{"id":10946,"date":"2026-06-12T01:04:00","date_gmt":"2026-06-11T22:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10946"},"modified":"2026-06-10T22:50:07","modified_gmt":"2026-06-10T19:50:07","slug":"varsked-teadustood-ulikooli-hoonete-ajaloost-taiustatud-kromosoomanaluusini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-ulikooli-hoonete-ajaloost-taiustatud-kromosoomanaluusini\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: \u00fclikooli hoonete ajaloost t\u00e4iustatud kromosoomanal\u00fc\u00fcsini"},"content":{"rendered":"

Aprillis ja mais Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas \u00fclikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi algul, Riigikogu liikmete k\u00f5nestiili m\u00f5ju valijatele ja keelemudelite mitmekeelset treenimist. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda <\/strong>Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA<\/a> <\/strong>ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Anu Ormisson-Lahe <\/strong>kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eTartu \u00dclikooli hoonete ansambli <\/a>kujunemine<\/a>valgustusajastu \u00fclikoolide maastikul\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli hoonete ansambel kujunes 19. sajandi algul valgustusajastu ideede m\u00f5jul. \u00dclikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause sidus klassitsistliku arhitektuuri, looduskeskkonna ja teadusliku funktsiooni \u00fchtseks tervikuks. Doktorit\u00f6\u00f6s on esimest korda tervikuna l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud k\u00f5ik teadaolevad \u00fclikoolihoonete kavandid ja t\u00e4psustatud Krause elulugu. Hoonete ansamblit vaadeldakse Euroopa kontekstis: kuigi Tartu j\u00e4rgib Euroopa \u00fcldisi suundi, seisneb selle erip\u00e4ra hoonete ja maastiku tihedas l\u00f5imituses.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Liina Lukas ja em-prof Juhan Maiste, oponent \u00f5ppej\u00f5ud Lilian Hansar (Eesti Kunstiakadeemia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

K\u00fclliki Steinberg <\/strong>kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMarta Sillaots: translator and her multipositional agency in the interwar literary landscape of the Republic of Estonia\u201c<\/a> (\u201eMarta Sillaots: t\u00f5lkija ja tema mitmepositsiooniline agentsus s\u00f5dadevahelise Eesti Vabariigi kirjandusmaastikul\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 keskmes on Marta Sillaotsa (1887\u20131969) elu ja t\u00f6\u00f6 viljaka t\u00f5lkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. T\u00f6\u00f6s uuritakse tema rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema t\u00f5lkijaagentsuse kujunemist ja muutumist mikroajaloolise juhtumiuuringuna. Anal\u00fc\u00fcsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon \u2013 Sillaots oli lisaks kirjaniku ja t\u00f5lkija ametile tegev ka \u00f5petaja, ajakirjaniku, kirjandus- ja t\u00f5lkekriitikuna.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad lektor Katiliina Gielen ja em-prof Outi Paloposki (Turu \u00dclikool), oponent vanemlektor Malin Carlstr\u00f6m (G\u00f6teborgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Kerli K\u00f5iv <\/strong>kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSupporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning\u201c<\/a> (\u201eNEET staatuses noorte \u00f5piteekonna j\u00e4tkamise toetamine enesejuhitud \u00f5ppimise eelduste hindamise ja arendamise kaudu\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Noori, kes ei \u00f5pi ega t\u00f6\u00f6ta (NEET \u2013 ingl not in employment, education and training<\/em>) on murettekitavalt palju. Doktorit\u00f6\u00f6s tuvastati nelja uuringu toel, et enesejuhitud \u00f5ppimise k\u00e4sitlus on NEET-noorte jaoks olnud puudulik, ning pakuti v\u00e4lja uus k\u00e4sitlus, enesehindamisk\u00fcsimustik ja sekkumismudel. Uuring kinnitas, et k\u00fcsimustik ja sekkumismudel on t\u00f5husad ning neid saab kasutada noorte toetamiseks, et suurendada nende naasmist hariduss\u00fcsteemi ja t\u00f6\u00f6turule.