{"id":10778,"date":"2026-04-10T01:12:00","date_gmt":"2026-04-09T22:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10778"},"modified":"2026-04-09T23:50:32","modified_gmt":"2026-04-09T20:50:32","slug":"vordse-kohtlemisega-seotud-teemad-vajavad-ulikoolis-senisest-laiemat-arutelu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/vordse-kohtlemisega-seotud-teemad-vajavad-ulikoolis-senisest-laiemat-arutelu\/","title":{"rendered":"V\u00f5rdse kohtlemisega seotud teemad vajavad \u00fclikoolis senisest laiemat arutelu"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tartu \u00dclikooli ameti\u00fchingu hinnangul vajab praegune v\u00f5rdset kohtlemist puudutav reeglistik sisulist \u00fclevaatamist. Ameti\u00fchingu juht Ruth Tammeorg esindab kogu juhatuse arvamust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sel aastal on Tartu \u00dclikoolis v\u00f5rdse kohtlemise valdkonnas hakatud suurt t\u00e4hele\u00adpanu p\u00f6\u00f6rama seksuaalse ahistamise probleemile. See on ka m\u00f5istetav, sest neli meediaskandaali on olnud seotud just sellega. Sama olulised on aga ebav\u00f5rdse kohtlemise ja t\u00f6\u00f6kiusuga seotud mured, mis ei pruugi meedias nii palju t\u00e4helepanu saada, kuid on m\u00e4rksa tavalisemad.<\/p>\n\n\n\n<p>Ameti\u00fchingu poole on p\u00f6\u00f6rdunud mitu inimest, kes tunnevad, et neid on koheldud eba\u00f5iglaselt, ja kes ei oska mujalt abi otsida, kuigi reeglid ebav\u00f5rdse kohtlemise, t\u00f6\u00f6kiusu ja diskrimineerimise korral k\u00e4itumiseks on \u00fclikoolis olemas. Olemas on ka tugiisikud, kelle \u00fclesanne on selgitada, kelle poole v\u00f5iks kiusu ohver p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellest hoolimata p\u00f6\u00f6rdutakse kiusamisjuhtumite korral aina sagedamini meie poole. Seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsis ameti\u00fchingu juhatus, miks v\u00f5rdse kohtlemise s\u00fcsteem \u00fclikoolis plaanip\u00e4raselt ei toimi.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ne viimase aasta jooksul on k\u00f5rghariduse \u00e4ristumine muutnud \u00fclikoole tasapisi \u00fcha enam organisatsioonideks, kus on vaja v\u00f5imalikult t\u00f5husalt (loe: odavalt) teha \u00e4ra \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ning kus teaduse rahastamine s\u00f5ltub \u00fcha enam projektide taotlemise edukusest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Doktorikraadiga inimesi on piisavalt<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui veel 21. sajandi esimesel k\u00fcmnendil toimisid \u00f5ppekavade akrediteerimised, kus \u00fcheks oluliseks n\u00e4itajaks oli doktorikraadiga \u00f5ppej\u00f5udude osakaal, siis n\u00fc\u00fcdseks on see kriteerium kadunud.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5epoolest: doktori\u00adkraadiga inimesi on piisavalt. Seet\u00f5ttu pole vaja juhte eraldi kontrollida v\u00f5i motiveerida, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6d teeksid kvalifitseeritud ja pika kogemusega inimesed.<br>Odavam on suunata \u00f5petama n\u00e4iteks doktorandid (eesti\u00adkeelsete doktorantide suurest \u00f5ppet\u00f6\u00f6koormusest oli juttu ka 2025. aastal Riigi\u00adkogus toimunud seminaril), noorem\u00adlektorid ja \u00f5petajad, sest professo\u00adritel on eesk\u00e4tt vaja tuua sisse uurimisraha.