{"id":10966,"date":"2026-06-12T01:06:00","date_gmt":"2026-06-11T22:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10966"},"modified":"2026-06-10T23:01:53","modified_gmt":"2026-06-10T20:01:53","slug":"suurandmed-toovad-euroopa-piirialad-nahtavale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/suurandmed-toovad-euroopa-piirialad-nahtavale\/","title":{"rendered":"Suurandmed toovad Euroopa piirialad n\u00e4htavale"},"content":{"rendered":"

Igal hommikul s\u00f5idavad pooled Luksemburgi t\u00f6\u00f6tajad oma ametipostile naaberriigist: Belgiast, Saksamaalt v\u00f5i Prantsusmaalt. Umbes samamoodi k\u00e4ib elu Prantsusmaa piiri l\u00e4hedases Genfis, Saksamaa ja Poola piiril ning veel paljudes paikades.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Olle J\u00e4rv <\/strong>on Helsingi \u00dclikooli maateaduste ja geograafia osakonna inimgeograafia dotsent. Tema teadust\u00f6\u00f6 aitab m\u00f5ista paremini muu hulgas segregatsiooni ja ruumilist ebav\u00f5rdsust, mitmepaiksust, hargmaisust ja piiri\u00fcleseid toimepiirkondi. J\u00e4rv on inimeste hargmaist elukorraldust ja piiri\u00fcleseid toimepiirkondi uurinud mitmes teadusprojektis, mida on rahastanud Soome Akadeemia, Kone Fond, \u201eEuroopa horisont\u201c ning Euroopa territoriaalse arengu ja \u00fchtekuuluvuse vaatlusv\u00f5rgu programm (ESPON).<\/p>\n

V\u00e4liseesti k\u00fclalisprofessori stipendiumi on \u00fclikooli sihtasutus v\u00e4lja andnud 2018. aastast ja selle eesm\u00e4rk on kutsuda nimekaid v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tavaid Eesti p\u00e4ritolu teadlasi \u00fcheks \u00f5ppeaastaks v\u00f5i semestriks t\u00f6\u00f6le Tartu \u00dclikooli. Stipendiumi v\u00e4ljaandmist toetavad Toronto \u00dclikooli Eesti \u00d5ppetooli Sihtasutus, Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Toetusfond USA-s ja Tartu \u00dclikooli Fond Torontos ning v\u00e4liseestlaste ettev\u00f5tted ja eraisikud Kanadas.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Umbes kahe miljoni eurooplase jaoks on piiri\u00fcletus igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6elu osa. \u00dcle\u00fcldse k\u00e4ib teises liikmesriigis t\u00f6\u00f6l umbes 20 miljonit Euroopa Liidu kodanikku. T\u00e4nu vaba liikumise \u00f5igusele ja riikidevahelise l\u00f5imumise edendamisele on piiri\u00fclene elu muutnud normaalsuseks. Selle tulemusena on Euroopas arenemas v\u00e4heuuritud piiri\u00fclesed toimepiirkonnad \u2013 alad, kus inimeste tegelik elu ei j\u00e4rgi riigipiire.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Olle J\u00e4rv teeb 2025\/2026. \u00f5ppeaastal v\u00e4liseesti k\u00fclalisprofessori stipendiumi toel \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6d Tartu \u00dclikooli geograafia osakonnas. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sellist argielu, kus t\u00f6\u00f6tatakse \u00fches riigis, poes k\u00e4iakse teises ja vaba aega veedetakse kolmandas, nimetatakse hargmaiseks elukorralduseks. Euroopas elab riigipiiride l\u00e4hedal hinnanguliselt \u00fcle 150 miljoni ja kogu maailmas \u00fcle 1,2 miljardi inimese, kellel on teoreetiliselt v\u00f5imalus elada hargmaist elu. Hargmaisus kasvab \u00fcleilmselt, seda ei suutnud muuta ka koroonapandeemiaga kaasnenud ajutised liikumispiirangud.<\/p>\n\n\n\n

Tavaliselt m\u00f5eldakse toimepiirkondadest \u00fche riigi piires: toimepiirkond moodustub piirkonna t\u00f5mbekeskusest ja selle tagamaast, kust inimesed t\u00f5mbekeskusesse t\u00f6\u00f6le, poodi v\u00f5i kinno s\u00f5idavad. Selliseid linnade toimepiirkondi on palju uuritud, aga samalaadsetest piiri\u00fclestest piirkondadest on nii teoreetilisi kui ka empiirilisi andmeid seni \u00fcsna v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

