{"id":10760,"date":"2026-04-10T01:06:00","date_gmt":"2026-04-09T22:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10760"},"modified":"2026-04-09T23:35:33","modified_gmt":"2026-04-09T20:35:33","slug":"varsked-teadustood-lati-romaanist-piiriuleste-digiteenusteni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-lati-romaanist-piiriuleste-digiteenusteni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: L\u00e4ti romaanist piiri\u00fcleste digiteenusteni"},"content":{"rendered":"

Veebruaris ja m\u00e4rtsis Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas t\u00f5e m\u00f5istet, Eesti e-valitsemist ja k\u00fcberjulgeolekut, tuberkuloosidiagnostikat ning isejuhtivaid autosid. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda <\/strong>Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA<\/strong><\/a> ja<\/strong> kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Michele Cerutti <\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eOn truth from a semiotic point of view\u201c<\/a> (\u201eT\u00f5de semiootilisest vaatepunktist\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Uurimus k\u00e4sitleb t\u00f5ej\u00e4rgse ajastu kriisi ning n\u00e4itab, kuidas maailma s\u00fcndmused ja tehnoloogiline areng on muutnud t\u00f5e k\u00fcsimuse kommunikatsioonis ja poliitikas eriti teravaks. Autor v\u00e4idab, et kuigi semiootika on traditsiooniliselt v\u00e4ltinud otsest tegelemist t\u00f5e m\u00f5istega, on t\u00e4nap\u00e4evaste probleemide, nt eksitava info ja valeuudiste m\u00f5istmiseks vaja arendada semiootilist t\u00f5ek\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Andreas Ventsel ja prof Massimo Leone (Torino \u00dclikool), oponendid prof Dario Martinelli (Kaunase Tehnika\u00fclikool) ja prof Kristian Bankov (Uus Bulgaaria \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alec Richard Kozicki <\/strong>kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe de-sign process of inhabiting techno-living spaces\u201c<\/a> (\u201eT\u00e4hendusdisaini protsess tehniseeritud elamisruumides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuritakse tehniseeritud elamisruume semiootilisest vaatenurgast, keskendudes sellele, kuidas kodutehnika kujundab elanike ja keskkonna \u00fchist arengut. V\u00e4lja pakutakse t\u00e4hendusdisainil p\u00f5hinev semiootiline t\u00f6\u00f6riistakomplekt, mis aitab m\u00f5ista ja suunata inimeste ning tehnoloogia vahelisi suhteid, tuues n\u00e4iteid nutikodudest, virtuaalreaalsusest ja taaskasutuslahendustest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Kalevi Kull, oponent em-prof Farouk Y. Seif (Seattle\u2019i Antiookia \u00dclikool).<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Artis Ostups<\/strong> kaitses maailmakirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eHeterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective\u201c<\/a> (\u201eAjaloolise aja heterogeensus: kaasaegne L\u00e4ti romaan v\u00f5rdlevas perspektiivis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsetes L\u00e4ti ja Ida-Euroopa romaanides vaidlustatakse 20.\u00a0sajandil domineerinud lineaarne ajamudel. Autor v\u00e4idab, et postkommunistlik kirjandus on koosk\u00f5las ajaloofilosoofia v\u00e4rskemate aruteludega, milles tuuakse esile aja heterogeensus. Romaanide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et mittelineaarsete vormiliste v\u00f5tete ja poeetilise keele abil \u00fcletavad need mineviku ja oleviku lihtsustatud vastanduse ning loovad uusi ajaloo m\u00f5testamise v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Marina Gri\u0161akova, oponent prof Sanja Bahun (Essexi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Daina Pupkevi\u010di\u016bt\u0117<\/strong> kaitses etnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRelationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley\u201c<\/a> (\u201eSuhted kriisi kontekstis: Maa, aeg ja generatiivsus Roya orus\u201c)<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 autor vaatleb, kuidas on inimesed, loomad, taimed ja maastikud Prantsusmaal Roya orus omavahel seotud ning kuidas kujundavad inimeste suhted teiste olenditega nii 2020.