<\/p>\n\n\n\n<p>On iga instituudi j\u00f5ukuse k\u00fcsimus, kas majanduslikult on otstarbekas v\u00e4lja kuulutada kaasprofessori ametikoht inimesele, kelle teadust\u00f6\u00f6 tulemused seda v\u00f5imaldaksid, v\u00f5i j\u00e4tta ta madalamale ametikohale. \u00dchelt poolt on teadusp\u00f5hises \u00fclikoolis teadusliku kvalifikatsiooni arendamine n\u00f5utud, teisalt aga ei ole midagi, mis annaks inimesele kindlustunde, et positiivsed tulemused tema karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5iksid edendada.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalus s\u00f5ltub k\u00f5ige enam sellest, kas inimesel on oma grant ja kas \u00fcksuse juhil on positiivne suhtumine t\u00f6\u00f6taja karj\u00e4\u00e4ri edendamisse.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Ameti\u00fchingult on k\u00fcsitud: \u201eKas mind on koheldud ikka v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt ja \u00f5iglaselt, kui minul on doktori\u00adkraad, aga minu juhil ei ole?\u201c Vastus on, et karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalus s\u00f5ltubki k\u00f5ige enam sellest, kas inimesel on oma uurimisgrant ja kas \u00fcksuse juhil on positiivne suhtumine t\u00f6\u00f6taja karj\u00e4\u00e4ri edendamisse. Meenutagem, et 1990. aastatel ja 21. sajandi alguses (kolme-, nelja- ja viieaastaste t\u00f6\u00f6\u00adlepingute ajastul) tuli iga ametikoht v\u00e4lja kuulutada ja sellele v\u00f5is konkureerida paremate kvalifikatsioonin\u00e4itajatega isik.<\/p>\n\n\n\n<p>Konkursside asemel on atesteerimine, mis on justkui \u00f5iglane ja l\u00e4bipaistev ning tugineb faktidele. Meie oleme aga saanud p\u00f6\u00f6rdumisi, kus atesteerimine on v\u00e4idetavalt toimunud kallutatud viisil: juht on oma seisu\u00adkohtade kirjutamisel kas eksinud v\u00f5i fakte eiranud, v\u00f5i on atesteerimiskomisjon tulemuse hinda\u00admisel l\u00e4htunud asjaoludest, mis on sisuliselt t\u00f6\u00f6korralduslike kokkulepete k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n<p>Sarnaseid olukordi, kus juht pisen\u00addab t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6d ja keskendub vaid negatiivsele, on esinenud ka tugit\u00f6\u00f6tajate arenguvestlustel. Hea, kui \u00fclikoolis juurutatakse atesteerimise ja arenguvestluse hea tava, kus sellised k\u00fcsimused on juba ette l\u00e4bi arutatud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Neli laiemat arutelu vajavat probleemi<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli ameti\u00fching ja \u00fcli\u00ad\u00f5pilasesindus on esitanud \u00fclikoolile 12 punktist koosneva ettepanekute loendi, kuidas v\u00f5rdse kohtlemise s\u00fcsteemi t\u00e4ien\u00addada. Neli suurt probleemi vajaksid aga laiemat arutelu.<\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks on oluline l\u00e4htuda p\u00f5him\u00f5ttest, et inimene, kes on kogenud diskrimineerimist, t\u00f6\u00f6kiusu v\u00f5i seksuaalset ahistamist, ei peaks r\u00e4\u00e4kima oma lugu rohkem kui \u00fche korra. On oluline, et iga juhtumi puhul m\u00e4\u00e4ratakse kaebuse esitajale ja s\u00fc\u00fcdistatavale soovi korral esindajad, kes l\u00e4bivad k\u00f5ik vajalikud etapid koos nen\u00addega ja toetavad neid.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii saab v\u00e4ltida olukorda, kus ohver peab ise ennast kaitsma ning ahistamisest, kiusamisest v\u00f5i muust ebameeldivast korduvalt ja erinevatele inimestele k\u00f5nelema. Tarvis on arvestada, et kui ohver tuleb oma lugu r\u00e4\u00e4kima, on ta juba saanud emotsio\u00adnaalse kahju.