{"id":10755,"date":"2026-04-10T01:05:00","date_gmt":"2026-04-09T22:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10755"},"modified":"2026-04-09T23:34:39","modified_gmt":"2026-04-09T20:34:39","slug":"vaimne-kultuuriparand-aitab-muutustega-kohaneda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/vaimne-kultuuriparand-aitab-muutustega-kohaneda\/","title":{"rendered":"Vaimne kultuurip\u00e4rand aitab muutustega kohaneda"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kultuurip\u00e4randi professori Elo-Hanna Seljamaa s\u00f5nul ei ole kultuur staatiline uurimisobjekt, vaid pidevalt muutuv inimestevaheline suhe. Elevandiluust tornist kultuurip\u00e4randit uurida ei saa.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Elo-Hanna Seljamaa juhatab vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetooli. Tema teadust\u00f6\u00f6 keskmes on kuulumise ja kultuurip\u00e4randi teemad seostatuna vaimse kultuurip\u00e4randi kaitse konventsiooniga.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8c88a33c8\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8c88a33c8\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1278\" height=\"1920\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-1278x1920.jpeg\" alt=\"Fotol Elo-Hanna Seljamaa\" class=\"wp-image-10883\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-1278x1920.jpeg 1278w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-682x1024.jpeg 682w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-768x1154.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1278px) 100vw, 1278px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Kultuurip\u00e4randi professori Elo-Hanna Seljamaa inauguratsiooniloeng toimub 15. oktoobril kell 16.15 \u00fclikooli aulas. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Vaimne kultuurip\u00e4rand on \u00fcks neid kategooriaid, mille kaudu kogukonnad, aga ka rahvad, regioonid ja riigid end t\u00e4nap\u00e4eva maailmas m\u00f5testavad ja positsioneerivad ning teistele n\u00e4htavaks ja m\u00f5istetavaks teevad. \u201eVaimsest kultuurip\u00e4randist on kujunenud globaalne majanduslik ressurss. J\u00e4rjest enam n\u00e4hakse selles ka sotsiaalset ressurssi ning teadmisi ja oskusi, mis toetavad eluga hakkamasaamist: need aitavad kliimamuutusega kohaneda ja tarbimisharjumusi muuta, suurendavad vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist heaolu,\u201c loetleb Seljamaa.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige rohkem intrigeerivad teda juhtumid, kus tekib vastuolu selle vahel, mida kogukonnad v\u00f5i inimesed oma kultuurip\u00e4randiks peavad ja mis on vaimse kultuurip\u00e4randina m\u00e4\u00e4ratletud UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi kaitse konventsioonis.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eKonventsioon peab vaimseks kultuurip\u00e4randiks ainult selliseid n\u00e4htusi, mis ei riku inim\u00f5igusi, p\u00f5hinevad vastastikusel austusel ja toetavad s\u00e4\u00e4stvat arengut. Elavad kultuuripraktikad isegi ei p\u00fc\u00fca sageli neid tingimusi t\u00e4ita, pigem vastupidi,\u201c jutustab Seljamaa. Siit joonistub v\u00e4lja UNESCO tsiviliseeriv missioon, millest tulenevaid pingeid p\u00e4randiloome kriitiline uurimine m\u00f5ista aitab.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Kultuur elab dialoogist, mitte ohutundest, ja eksisteerib inimeste kaudu.