\u00a0aasta tormi Alex kogemust kui ka arusaamu kliimamuutusest. Kohalike inimeste ja teiste olendite kooselamise ja kohanemise viise uuritakse etnograafiliste meetodite, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunsti ning ajaloo- ja keskkonnaanal\u00fc\u00fcsi abil.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Aet Annist ja kaasprof Saskia Abrahms-Kavunenko (Kyoto \u00dclikool), oponent teadur Kieran O\u2019Mahony (T\u0161ehhi Teaduste Akadeemia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Logan Carmichael<\/strong> kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eCybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007\u20132023\u201c<\/a> (\u201eK\u00fcberjulgeoleku valitsemine Eesti digitaalse valitsemise mudelis, 2007\u20132023\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse Eestit kui kriitilist juhtumit k\u00fcberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, keskendudes e-valitsemise s\u00fcsteemi arengule aastatel 2007\u20132023. Kaardistatakse e-valitsemise maastik, anal\u00fc\u00fcsitakse selle k\u00fcberjulgeolekustruktuure ja kriisiolukordade otsustusprotsesse. Teoreetiliselt \u00fchendatakse t\u00f6\u00f6s poliitikamuutuste, koost\u00f6\u00f6p\u00f5hise valitsemise, ajaloolise institutsionalismi ja kriisiohje k\u00e4sitlused ning tuuakse esile \u00f5ppetunnid teistele riikidele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Mihkel Solvak, oponent vanemteadur Miguel Alberto Gomez (Singapuri Riiklik \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Stefan Dedovic <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEuropean Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services\u201c<\/a> (\u201eEuroopa Liidu digitaalne l\u00f5imumine: piiri\u00fcleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja haldamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Kuigi f\u00fc\u00fcsilised t\u00f5kked EL-i riikide vahel on suuresti k\u00f5rvaldatud, ilmnevad digiteenuste sujuval piiri\u00fclesel kasutamisel endiselt takistused. Nende teenuste kujunemist m\u00f5jutavad poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste tegurite keerukas koosm\u00f5ju ning organisatsioonide valmisolek koost\u00f6\u00f6ks ja andmete jagamiseks. Doktorit\u00f6\u00f6s r\u00f5hutatakse vajadust tugevdada koost\u00f6\u00f6stiimuleid, arendada organisatsioonilist v\u00f5imekust ja muuta andmete jagamine inimestele kasulikuks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mihkel Solvak, prof Joep Crompvoets (Leideni \u00dclikool) ja k\u00fclalisprof Vincent Homburg (Rotterdami Erasmuse \u00dclikool ja Tartu \u00dclikool), oponent kaasprof Alex Ingrams (Leideni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sandra Hagelin <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSpeaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces\u201c<\/a>(\u201eR\u00e4\u00e4gime piiridest, r\u00e4\u00e4gime Euroopast: p\u00f5imunud piirid valitsuse diskursuses P\u00f5hjala-Balti ruumis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas P\u00f5hjamaade ja Balti riikide valitsused kujutavad piire ja EL-i oma kommunikatsioonis piiridega seotud kriiside ajal. Tulemused n\u00e4itavad, et arutlusk\u00e4igus erinevad piiriliigid p\u00f5imuvad omavahel ja nende t\u00e4hendus kujuneb vastastikuses seoses. Kriisid loovad v\u00f5imaluse piire \u00fcmber m\u00f5testada, kuid valitsused esitavad neid enamasti traditsioonilise eraldusjoonena. Selline k\u00e4sitlus kujutab EL-i peamiselt kaitstud ja turvalise ruumina.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Stefano Braghiroli ja prof Thomas Diez (T\u00fcbingeni \u00dclikool), oponent kaasprof El\u017cbieta Opi\u0142owska (Wroc\u0142awi \u00dclikool)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Darya Lapitskaya<\/strong> kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eOnline media analysis and financial markets\u201c<\/a> (\u201eVeebimeedia anal\u00fc\u00fcs ja finantsturud\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Digimeedia m\u00f5jutab nii tarbijak\u00e4itumist kui ka finantsturge, kus hindu v\u00f5ivad kujundada veebiarvustused, m\u00f5juisikute arvamused ja viraalsed postitused. Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse veebiallikatest p\u00e4rineva teabe m\u00f5ju ettev\u00f5tetele, investoritele ja ostuk\u00e4itumisele. Muu hulgas selgitatakse v\u00e4lja t\u00f5husaimad viisid aktsia- ja kr\u00fcptovaluutahindade anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad lektor Mustafa Hakan Eratalay ja k\u00fclalisprof Rajesh Sharma, oponendid prof Darius Plikynas (Vilniuse \u00dclikool) ja kaasprof Dmitrij Celov (Vilniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Rauno Neito<\/strong> kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLearner characteristics and instructional activities associated with students\u2019 situational interest in coherent physics education\u201c<\/a> (\u201e\u00d5pilaste situatsioonihuvi seos \u00f5ppijate omaduste ja \u00f5ppetegevustega sidusas f\u00fc\u00fcsikahariduses\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Katsete tegemist peetakse tihti huvitavamaks kui arvutus\u00fclesannete lahendamist, aga p\u00e4ris nii lihtne see ei ole. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas m\u00f5jutavad f\u00fc\u00fcsikatundide \u00f5ppetegevused \u00f5pilaste huvi. Selgus, et \u00f5pilaste oskused ja tegevuse tajutud olulisus olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi \u00f5ppetegevus nende jaoks oli, samuti \u00f5pilaste pingutusega. \u00dcllataval kombel ei olnud varasem huvi f\u00fc\u00fcsika vastu alati oluline.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad T\u00dc koolif\u00fc\u00fcsika keskuse juhataja Kaido Reivelt, prof Jari Lavonen (Helsingi \u00dclikool) ja nooremteadur Elisa Vilhunen (Helsingi \u00dclikool), oponent vanemlektor Antti Lehtinen (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Kadri Klaos<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe thin-layer agar MDR\/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective\u201c<\/a> (\u201eMultiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi diagnostika \u00f5hukesel agaril p\u00f5hineva v\u00e4rvustestiga korvamaks seniseid puuduj\u00e4\u00e4ke labori poolel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Uuringus hinnati tuberkuloosi mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava MDR\/XDR-TB v\u00e4rvustesti meetodi usaldusv\u00e4\u00e4rsust, korratavust ja objektiivsust v\u00f5rreldes WHO soovitatud diagnostikameetoditega ning leiti, et see v\u00f5imaldab kiiret ja objektiivset tuberkuloosi ja ravimresistentsuse tuvastamist. Lisaks anal\u00fc\u00fcsiti tuberkuloosi levikut Eestis: leiti, et siin on identse korduvj\u00e4rjestuste mustriga ehk omavahel l\u00e4hisuguluses ligi 70% bakterit\u00fcvedest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Alan Altraja ja prof Francis Drobniewski (Imperial College London), oponent vanemteadur Sven Erik Sigfrid Hoffner (Karolinska instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Juta Kraav <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDeterminants of arterial structure and function in healthy children and adolescents\u201c<\/a> (\u201eArterite struktuuri ja funktsiooniga seonduvad tegurid tervetel lastel ja noorukitel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste areng saab sageli alguse juba lapseeas. Doktorit\u00f6\u00f6s kasutati Eesti ja Soome laste pikaajalisi j\u00e4lgimisuuringuid, et m\u00f5ista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline v\u00f5imekus, kehakoostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Tulemused viitavad, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel p\u00f5imunud juba varases eas ning lapsep\u00f5lve riskitegurid m\u00f5jutavad hilisemat veresoonte seisundit.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Vallo Tillmann ja prof Jaak J\u00fcrim\u00e4e, oponent prof Craig Williams (Exeteri \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jana Uhlinova <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease\u201c<\/a> (\u201eVaskulaarne kaltsifitseerumine ning selle seosed adipoossuse ja luukoe mineraalse tihedusega kroonilise neeruhaiguse korral\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas on kroonilise neeruhaigusega patsientide kehakaal seotud nende veresoonte lupjumise ja terviseprognoosiga. Selgus, et suurema kehakaaluga patsientidel on veresoonte lupjumine sagedasem ning \u00fclekaal ei paku kaitsvat toimet s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste suhtes. Samuti leiti, et mida tugevam on veresoonte lupjumine, seda v\u00e4iksem on luutihedus. Tulemused n\u00e4itavad, et veresoonte lupjumine on neeruhaigete edasisele tervisele oluline riskitegur.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Mai Rosenberg ja prof Margus Lember, oponent dots Kaj Mets\u00e4rinne (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/h2>\n\n\n\n

