{"id":10808,"date":"2026-04-10T01:17:00","date_gmt":"2026-04-09T22:17:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10808"},"modified":"2026-04-10T12:05:12","modified_gmt":"2026-04-10T09:05:12","slug":"eestlased-usa-ulikoolis-hirm-enesetsensuur-ja-uue-presidendi-ootus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eestlased-usa-ulikoolis-hirm-enesetsensuur-ja-uue-presidendi-ootus\/","title":{"rendered":"Eestlased USA \u00fclikoolis: hirm, enesetsensuur ja uue presidendi ootus"},"content":{"rendered":"<p><strong>President Donald Trump survestab USA \u00fclikoole nii rahak\u00e4rbete kui ka uurimisteemadele t\u00f5kete seadmisega, aga samuti v\u00e4lismaalaste vaenamisega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Siiani olid rahakad USA \u00fcli\u00adkoolid Eesti \u00fcli\u00f5pilastele ja teadlas\u00adtele ihaldusv\u00e4\u00e4rne \u00f5ppimis- ja t\u00f6\u00f6tamispaik, viimasel ajal on nendega aga seotud palju ebakindlust. Juba t\u00f6\u00f6\u00adviisat on \u00fcha keerulisem saada. Survet tajudes on teadust\u00f6\u00f6 tege\u00admine k\u00f5igile keeruline ja isegi ameeriklased tunnevad hirmu oma elu p\u00e4rast. Trumpi karmi sisser\u00e4nde\u00adpoliitika k\u00f5ige traagilisem n\u00e4ide p\u00e4rineb Minneapolisest, kus Immigrat\u00adsiooni- ja Tolliameti (ICE) t\u00f6\u00f6tajad tapsid p\u00e4ise p\u00e4eva ajal t\u00e4naval kaks USA kodanikku.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadlased ja \u00f5ppej\u00f5ud, kes USA-s t\u00f6\u00f6tavad, valivad hoolikalt s\u00f5nu, sest kergesti v\u00f5ib sattuda veebitrollide ohvriks v\u00f5i osutuda piirikontrolli k\u00e4igus ebasoovitavaks isikuks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Reti Ranniku: kliimast r\u00e4\u00e4kida ei tohi, aga t\u00f6\u00f6 l\u00e4heb edasi<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Reti Ranniku sai 2024. aasta augustis Tartu \u00dclikoolis doktorikraadi loodusgeograafia alal. Ta uuris kasvuhoone\u00adgaaside ringlust k\u00f5dusoometsades ehk kuivendatud turbaaladel kasvavates metsades. \u201eTahtsin j\u00e4\u00e4da akadeemilisse ellu ja end arendada. Uskusin, et USA on selleks \u00fcks parimaid kohti \u2013 tahtsin n\u00e4ha, kuidas tipp\u00adtasemel teadus\u00adt\u00f6\u00f6d tehakse, ning luua ja laien\u00addada oma rahvusvahelist v\u00f5rgus\u00adtikku,\u201c \u00fctleb Ranniku.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta sai Arkansase \u00dclikooli bio- ja p\u00f5llumajandusliku inseneeria osakonda j\u00e4reldoktorantuuri. \u201eSiinse t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht on tunnustatud teadlane, kes on spetsialiseerunud metaani\u00advoogude uurimisele \u00f6kos\u00fcsteemides, viimase k\u00fcmne aastaga on r\u00fchm keskendunud peamiselt kasvu\u00adhoonegaaside voogudele riisikasvatuses,\u201c kirjeldab Ranniku.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis riisi ei kasvatata, aga maailmas on see \u00fclit\u00e4htis tera\u00advili \u2013 riis t\u00e4idab ligi viien\u00addiku maailma kalorivajadusest. \u00dchtlasi aga on riisikasvatuse arvel lausa 10% inimtekkelisest metaaniheitest.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eUuringud on n\u00e4idanud, et riisi\u00adp\u00f5llu \u00fcleujutuse l\u00fchendamisega on v\u00f5imalik metaaniheidet suures koguses v\u00e4hendada \u2013 j\u00e4relikult peitub seal tohutu kliimamuutuste leevendamise potentsiaal,\u201c \u00fctleb Ranniku. \u201eJust see mind valdkonna juures paelub: tunnen, et mul on v\u00f5imalus kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Ta elab 2024. aasta septembrist Fayetteville\u2019i linnas Arkansase osariigis, mis on \u201epunane\u201c, s.t toetab vabariiklasi. \u201eOlin enne USA-s reisinud, kuid mitte elanud, ning Arkansasest ei teadnud ma suurt midagi. Praegu on plaan siin olla v\u00e4hemalt kaks aastat, kuid see pole kivisse raiutud. Palju s\u00f5ltub teadusrahastuse j\u00e4tkumisest,\u201c \u00fctleb Ranniku.