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Meedias r\u00e4\u00e4gitakse rahvuskultuurist sageli nii, nagu oleks see ohus ja kadumas\u00a0\u2013 ohutunnetus on justkui v\u00e4ikekultuuri loomulik seisund. Seljamaa s\u00f5nul elab kultuur dialoogist, mitte ohutundest, ja eksisteerib inimeste kaudu. \u201eKa rahvuskultuur elab uuesti ja \u00fcmber t\u00f5lgendamistest ning on seda eluj\u00f5ulisem, mida rohkem sellega suhestutakse ja mida rohkem on erinevaid suhestujaid ja t\u00f5lgendajaid,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dches tema praeguses teadusprojektis, mida viiakse ellu koost\u00f6\u00f6s teiste Baltimaade ja Taani teadlastega, uuritakse laulmist kriisiolukorras. \u201eLauludest endist olulisem on laulmine kui jagatud tegevus,\u201c \u00fctleb Seljamaa. \u201eEesti elanikele v\u00f5iks soovitada julgust rohkem koos laulda, nii eri seltskondades kui ka eri olukordades.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Seljamaa uurib etnilisust, rahvuslust ja l\u00f5imumist Eestis ning p\u00e4randit ja kuulumist. \u201eKultuurip\u00e4randi ja kuuluvuse uuringutes p\u00f5imuvad isiklik, kohalik, rahvuslik ja rahvusvaheline tasand ja vaade. Samal ajal on kuulumine ja kultuurip\u00e4rand elulised teemad, mis puudutavad meid k\u00f5iki ja millega saab ning tasub oma kogemuste kaudu kaasa m\u00f5elda.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Kuulumine on tema s\u00f5nul protsess v\u00f5i teekond, mille tajumine on vahel rohkem, vahel v\u00e4hem selge. Probleemiks muutub see siis, kui kuulumine lakkab olemast iseenesestm\u00f5istetav\u00a0\u2013 n\u00e4iteks kui satume uutesse oludesse v\u00f5i mingi r\u00fchm arvab meid enda hulgast v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Avastan \u00fcha uuesti, kui oluline ja s\u00fcgavalt juurdunud on Eestis ja eesti keeles arusaam rahvusest kui s\u00fcnnip\u00e4rasest omadusest ning kui harjumatu on m\u00f5elda rahvusest kui kodakondsusest.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Arusaamad rahvuslusest v\u00f5i kuulumisest muutuvad aeglaselt ja viimaste aastate geopoliitiliste vapustuste m\u00f5ju alles selgub. Seljamaa viitab, et USA-s v\u00f5i L\u00e4his-Idas praegu toimuv algas tegelikult palju varem, kui s\u00fcndmused uudisk\u00fcnnise \u00fcletasid; ka Ukraina s\u00f5ja lugu on s\u00f5jast endast pikem. K\u00fcll aga t\u00f5deb ta, et kuulumise teemad oma eri avaldumisvormides on muutunud olulisemaks ja vormivad meie aega mitmel moel, mis alles ootavad uurimist.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eKuulumise protsesside ja kultuurip\u00e4randi ning nende l\u00f5ikepunktide anal\u00fc\u00fcsimine Eestis ja rahvusvahelises plaanis aitab m\u00f5ista Eestit, Eesti inimesi, meie v\u00f5imalusi ja katsumusi mitmest vaatepunktist ja mitmel tasandil, ka rahvusvahelises v\u00f5rdlevas kontekstis,\u201c r\u00e4\u00e4gib Seljamaa.<\/p>\n\n\n\n<p>Elo-Hanna Seljamaa on hariduselt folklorist ning \u00fcli\u00f5pilaste seas hinnatud \u00f5ppej\u00f5ud ja juhendaja. Doktorikraadi sai ta 2012.\u00a0aastal Ohio Osariigi \u00dclikoolis, kaitstes uurimist\u00f6\u00f6 rahvuslusest, etnilisusest ja l\u00f5imumisest postsovetlikus Eestis.<\/p>\n\n\n\n<p>Seljamaa on korraldanud hulgaliselt konverentse ja muid teadus\u00fcritusi ning esineb sagedasti eksperdina vaimset kultuurip\u00e4randit ja kultuuriuuringuid k\u00e4sitlevatel \u00fcritustel. Ta on kureerinud kunstin\u00e4itusi ning k\u00e4sitlenud etnograafiliste meetodite kasutamist kunstip\u00f5hises loovuurimist\u00f6\u00f6s. Seljamaa on ajakirja Narrative Culture (Wayne State University Press) toimetaja ning kuulub veel mitme erialaajakirja toimetuskolleegiumisse.