Riigipiire \u00fcletav \u201en\u00e4htamatu\u201c elu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eelmisel aastal tehti Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel maailmas \u00fcle 1,5 miljardi turismireisi ning \u00dcRO andmetel elab umbes 0,3 miljardit inimest riigis, kus nad ei ole s\u00fcndinud. Meil on olemas turismi ja p\u00fcsiva r\u00e4nde statistika, aga kuna vaba liikumist v\u00e4\u00e4rtustavas Euroopa Liidus ei kontrollita ega registreerita inimeste igap\u00e4evaseid piiri\u00fcletusi, puudub meil teadmine, kes, kus, millal ja milleks piire \u00fcletab.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas ja kuhu tekivad Euroopas piiri\u00fclesed toimepiirkonnad? Millised tegurid on selle juures olulised? Milline on toimepiirkondade geograafiline ulatus? Kuidas ja miks piiriregioonid ajas muutuvad? Kuidas piirkonnad piiri\u00fcleselt l\u00f5imuvad? Neis teadmistes on hulk l\u00fcnki, mis tulenevad mitmest tegurist.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusvaheliselt kogutavad andmestikud, nagu Eurostati omad, l\u00e4htuvad poliitiliselt m\u00e4\u00e4ratletud piiriregioonidest, mis ei pruugi inimeste tegeliku elukorralduse ja piiri\u00fcleste toimepiirkondadega \u00fchtida. Nii teadlaste kui ka ametnike ja poliitikute m\u00f5tteviis k\u00e4ib sageli riigipiire m\u00f6\u00f6da: riike vaadeldakse kui eraldiseisvaid konteinereid, milles hargmaine elukorraldus ja \u00e4\u00e4realade piiri\u00fclesed toimepiirkonnad j\u00e4\u00e4vad t\u00e4helepanu alt v\u00e4lja. Riigipiire k\u00e4sitletakse pigem takistuse kui regionaalse v\u00f5imalusena.<\/p>\n\n\n\n

\n

Piiri\u00fclene elu muutub j\u00e4rjest tavap\u00e4rasemaks ja piiri\u00fclene valitsemine \u00fcha olulisemaks. Kes vastutab riikidevahelise transpordi eest? Kus peaks inimene oma tulu pealt makse maksma? Millises riigis kehtib ravikindlustus?<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Piiratud teadmistel on otsene m\u00f5ju ka piiri\u00fcleste piirkondade valitsemisele ja planeerimisele. Avalike teenuste korraldamine ja \u00fchildamine, h\u00e4sti toimiva taristu kavandamine ning seaduste ja m\u00e4\u00e4ruste kokkusobitamine peaks toetama piiriregioonide toimimist ja arvestama hargmaise elukorraldusega inimeste argielu.<\/p>\n\n\n\n

Digitaliseerumise ja paindlike kaugt\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste kasvu t\u00f5ttu muutub piiri\u00fclene elu j\u00e4rjest tavap\u00e4rasemaks ning piiri\u00fclene valitsemine \u00fcha olulisemaks. Kes vastutab riikidevahelise transpordi eest? Kus peaks inimene oma tulu pealt makse maksma? Millises riigis kehtib ravikindlustus?<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liidu integratsioonipoliitikas on juba m\u00f5nda aega piirialasid teadlikult toetatud ja piiri\u00fclest suhtlust edendatud. Piirialadel rakendatakse mitmesuguseid meetmeid ja toetusi, kuid nende m\u00f5ju inimeste elukorraldusele on keeruline hinnata, sest seni on puudunud sobivad andmed ja hindamismeetodid.<\/p>\n\n\n\n

Koroonapandeemia aitas esile tuua, kui tugevalt on Euroopa liikmesriikide piirialad tegelikult omavahel seotud. Selle tulemusena muudeti hiljuti isegi Schengeni piirieeskirju: liikmesriigid pidid \u00fcle vaatama ja kindlaks m\u00e4\u00e4rama need piirialad, kus sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed naaberriigiga on eriti tugevad.<\/p>\n\n\n\n

Uue m\u00e4\u00e4ruse eesm\u00e4rk on kaitsta piiri\u00fcleseid toimepiirkondi ja hargmaise elukorraldusega inimeste argielu n\u00e4iteks liikmesriikidevaheliste piiride ootamatu sulgemise eest. Kuid siin tekib kohe k\u00fcsimus: milliste teadmiste alusel need piirialad t\u00e4psustatakse? Kuhu moodustub umbes 80 000 Soomega seotud hargmaise eestlase liikumismustrite p\u00f5hjal Eesti ja Soome vaheline toimepiirkond? Praeguse seisuga pole Eesti Euroopa Komisjonile oma piiriregioonide kohta t\u00e4psustusi teinud ja ametlikult loetakse piiriregiooniks j\u00e4tkuvalt vaid Valga-Valka piirkonda.<\/p>\n\n\n\n

Digij\u00e4ljed toovad piiri\u00fclesed seosed n\u00e4htavale<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Digitaliseerumine muudab elukorraldust paindlikumaks ja v\u00f5imaldab hargmaist eluviisi, aga pakub suurandmete ja metoodilise l\u00e4henemisviisiga ka uusi lahendusi piiri\u00fcleste n\u00e4htuste paremaks m\u00f5istmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Nutitelefon, mis on pea iga inimese taskus, j\u00e4tab endast maha digitaalse j\u00e4ljerea. Samamoodi salvestuvad andmed panga- ja \u00fchistranspordikaardi kasutamisel, otsingumootorites ja sotsiaalmeedias. Aja jooksul moodustavad need killud suure pildi inimeste liikumisest ja suhtlemisest.<\/p>\n\n\n\n