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eUute inimestega kohtudes p\u00fc\u00fcan natuke pinnast kom\u00adbata ja saada aru maailmavaatest, et teada, mis teemadel ja kui palju tasub r\u00e4\u00e4kida.\u201c \u2013 Reti Ranniku<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>2025. aasta algul hakkas USA f\u00f6deraalvalitsus Elon Muski ja Valit\u00adsuse T\u00f5hususe Ameti (DOGE) eestv\u00f5ttel teadusrahastust k\u00e4rpima. Esmalt olid sihikul keskkonna- ja kliimateemad, sotsiaalset v\u00f5rdsust puudutavad teadust\u00f6\u00f6d ning paljud meditsiiniuuringud.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eTrumpi administratsiooni m\u00f5ju hakkas tunda andma 2025. aasta veebruaris, mil teadusrahastus muutus v\u00e4ga ebakindlaks, paljud grandid ja projektid k\u00fclmutati ning mitmed t\u00f6\u00f6r\u00fchmad ja laborid olid sunnitud uksed sulgema,\u201c kirjeldab Ranniku. Vallandati suur osa riiklike laborite juures t\u00f6\u00f6tanud teadlasi. \u201eSuures pildis on nende vallandamine riigile ilmselt k\u00f5ige suurema m\u00f5juga \u2013 varem peeti riigiasutuste juures teadlasena t\u00f6\u00f6tamist prestii\u017eseks ja stabiilseks. Praegu on paljud inimesed teadust\u00f6\u00f6lt \u00fcldse lahkunud.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Ranniku t\u00f6\u00f6r\u00fchm on riikliku rahastuse saamiseks pidanud muutma projektide s\u00f5nakasutust. Varem oli eesm\u00e4rk kliimamuutuste leevenda\u00admine, eriti kliimateadlik p\u00f5llumajandus, praegu r\u00f5hutakse samade projek\u00adtide kirjeldustes hoopis tootlik\u00adkusele, viljakusele v\u00f5i t\u00f5husale vee\u00adkasutusele. \u201eKasvuhoonegaaside asemel r\u00e4\u00e4\u00adgime toitaineringest. Keskkonnateadlasena oli see \u00fcsna pettumust valmistav: eesm\u00e4rgid, mis mind riisikasva\u00adtuse uurimise juures paelusid \u2013 kliima\u00ad\u00admuutuse leevendamine \u2013 pidi \u00e4ra peitma.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4rev ja ebakindel \u00f5hkkond valitses kuid, sest riikliku rahastuse katke\u00admise korral oleks tal tulnud USA-st lahkuda \u2013 t\u00f6\u00f6kohata viisat ei pikendata.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eL\u00f5puks p\u00e4\u00e4stis meie t\u00f6\u00f6\u00adr\u00fchma see, et tegeleme p\u00f5llumajandusega. T\u00f6\u00f6tame tihedas koost\u00f6\u00f6s farmeri\u00adtega, pakume neile praktilisi lahendusi veekasutuse optimeerimiseks ja aitame neil vabatahtlikul s\u00fcsiniku\u00adkrediiditurul metaaniheite v\u00e4hendamisest rahalist kasu saada,\u201c lausub Ranniku.<\/p>\n\n\n\n<p>Ehkki teadust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub, on turvatunnet varasemast v\u00e4hem. \u201eIni\u00admeste riigist v\u00e4ljasaatmine on ulatuslik ja isegi kui oled kindel, et k\u00f5ik dokumendid on korras, ei pruugi sellest piisata. \u00dcldiselt soovitatakse v\u00e4lismaalastel hoida madalat profiili, n\u00e4iteks ei tasu postitada sotsiaalmeedias poliitilist sisu ega osaleda protestidel,\u201c m\u00e4rgib Ranniku.