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Katrin Saks, oponent em-prof J\u00f3n Torfi J\u00f3nasson (Islandi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jaan Looga <\/strong>kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in Estonia\u201c<\/a> (\u201eV\u00e4ikeste perifeersete kohalike omavalitsuste roll p\u00f5llumajandusettev\u00f5tete innovatsioonis: maade \u00fcmberkruntimine kui strateegiline ruumiline planeerimine Eestis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Eesti p\u00f5llumajandustootmist pidurdab maade killustatus, mis v\u00e4hendab tootlikkust ja innovatsiooni. Uuring n\u00e4itas, et paremini korraldatud maakasutus suurendab investeeringuid ja uue tehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu. V\u00e4ikesed omavalitsused saavad maakorralduse kaudu seda protsessi suunata. Tulemuseks on tugevam majandus ja suurem maksutulu, kuid takistuseks on v\u00e4hene suutlikkus arendusvahendeid t\u00f5husalt kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kadri Ukrainski ja konsultant Peter Joachim Friedrich, oponendid prof Vida Malien\u0117 (Liverpooli John Mooresi \u00dclikool) ja Ants-Hannes Viira (Eesti P\u00f5llumajandus-Kaubanduskoda).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tatiana Lupacheva<\/strong> kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVoice, visibility, and viability: connecting parliamentary speech, media coverage, and electoral performance of MPs in Estonia\u201c<\/a> (\u201eRiigikogu liikmete s\u00f5nav\u00f5ttude, meediakajastuse ja valimistulemuste seosed\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti arvutusliku tekstianal\u00fc\u00fcsi abil, kas k\u00f5nestiil m\u00f5jutab Riigikogu liikmete meediakajastust, kas see kajastus ajendab inimesi Riigikogu liikmete kohta lisateavet otsima ja kuidas kandub k\u00f5nestiil \u00fcle valimiseduks. Tulemused n\u00e4itasid, et poliitikute n\u00e4htavus ja edu s\u00f5ltuvad nii s\u00f5nav\u00f5ttude hulgast kui ka stiilist, kuna meedia kujundab seda, milline info valijateni j\u00f5uab. See m\u00f5jutab valijate k\u00e4itumist, kuid toimib ebav\u00f5rdselt, olles osaliselt kujundatud ka soonormidest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Martin M\u00f6lder, oponent lektor Thomas D\u00e4ubler (Dublini \u00dclikooli Kolled\u017e).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Heidi Paabort <\/strong>kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEquisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions\u201c<\/a> (\u201eToe\u00f5igluse mudel avaliku sektori poliitikate kujundamiseks t\u00f6\u00f6tamisel noortega, kes on haridus- ja t\u00f6\u00f6alastes \u00fcleminekutes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Noorte kaasamine neid puudutava poliitika kujundamisse on oluline, kuid NEET-noorte vajadusi ei arvestata piisavalt. Neid n\u00e4hakse tihti \u00fche r\u00fchmana, kes tuleks kiiresti aidata tagasi kooli v\u00f5i t\u00f6\u00f6le, kuid tagaplaanile j\u00e4\u00e4b noorte individuaalne olukord. Uuring n\u00e4itas, et t\u00f5husam tugi eeldab paindlikke, noortekeskseid lahendusi, koost\u00f6\u00f6d ja usaldust. Selleks pakuti v\u00e4lja toe\u00f5igluse mudel, mis arvestab iga noore enda teekonda ja vajadusi.