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta on t\u00f6\u00f6tanud G\u00f6ttingeni, Helsingi ja S\u00e3o Paulo \u00fclikoolis. Tartu \u00dclikoolis on ta olnud \u00f5ppekorralduse spetsialist, referent, lektor, teadur, vanemteadur ja kaasprofessor ning juhtinud pikalt folkloristika ja p\u00e4randirakenduste rahvusvahelist \u00f5ppekava. Ta on kultuuriteaduste instituudi asejuhataja doktori\u00f5ppe alal. Alates 1.\u00a0veebruarist\u00a02026 on Elo-Hanna Seljamaa Tartu \u00dclikooli kultuurip\u00e4randi professor.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/h3>\n\n\n\n<p>Kombineerin kuuluvuse ja kultuurip\u00e4randi uuringuid, et anal\u00fc\u00fcsida p\u00e4randiloome protsesse ning teisi kultuuripraktikaid ja -tekste, mille kaudu indiviidid, r\u00fchmad ja riigid kuulumist loovad, v\u00e4ljendavad ja ka vaidlustavad.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Huvipakkuvad uurimisteemad<\/h3>\n\n\n\n<p>Eesti sisemise mitmesuse uurimine on l\u00f5putult p\u00f5nev, sest see t\u00e4hendab kohtumisi siinsete inimestega, kes avavad justkui oma ja tuttavat uute nurkade alt. Eesti muutub seel\u00e4bi suuremaks, mitmekihilisemaks ja keerulisemaks, aga ka m\u00f5istetavamaks. Vaimse kultuurip\u00e4randi kategooria p\u00f5hineb valikutel. V\u00e4ga oluline on k\u00fcsida, kes ja mis valituks ei osutu ning kuidas v\u00f5iks p\u00e4randiloomet kaasavamaks muuta.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rahvuse s\u00fcgav t\u00e4hendus<\/h3>\n\n\n\n<p>Avastan \u00fcha uuesti, kui oluline ja s\u00fcgavalt juurdunud on Eestis ja eesti keeles arusaam rahvusest kui s\u00fcnnip\u00e4rasest omadusest ning kui harjumatu on m\u00f5elda rahvusest kui kodakondsusest. S\u00f5na <em>rahvus<\/em> eri t\u00e4hendused on kui m\u00fcndi kaks k\u00fclge, mille kaudu m\u00f5elda kuulumise v\u00f5imalustest ja v\u00f5imatusest, aga ka vaimsest kultuurip\u00e4randist, rahvusteadustest ning rahvus\u00fclikoolist.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Akadeemiline eeskuju<\/h3>\n\n\n\n<p>Akadeemiline maailm on s\u00fcgavalt kollektiivne, mist\u00f5ttu ei nimetaks ma eeskujuna \u00fchtegi konkreetset nime. Vahel v\u00f5ib m\u00f6\u00f6daminnes \u00f6eldud toetav s\u00f5na v\u00f5i \u00f5igel hetkel jagatud m\u00f5te v\u00f5i t\u00e4helepanek panna liikuma midagi suurt. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik mitmetele \u00f5ppej\u00f5ududele ja kolleegidele nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal, kes on tagantj\u00e4rele otsustavaks osutunud hetkedel mind julgustanud ja toetanud ning minusse uskunud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kitsamalt, erialases plaanis, oli v\u00e4ga inspireeriv USA-s Ohio Osariigi \u00dclikoolis l\u00e4bitud doktorantuur, mis \u00f5petas m\u00e4rkama ja m\u00f5istma folkloori toimimist elu osana siin ja praegu. Selline vaade soodustab interdistsiplinaarsust, n\u00e4iteks koost\u00f6\u00f6d folkloristika ja politoloogia v\u00f5i folkloristika ja ajalooteaduse vahel. Doktorantuur ladus ka kindla vundamendi vaimse kultuurip\u00e4randi ja p\u00e4randiloome protsesside kriitiliseks anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Vaba aeg<\/h3>\n\n\n\n<p>Olen teismelise vanem ja t\u00fctrega koos argiste asjadega tegelemine on alati eriline. Oma lapsep\u00f5lvekodust olen kaasa saanud intensiivse suhte visuaalse kunstiga. Mulle meeldib n\u00e4itustel k\u00e4ia ja kunstiga kaasa m\u00f5elda, meeldib ka lugeda.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8c88a469f\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8c88a469f\" class=\"wp-block-image alignleft size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"1067\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-foto-3.jpeg\" alt=\"Fotol Elo-Hanna Seljamaa\" class=\"wp-image-10882\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-foto-3.