Nii on suurandmete p\u00f5hjal edukalt kaardistatud rahvusvahelisi turismi- ja r\u00e4ndevooge ning Tartu \u00dclikooli mobiilsusuuringute labori geograafid on siin olnud \u00fched teerajajad. Siiani on aga v\u00e4ga v\u00e4he rakendatud \u00fcleilmseid suurandmeid inimeste piiri\u00fcleste liikumismustrite ja elukorralduse kirjeldamiseks. Minu viimaste aastate teadusuuringud on siiani olnud \u00fched esimesed, kus selliste digij\u00e4lgede abil on Euroopa n\u00e4htamatuid piiri\u00fcleseid toimepiirkondi m\u00f5testatud ja kaardistatud.<\/p>\n\n\n\n

Senised tulemused on n\u00e4idanud, et suurandmete kasutamine v\u00f5imaldab n\u00e4ha piirkondlikke seoseid, mida traditsioonilised andmeallikad ei taba. Saadud teadmisi saab t\u00f5husalt kasutada selleks, et hargmaiste inimeste elu lihtsamaks muuta ja nendega seotud piirkondadele kasu tuua.<\/p>\n\n\n\n

Digitaalsete suurandmete kasutamisega kaasnevad aga ka mitmesugused keerdk\u00fcsimused. K\u00f5ige t\u00e4htsam neist puudutab kasutajate privaatsuse tagamist \u2013 iga uuring vajab hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5eldud isikuandmete haldamise plaani ja eetikaluba.<\/p>\n\n\n\n

Veel \u00fcks k\u00fcsimus on seotud sellega, et k\u00f5ik inimesed ei kasuta digiteenuseid \u00fchtmoodi: m\u00f5ni rahvastikur\u00fchm v\u00f5ib m\u00f5nes andmebaasis olla \u00fcleesindatud, teine aga alaesindatud. Metoodika arendus on siinkohal edukas, kuid esindatuse k\u00fcsimust tuleb alati kriitiliselt hinnata.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks kuuluvad paljud suurandmed eraettev\u00f5tetele, mis t\u00e4hendab, et teadlaste ligip\u00e4\u00e4s neile s\u00f5ltub ettev\u00f5tete otsustest ja andmetele tuginevate lahenduste j\u00e4tkusuutlikkus pole alati tagatud.<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata neile muredele on digitaalsetel suurandmetel tuginev teadus \u00fcks v\u00e4heseid viise, mis aitab paremini m\u00f5ista, kuidas inimesed Euroopas ja mujal maailmas p\u00e4riselt piiri\u00fclest elu elavad. Teadmised n\u00e4htavale toodud piiri\u00fclestest toimepiirkondadest aitavad paremini planeerida regionaalseid meetmeid, t\u00f5husamalt kasutada avaliku sektori raha nii Euroopa Liidu, riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning muuta m\u00f5ttemaailma \u2013 riigipiirid Euroopas ei ole takistus, vaid ressurss.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Lisalugemist<\/h2>\n\n\n\n

O. J\u00e4rv, H. W. Aagesen, A. Poorthuis, Reimagining functional cross-border regions in Europe through the mobilities of people<\/a>. \u2013 Regional Studies, 2026, 60 (1).<\/p>\n\n\n\n

M. Berzi, M. Albertini, R. Barranco, E. Brunet-Jailly, T. Chilla, L. Dijkstra, \u2026 R. Ferreira, Mapping flows, shaping spaces: a review of data-driven approaches to EU cross-border regions<\/a>. \u2013 European Planning Studies, 2026, lk 1\u201327.<\/p>\n\n\n\n

ESPON, Governance mechanisms for cross-border functional areas<\/a> (CROSSGOV), 2025.<\/a><\/p>\n\n\n\n

O. J\u00e4rv, H. W. Aagesen, T. V\u00e4is\u00e4nen, S. Massinen, Revealing mobilities of people to understand cross-border regions: insights from Luxembourg using social media data<\/a>. \u2013 European Planning Studies, 2023, 31 (8), lk 1754\u20131775.<\/p>\n\n\n\n

O. J\u00e4rv, S. Silm, K\u00e4igud Soome ja Eesti vahel \u2013 tuhandete p\u00fcsieluviis<\/a>. \u2013 Postimees, 30.04.2021.<\/p>\n\n\n\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igal hommikul s\u00f5idavad pooled Luksemburgi t\u00f6\u00f6tajad oma ametipostile naaberriigist: Belgiast, Saksamaalt v\u00f5i Prantsusmaalt. Umbes samamoodi k\u00e4ib elu Prantsusmaa piiri l\u00e4hedases Genfis, Saksamaa ja Poola piiril ning veel paljudes paikades. Umbes kahe miljoni eurooplase jaoks on piiri\u00fcletus igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6elu osa. \u00dcle\u00fcldse …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11071,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-10966","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10966"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10966\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11166,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10966\/revisions\/11166"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11071"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}