\n\n\n\n

Iiobi raamat<\/strong> \u2013 Vana Testamendi raamat, mis r\u00e4\u00e4gib legendaarsest \u00f5igest kannatajast ning arutleb inimese eksistentsiaalsete ja usuliste k\u00fcsimuste \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Mi\u0161natraktaat<\/strong> \u2013 juudi usuliste seaduste keskse kogumiku osa, milles ajaarvamise vahetusel ja paaril j\u00e4rgneval sajandil elanud rabid kommenteerivad piibliraamatuid, eriti seadustekste.<\/p>\n\n\n\n

Psalmid<\/strong> \u2013 Vana Testamendi tuntumaid raamatuid, millesse on koondatud 150 heebreakeelset laulu ja palvet 1. aastatuhandest eKr.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2025. aasta kevadel sai alguse Piibli t\u00f5lkimine eesti keelde. See suur ja mitmetahuline ettev\u00f5tmine, mis kannab \u00fchisnimetajat \u201ePiibel 2039\u201c, vajab selgitamist mitme kandi pealt. Tihti k\u00fcsitakse meilt, miks \u00fcldse Piiblit t\u00f5lkida, kui t\u00f5lkeid on niigi. See mulje on tegelikult petlik. …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11040,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-10970","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10970","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10970"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10970\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11168,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10970\/revisions\/11168"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10970"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10970"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10970"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}