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-foto-3-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-foto-3-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/UUS-PROFESSOR-Elo-Hanna-Seljamaa-erakogu-foto-3-768x512.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Seitsme M\u00e4e saarel Hessenis, kuhu oli G\u00f6ttingenis k\u00fclalis\u00adprofessorina t\u00f6\u00f6tades tore v\u00e4ljas\u00f5ite teha. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Parim viis puhata<\/h3>\n\n\n\n<p>Elan mitmepaikset elu ja parim puhkus on see, kui saab pikemalt \u00fche koha peal paigal olla. Eriti hea, kui \u00f5nnestub koos pere ja l\u00e4hedastega maakodus aega veeta. Seal tuleb ette maat\u00f6id, mis on omal moel meditatiivsed ja aitavad pead tuulutada. L\u00f5\u00f5gastavalt m\u00f5juvad ka pikad jalutusk\u00e4igud ja head kriminaalsarjad.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Soovitan soojalt!<\/h3>\n\n\n\n<p>Soovitan lugeda Liibanoni p\u00e4ritolu USA kirjaniku Rabih Alameddine\u2019i raamatut \u201e\u00dclearune naine\u201c Ingrid Ruudi suurep\u00e4rases t\u00f5lkes. Tegemist on s\u00fcgava ja samas vaimuka k\u00e4sitlusega vaimuelu ja naistevahelise solidaarsuse eksistentsiaalsest olulisusest nii s\u00f5jas kui ka rahus.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida inimesed kultuurip\u00e4randi uuringute kohta kindlasti teada v\u00f5iksid?<\/h3>\n\n\n\n<p>Kultuurip\u00e4randi ja kuuluvuse uuringutes p\u00f5imuvad isiklik, kohalik, rahvuslik ja rahvusvaheline tasand ja vaade. Samal ajal on kuulumine ja kultuurip\u00e4rand elulised teemad, mis puudutavad meid k\u00f5iki ning millega saab ja tasub oma kogemuste kaudu kaasa m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/h3>\n\n\n\n<p>Alustada tasub Tartu \u00dclikoolis pakutavatest teemakohastest kursustest, kohtumiste sarjast <a href=\"https:\/\/kultuuriteadused.ut.ee\/et\/uudis\/unesco-oppetooli-kohtumiste-sarja-esimene-hooaeg\">\u201eVaimse <\/a><a href=\"https:\/\/kultuuriteadused.ut.ee\/et\/uudis\/unesco-oppetooli-kohtumiste-sarja-esimene-hooaeg\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">kultuurip\u00e4randi<\/a><a href=\"https:\/\/kultuuriteadused.ut.ee\/et\/uudis\/unesco-oppetooli-kohtumiste-sarja-esimene-hooaeg\"> perspektiivid\u201c<\/a> ja teistest UNESCO \u00f5ppetooli korraldatud \u00fcritustest ning ka \u00f5ppetooli kodulehest. Alati v\u00f5ib ka minuga otse \u00fchendust v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kultuurip\u00e4randi professori Elo-Hanna Seljamaa s\u00f5nul ei ole kultuur staatiline uurimisobjekt, vaid pidevalt muutuv inimestevaheline suhe. Elevandiluust tornist kultuurip\u00e4randit uurida ei saa. Elo-Hanna Seljamaa juhatab vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetooli. Tema teadust\u00f6\u00f6 keskmes on kuulumise ja kultuurip\u00e4randi teemad seostatuna vaimse kultuurip\u00e4randi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10884,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-10755","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10755","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10755"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10755\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10893,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10755\/revisions\/10893"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10884"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10755"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10755"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10755"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}