<\/p>\n\n\n\n<p>Elu on stressirohke ka ameeriklastele endile. ICE reidide t\u00f5ttu on \u201esinised\u201c ehk demokraatide osariigid tugeva l\u00f6\u00f6gi all. Sisser\u00e4ndajad kardavad viisa ja lennujaama migratsiooni\u00adkontrolli p\u00e4rast. Poliitikast r\u00e4\u00e4kida ei taheta. K\u00f5ik loodavad, et torm vaibub.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e\u00dclikooliga seotud inimesed n\u00e4evad suuremat pilti ja m\u00f5istavad teadust puudutavaid probleeme, isegi kui nende poliitilised vaated erinevad. Samuti on \u00fclikooli tugi v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatele ja -tudengitele olnud tugev,\u201c \u00fctleb Ranniku.<\/p>\n\n\n\n<p>Muutunud on aga elu v\u00e4ljaspool \u00fclikooli. \u201eUute inimestega kohtudes olen enda jaoks kujundanud teatud k\u00fcsimused, millega vestlust alus\u00adtada. P\u00fc\u00fcan natuke pinnast kom\u00adbata ja \u00fcritada aru saada maailmavaatest, et teada, mis teemadel ja kui palju tasub r\u00e4\u00e4kida,\u201c tunnistab Ranniku. \u201eN\u00e4iteks see, kuidas keegi reageerib, kui \u00fctlen, et olen tead\u00adlane ja tegelen kliimamuutust puuduta\u00advate teema\u00addega, \u00fctleb juba \u00fcsna palju.\u201c Enamasti on inimesed siiski toredad ja s\u00f5bralikud. Ranniku ei ole ise otseselt vaenuliku suhtumisega kokku puutunud, aga t\u00f5deb, et ettevaatlikum on ta kindlasti.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Aro Velmet: era\u00fclikoolides on elu veidi rahulikum<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ajaloolase haridusega Aro Velmet on elanud USA-s ligi 20 aastat. Ta uurib teaduse ja tehnoloogia ning Euroopa ja Venemaa impeeriumide ajalugu. \u201eL\u00f5petan praegu raamatut andmet\u00f6\u00f6tlusest ja riigivalitsemisest N\u00f5u\u00adkogude Liidus, postsotsialistlikus Eestis ja Ukrainas,\u201c \u00fctleb Velmet.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8cbf41f72\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8cbf41f72\" class=\"wp-block-image size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"1067\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Aro-Velmet-Tiit-Blaat-Delfi-Meedia-Scanpix.jpeg\" alt=\"Fotol Aro Velmet\" class=\"wp-image-10836\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Aro-Velmet-Tiit-Blaat-Delfi-Meedia-Scanpix.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Aro-Velmet-Tiit-Blaat-Delfi-Meedia-Scanpix-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Aro-Velmet-Tiit-Blaat-Delfi-Meedia-Scanpix-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Aro-Velmet-Tiit-Blaat-Delfi-Meedia-Scanpix-768x512.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Aro Velmeti s\u00f5nul on probleemiks \u00fclikoolide rahastuse ebakindlus. Foto: Tiit Blaat \/ Delfi Meedia \/ Scanpix<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Ta t\u00f6\u00f6tab kaasprofessorina L\u00f5una-California \u00dclikoolis, mis on erak\u00e4tes. \u201eMa olen USA-s elanud kogu oma t\u00e4iskasvanuelu \u2013 p\u00e4rast keskkooli \u00f5ppisin \u00fche aasta Tartu \u00dclikoolis, kust liikusin edasi Pennsylvania \u00dclikooli Philadelphias, ja j\u00e4in siinsesse s\u00fcsteemi.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Velmet kirjeldab, et Trump kasutas v\u00f5imule tulles antisemitismi mugava kaikana, et pinnuks silmas olnud \u00fclikoolide rahastust k\u00e4rpida. \u201eTrumpi k\u00e4rped olid suuresti suvalised ja ebaseaduslikud, kohtud on paljud neist tagasi p\u00f6\u00f6ranud. Sea\u00adduse j\u00e4rgi ei saanud \u00fclikoolide rahastust v\u00e4hen\u00addada lihtsalt sellep\u00e4rast, et Trumpile ei meeldi Gazat toetavad meeleavaldused,\u201c \u00fctleb ta. \u201eRahastust on v\u00f5imalik k\u00e4rpida, kui uurimis\u00adprojektides on konkreetseid probleeme.