{"id":10770,"date":"2026-04-10T01:09:00","date_gmt":"2026-04-09T22:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10770"},"modified":"2026-04-09T23:43:21","modified_gmt":"2026-04-09T20:43:21","slug":"kuidas-moista-keelt-mida-sa-pole-oppinud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kuidas-moista-keelt-mida-sa-pole-oppinud\/","title":{"rendered":"Kuidas m\u00f5ista keelt, mida sa pole \u00f5ppinud"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikoolis rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 eest hoolitsenud s\u00e4rasilmne Anna Branets pakub meie kohtumisp\u00e4eval kolleegidele lahkumiskringlit ja valmistub j\u00e4reldoktorantuuriks Norras Troms\u00f8 \u00dclikoolis. \u00c4sja kaitses ta doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVahendatud retseptiivne mitmekeelsus: edutegurid keele\u00f5ppe soodustamisel\u201c<\/a>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ukrainast p\u00e4rit Anna Branets uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s, kuidas on v\u00f5imalik \u00fcksteist m\u00f5ista, kui kaasvestlejad r\u00e4\u00e4givad eri keeli, mis pole omavahel suguluses \u2013 t\u00e4psemini, kas ja kuidas m\u00f5istavad vene keelt oskavad eestlased ukraina keelt.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi uurimus keskendub ainult Eestile, kuulub uurimisr\u00fchm, kes tegeleb t\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletava retsep\u00adtiivse mitmekeelsuse ja arusaada\u00advusega, Groningeni \u00dclikooli alla. See\u00adt\u00f5ttu m\u00f6\u00f6dusidki Anna doktori\u00f5pingud kor\u00adraga kahes \u00fclikoolis. Rahvusvahe\u00adlise teadus\u00adt\u00f6\u00f6 kogemus aitas v\u00e4ite\u00adkirjas kasutada mitmekesisemaid vaate\u00adpunkte ja meetodeid.<\/p>\n\n\n\n

Sur\u017e\u00f5k k\u00f5lab nagu kodu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anna doktorit\u00f6\u00f6 peegeldab tema isiklikku lugu. Ta on \u00fcles kasvanud Ukrainas ukrainakeelses peres, aga v\u00e4ljaspool kodu suhelnud vene keeles. Kodus r\u00e4\u00e4giti aktiivselt ka ukraina ja vene keele vahepealset keelekuju sur\u017e\u00f5kut.<\/p>\n\n\n\n

Sur\u017e\u00f5ku teemal kirjutas Anna koos kaasautoritega t\u00e4navu jaanuaris eraldi artikli. \u201eIntervjueerisime Eestis elavaid ukrainlasi ja k\u00fcsisime nende suhtu\u00admist sur\u017e\u00f5kusse. Huvitaval kombel \u00fctlesid paljud, et parem kasutada sur\u017e\u00f5kut kui vene keelt,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

\u201eVarem oli suhtumine sur\u017e\u00f5\u00adkusse Ukrainas \u00fcsna negatiivne, seda ei peetud puhtaks. Intervjuude p\u00f5hjal on see n\u00fc\u00fcd aga muutunud vene-ukraina \u00fcle\u00admineku\u00adkeeleks. Kui inimene tuleb Ukraina piirkonnast, kus pole ukraina keelt eriti r\u00e4\u00e4gitud, ei saa ta \u00fche p\u00e4evaga t\u00e4ielikult ukraina keelele \u00fcle minna. On olemas \u00fcleminekuetapp ja sageli on see just sur\u017e\u00f5k. Minu jaoks k\u00f5lab sur\u017e\u00f5k nagu kodu, sest see on minu kodune keel.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