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks, \u00fclikoolis on insti\u00adtuutide juhtidel ja dekaanidel suur otsustus\u00ad\u00f5igus personali\u00adk\u00fcsimuste \u00fcle. Eel\u00adnimetatud mitme\u00adetapiline ja eba\u00admugav oma loo esitamine asetab ohvri kohe peale\u00adkaebaja olukorda. Kohati on j\u00e4\u00e4nud mulje, et juhtide jaoks on mainekahju v\u00e4ltimine olnud olulisem kui inimeste hoidmine.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5sisem on aga olukord, kui juht ise solvab inimesi, t\u00f5stab nende peale h\u00e4\u00e4lt, k\u00e4itub eba\u00f5iglaselt. Sisuliselt ei ole \u00fclikoolis praegu s\u00fcsteemi, mis tagaks juhi vastutuse t\u00f6\u00f6kiusu korral. Kuna Eesti on v\u00e4ga v\u00e4ike, tuleb reeglistikus v\u00e4listada variant, et juht hakkab kiusama inimest, kes julges esi\u00adtada kaebuse v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdumise. See\u00adt\u00f5ttu tuleb s\u00e4testada juhi vastutus juhul, kui ta reageerib kaebusele v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdumisele viisil, mis halvendab p\u00f6\u00f6rduja emotsionaalset, f\u00fc\u00fcsilist v\u00f5i sotsiaalset heaolu.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Ausus ja l\u00e4bipaistvus toovad organisatsioonile pikas perspektiivis palju kasu, sest kui teavitamine ei anna tulemusi, v\u00f5idakse oma murega j\u00e4rgmiseks meedia poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Kolmandaks, \u00fclikooli uudisvoog ja kommunikatsioonis\u00f5numid n\u00e4itavad, et \u00fclikool soovib end esitleda organisatsioonina, mis v\u00f5tab t\u00f6\u00f6kiusamist, diskrimineerimist ja seksuaalset ahistamist t\u00f5siselt.<\/p>\n\n\n\n<p>2025. aasta kevadel korraldati \u00fclikoolis kampaania \u201eM\u00e4rka\u201c. Samal ajal p\u00f6\u00f6rdus r\u00fchm t\u00f6\u00f6tajaid siseauditi b\u00fcroo poole t\u00f6\u00f6kiusu juhtu\u00admiga, kus kiusajaks oli juht. Neile saadetud vastuses sisaldusid olulised laused: \u201eOotuste sel\u00adguse huvides peame oluliseks selgitada, et siseauditi b\u00fcroo teostab k\u00fcll esmase anal\u00fc\u00fcsi, kuid iseseisvat juhtumite uurimise \u00f5igust kehtiva korra alusel siseaudiitoritel ei ole [\u2014]. Olete maininud, et p\u00f6\u00f6rdusite ka akadeemi\u00adlise sekret\u00e4ri poole, kuid t\u00e4psustamist vajab, kas esitasite ka ametliku kae\u00adbuse. V\u00f5rdse kohtlemise juhendi kohaselt on akadeemiline sekret\u00e4r \u00f5ige adressaat.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Seega puuduvad tegelikkuses veel reeglid, mis annaksid kiusamisest teada andjale turvatunde ja tead\u00admise, et tema p\u00f6\u00f6rdumisega tegeletakse delikaatselt ja t\u00f5siselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Ameti\u00fching k\u00fcsis, kas tugiisikutel on \u00f5igus ja kohustus kiusatut v\u00f5i ahistatut esindada. Vastus oli: ei, tugiisikud annavad n\u00f5u, mida teha. Ameti\u00ad\u00fchingu tehtud anal\u00fc\u00fcsi tulemusena selgus, et kiusatu v\u00f5i ahistatu satub tegelikult n\u00f5iaringi, kus ta muutub veelgi haavatavamaks, ja probleem ei lahene, sest uurimiseks kokku pandava t\u00f6\u00f6r\u00fchma tegevuse kord on samuti ebam\u00e4\u00e4rane.