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Nii v\u00f5ttis valitsus California \u00dclikoolilt Los Angeleses \u00e4ra 500 miljonit dollarit teadusraha, aga \u00f5ppej\u00f5u\u00addude ameti\u00fching kaebas otsuse koh\u00adtusse ja v\u00f5itis. Selle aasta eelarves soovis Trump f\u00f6deraalset teadusrahastust poole v\u00f5rra v\u00e4hendada, aga kongressi vastuseisu t\u00f5ttu j\u00e4i eelarve k\u00e4rpimata.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka Velmeti s\u00f5nul on probleemiks rahastuse ebakindlus. \u201eRaha on justkui alles, aga kunagi ei v\u00f5i teada, mis tingimustel seda jagatakse ja millal rahastus j\u00e4rjekordselt l\u00e4bi l\u00f5igatakse.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Sama t\u00f5sine mure on tema arvates rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 piirangud. \u201eV\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastele, -doktorantidele ja -j\u00e4reldoktoritele ei anta viisat. T\u00f6\u00f6viisadel on \u00fc\u00fcratud l\u00f5ivud, mida \u00fclikoolid maksta ei jaksa,\u201c \u00fctleb Velmet. \u201eV\u00e4listudengite ja -teadurite hulk on p\u00e4ris j\u00e4rsult v\u00e4henenud.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Velmet iseloomustab elu USA-s kui autoritaarse re\u017eiimi t\u00f6\u00f6korralduse \u00f5ppetundi. \u201e\u00dcheksal juhul k\u00fcmnest l\u00e4heb elu edasi nii, nagu ta on alati l\u00e4inud, sest Ameerika on suur ja lai, aga see \u00fcks kord, kui midagi tehakse, on nii dramaatiline, et tekitab k\u00f5igis hirmu,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eKolleegid Texases ja Floridas peavad oma aine\u00adkavad saatma osariigi valitsusamet\u00adnike komiteele, kes vaatab, kas Platoni tekst, mida filosoofiakursusel \u00f5petatakse, on liiga woke.\u201c \u2013 Aro Velmet<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>\u201eMa olen ise m\u00f5nusas kohas, liberaalses Californias, kus v\u00f5rreldes teiste osariikidega ei ole elu v\u00e4ga palju muutunud. Samas peavad kolleegid Texases ja Floridas oma aine\u00adkavad saatma osariigi valitsusamet\u00adnike komiteele, kes vaatab, kas Platoni tekst, mida filosoofiakursusel \u00f5petatakse, on liiga <em>woke<\/em>,\u201c kirjeldab Velmet. \u201eSee ei ole nali! Texase A&amp;M \u00dclikoolis keelati \u00e4ra Platoni \u201ePidus\u00f6\u00f6gi\u201c \u00f5petamine, sest seal r\u00e4\u00e4giti liiga palju \u201esoo\u00adideoloogiast\u201c.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Californias elab arvukalt ladina\u00adameeriklasi. Velmeti s\u00f5nul teevad ICE t\u00f6\u00f6tajad ehituspoodidesse reide, et illegaale tabada. \u201eMeie \u00fclikoolist on t\u00f6\u00f6tajaid lahkunud, sest nad ei julge k\u00e4ia metrooga t\u00f6\u00f6l. Nad kardavad, et satuvad m\u00f5ne ICE reidi otsa,\u201c kirjeldab Velmet. Tema abikaasa t\u00f6\u00f6tab Los Angelese laste\u00adhaiglas, kus on probleemiks, et inimesed ei julge tulla haiglasse, sest kardavad, et nad v\u00f5etakse ukse peal kinni.<\/p>\n\n\n\n<p>Velmet m\u00e4rgib, et Trumpi populaarsus on praegu v\u00e4iksem kui kunagi varem. Eriti on see kahanenud nende hulgas, kes valisid n\u00fc\u00fcd teda esimest korda, sest lootsid, et ta tegeleb probleemidega, mida Joe Bideni valit\u00adsuse ajal oli tunnetatud: elukalliduse ja kiire inflatsiooniga. Aga Trump on hoopis ehitanud Valgesse Majja balli\u00adsaali ja alustanud kaht t\u00e4iesti ebavaja\u00adlikku s\u00f5da, milleks pole ameerik\u00adlaste toetust.