Inimesed ei pea alati \u00fcle minema \u00fchisele keelele, vaid v\u00f5imalik on suhelda ka iga\u00fchel omas keeles. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Paljud ukrainlased elavad s\u00f5ja t\u00f5ttu praegu v\u00e4lismaal ja keskenduvad esmalt uue riigi keele \u00f5ppimisele. \u201eKa Eestis \u00f5pivad ukraina lapsed enamasti kiiresti eesti keele \u00e4ra. Kui aga perekond ei kasuta aktiivselt ukraina keelt, v\u00f5ib emakeeleoskus tasapisi n\u00f5rgeneda. M\u00f5ned Ukrainast tulnud pered r\u00e4\u00e4givad ukraina keelt edasi, teised aga, kes varem kasutasid vene keelt, on Eestisse j\u00f5udes koduses suhtluses \u00fcle l\u00e4inud ukraina keelele. On ka neid, kes p\u00fc\u00fcavad ukraina keelt edasi r\u00e4\u00e4kida, aga mitte kogu aeg, ning on peresid, kus ukraina keele kasutamine on v\u00e4henenud ja lapsed r\u00e4\u00e4givad seda halvasti v\u00f5i ei r\u00e4\u00e4gi \u00fcldse.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 idee s\u00fcndis aga juba enne s\u00f5ja algust, sest enda kogemus pani Annat mitmekeelsuse k\u00fcsi\u00admuste \u00fcle m\u00f5tlema. \u201eMinu keeleline olukord on tekitanud minus alati uudishimu ja see oli \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks otsustasin doktorantuuri tulla,\u201c selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMu uurimist\u00f6\u00f6 keskendub sellele, kuidas eestlased m\u00f5istavad ukraina keelt ja kuidas nad ukrainlastega suhtlevad. Selle t\u00f6\u00f6 keskmes on Eesti, sest minu arvates on Eesti v\u00e4ga huvitav mitmekeelne riik.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tegi Anna katsed: esimeses etapis pidid osalejad m\u00f5istma kirjalikku teksti, teises k\u00f5net. Esimeses olid osalejad Tallinnast ja Harjumaalt, teises Tartust.<\/p>\n\n\n\n

Kontekst ja motivatsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eTestisime k\u00f5igepealt, milline vene keele tase oleks piisav, et suhtlus\u00adkatses osaleda. Selgus, et umbes B1-tase\u00admest piisas, et ukrainakeelset juttu mingil m\u00e4\u00e4ral m\u00f5ista,\u201c r\u00e4\u00e4gib Anna. \u201eEsime\u00adses uuringus osales ka ini\u00admesi, kes olid elanud n\u00f5ukogude ajal ja kelle vene keele oskus oli v\u00e4ga tugev. Nemad said \u00fclesandega v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama, sest nad on kunagi kasutanud vene keelt igap\u00e4evaelus. Teise uuringusse kaasasin enam noori, kellel n\u00f5ukogude aja kogemus puudus.\u201c<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ned osalejad olid alguses umbusklikud, kas nad \u00fcldse ukraina keelt m\u00f5istavad. \u201eM\u00f5ni \u00fctles: \u201eMa pole seda keelt ju kunagi kuulnudki\u201c, aga hiljem tuli positiivne \u00fcllatus: \u201eTegelikult sain p\u00e4ris palju aru!\u201c\u201c<\/p>\n\n\n\n

Palju peamurdmist oli eestlastel virvas\u00f5na\u00addega \u2013 need on s\u00f5nad, mis k\u00f5lavad sarnaselt v\u00f5i lausa t\u00e4pselt sama\u00admoodi, ent mille t\u00e4hendus on kahes keeles t\u00e4iesti erinev. \u201eN\u00e4iteks \u0432 \u043a\u043e\u043b\u0456 <\/em>t\u00e4hendab ukraina keeles hulgas<\/em>, aga eestlastest vastajatele seostus see pigem s\u00f5naga koolis<\/em>. V\u00f5i \u0447\u043e\u043b\u043e\u0432\u0456\u043a <\/em>\u2013 see on ukraina keeles nii mees <\/em>kui ka meessoost abikaasa<\/em>, aga v\u00f5ib tunduda, et jutt on venekeelsest s\u00f5nast \u0447\u0435\u043b\u043e\u0432\u0435\u043a<\/em>, mis t\u00e4hendab ini\u00admene<\/em>,\u201c selgitab Anna.<\/p>\n\n\n\n

\n

Mida rohkem keeli sa r\u00e4\u00e4gid, seda rohkem treenid oma aju uusi keeli \u00f5ppima. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eEeldasin, et mida parem vene keele oskus, seda paremini saadakse aru ka ukraina keelest, aga see minu pea\u00admine h\u00fcpotees osutus valeks.\u201c Selgus, et suure m\u00f5juga on hoopis muud tegurid: kokkupuude vene keelega, kontekst, \u00f5piefekt, keelehoiakud, mitmekeelse suhtluse kogemus, keeleline teadlikkus, \u00fcldteadmised jm. S\u00f5na t\u00e4hendust lauses on konteksti abil sageli v\u00f5imalik aimata.<\/p>\n\n\n\n