<\/p>\n\n\n\n<p>Neljandaks, seni puudus \u00fclikoolis v\u00f5rdse kohtlemise volinik, kelle poole diskrimineerimist tunnetav, kiusatud v\u00f5i ahistatud t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i \u00fcli\u00f5pilane saaks otse p\u00f6\u00f6rduda. T\u00e4navu jaanuaris kuulutati sellele ametikohale v\u00e4lja konkurss, kandideerimise t\u00e4htaeg oli 6. veebruar. Samas puudus igasugune eelnev avalik arutelu selle ameti\u00adkoha funktsioonide, s\u00f5ltumatuse kaitse ja aruandluse \u00fcle. \u00dclikooli ameti\u00fching on valmis sellist arutelu algatama ja toetama.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ootame l\u00e4bipaistvust ja avalikke arutelusid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ameti\u00fchingu seisukoht on, et ausus ja l\u00e4bipaistvus toovad organisat\u00adsioonile pikas perspektiivis palju kasu, sest kui teavitamine ebav\u00f5rdsest v\u00f5i ahistavast kohtlemisest ei anna tulemusi, v\u00f5idakse oma murega j\u00e4rgmiseks meedia poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n<p>Leiame ka, et olukorras, kus personaliosakond seab esiplaanile \u00fcksuste vajadused (nt t\u00f6\u00f6vaidlus\u00adkomis\u00adjonis, koondamiste ettevalmistamisel), peaks leiduma ka instants, mis seisab t\u00f6\u00f6tajate heaolu eest. \u00dcli\u00f5pilastel on selleks \u00fcli\u00f5pilasesindus, t\u00f6\u00f6tajate puhul v\u00f5iks selleks kujuneda ameti\u00fching.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie esmane soov on, et toimuksid avalikud arutelud, kus ei kesken\u00adduta sellele, kes ja millisest struktuuri\u00ad\u00fcksusest on kaevanud, vaid m\u00f5el\u00addakse koos, kuidas t\u00f6\u00f6tajate heaolu igak\u00fclgselt parandada ja neid v\u00f5imu kuritarvitamise eest kaitsta. Lubame, et ameti\u00fchingu poole p\u00f6\u00f6rdumisel on tagatud konfidentsiaalsus ja meie eesm\u00e4rk on sama mis \u00fcli\u00f5pilasesindusel: osutada s\u00fcsteemsetele kitsaskohta\u00addele, mis vajavad lahendamist ega ole taandatavad \u00fcksikutele inimestele ega struktuuri\u00fcksustele.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">KOMMENTAAR. Peame pingutama, et usaldus \u00fclikooli pakutava toe vastu kasvaks<\/h2>\n\n\n\n<p><em><strong>Kristi Kuningas<\/strong><br>T\u00dc personaliosakonna juhataja<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Turvalise t\u00f6\u00f6- ja \u00f5pikeskkonna loomine ja hoidmine vajab kogu \u00fclikooli liikmeskonna panust ja koost\u00f6\u00f6d. Mul on hea meel t\u00f5deda, et Tartu \u00dclikoolis on palju kaasam\u00f5tlejaid, kes on v\u00f5rdse kohtlemise edendamise enda s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud. Eelmise aasta kevadel korraldasime \u00fclikoolis avaliku arutelu \u201eKas \u00fclikool vajab v\u00f5rdse kohtlemise volinikku?\u201c, mis \u00e4ratas suurt huvi.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4rtsis 2025 alustas t\u00f6\u00f6d senati loodud v\u00f5rdse kohtlemise strateegia komisjon, mille eesm\u00e4rk on toetada mitmekesisust ja erine\u00advusi v\u00e4\u00e4rtus\u00adtava, kaasava ning v\u00f5rdset kohtlemist ja v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi tagava akadeemilise kultuuri kujundamist. Komis\u00adjoni juhib professor Krista Fischer.<\/p>\n\n\n\n<p>Aprilli l\u00f5pus alustab \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d v\u00f5rdse kohtlemise volinik. Arvestades, et tegemist on uue ja mitme\u00adtahulise rolliga, kujuneb selle tegelik m\u00f5ju aja jooksul, kuid voliniku t\u00f6\u00f6 saab olla k\u00f5ige t\u00f5husam siis, kui see on seotud toimivate protsesside ja koost\u00f6\u00f6\u00adv\u00f5rgustikuga.