{"id":10753,"date":"2026-04-10T01:04:00","date_gmt":"2026-04-09T22:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=10753"},"modified":"2026-04-09T23:28:18","modified_gmt":"2026-04-09T20:28:18","slug":"von-bocki-maja-on-pakkunud-peavarju-nii-akadeemilisele-eliidile-kui-ka-punastele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/von-bocki-maja-on-pakkunud-peavarju-nii-akadeemilisele-eliidile-kui-ka-punastele\/","title":{"rendered":"Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi\u00adlisele eliidile kui ka punastele"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tartus \u00fclikooli peahoone ja rae\u00ad\u00adkoja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt k\u00f5ige mitme\u00adkesisemat elu n\u00e4inud \u00fclikoolihoone.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Von Bocki maja paneb end m\u00e4r\u00adkama. See on Tartu \u00fcks rikkalikuma fassaadi\u00adkujundusega vara\u00adklassitsistlikke hooneid, eriliselt paistavad silma selle oman\u00e4olised otsaseinad. Raekoja poolel p\u00fc\u00fcdis varem pilku elav rohesein, n\u00fc\u00fcd on seal \u00fcli\u00adkooli peahoonet kujutav seinamaal. See on Louis H\u00f6flingeri 1860. aastal valminud teose suurendatud, aga t\u00e4pne koopia \u2013 \u201eparim n\u00e4ide maali kasutamisest linnaruumis\u201c, nagu on \u00f6eldud kultuurim\u00e4lestiste registris.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Alati akadeemilise sisuga<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Jakobi t\u00e4nava poolsel otsaseinal j\u00e4lgib 11 \u201eaknast\u201c \u00fclikooli, linnakodanike ja -k\u00fclaliste tegemisi 45 teadlast k\u00f5ikidest \u00fclikooli valdkondadest. See on seal juba kolmas n\u00e4itus, avatud 2019. aastal rahvus\u00fclikooli 100. aastap\u00e4eva puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Maja lasi ehitada raeh\u00e4rra D. H. Wilke p\u00e4rast 1775. aasta tule\u00adkahju, mille k\u00e4igus oli h\u00e4vinud suur osa Tartu kesklinnast, ja valmis sai see 1780. aastal. Raeh\u00e4rra m\u00fc\u00fcs maja balti\u00adsakslasest riigin\u00f5unikule polkovnik Magnus Johann von Bockile, kes ehitas k\u00f5rvale teisegi maja. Just selle von Bocki nime t\u00e4nap\u00e4eval \u00fclikoolile kuuluv hoone kannabki.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikooli muuseumi teadussekret\u00e4r Ken Ird teab, et esialgu olid m\u00f5lemad majad m\u00f5eldud elamiseks, neist pidi saama m\u00f5isniku linnapalee.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eP\u00e4ris kindlasti oli see toona \u00fcks peamisi Tartu seltskonna- ja kontserdielu kohti.\u201c \u2013 Ken Ird<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Von Bock, kes oli \u00fclikooli taas\u00adavamise ajal selle kuratooriumi liige, andis 1802. aastal \u00fclikoolile tasuta kasutada maja \u00fche korruse ja see\u00adj\u00e4rel juba terve hoone. Seal peeti keiser\u00adliku \u00fclikooli taasavamise aktus ning hiljem toimusid loengud. 1809. aastal, kui valmis \u00fclikooli peahoone, j\u00e4i von Bocki maja endiselt \u00fclikooli kasutada ja 1839. aastal ostis \u00fclikool selle endale.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eHoone oli suur ja sinna mahtus palju. 19. sajandil asusid seal pidevalt igasugused asutused, samuti \u00fclikooli t\u00f6\u00f6tajate korterid,\u201c kirjeldab Ird. Ennek\u00f5ike oli sisu aga siiski akadeemiline. 1840. aastal paiknes siin muu hulgas \u00d5petatud Eesti Seltsi raamatukogu.