{"id":10764,"date":"2026-04-10T01:07:00","date_gmt":"2026-04-09T22:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10764"},"modified":"2026-04-09T23:36:52","modified_gmt":"2026-04-09T20:36:52","slug":"parem-toimetulek-emotsioonidega-voib-aidata-noortel-depressiooni-ennetada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/parem-toimetulek-emotsioonidega-voib-aidata-noortel-depressiooni-ennetada\/","title":{"rendered":"Parem toimetulek emotsioonidega v\u00f5ib aidata noortel depressiooni ennetada"},"content":{"rendered":"

Teismeline tuleb koolist koju ja sulgub vaikides oma tuppa. Ta ei oska \u00f6elda, mis teda vaevab \u2013 kas see on t\u00fcli s\u00f5braga, pinged kodus v\u00f5i lihtsalt halb tunne, mis ei taha \u00fcle minna. Sellised olukorrad pole peredes sugugi haruldased.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eestis kogeb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk noortest depressioonis\u00fcmptomeid. Kooli\u00f5pilaste tervisek\u00e4itu\u00admise 2022. aasta uuringu j\u00e4rgi oli v\u00e4hemalt kahen\u00e4dalasi depressiivseid episoode kogenud 45% 11\u201315-aastastest t\u00fcdrukutest ja 23% sama vanadest poistest. See t\u00e4hendab, et paljude noorte jaoks ei ole kurbus ja lootusetus m\u00f6\u00f6duv seisund, vaid korduv osa igap\u00e4evaelust.<\/p>\n\n\n\n

Et vaimse tervise probleemide levimust v\u00e4hendada, on m\u00f5istlik sekkuda juba enne, kui probleem tekib. Selleks on aga vaja teada, millised tegurid probleemi kujunemist m\u00f5jutavad.<\/p>\n\n\n\n

Head suhted ja turvatunne<\/strong><\/p>\n\n\n\n

On h\u00e4sti teada, et noorte vaimsele tervisele avaldavad m\u00e4rkimis\u00adv\u00e4\u00e4rset m\u00f5ju suhted neid \u00fcmbritsevate inimestega. Toetavad peresuhted ja s\u00f5pruskond pakuvad turvatunnet, konfliktid ja v\u00e4hene toetus suurendavad aga vaimse tervise probleemide ohtu. Samas ei ole alati selge, mil\u00adliste mehhanismide kaudu m\u00f5ju t\u00e4pselt avaldub.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcheks v\u00f5imalikuks selgituseks on emotsiooniregulatsioon \u2013 oskus oma tundeid m\u00f5ista, suunata ja nendega toime tulla. Kui noorel on raske oma emotsioone juhtida, s.t tunnetest aru saada ja \u00e4rrituse hetkel k\u00e4itumist kontrollida, on tal suurem t\u00f5en\u00e4osus kogeda depressioonis\u00fcmptomeid: kurbust, lootusetust, v\u00e4simust. See\u00advastu hea emotsiooniregulatsioon, n\u00e4iteks oskus end rahustada v\u00f5i olukorda teise nurga alt n\u00e4ha, aitab keerulistel hetkedel paremini hak\u00adkama saada.<\/p>\n\n\n\n

\n

Mida paremaks hindasid noored oma suhteid pereliikmetega, seda v\u00e4hem oli neil raskusi emotsioonidega toimetulekul ning seda v\u00e4hem kogesid nad ka depressiooni tunnuseid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib noor p\u00e4rast s\u00f5b\u00adraga tekkinud t\u00fcli tunda tugevat viha ja pettumust. Kui tal on oma emotsioonide reguleerimisega raskusi, v\u00f5ib ta kirjutada kohe solvava s\u00f5numi v\u00f5i hoopis t\u00f5mbuda endasse ja j\u00e4\u00e4da juhtunut peas edasi ketrama, samal ajal \u00fcha rohkem \u00e4rritudes. Paremate emotsiooniregulatsiooni oskuste korral suudab ta k\u00f5igepealt rahuneda, oma tunded s\u00f5nastada ja hiljem olukorra rahulikumalt lahendada.<\/p>\n\n\n\n

Teaduskirjanduses on oletatud, et toetavad suhted v\u00f5ivad h\u00e4sti m\u00f5juda emotsiooni\u00adregulatsiooni oskuste arengule ja need oskused oma\u00adkorda aitavad ennetada depressioonis\u00fcmptomeid. Katsetasime seda teooriat, toetudes 2024. aastal Eesti koolides korraldatud laste vaimse tervise uuringu andmetele.<\/p>\n\n\n\n

