{"id":10801,"date":"2026-04-10T01:15:00","date_gmt":"2026-04-09T22:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10801"},"modified":"2026-04-10T00:01:30","modified_gmt":"2026-04-09T21:01:30","slug":"viivi-luik-uliopilaste-esseede-sugavus-on-mind-ullatanud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/viivi-luik-uliopilaste-esseede-sugavus-on-mind-ullatanud\/","title":{"rendered":"Viivi Luik: \u00fcli\u00f5pilaste esseede s\u00fcgavus on mind \u00fcllatanud"},"content":{"rendered":"

Kirjanik Viivi Luik, Tartu \u00dclikooli vabade kunstide professor sel \u00f5ppeaastal, \u00fctleb, et loengute pidamine ja \u00fcli\u00f5pilastega kohtumine on talle andnud v\u00e4ga \u00fcllatava ja r\u00f5\u00f5mustava kogemuse.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Fotol\n\t\t\t
\n\t\t\t\tK\u00f5ik vabade kunstide professorite loengud salvestatakse ja on k\u00e4ttesaadavad UTTV kodulehel.<\/span>\n\t\t\t\tFoto: Jassu Hertsmann<\/span>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

Vabade kunstide professori loengutele on peale \u00fcli\u00f5pilaste oodatud ka k\u00f5ik teised huvilised. Viivi Luige loenguid saab j\u00e4relkuulata ja -vaadata UTTV-st<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Viivi Luik on luuletaja, kirja\u00adniku ja esseistina osalenud eesti ja maailmakirjanduses 60\u00a0aastat. Noore luuletajana astus ta esmakordselt \u00fcles 60-ndatel; romaanidest p\u00e4lvisid kohe suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rdelistel aegadel ilmunud \u201eSeitsmes rahu\u00adkevad\u201c (1985) ja \u201eAjaloo ilu\u201c (1991).<\/p>\n\n\n\n

Tema tekstidele on ka muusikat kirjutatud: s\u00fcgava looduse- ja elu\u00adtunnetusega \u201eV\u00f5ta mind leh\u00adtede varju\u201c ja \u201eV\u00e4ljas on veebruar\u201c Urmas Alenderi esituses on juurdunud eestlase kultuurim\u00e4llu.<\/p>\n\n\n\n

Oma loengusarjas keskendub Viivi Luik ajastuomaste inimt\u00fc\u00fc\u00adpide kujutamisele kirjanduses.<\/p>\n\n\n\n

Viivi Luik, kui \u00fcldiselt peetakse kirjaniku t\u00f6\u00f6d \u00fcsna \u00fcksildaseks, siis n\u00fc\u00fcd seisate loengusaalis noorte ees. Milline on teie kogemus seni olnud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tsin professuuri vastu just selle\u00adp\u00e4rast, et see pakkus mulle v\u00f5imalust teostada \u00fcks m\u00f5te, mis mul juba pikemat aega oli olnud, kuid millele ma polnud seni leidnud \u00f5iget v\u00e4ljendusvormi. Loengud osutusidki selleks v\u00e4ljendusvormiks, mida ma olin otsinud: tahan r\u00f5hutada elava s\u00f5na ja selle kuulamise olulisust.<\/p>\n\n\n\n

Olen saanud v\u00e4ga \u00fcllatava ja r\u00f5\u00f5mustava kogemuse. Need \u00fcli\u00ad\u00f5pilased, kes minu loengutest osa v\u00f5tavad, oskavad ja tahavad kuulata, suudavad keskenduda. \u00dcli\u00f5pilased on kirjutanud mu loen\u00adgute p\u00f5hjal s\u00fcgavaid esseesid, mis mind on t\u00f5siselt \u00fcllatanud. Selle p\u00f5hjal k\u00fcll \u00f6elda ei saa, et noored on pealis\u00adkaudsed v\u00f5i lapsikud. Vastu\u00adpidi, nende tuden\u00adgite m\u00f5tte\u00adavalduste k\u00f5rval tunduvad nii pal\u00adjude eeldatavasti haritud ja elu\u00adkogenud inimeste m\u00f5tted ebak\u00fcpsed ja primitiivsed.<\/p>\n\n\n\n