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mai Beilmann ja teadur Dagmar Narusson, oponent teadur Francisco Sim\u00f5es (Lissaboni \u00dclikooli Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kristian Pentus<\/strong> kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eA conjoint-enriched neuromarketing research framework for package design research\u201c<\/a> (\u201eEeliskombinatsiooni anal\u00fc\u00fcsiga rikastatud neuroturunduse uurimisraamistik pakendidisaini uurimiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uurimisraamistik, mis \u00fchendab eeliskombinatsiooni anal\u00fc\u00fcsi meetodi neuroturunduse uuringutega nagu pilguj\u00e4lgimine ja n\u00e4oilmete anal\u00fc\u00fcs. See v\u00f5imaldab uurida, kuidas pakendielemendid m\u00f5jutavad tarbijate t\u00e4helepanu, emotsioone ja ostuvalikuid. T\u00f6\u00f6 tulemused aitavad teha t\u00e4psemaid disainiotsuseid ning liikuda killustunud m\u00f5\u00f5tmiste juurest tervikliku ja t\u00f5lgendatava tarbijak\u00e4itumise mudeli juurde.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Andres Kuusik ja prof Andero Uusberg, oponendid kaasprof Jesper Clement (Kopenhaageni \u00c4rikool) ja s\u00f5ltumatu neuroteadlane Tim Holmes (Londoni <\/em>\u00dclikooli Royal Holloway kolled\u017e<\/em>).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Meeli Rannastu-Avalos<\/strong> kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDesigning asymmetric digital collaboration for inquiry science learning\u201c<\/a> (\u201eDigitehnoloogiate abil toetatud as\u00fcmmeetrilise koost\u00f6ise uurimusliku \u00f5ppe kavandamine loodusainetes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Loodusainete tundides tuleb lisaks aineteadmistele arendada ka \u00f5pilaste uurimuslikke teadmisi ja koost\u00f6ist probleemilahendusoskust. Doktorit\u00f6\u00f6s arendati ja uuriti TEAC-raamistikku, mis toetab digitaalselt vahendatud uurimuslikus \u00f5ppes aineteadmiste, uurimis- ja koost\u00f6\u00f6oskuse kujunemist. Uuringud Eesti koolides n\u00e4itasid, et paarist\u00f6\u00f6, struktureeritud refleksioon ja \u00f5petaja juhitud arutelud aitavad s\u00fcgavamale \u00f5ppimisele paremini kaasa kui pelgalt rollide jaotamine.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Leo Aleksander Siiman ja Mario M\u00e4eots (CybExeri Akadeemia), oponent kaasprof Piia N\u00e4ykki (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Bogdan Romanov <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExplaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants\u201c<\/a> (\u201eUsaldus elektroonilise h\u00e4\u00e4letamise vastu: institutsionaalsed, tehnoloogilised ja kontekstuaalsed tegurid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuriti, kuidas kujuneb usaldus e-h\u00e4\u00e4letuse vastu. Selgus, et usaldus ei s\u00f5ltu ainult tehnoloogia turvalisusest, vaid ka inimeste usust riigi institutsioonidesse, poliitilisest kontekstist ja avalikust arutelust. Eesti ja Venemaa v\u00f5rdlus n\u00e4itas, et demokraatias p\u00f5hineb usaldus mugavusel ja menetluslikul \u00f5iglusel, autoritaarses riigis aga lojaalsusel. Usalduse hoidmiseks on vaja l\u00e4bipaistvust, tugevaid institutsioone ja avatud suhtlust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mihkel Solvak ja vanemteadur Margarita Zavadskaya (Soome V\u00e4lispoliitika Instituut), oponent vanemlektor Micha Germann (Bathi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alan Voodla <\/strong>kaitses ps\u00fchholoogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDoes it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence\u201c<\/a> (\u201eKas see tundub \u00f5ige? Afektiivne vaade metakognitiivsele otsustuskindlusele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: m\u00f5ni otsus tundub v\u00e4ga kindel, m\u00f5ni teine v\u00f5ib aga tekitada ebakindlust. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kas otsustuskindlus on pelgalt hinnang \u00f5igsusele v\u00f5i ka oluline emotsionaalne signaal. Tulemused n\u00e4itasid, et kindlustunne peegeldab otsustusprotsessi kulgu ja aitab seda suunata, s\u00f5ltudes ootustest ja t\u00f5endite tugevusest. Seega toimib otsustuskindlus metakognitiivse tundena, mis aitab m\u00f5tlemist ja otsustamist j\u00e4lgida ja suunata.