Teises katses viidi eestlased kokku ukrainlastega, kes r\u00e4\u00e4kisid nen\u00addega ukraina keeles. Eestlased pidid p\u00fc\u00fcd\u00adma neid m\u00f5ista, toetudes oma vene keele oskusele ja vastates ise eesti keeles. \u201eSuhtlemise juures ei ole k\u00f5ige t\u00e4htsam mitte keeleoskus ise, vaid motivatsioon. Need inimesed, kes olid uudishimulikud, esitasid k\u00fcsimusi ja proovisid aru saada, suutsidki seda l\u00f5puks,\u201c r\u00e4\u00e4gib Anna.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks pidid osalejad eri keeltes vesteldes leidma \u00fcksteise asukoha. \u201eSee kinnitas, et suhtlemine ei s\u00f5ltu ainult keeleoskusest, vaid ka suhtlusstrateegiatest, suhtumisest ja huvist. Uurimist\u00f6\u00f6 \u00fcks oluline s\u00f5num on, et inimesed ei pea alati \u00fcle minema \u00fchisele keelele, vaid v\u00f5imalik on suhelda ka iga\u00fchel omas keeles.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Iga keel teravdab keelevaistu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimusele, mitu keelt on v\u00f5imalik n-\u00f6 tavainimesel \u00e4ra \u00f5ppida, vastab Anna, et piiranguid pole \u2013 nii palju, kui aeg lubab. \u201eMida rohkem keeli sa r\u00e4\u00e4gid, seda rohkem treenid oma aju uusi keeli \u00f5ppima. See, kui ker\u00adgesti keelt omandatakse, s\u00f5ltub ka sellest, kas keeled kuuluvad samasse keel\u00adkonda. Kui sa juba oskad ukraina keelt, siis on palju lihtsam \u00f5ppida poola, slovaki ja t\u0161ehhi keelt, sest paljud s\u00f5nad on sarnased.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Anna katsed n\u00e4itavad, et mida rohkem on inimesel oskust leida sarna\u00adsusi ja erinevusi mingi keele\u00adpaari, n\u00e4iteks eesti ja soome keele vahel, seda t\u00f5husamalt rakendab ta neid oskusi ka teistes keelepaarides.<\/p>\n\n\n\n

Oma isikliku kogemuse p\u00f5hjal t\u00f5deb ta, et sama kehtib inglise keele kohta, mis v\u00f5ib aidata \u00f5ppida saksa keelt v\u00f5i teisi germaani keeli. \u201eJa saksa keelt \u00f5ppides m\u00e4rkasin, et sellel on eesti keelega ajalooliselt palju seoseid. Kui alustad \u00fchest keelest, siis v\u00f5id sealt edasi liikuda j\u00e4rgmise juurde. See on nagu suur ring.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Maailma k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsemas, Troms\u00f8 \u00dclikoolis asub Anna t\u00f6\u00f6le mitmekeelsuse teadurina. Keele-, aju- ja \u00f5ppimiskeskuses (C-LaBL), kuhu ta suundub, uuritakse muu hulgas Ukraina p\u00f5genike keele\u00f5pet, p\u00e4randkeelt ja laste mitmekeelsust. \u201eSeal uurin ma edasi, kuidas ukraina keel on p\u00e4rast sunnitud v\u00e4lja\u00adr\u00e4nnet muutunud, keskendudes ukrain\u00adlaste kogukondadele Eestis, Poolas ja Hollandis, mille keelte l\u00e4hedus ukraina keelega on v\u00e4ga erinev,\u201c \u00fctleb Anna. Seega j\u00e4\u00e4b ta ka uues ametis seotuks Eesti ja siinsete kolleegidega.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Eesti ja Tartu p\u00fcsivalt hinges<\/h2>\n\n\n\n

Anna \u00f5pib edasi eesti keelt ja tema lemmiks\u00f5na on kohalik<\/em>, sest see meenutab talle k\u00f5la poolest s\u00f5na \u043a\u043e\u0445\u0430\u043d\u0438\u0439 <\/em>\u2013 \u2019armsam\u2019. Enne 2015. aastat, kui ta vahetus\u00ad\u00fcli\u00f5pilasena Tallinna \u00dclikooli tuli, tal Eestiga kokkupuuteid ei olnud, eesti keelest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKui ma esimest korda Eestisse tulin, ei teadnud ma sellest riigist eriti palju ega olnud seda keelt \u00f5ppinud. Minu arvates on eesti keel v\u00e4ga ilus, kuigi v\u00f5ib-olla on seda teistest veidi raskem \u00f5ppida, eriti kui ei oska m\u00f5nda selle sugulaskeelt,\u201c \u00fctleb Anna, kes ise naudibki just keerulisi keeli \u2013 need on huvitavamad ja pakuvad rohkem m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d. Samuti meeldib talle eesti keele puhul selle vokaali\u00adrikkus.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTartu tundus mulle Groningeni ja Tallinna k\u00f5rval esialgu \u00fcliv\u00e4ike. Doktorantuuri alustades j\u00f5udsin siia augustis, kui tudengeid veel polnud, ja m\u00f5tlesin: mida ma k\u00fcll siin tegema hakkan? Aga n\u00fc\u00fcd meeldib mulle aeglasem elutempo v\u00e4ga; meeldib rahu, see, et linnas on loodust ja rohelust, ja ka see, et sain jalgrattaga t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia. Kui oled Tartus sisse elanud, saad aru, et siin toimub tegelikult p\u00e4ris palju asju ja k\u00f5ik eluks vajalik on olemas.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Alguses moodustasid Anna siinse s\u00f5pruskonna pigem v\u00e4lismaalased. \u201eEesti ja Ukraina kultuurilised erinevused on selgelt olemas: ukrainlased on v\u00e4ga avatud, kutsuvad sind kohe koju; eestlased on pigem ettevaatlikud. Aga kui eest\u00adlane sind juba omaks v\u00f5tab, siis on ta s\u00f5ber v\u00e4ga pikaks ajaks. N\u00fc\u00fcd on mul siin palju s\u00f5pru.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Traditsioonilised tudengiteod on Annal Tartus praeguse seisuga tegemata. \u00dcle kaar\u00adsilla k\u00f5ndida ega Suudlevate Tudengite purskkaevus supelda pole ta j\u00f5udnud. \u201eKui t\u00f6\u00f6 \u00e4ra kaitsesin, oli ju talv! Ja doktori\u00f5pingud n\u00f5uavad v\u00e4ga palju p\u00fchendumist ja t\u00f6\u00f6d, nii et enne seda olin \u00fcsna h\u00f5ivatud,\u201c naerab ta.<\/p>\n\n\n\n