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka sisser\u00e4nne teeb inimes\u00adtele muret, aga Minneapolises toi\u00admunu on tekitanud erakordselt palju pahameelt. \u201eInimesed tahaksid ena\u00admasti, et immigrantidest saadaks lahti, aga mitte nende s\u00f5brast Josest. Kui nad avastavad, et ainult s\u00f5ber Jose ongi see immigrant, keda kottima hakatakse, siis tuleb reaalsus koju,\u201c m\u00e4rgib Velmet.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta toonitab, et t\u00f6\u00f6tab era\u00fcli\u00adkoolis ja seep\u00e4rast ei pea loenguis s\u00f5nu valima. \u201eAga ma olen varasemast palju rangem n\u00e4iteks elektroonikaseadmete kasutamisel, sest ma ei taha, et kontekstist v\u00e4lja rebitud video\u00adklipid minu loengute aruteludest satuksid veebi.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Siiski on ka Velmeti kodu\u00fclikool muutnud \u00e4ra osakondade nimed, milles oli viidatud diskrimineeri\u00admisele, v\u00f5rdsusele ja kaasamisele. \u201eNeed on m\u00e4rks\u00f5nad, millega Trumpi administ\u00adratsioon v\u00f5itleb.\u201c Samuti on temagi kolleegidel grante t\u00fchistatud, sest nad tegele\u00adsid kliima, struktuurse rassismi v\u00f5i Ameerika koloniaalajaloo uurimi\u00adsega. \u201eSee k\u00f5ik tuletab meelde, et elame teistsuguses maailmas kui kaks aastat tagasi,\u201c nendib Velmet.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Laura Viidebaum: s\u00f5nu tuleb valida ka konservatiividel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Laura Viidebaum l\u00e4ks New Yorki 2015. aastal. Ta on \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis klassikalist filoloogiat ja saanud doktorikraadi Cambridge\u2019is. New Yorgi \u00dclikool on tema esimene t\u00f6\u00f6koht. Ta on antiigiteaduste kaasprofessor ja kraadi\u00f5ppe koordinaator. Kaks aastat tagasi sai ta p\u00fcsiva akadeemilise t\u00f6\u00f6koha. \u201eSelle nimel olen ma t\u00f6\u00f6tanud kaua,\u201c \u00fctleb Viidebaum, kelle uurimisvaldkond on antiikfilosoofia ja -kirjandus.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8cbf45694\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8cbf45694\" class=\"wp-block-image size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"1067\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Laura-Viidebaum-Mailis-Vahenurm-Postimees-Scanpix.jpeg\" alt=\"Fotol New Yorgi \u00dclikooli professor Laura Viidebaum\" class=\"wp-image-10837\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Laura-Viidebaum-Mailis-Vahenurm-Postimees-Scanpix.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Laura-Viidebaum-Mailis-Vahenurm-Postimees-Scanpix-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Laura-Viidebaum-Mailis-Vahenurm-Postimees-Scanpix-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE-teadlased-USA-s-Laura-Viidebaum-Mailis-Vahenurm-Postimees-Scanpix-768x512.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Laura Viidebaum tunnistab, et valib s\u00f5nu ja proovib olla oma v\u00e4lja\u00fctlemistes varasemast ettevaatlikum. Foto: Mailis Vahenurm \/ Tartu Postimees \/ Scanpix<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>New Yorgi \u00dclikool liigitub USA-s k\u00f5rgeima taseme teadus\u00fclikoolide (R1) sekka. \u201eSee t\u00e4hendab, et siin on meeletult head t\u00f6\u00f6kohad, kus tege\u00adlda teadusega. Teadlastel on v\u00f5rdlemisi v\u00e4he b\u00fcrokraatlikke kohustusi. Ise v\u00f5ib valida, mida \u00f5petada. Keegi ei piilu sul \u00fcle \u00f5la, t\u00e4htis on teha teadust\u00f6\u00f6d, avaldada artikleid,\u201c kirjeldab Viidebaum.