\n

Iga ajastu s\u00fcnnitab omad inimt\u00fc\u00fcbid, kirjaniku asi on neid n\u00e4ha ja teistele n\u00e4idata. Kuni need ei ole kirjaniku poolt s\u00f5na abil ellu \u00e4ratatud, ei ole neid inimeste teadvuses olemas.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Vabade kunstide professorina olete oma s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud juhatada kuulajad l\u00e4bi 20.\u00a0sajandi kirjanduse, maailmakirjandusest ikka ja j\u00e4lle ka eesti kirjanduseni j\u00f5udes. Mis teid ennast loengukursust koostades k\u00f5ige rohkem \u00fcllatas v\u00f5i v\u00f5lus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige rohkem \u00fcllatas see, kui iseseisev organism on \u00fcks kirjandusteos ja kuidas ta erinevatel ajastutel oma s\u00f5numit v\u00f5ib muuta. Kirjanik, kes teose kunagi kirjutas, ei osanud unes ka n\u00e4ha, mis s\u00f5numi ta tulevikku saadab ja kuidas ta s\u00f5num ajas muutub.<\/p>\n\n\n\n

Uurite oma loengusarjas inimt\u00fc\u00fc\u00adpide kujutamist kirjanduses eri k\u00fcmnenditel. Kuidas te nende inimt\u00fc\u00fc\u00adpide muutumist ajas kirjeldaksite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iga ajastu s\u00fcnnitab omad inim\u00adt\u00fc\u00fcbid, kirjaniku asi on neid n\u00e4ha ja teis\u00adtele n\u00e4idata. Kuni need ajastu\u00adomased t\u00fc\u00fcbid ei ole kirjaniku poolt s\u00f5nastatud, s\u00f5na abil ellu \u00e4ratatud, ei ole neid inimeste teadvuses olemas. Kui n\u00e4iteks Tammsaare ei oleks s\u00f5na abil ellu \u00e4ratanud Indrekut, linna\u00adkooli l\u00e4inud talupoissi, enese\u00ad- ja jumala\u00adotsijat, siis olekski j\u00e4\u00e4nud \u00fcks tolle aja Eestile iseloomulik ja tolle ajastu s\u00fcnnitatud inimt\u00fc\u00fcp meile teadvustamata.<\/p>\n\n\n\n

Milline periood eelmisest sajandist teile endale k\u00f5ige l\u00e4hedasem tundub\u00a0\u2013 on need 60-ndad, mil luuletajana kirjandusse astusite, v\u00f5i hoopiski 80\u201390-ndad, mil ilmusid teie romaanid \u201eSeitsmes rahu\u00adkevad\u201c ja \u201eAjaloo ilu\u201c?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eelmisest sajandist on mulle k\u00f5ige l\u00e4hedasem 90-ndate algus, maailma ja Eesti j\u00e4rsk muutumine. Adrenaliin, mis oli \u00f5hus. Oht ja julgus!<\/p>\n\n\n\n

1960-ndad m\u00f5juvad masendavalt. Kui ainult m\u00f5telda 1968.\u00a0aas\u00adtale ja Vene tankidele Prahas! V\u00f5i kultuurirevolutsioonile Hiinas ja selle v\u00f5ikustele. \u201eAjaloo ilu\u201c kujutab augustip\u00e4evi 1968.\u00a0aastal, kui Vene tankid j\u00f5udsid Prahasse. Ilmus see raamat aga juba 1991.\u00a0aastal, kohe peale Eesti vabaks saamist.<\/p>\n\n\n\n

80.\u00a0aastad olid k\u00fcllaltki koledad, nii idas kui ka l\u00e4\u00e4nes. L\u00e4\u00e4nes oli tarbimis\u00fchiskond ennast t\u00e4ielikult kehtestanud ja kaasa toonud k\u00f5ik need h\u00e4dad, mida ta kaasa toob. Idas ehk okupeeritud Eestis oli rahvuse ja keele s\u00e4ilitamine elu ja surma k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt on nii, et kirjanduslooliselt on v\u00f5imalik head anal\u00fc\u00fcsi teha alles tagantj\u00e4rele\u00a0\u2013 olles ise parasjagu elu keskel, ei pruugi ajastu jooned p\u00e4ris n\u00e4htavad olla. Siiski, kuiv\u00f5rd m\u00e4rkate viimase paarik\u00fcmne aasta kirjanduses suundumusi, mida saaks \u00fcldistavalt v\u00e4lja joonistada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui \u00fcldse nii l\u00e4hedase aja kohta midagi on v\u00f5imalik \u00fctelda, siis torkab silma t\u00fchjade s\u00f5nade voha\u00admine, teatav j\u00f5uetus, sisendusj\u00f5uetus, s\u00f5namaagia puudumine. See pole nii mitte ainult Eestis, vaid ka teistes heaolu\u00fchiskondades.<\/p>\n\n\n\n

Olete oma loengutesse kutsunud ka k\u00fclalisi: Joonas Hellerma, Aija Sakova, Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri, Anna Verschiku. Mida just nende ini\u00admeste kutsumisega taotlesite ja mida kogesite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"Fotol