Ehk saab Anna v\u00f5imaluse midagi tegude nimekirjast maha t\u00f5mmata siis, kui ta uute teadusprojektide raames endiste kolleegidega koost\u00f6\u00f6d tegema tuleb.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

<\/p>\n

Anna doktorit\u00f6\u00f6 eriline tugevus seisneb selle ajastulises ja \u00fchiskondlikus tundlikkuses<\/h2>\n

<\/p>\n

Birute Klaas-Lang
\nT\u00dc eesti keele v\u00f5\u00f5rkeelena professor<\/em><\/p>\n

<\/p>\n

Anna k\u00e4sitles oma doktorit\u00f6\u00f6s vahendatud retseptiivset mitmekeelsust kui suhtlus- ja m\u00f5istmisviisi keelte vahel, mis ei ole geneetilises suguluses ning on t\u00fcpoloogiliselt kauged. Fookus on eesti ja ukraina keelel, millevahelist m\u00f5istmist vahendab kolmas keel\u00a0\u2013 vene keel\u00a0\u2013, ning seep\u00e4rast on tema t\u00f6\u00f6 originaalne ja retseptiivse mitmekeelsuse uurimisel teoreetiliselt oluline. Sellealane kirjandus on seni valdavalt keskendunud sugulaskeeltele; Anna laiendas seda raamistikku veenvalt ja empiiriliselt p\u00f5hjendatult.<\/p>\n

<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 eriline tugevus seisneb selle ajastulises ja \u00fchiskondlikus tundlikkuses: andmete kogumine nii enne kui ka p\u00e4rast Venemaa 2022.\u00a0aasta t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida keelehoiakute ja suhtluspraktika muutumist reaalsete sotsiolingvistiliste protsesside taustal.<\/p>\n

<\/p>\n

Tema v\u00e4itekiri rikastab arusaama sellest, kuidas vahendav keel toimib sillana keelte vahel, mis pole sugulaskeeled. Anna n\u00e4itab, et isegi ilma varasema kokkupuuteta ukraina keelega on eestikeelsetel k\u00f5nelejatel v\u00f5imalik saavutada arvestatav arusaamine, eriti tekstitasandil. Oluline ja huvitav leid on osalejate kalduvus oma m\u00f5istmisv\u00f5imet alahinnata.<\/p>\n

<\/p>\n

Vene keele roll vahendava keelena tuleb veenvalt esile, aga samas ei ole selle m\u00f5ju lineaarne ega universaalne: s\u00f5navara \u00e4ratundmine ja teksti m\u00f5istmine toetuvad osaliselt erinevatele mehhanismidele.<\/p>\n

<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikoolis rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 eest hoolitsenud s\u00e4rasilmne Anna Branets pakub meie kohtumisp\u00e4eval kolleegidele lahkumiskringlit ja valmistub j\u00e4reldoktorantuuriks Norras Troms\u00f8 \u00dclikoolis. \u00c4sja kaitses ta doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVahendatud retseptiivne mitmekeelsus: edutegurid keele\u00f5ppe soodustamisel\u201c. Ukrainast p\u00e4rit Anna Branets uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s, kuidas on v\u00f5imalik …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10875,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-10770","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10770"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10770\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10898,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10770\/revisions\/10898"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10875"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}