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast Donald Trumpi uue ameti\u00adaja algust poolteist aastat tagasi on v\u00e4ga palju muutunud. Viidebaum tunnistab, et valib s\u00f5nu ja proovib olla oma v\u00e4lja\u00fctlemistes varasemast ettevaatlikum. \u201e\u00d6elda praegu \u00dchendriikides k\u00f5rghariduses ja teaduses toimuva kohta tsunami on isegi liiga leebe,\u201c arvab ta.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmalt v\u00f5eti tema s\u00f5nul ette suured advokaadifirmad ja prooviti neid Trumpi administratsioonile meele\u00adp\u00e4raselt k\u00e4ituma panna, seej\u00e4rel \u00fclikoolid, kust p\u00e4rineb kriitiline m\u00f5tle\u00admine ja vastupanu. \u201eTrumpi \u00fclikoolide\u00advastane tegevus on laiaulatuslik ja p\u00f5him\u00f5tteline. K\u00f5ik teadusvaldkonnad on \u00fchel v\u00f5i teisel viisil riivatud.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Otsused t\u00fchistada \u00fclikoolide riikliku rahastuse kokkuleppeid puudutavad nii humanitaar- kui ka reaalteadusi. \u201eUue p\u00f5lvkonna aidsi- ja v\u00e4hi\u00adravimite programmid on j\u00e4etud rahastuseta, mis\u00adt\u00f5ttu inimeste ravikuur on pooleli j\u00e4\u00e4nud. Kaotatud inimelud on reaalsed.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>USA teadus elab m\u00e4\u00e4ramatuses. Kliima\u00aduuringuid ja samuti teadus\u00adharusid, mis kuidagigi on seotud mitme\u00adkesisuse, v\u00f5rdsuse ja kaasatusega, f\u00f6deraalvalitsus kindlasti ei rahasta. \u201e\u00dcheski \u00fclikoolis ei ole enam mitme\u00adkesisuse ja v\u00f5rdsuse edenda\u00admise p\u00f5him\u00f5tteid, \u00fclikoolide kodulehed on ilusasti \u00fcmber s\u00f5nastatud,\u201c m\u00e4rgib Viidebaum. Mitmekesisuse, v\u00f5rdsuse ja kaasatuse tagamiseks on \u00fclikoolides kulutatud tohutult aega ja raha, aga kuue kuuga kukkus see k\u00f5ik kokku.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201e\u00d6elda praegu \u00dchendriikides k\u00f5rg\u00adhariduses ja teaduses toimuva kohta tsunami on isegi liiga leebe.\u201c \u2013 Laura Viidebaum<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Eesm\u00e4rk oli, et USA \u00fclikoolid oleksid \u00fchiskonna n\u00e4gu ja mitme\u00adkultuuri\u00ad\u00ad\u00adlised; et sinna p\u00e4\u00e4seks \u00fcli\u00ad\u00f5pilasi, teadlasi ja \u00f5ppej\u00f5ude igast \u00fchiskonna\u00adkihist. \u201eUSA \u00fchiskond on kirju, aga \u00fclikoolid on valge mehe n\u00e4gu, eriti paremad ja t\u00e4htsamad \u00fclikoolid,\u201c t\u00f5deb Viidebaum. \u201eMinu osakonnas on suurem osa \u00f5ppej\u00f5ududest mehed. Selle kohta on palju uuringuid tehtud, nii et on laialdaselt teada, et v\u00e4hemus\u00adr\u00fchmadesse kuuluvad teadlased, sh naised, peavad keskmisest palju rohkem vaeva n\u00e4gema, et neid m\u00e4rgataks ja t\u00f6\u00f6le v\u00f5etaks.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Enamikus \u00fclikoolides on uute t\u00f6\u00f6tajate palkamine peatatud, mis t\u00e4hendab paljudele l\u00f5petajaile t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4mist. \u201eK\u00fcmme aastat pingutanud, \u00e4sja doktorikraadi saanud teadlastel ei ole kuhugi minna. Olukord on skisofreeniline, sest \u00fcli\u00f5pilasi v\u00f5e\u00adtakse vastu sama palju ja loenguid tuleb ikka lugeda; lihtsalt ebakindlust on nii palju, et pikaajalisemaid t\u00f6\u00f6lepinguid ei s\u00f6andata s\u00f5lmida,\u201c \u00fctleb Viidebaum.