Tulemused viitavad sellele, et emotsiooniregulatsioon v\u00f5ib olla oluline l\u00fcli peresuhete ja depressioonis\u00fcmpto\u00admite vahel. Mida paremaks hindasid noored oma suhteid pereliikmetega, seda v\u00e4hem esines neil raskusi emotsioonide reguleerimisel ning seda v\u00e4hem kogesid nad ka depressiooni tunnuseid.<\/p>\n\n\n\n

See t\u00e4hendab, et toetavad suhted peres ei pruugi m\u00f5jutada noore vaimset tervist \u00fcksnes otseselt, vaid ka kaudselt, kujundades tema oskusi emotsioonidega toime tulla.<\/p>\n\n\n\n

Kas pere v\u00f5i s\u00f5brad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selline seos viitab, et perekeskkond v\u00f5ib m\u00e4ngida emotsiooniregulat\u00adsiooni oskuste kujunemisel olulist rolli. Lapsevanemad saavad anda eeskuju, kuidas stressi ja keeruliste olukordadega toime tulla, ning luua turvalise \u00f5hkkonna, kus oma tunnete v\u00e4ljendamine on normaalne.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib aidata noorel keerulises olukorras oma tundeid m\u00e4rgata ja s\u00f5nastada ning arutada koos, mida teha v\u00f5iks. Toetav kodune keskkond aitab kujundada oskusi, mis v\u00f5imaldavad raskel hetkel rahulikumalt ja paindlikumalt reageerida \u2013 just need oskused v\u00f5ivad omakorda v\u00e4hendada depressiooniriski.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kui tahame v\u00e4hendada noorte depressiooniriski, tasub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata emotsioonidega toime\u00adtuleku oskustele. Need ei kujune iseenesest.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Vanuser\u00fchmi v\u00f5rreldes panime t\u00e4hele, et peresuhete m\u00f5ju emot\u00adsiooni\u00adregulatsiooni kujune\u00admisele on 11\u201314-aastaste seas suurem kui 15\u201319-aastaste seas. Just varases teisme\u00adeas pannakse tugevam alus oskustele, mis aitavad hilisemas elus keerulistes olukordades toime tulla.<\/p>\n\n\n\n

Vanemaks saades muutuvad s\u00f5prus\u00adsuhted olulisemaks, kuid pere m\u00f5ju ei kao kuhugi. Muide, pare\u00admate peresuhetega noortel on sageli ka tugevamad s\u00f5prussuhted \u2013 need kaks ei konkureeri, vaid toetavad teineteist. S\u00f5prussuhete m\u00f5ju emotsioonide juhtimisele ei olnud aga nii tugev kui peresuhete oma. S\u00f5pradel v\u00f5ib olla noore vaimsele tervisele m\u00f5ju ka teistel viisidel, n\u00e4iteks kuuluvustunde v\u00f5i enesehinnangu kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Tunnetega toimetulek<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eelk\u00f5ige kinnitavad meie uuringu tulemused, et emotsiooniregulat\u00adsiooni oskustel on keskne koht noorte vaimse tervise kujunemises. Kui tahame v\u00e4hendada noorte depressiooniriski, tasub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata emotsioonidega toime\u00adtuleku oskustele. Need ei kujune iseenesest. Nii kodus kui ka koolis saab \u00f5ppida, kuidas oma tunne\u00adtega toime tulla ja neist r\u00e4\u00e4kida, stres\u00adsile reageerida ja konflikte lahendada. Ees\u00adkuju annavad nii lapsevanemad kui ka \u00f5petajad ja teised \u00f5pilased.<\/p>\n\n\n\n

Vaimse tervise hoidmiseks saab palju \u00e4ra teha juba varakult, muu hulgas toetades nii noorte emotsiooni\u00adregulatsiooni oskusi kui ka vanemate oskust oma lapsi toetada ja juhendada.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on mitmeid t\u00f5endusp\u00f5hiseid programme, mis toetavad nii emotsiooniregulatsiooni kui ka vanemlike oskuste arendamist. T\u00e4psemalt saab nende kohta lugeda veebilehelt tai.ee\/ennetustegevused<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teismeline tuleb koolist koju ja sulgub vaikides oma tuppa. Ta ei oska \u00f6elda, mis teda vaevab \u2013 kas see on t\u00fcli s\u00f5braga, pinged kodus v\u00f5i lihtsalt halb tunne, mis ei taha \u00fcle minna. Sellised olukorrad pole peredes sugugi haruldased. Eestis …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10877,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-10764","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10764","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10764"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10764\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10767,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10764\/revisions\/10767"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10877"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}