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Andero Uusberg ja kaasprof Kobe Desender (Leuveni Katoliku \u00dclikool), oponent kaasprof Andrey Chetverikov (Bergeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Farooq Ayoub Dar <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAutonomous pervasive sensing for proactive environmental sustainability\u201c<\/a> (\u201eAutonoomne lausandmetel p\u00f5hinev sensortehnoloogia keskkonna j\u00e4tkusuutlikkuse ennetavaks tagamiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s arendati keskkonnaseire jaoks uue p\u00f5lvkonna anduri- ja autonoomseid s\u00fcsteeme. Loodi kolm lahendust: MIDAS materjalituvastuseks, LIZARD plastipr\u00fcgi automaatseks kaardistamiseks ja mikropilvel (hajus andmet\u00f6\u00f6tlus) p\u00f5hinev veealune arvutuss\u00fcsteem. Need v\u00f5imaldavad koguda ja t\u00f6\u00f6delda keskkonnaandmeid reaalajas, parandades seire t\u00e4psust ja energiat\u00f5husust ning toetades kestlikku keskkonnajuhtimist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Huber Raul Flores Macario, oponendid prof Mario Di Francesco (Aalto \u00dclikool) ja prof Claudio Bettini (Milano \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mart Ernits <\/strong>kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMicrofluidic production and characterization of liposomes towards localized payload release\u201c<\/a> (\u201eMikrovoolutuslik liposoomide valmistamine ja anal\u00fc\u00fcs ruumiliselt piiritletud kaugm\u00f5jutusalaga ravimikandurite arendamiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 keskmes on liposoomide (fosfolipiidse membraaniga vesiikulite) valmistamine mikrovoolutuse abil ja nende rakendamine ravimite sihip\u00e4raseks kohaletoimetamiseks. Arendati v\u00e4lja taskukohane piesoelektriline r\u00f5huregulaator ning tarkvaralahendused liposoomide tootmise ja anal\u00fc\u00fcsi automatiseerimiseks. Loodud t\u00f6\u00f6riistad parandavad mikrovoolutuslike s\u00fcsteemide k\u00e4ttesaadavust ja toetavad t\u00e4ppismanustamise tehnoloogia arendamist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Veikko Pentti Linko, prof Veronika Zadin, kaasprof Andreas Kyritsakis ja teadur Olavi Reinsalu, oponent kaasprof Fernando Benito L\u00f3pez (Vitoria-Gasteizi \u00dclikool (EUNEIZ)).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ernest Michael Priidik Gallagher<\/strong> kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eOn the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity\u201c<\/a> (\u201eSisemise kalibratsiooniteooria analoogiast Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriaga\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas \u00fchendada gravitatsioon ja teised fundamentaalvastasm\u00f5jud \u00fchtse teooria alla, kasutades Cartani kroononi gravitatsiooniteooriat ja kalibratsiooniteooriat. T\u00f6\u00f6 pakub uusi viise siduda gravitatsioon \u00fclej\u00e4\u00e4nud vastasm\u00f5judega ja loob aluse edasiseks \u00fchendteooriate uurimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad k\u00fclalisprof Tomi Sebastian Koivisto (T\u00dc ning Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituut (KBFI)), vanemteadur Luca Marzola (KBFI) ja kaasprof Stefan Groote, oponent teadur William E. V. Barker (T\u0161ehhi Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsika Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tarun Khajuria <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eScene understanding in human and computer vision\u201c<\/a> (\u201eStseeni m\u00f5istmine inim- ja arvutin\u00e4gemises\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas v\u00f5rreldakse inimeste ja masinn\u00e4gemise v\u00f5imet m\u00f5ista visuaalseid stseene. Keerulise n\u00e4gemis\u00fclesande ja