<\/p>\n\n\n\n<p>Antiigi ja l\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioo\u00adniga tegelev teadusvaldkond k\u00fcll otseselt l\u00f6\u00f6gi all pole, kuid seegi on m\u00f5jutatud. \u201eMe ei saa kedagi palgata, aga v\u00e4hemalt oleme teiste humanitaar\u00adteaduste kolleegidega v\u00f5rreldes Trumpi administratsioonile vajalikud, sest l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna alus\u00adtalade \u00f5petamine on populaarne. Meie kursustel on praegu \u2013 ja on tegelikult olnud kogu aeg \u2013 v\u00e4ga palju \u00fcli\u00ad\u00f5pilasi,\u201c m\u00e4rgib Viidebaum.<\/p>\n\n\n\n<p>Parempoolse maailmavaatega inimestele t\u00e4hendab antiik l\u00e4\u00e4ne kul\u00adtuuri h\u00e4lli, mille juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Ultraparempoolsed leiavad sellest \u00f5igustust valge mehe \u00fclem\u00ad\u00ad-<br>v\u00f5imule. Vasakpoolsed kritiseerivad antiikteaduste m\u00f5ju Anglo\u00adameerika \u00fclikoolide arengule ja sisse\u00adastumisel varem kehtinud, kuid n\u00fc\u00fcdseks ammu kaotatud n\u00f5udeid antiik\u00adkeelte tundmise kohta, mist\u00f5ttu p\u00e4\u00e4sesid \u00fclikooli vaid need, kel oli olnud privileeg antiikkeeli koolis \u00f5ppida. \u201eAntiigiteadused on otseses m\u00f5ttes praeguse poliitika ja toimuvate kultuuris\u00f5dade esirinnas. Antiik ei j\u00e4ta kedagi k\u00fclmaks,\u201c t\u00f5deb Viidebaum.<\/p>\n\n\n\n<p>New Yorgi \u00dclikool on praegu konservatiivse maailmavaatega perede hulgas eriti populaarne koht, kuhu oma laps \u00f5ppima saata, sest seal \u00f5pib ka Donald Trumpi poeg Barron.<br>Trumpi soov on t\u00f5estada, et k\u00f5rgharidus kindlustab tulevikus suurema sissetuleku. \u00dclikoolidel tuleb esitada valitsusele aruandeid, kas l\u00f5petajad teenivad rohkem kui nende diplomita eakaaslased. \u201eTrump ilmselt arvab, et \u00f5ppima tullakse vaid raha p\u00e4rast.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Viidebaum m\u00f6\u00f6nab, et ka \u00fcli\u00f5pilaste ees tuleb s\u00f5nu valida. Kraadi\u00f5ppe seminaril \u00fcli\u00f5pilastega, keda ta juba tunneb, v\u00f5ib vabamalt r\u00e4\u00e4\u00adkida, aga n\u00e4iteks s\u00fcgisesel 90 \u00fcli\u00f5pilasega loengukursusel valmistas ta igaks loenguks teksti ette, et ei teeks kogemata rumalaid nalju ega kalduks antiiks\u00f5jav\u00e4e teemast k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eLugesin parasjagu Caesarit ja arutasime Mariuse s\u00f5jav\u00e4ereformide \u00fcle, kui kaitseminister Pete Hegseth tegi m\u00e4rkusi s\u00f5jav\u00e4elaste keha\u00adkaalu ja distsipliini kohta. Tavaolukorras oleks ma \u00fcli\u00f5pilaste aktiveerimiseks palunud meil m\u00f5elda antiiks\u00f5jav\u00e4e ja praeguse aja peale, aga selline asi j\u00e4i t\u00e4iesti \u00e4ra,\u201c \u00fctleb Viidebaum.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5da L\u00e4his-Idas leiab \u00fclikoolis suurt vastukaja, sest see m\u00f5jutab kogu \u00fclikooliperet. Paljud on Abu Dhabis asuvas New Yorgi \u00dcli\u00adkooli \u00fcksuses kas \u00f5petamas v\u00f5i \u00f5ppimas. Olukord on \u00e4rev.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Teadlased: USA \u00fclikoolidesse tasub siiski minna<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igest hoolimata usuvad Reti Ranniku, Aro Velmet ja Laura Viide\u00adbaum, et Eestist USA-sse \u00f5ppima v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6le minna on endiselt hea m\u00f5te. T\u00e4navugi on paar inimest l\u00e4inud n\u00e4iteks Stanfordi \u00dclikooli k\u00fclalisteaduriks.