<\/p>\n\n\n\n<p>Ameti\u00fchingu viidatud neli teemat on laiemat arutelu v\u00e4\u00e4rt. On selge, et juhtumi lahendamine peab olema kannatanu jaoks turvaline ja uurimine ei tohi tekitada lisatraumat inime\u00adsele, kes on kogenud diskrimineerimist, t\u00f6\u00f6kiusu v\u00f5i seksuaalset ahistamist.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik osapooled tuleb \u00e4ra kuulata austuse ja avatusega ning neile tuleb tagada konfidentsiaalsus. Kohtu\u00admiste protokollimine aitab \u00e4ra hoida olukordi, kus kaebuse esitaja peab oma lugu r\u00e4\u00e4kima rohkem kui \u00fche korra. See, kas kannatanu soovib juhtumi uurimise ajaks enda k\u00f5rvale esindajat v\u00f5i mitte, on kannatanu enda otsustada.<\/p>\n\n\n\n<p>Personaliosakond pakub t\u00f6\u00f6tajatele ja \u00fcli\u00f5pilastele erinevaid kooli\u00adtusi, et kasvaks oskus ebav\u00f5rdset kohtlemist \u00e4ra tunda ja tekiks julgus sek\u00adkuda v\u00f5i sellistest olukordadest teada anda. T\u00f6\u00f6\u00adandjatele on seadusega pandud kohustus kaitsta t\u00f6\u00f6tajat t\u00f6\u00f6keskkonnas soolise ja seksu\u00adaalse ahistamise eest, seal\u00adhulgas peab t\u00f6\u00f6\u00adandja kaitsma kanna\u00adtanut taasohvrista\u00admise eest. On oluline toetada juhte, kes turvalise t\u00f6\u00f6keskkonna eest vastutavad, et nad suudaksid ebasobivat k\u00e4itumist m\u00e4r\u00adgata ja lahendada juhtumeid osapooli austaval viisil.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikool organisatsioonina on \u00f5ppinud igast juhtumist, mida on tulnud lahendada. V\u00f5rdse kohtlemise juhendit on korduvalt t\u00e4iendatud ja kasvatame j\u00e4rjepidevalt \u00fclikooli liikmete teadlikkust.<\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti peame l\u00e4hiaastatel \u00fchiselt tegelema sellega, et usaldus \u00fclikooli pakutava toe vastu kasvaks ja t\u00f6\u00f6tajatel oleks t\u00f6\u00f6keskkonnas ette tulevatest probleemidest turvaline r\u00e4\u00e4kida. Selleks loo\u00addame saada v\u00e4\u00e4rtuslikku infot ka peagi algavast uuringust \u201eSeksuaalne ahistamine, kiusamine ja diskrimineeri\u00admine Tartu \u00dclikoolis\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli ameti\u00fchingu hinnangul vajab praegune v\u00f5rdset kohtlemist puudutav reeglistik sisulist \u00fclevaatamist. Ameti\u00fchingu juht Ruth Tammeorg esindab kogu juhatuse arvamust. Sel aastal on Tartu \u00dclikoolis v\u00f5rdse kohtlemise valdkonnas hakatud suurt t\u00e4hele\u00adpanu p\u00f6\u00f6rama seksuaalse ahistamise probleemile. See on ka m\u00f5istetav, sest &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10851,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-10778","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10778","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10778"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10778\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10902,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10778\/revisions\/10902"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10851"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10778"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10778"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10778"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}