arvutimudelite abil uuriti inimeste ja algoritmide v\u00f5imekust n\u00f5rga signaaliga objektide tuvastamisel ning hinnati tehisarumudelite suutlikkust t\u00f6\u00f6delda loomulikes stseenides mitut objekti. Anal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldas tuvastada mudelite puuduj\u00e4\u00e4ke ja teha ettepanekuid nende parandamiseks. Tulemused aitavad paremini m\u00f5ista nii inimtaju kui ka tehisn\u00e4gemist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Jaan Aru, oponendid prof Tim Kietzmann (Osnabr\u00fccki \u00dclikool) ja kaasprof St\u00e9phane Deny (Aalto \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Freddy Kukk<\/strong> kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eElectrochemical characterization of structurally and chemically modified solid oxide cells operated in electrolysis mode\u201c<\/a> (\u201eElektrol\u00fc\u00fcsire\u017eiimis t\u00f6\u00f6tavate struktuurselt ja keemiliselt modifitseeritud tahkeoksiidelementide elektrokeemiline karakteriseerimine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti tahkeoksiidelementide t\u00f6\u00f6d elektrol\u00fc\u00fcsi- ja k\u00fctuseelemendi t\u00f6\u00f6re\u017eiimis, keskendudes vesinikelektroodi aktiivkihi m\u00f5jule. Anal\u00fc\u00fcsiti mikrostruktuuri ja keemiliste modifikatsioonide m\u00f5ju t\u00f6\u00f6kindlusele ning tuvastati degradatsioonimehhanismid. Tulemused n\u00e4itavad, et tahkeoksiidse elektrol\u00fc\u00fcseri mikrostruktuur m\u00e4\u00e4rab selle optimaalsed t\u00f6\u00f6parameetrid ja raudoksiidilisamine parandab k\u00f5rgel temperatuuril elektrokeemilist aktiivsust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Gunnar Nurk ja prof Enn Lust, Sergii Pylypko (AS Elcogen) ja Martin Skov Skj\u00f8th-Rasmussen (AS Elcogen), oponent prof Anke Hagen (Taani Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

John Yangyuoru Kupagme <\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eBiodiversity of African soil fungi\u201c<\/a> (\u201eAafrika mullaseente bioloogiline mitmekesisus\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Seened on \u00f6kos\u00fcsteemide jaoks v\u00e4ga olulised, kuid nende mitmekesisus on endiselt puudulikult kirjeldatud. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti seente mitmekesisust Aafrikas, n\u00e4idates, et kooslused varieeruvad piirkonniti tugevalt ning neid m\u00f5jutavad peamiselt kliima ja mullatingimused. T\u00f6\u00f6 r\u00f5hutab vajadust kaitsta muldi, et s\u00e4ilitada kliima ja maakasutuse muutudes elurikkus ja \u00f6kos\u00fcsteemide toimimine.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Leho Tedersoo ja teadur Sergei P\u00f5lme, oponent vanemteadur Tesfaye Wubet (Helmholtzi Keskkonnauuringute Keskus).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hele-Andra Kuulmets<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCross-lingual transfer learning and evaluation in low-resource settings\u201c<\/a> (\u201eKeeltevaheline siirde\u00f5pe ja selle hindamine v\u00e4heste ressurssidega oludes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Keelemudelite treenimisel korraga paljude keelte peal paraneb mudelite oskus treeningandmestikus v\u00e4hem esindatud keeltest aru saada. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti meetodeid v\u00e4ikeste keelemudelite kasutamiseks konkreetse \u00fclesande lahendamisel ja seda, kuidas \u00f5petada peamiselt ingliskeelsetel tekstidel treenitud suurele keelemudelile selgeks eesti keel. P\u00f5hij\u00e4reldus on, et mitmekeelne treenimine v\u00f5ib m\u00e4rgatavalt parandada keelemudeli oskust eesti keeles \u00fclesandeid lahendada.