{"id":10773,"date":"2026-04-10T01:10:00","date_gmt":"2026-04-09T22:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10773"},"modified":"2026-04-09T23:47:27","modified_gmt":"2026-04-09T20:47:27","slug":"eduard-maaseri-botaanikaaia-motiivid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eduard-maaseri-botaanikaaia-motiivid\/","title":{"rendered":"Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid"},"content":{"rendered":"<p><strong>1948.\u202faastal, kui Eduard Maaser (1916\u20131990) l\u00f5petas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomit\u00f6\u00f6ks kompositsioon kahest mehest t\u00f6\u00f6tamas botaanika\u00adaias.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aastatel 1951\u20131961 t\u00f6\u00f6tas Eduard Maaser Tartu \u00dclikooli taimes\u00fcstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal\u202f\u2013 nagu paljud tema kaasaegsed\u202f\u2013 kunstnike liidust v\u00e4lja arvatud.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5en\u00e4oliselt oli just diplomit\u00f6\u00f6l oma osa selles, et kunstnikule avanes v\u00f5imalus \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6le asuda. Ar\u00adves\u00adtades, et toona t\u00e4hendas loomeliitu mittekuulumine t\u00f5siseid piiranguid nii n\u00e4itustel osalemisel kui ka maalivahendite ja ateljee saamisel, oli \u00fclikoolit\u00f6\u00f6 kunstnikule s\u00f5na otseses m\u00f5ttes elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dee23d643ab\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dee23d643ab\" class=\"wp-block-image size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1461\" height=\"1329\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-botaanikaaias-MA48-TU-kunstimuuseum.jpeg\" alt=\"Eduard Maaseri maal\" class=\"wp-image-10849\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-botaanikaaias-MA48-TU-kunstimuuseum.jpeg 1461w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-botaanikaaias-MA48-TU-kunstimuuseum-1024x931.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-botaanikaaias-MA48-TU-kunstimuuseum-300x273.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS-LONGA-botaanikaaias-MA48-TU-kunstimuuseum-768x699.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1461px) 100vw, 1461px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Eduard Maaser. Botaanikaaias. \u00d5li, l\u00f5uend. Allikas: T\u00dc kunstimuuseum<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli kunstimuuseumis asub Maaseri \u00f5limaal \u201eBotaa\u00adnika\u00adaias\u201c, millel on teadaolevalt kujutatud vanemlaborant Ants Kingot (sinises kitlis). Valges kitlis kol\u00adleegi isik on j\u00e4\u00e4nud siinkirjutajal tuvastamata, kuigi muuseumi infokaardil on m\u00e4rgitud perekonnanimi Pender.<\/p>\n\n\n\n<p>Samal ajaj\u00e4rgul valmis Maaseril veel terve rida botaanikaaia-teema\u00adlisi teoseid, mis varieeruvad kiirematest, visandlikumatest lahendustest kuni viimistletud kompositsioonideni. Iga t\u00f6\u00f6 pakub veidi erinevat vaatepunkti ja figuuride paigutust. N\u00fc\u00fcdseks on need laiali muuseumi- ja erakogudes. Kui k\u00f5rvutada teadaolevaid kasvuhoones loodud kompositsioone, vastab diplomit\u00f6\u00f6 kirjeldusele k\u00f5ige paremini just \u00fclikooli kunstimuuseumis asuv maal.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Maaseri t\u00f6\u00f6des avaldub selgelt tema terane, peaaegu fotolikult t\u00e4pne pilk eksootilise taimekeskkonna kujutamisel.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>1940-ndate l\u00f5pu ja 1950-ndate kunstin\u00f5uded eeldasid keskkonna detailit\u00e4pset edasiandmist ning Maaseri t\u00f6\u00f6des avaldub selgelt tema terane, peaaegu fotolikult t\u00e4pne pilk eksootilise taimekeskkonna kujutamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikooli ruume ja argielu kujutavaid maale on s\u00e4ilinud v\u00e4he ning enamik neist p\u00e4rineb 1950. aastatest, mil Eesti kunsti\u00adelu kujundasid rangelt sotsialistliku realismi p\u00f5him\u00f5tted.<sup data-fn=\"33bd5ad7-db1b-4d27-a63e-bf92148f3e80\" class=\"fn\"><a href=\"#33bd5ad7-db1b-4d27-a63e-bf92148f3e80\" id=\"33bd5ad7-db1b-4d27-a63e-bf92148f3e80-link\">1<\/a><\/sup> See rangest ideoloogiast kantud kunsti\u00adsuund n\u00f5udis selget ja eesm\u00e4rgi\u00adp\u00e4rast kujutamis\u00adviisi: kompositsioonides pidid inimesed tegut\u00adsema aktiivselt ning keskkond toe\u00adtama nende tegevust.