Mahir Gulzar <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAddressing real-world scenarios via motion prediction in autonomous driving\u201c<\/a> (\u201eReaalsete liiklussituatsioonide k\u00e4sitlemine isejuhtivates autodes liikumise ennustamise abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Isejuhtivate s\u00f5idukite areng on t\u00e4nu tehisaru edusammudele kiirenenud ja keskne probleem on teiste liiklejate k\u00e4itumise ennustamine. T\u00f6\u00f6s antakse \u00fclevaade ennustusmeetoditest ja pakutakse v\u00e4lja nende s\u00fcstemaatika. Uurimuses rakendati eri mudeleid, loodi hindamisraamistik ning esitati uus konkurentsiv\u00f5imeline ennustusmudel koos rakendusv\u00f5imaluste k\u00e4sitlusega.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Naveed Muhammad ja lektor Yar Muhammad (Hertfordshire\u2019i \u00dclikool), oponendid kaasprof Sadi Alawadi (Blekinge Tehnoloogiainstituut) ja kaasprof Eren Erdal Aksoy (Lundi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ali Hakimzadeh <\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLong-read metabarcoding: from available tools to reference databases\u201c<\/a> (\u201ePikkade DNA markerj\u00e4rjestuste masstriipkoodimine: t\u00f6\u00f6riistad ja referentsandmebaasid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Mass-triipkoodistamine on kiire ja kulut\u00f5hus koosluste uurimise meetod, kuid teise p\u00f5lvkonna sekveneerimise l\u00fchikesed DNA j\u00e4rjestused piiravad liikide eristamist. Kolmanda p\u00f5lvkonna tehnoloogia v\u00f5imaldab j\u00e4rjestada pikemaid DNA l\u00f5ike, ent toob kaasa uusi anal\u00fc\u00fctilisi keerdk\u00fcsimusi. Doktorit\u00f6\u00f6s arendati v\u00e4lja EUKARYOME referentsandmebaas ning n\u00e4idati, et kim\u00e4\u00e4rsete j\u00e4rjestuste tuvastamise parameetrite peenh\u00e4\u00e4lestamine parandab anal\u00fc\u00fcside usaldusv\u00e4\u00e4rsust, toetades pikkade j\u00e4rjestuste kasutamist elurikkuse hindamisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Sten Anslan (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool) ja prof Leho Tedersoo, oponent lektor Owen S. Wangensteen (Barcelona \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kaspar Koolmeister <\/strong>kaitses keskkonnatehnika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eStomatal CO2<\/sub> regulation pathway and its application for modulating tomato plants\u201c<\/a> (\u201e\u00d5hul\u00f5hede s\u00fcsihappegaasi signaalirada ja selle rakendamine tomatitaimedes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti \u00f5hul\u00f5hede CO\u2082 signaaliraja toimimist harilikus m\u00fc\u00fcrloogas. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll ning n\u00e4idati, et \u00f5hul\u00f5hede reaktsioonid s\u00f5ltuvad CO\u2082 kontsentratsioonist ja \u00f5huniiskusest. Teadmisi rakendati tomatis, kus HT1 homoloogide inaktiveerimine v\u00e4hendas veekulu ja suurendas p\u00f5uataluvust, ilma taime kasvu ja viljade omadusi kahjustamata. Tulemused viitavad HT1 modifikatsioonide potentsiaalile taimede veekulu v\u00e4hendamisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Hannes Kollist ja kaasprof Hanna H\u00f5rak, oponent prof Matthew Gilliham (Adelaide\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Veebruaris ja m\u00e4rtsis Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas t\u00f5e m\u00f5istet, Eesti e-valitsemist ja k\u00fcberjulgeolekut, tuberkuloosidiagnostikat ning isejuhtivaid autosid. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10873,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-10760","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10760"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10760\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10763,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10760\/revisions\/10763"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10760"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10760"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}