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Mark Fi\u0161el, oponendid prof Barbara Plank (M\u00fcncheni Ludwig Maximiliani \u00dclikool) ja teadur Jind\u0159ich Helcl (Oslo \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Simmo Saan<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCorrectness witnesses for thread-modular program analysis\u201c<\/a> (\u201eL\u00f5imeviisilise programmianal\u00fc\u00fcsi \u00f5igsust\u00f5endid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Mitmel\u00f5imelised programmid teevad mitut toimingut korraga, aga neid on keeruline korrektselt kirjutada ja ka testida. Ka automaatsed tarkvara verifitseerijad v\u00f5ivad eksida. Doktorit\u00f6\u00f6s arendati t\u00f5enditel p\u00f5hinevat l\u00e4henemisviisi ja t\u00e4iustati abstraktset interpretatsiooni, et muuta selliste programmide anal\u00fc\u00fcs usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks, t\u00e4psemaks ja t\u00f5husamaks ning aidata arendajatel kirjutada korrektsemat tarkvara.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Vesal Vojdani, oponendid prof Patrick Cousot (New Yorgi \u00dclikool) ja prof Dirk Beyer (M\u00fcncheni Ludwig Maximiliani \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Modar Sulaiman <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFrom data to fair decisions: on ensuring fairness in machine learning models\u201c<\/a> (\u201eAndmetest \u00f5iglaste otsusteni: \u00f5igluse tagamine masin\u00f5ppemudelites\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Masin\u00f5ppes\u00fcsteemid m\u00f5jutavad \u00fcha rohkem olulisi otsuseid, kuid alusandmete kallutatuse t\u00f5ttu v\u00f5ivad need tekitada eba\u00f5iglust. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas muuta mudelid \u00f5iglasemaks ilma t\u00e4psust kaotamata. Pakuti praktilisi lahendusi mudeli sisemise t\u00f6\u00f6, treenimise ja andmete kvaliteedi parandamiseks. Tulemused n\u00e4itavad, et \u00f5iglust saab masin\u00f5ppemudelites teadlikult kujundada.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja lektor Kallol Roy, oponendid prof Catuscia Palamidessi (Prantsusmaa Riiklik Infotehnoloogia Instituut) ja kaasprof \u00d6zlem \u00d6zg\u00f6bek (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Bar\u0131\u015f Ya\u015far <\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAdvanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health\u201c<\/a> (\u201eT\u00e4iustatud kromosoomanal\u00fc\u00fcsi meetodid embr\u00fco kvaliteedi ja loote tervise hindamiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Embr\u00fco arengu esimene n\u00e4dal on kriitiline aeg ja selle parem m\u00f5istmine aitab parandada viljatusravi. Doktorit\u00f6\u00f6s keskenduti veise embr\u00fco pesastumiseelsele arenguj\u00e4rgule, p\u00f6\u00f6rates erilist t\u00e4helepanu PRDL-geenidele. Uurides nende geenide rolli embr\u00fco genoomi aktiveerimisel, n\u00e4idati, et need aitavad suunata varajast arengut ja seda protsessi m\u00f5jutavad ka keskkonnategurid, nt hapnikutase.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Ants Kurg, kaasprof T\u00f5nis Org, prof Juha Kalervo Kere (Karolinska lnstituut) ja dots Shintaro Katayama (Karolinska lnstituut), oponent prof Am\u00e9lie Bonnet-Garnier (Pariis-Saclay \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aprillis ja mais Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas \u00fclikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi algul, Riigikogu liikmete k\u00f5nestiili m\u00f5ju valijatele ja keelemudelite mitmekeelset treenimist. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":11089,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-10946","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10946"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10946\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11160,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10946\/revisions\/11160"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11089"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}