<\/p>\n\n\n\n<p>USA \u00fchiskonna edu v\u00f5ti on suuresti olnud just \u00fcle maailma sealse\u00adtesse \u00fclikoolidesse kokku tulnud helgemad pead. Aro Velmeti s\u00f5nul on raske uskuda, et praegune valitsus oleks valmis sellest h\u00fcvest loobuma. Intellektuaalne keskkond on sealsetes \u00fclikoolides endiselt tipptasemel ja koost\u00f6\u00f6\u00adv\u00f5imalused v\u00e4ga head. \u201eK\u00fcsimused, mida USA teaduses praegu uuritakse, tulevad varem v\u00f5i hiljem p\u00e4evakorrale ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Velmet t\u00e4psustab, et enne otsuse tegemist tasub j\u00e4rele m\u00f5elda, kuhu t\u00e4pselt minna, ning uurida \u00fclikooli ja osariigi olusid. N\u00e4iteks demokraatide \u00fclekaaluga New Yorgis ja Californias on meele\u00adolu teist\u00adsugune kui vabariiklaste valitsetavas Texases ja Floridas.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eRaske on ennustada, mis saab tulevikus, kuid tahaks siiski loota, et prae\u00adgune olukord on m\u00f6\u00f6duv.\u201c \u2013 Reti Ranniku<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Bakalaureuse- v\u00f5i magistri\u00ad\u00f5ppesse tulemisega polevat prob\u00adleemi, k\u00fcll aga on palju keerulisem kraadi\u00ad\u00f5ppesse ja t\u00f6\u00f6le p\u00e4\u00e4seda, sest paljude tead\u00adlaste lahkumisest hooli\u00admata on konkurents t\u00f6\u00f6kohtade v\u00e4hesuse t\u00f5ttu v\u00e4ga tihe. \u00dclikoolid on v\u00e4rbamist v\u00e4hendanud ja teadust\u00f6\u00f6ks ette n\u00e4htud rahakott on \u00f5hem.<\/p>\n\n\n\n<p>Laura Viidebaum arvab, et segased olud USA-s annavad Euroopale v\u00f5imaluse helgemad pead l\u00e4hiaastatel endale napsata. \u201eMitmed Euroopa suured \u00fclikoolid Prantsusmaal, Portugalis, Inglismaal ja Saksamaal on seda ka juba hakanud tegema. Eestigi k\u00f5rgkoolid v\u00f5iks selle nimel pingu\u00adtada,\u201c pakub ta.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik kolm teadlast usuvad ja loodavad, et kui v\u00f5im vahetub, t\u00f5useb teadusp\u00f5hine m\u00f5ttemaailm taas ausse ja \u00e4revus vaibub. \u201eMuidugi on pikaajaline kahju USA teadus\u00adasutustele tehtud, osa teadlasi on l\u00e4inud erasektorisse v\u00f5i riigist lahkunud, ning ka teadus\u00adp\u00f5hine maailmapilt on \u00fchiskonnas kannatada saanud. Raske on ennustada, mis saab tulevikus, kuid tahaks siiski loota, et prae\u00adgune olukord on m\u00f6\u00f6duv,\u201c lausub Reti Ranniku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>President Donald Trump survestab USA \u00fclikoole nii rahak\u00e4rbete kui ka uurimisteemadele t\u00f5kete seadmisega, aga samuti v\u00e4lismaalaste vaenamisega. Siiani olid rahakad USA \u00fcli\u00adkoolid Eesti \u00fcli\u00f5pilastele ja teadlas\u00adtele ihaldusv\u00e4\u00e4rne \u00f5ppimis- ja t\u00f6\u00f6tamispaik, viimasel ajal on nendega aga seotud palju ebakindlust. Juba t\u00f6\u00f6\u00adviisat &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10838,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[15,3],"tags":[],"class_list":["post-10808","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne-aktuaalne","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10808"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10808\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10926,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10808\/revisions\/10926"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10838"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}