<\/p>\n\n\n\n<p>Teisis\u00f5nu, interj\u00f6\u00f6r ei olnud pelgalt taust, vaid osales loo jutustamises: ruum, m\u00f6\u00f6bel ja esemed pidid osutama teadlikule, sihip\u00e4rasele ja kollek\u00adtiivsele t\u00f6\u00f6le. Samal ajal n\u00f5uti ka detailit\u00e4psust, et luua vaatajale veenev ja realistlik mulje, mis kokku\u00adv\u00f5ttes j\u00e4ttis kunstnikule k\u00fcllaltki v\u00e4he vabadust individuaalseks t\u00f5l\u00adgen\u00adduseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Teada on Maaseri s\u00fcgav kiindumus loodusesse. V\u00f5imalik, et just selle\u00adp\u00e4rast valis ta diplomit\u00f6\u00f6 teemaks botaanikaaia\u202f\u2013 motiivi, mis v\u00f5imaldas t\u00f6\u00f6tada ideoloogiliselt neutraalsemas raamistikus. Loodus ja taimestik, mis olid ja on valitsevatest hoiakutest s\u00f5ltumatud, j\u00e4id keskseks ka Maaseri hilisemas loomingus. Nii on m\u00e4rgi\u00adtud ka kunstniku 50 \u202faasta juubeli puhul ilmunud artiklis: \u201eLooduse maalimine on j\u00e4\u00e4nud E.\u202fMaaserile l\u00e4hedaseks t\u00e4naseni\u202f\u2013 peamiselt maastikumaal, ka nat\u00fc\u00fcrmort. Seda on tinginud ehk ka kunstniku kauaaegne t\u00f6\u00f6koht\u202f\u2013 TR\u00dc botaanika\u00adaed. Ligi 10\u202f aasta jooksul valmisid illustratsioonid \u201eEesti floorale\u201c<sup data-fn=\"14d27ffc-4bd9-4e28-ba0a-529132797ada\" class=\"fn\"><a href=\"#14d27ffc-4bd9-4e28-ba0a-529132797ada\" id=\"14d27ffc-4bd9-4e28-ba0a-529132797ada-link\">2<\/a><\/sup>, paljudele dissertatsioonidele ning teaduslikele artiklitele.\u201c<sup data-fn=\"31780215-f939-4276-9240-7d37c9733477\" class=\"fn\"><a href=\"#31780215-f939-4276-9240-7d37c9733477\" id=\"31780215-f939-4276-9240-7d37c9733477-link\">3<\/a><\/sup><\/p>\n\n\n\n<p>Eduard Maaseri botaanikaaia-teemaline looming toob esile tema isikliku kiindumuse taimede ja looduse vastu ning laseb heita elava pilgu umbes 75 aasta tagusesse botaanikaaia kasvuhoonesse. Seda on eriti paslik teha n\u00fc\u00fcd, kevadel, mil botaanikaaia \u00fcleviimisest praegusesse asukohta t\u00e4itub 220\u202f aastat.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><br><strong>Viited<\/strong><\/p>\n\n\n<ol class=\"wp-block-footnotes\"><li id=\"33bd5ad7-db1b-4d27-a63e-bf92148f3e80\"><sup>1<\/sup> I. Sahk, M. Teemus (koost.), Eduard Maaser. Botaanikaaias. \u2013 Ars academica: Tartu \u00dclikooli 100 kunstiteost. Tartu: Tartu \u00dclikooli muuseum, 2019, lk 233. <a href=\"#33bd5ad7-db1b-4d27-a63e-bf92148f3e80-link\" aria-label=\"Jump to footnote reference 1\">\u21a9\ufe0e<\/a><\/li><li id=\"14d27ffc-4bd9-4e28-ba0a-529132797ada\"><sup>2<\/sup> Aastatel 1953\u20131984 ilmus 11-k\u00f6iteline koguteos \u201eEesti NSV floora\u201c, millele tegi illustraatorina kaast\u00f6\u00f6d ka Eduard Maaser. <a href=\"#14d27ffc-4bd9-4e28-ba0a-529132797ada-link\" aria-label=\"Jump to footnote reference 2\">\u21a9\ufe0e<\/a><\/li><li id=\"31780215-f939-4276-9240-7d37c9733477\"><sup>3<\/sup> M. Toom, Eduard Maaser 50-aastane. \u2013 Edasi, 11.12.1966. <a href=\"#31780215-f939-4276-9240-7d37c9733477-link\" aria-label=\"Jump to footnote reference 3\">\u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1948.\u202faastal, kui Eduard Maaser (1916\u20131990) l\u00f5petas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomit\u00f6\u00f6ks kompositsioon kahest mehest t\u00f6\u00f6tamas botaanika\u00adaias. Aastatel 1951\u20131961 t\u00f6\u00f6tas Eduard Maaser Tartu \u00dclikooli taimes\u00fcstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal\u202f\u2013 nagu paljud tema kaasaegsed\u202f\u2013 kunstnike &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10850,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[{\"content\":\"<sup>1<\/sup> I. Sahk, M. Teemus (koost.), Eduard Maaser. Botaanikaaias. \u2013 Ars academica: Tartu \u00dclikooli 100 kunstiteost. Tartu: Tartu \u00dclikooli muuseum, 2019, lk 233.\",\"id\":\"33bd5ad7-db1b-4d27-a63e-bf92148f3e80\"},{\"content\":\"<sup>2<\/sup> Aastatel 1953\u20131984 ilmus 11-k\u00f6iteline koguteos \u201eEesti NSV floora\u201c, millele tegi illustraatorina kaast\u00f6\u00f6d ka Eduard Maaser.\",\"id\":\"14d27ffc-4bd9-4e28-ba0a-529132797ada\"},{\"content\":\"<sup>3<\/sup> M. Toom, Eduard Maaser 50-aastane. \u2013 Edasi, 11.12.1966.\",\"id\":\"31780215-f939-4276-9240-7d37c9733477\"}]"},"categories":[44,7],"tags":[],"class_list":["post-10773","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ars-longa","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10773","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10773"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10773\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10901,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10773\/revisions\/10901"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}