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eSamuti tegutses majas \u00f5ppe\u00adj\u00f5udude ja \u00fcli\u00f5pilaste ajaviiteklubi Akademische Musse, toimusid nende peod ja ballid. P\u00e4ris kindlasti oli see siis \u00fcks peamisi Tartu seltskonna- ja kontserdielu kohti,\u201c lisab Ird.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mitu kliinikut<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aastatel 1845\u20131856 t\u00e4itsid maja aga hoopis meditsiiniliste huvidega inimesed. Et 1845\u20131847 reno\u00adveeriti Toome\u00adm\u00e4e kliinikuid, toimus von Bocki majas nahapolikliiniku vastu\u00adv\u00f5tt. Aastatel 1848\u20131958 tegutses siin Veterinaariakool. \u201e\u00dcli\u00adkooli tegevust haldas Vene haridusministeerium ja eks nemad siis selle otsuse tegid \u2013 senikaua, kuni vast loodud kool sai endale oma hooned, tegutses ta just selles majas,\u201c \u00fctleb Ird.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiljem kolisid veterinaarid Narva maanteele ehitatud \u00f5ppehoonesse. Tartu k\u00f5rgema veterinaariakooli esi\u00admesi tegevusaastaid von Bocki majas meenutab Mati Karmini valmistatud m\u00e4lestustahvel, mis avati Pirogovi platsi poolses fassaadinurgas 2023. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast veterinaariakooli \u00e4rakolimist sai hoone enda k\u00e4sutusse taas Akademische Musse, aga samuti asus seal tol ajal rektori ametikorter.<\/p>\n\n\n\n<p>Ken Ird jutustab, et kui 1891. aastal Akademische Musse suleti, l\u00f5petati majas k\u00f5rvaltegevused. Esime\u00adsele korrusele kolis \u00fclikooli polikliinik ning teisele matemaatika instituut. \u201eMatemaatikud toimetasid seal kuni teise maailmas\u00f5jani v\u00e4lja,\u201c lausub Ird.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8cbf3e63c\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8cbf3e63c\" class=\"wp-block-image size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"800\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-matemaatika-ja-mehaanika-instituudi-lugemistuba-vasakpoolses-reas-esimeses-pingis-ilmselt-G.-Rago-TU-muuseum.jpeg\" alt=\"Fotol kunagine matemaatika ja mehaanika instituudi lugemistuba\" class=\"wp-image-10847\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-matemaatika-ja-mehaanika-instituudi-lugemistuba-vasakpoolses-reas-esimeses-pingis-ilmselt-G.-Rago-TU-muuseum.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-matemaatika-ja-mehaanika-instituudi-lugemistuba-vasakpoolses-reas-esimeses-pingis-ilmselt-G.-Rago-TU-muuseum-1024x512.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-matemaatika-ja-mehaanika-instituudi-lugemistuba-vasakpoolses-reas-esimeses-pingis-ilmselt-G.-Rago-TU-muuseum-300x150.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-matemaatika-ja-mehaanika-instituudi-lugemistuba-vasakpoolses-reas-esimeses-pingis-ilmselt-G.-Rago-TU-muuseum-768x384.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Tartu \u00dclikooli matemaatika ja mehaanika instituudi lugemistuba, vasakpoolses reas esimeses pingis ilmselt matemaatik Gerhard R\u00e4go. Foto: T\u00dc muuseum<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Muutunud ruumilahendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hoovihoone lammutati, kui 1930-ndatel hakati ehitama keemiahoonet. \u00d5igupoolest n\u00e4gi Tartu \u00dclikooli generaalplaan ette kogu von Bocki maja lammutamist. \u201eS\u00f5da tuli aga peale ja nii see j\u00e4i,\u201c m\u00e4rgib Ird.<\/p>\n\n\n\n<p>Praegu v\u00f5ib tema s\u00f5nul v\u00e4ita, et p\u00f5hihoone v\u00e4limus on aastate jooksul j\u00e4\u00e4nud suuremalt jaolt samaks, kuigi teises maailmas\u00f5jas p\u00f5les katus ning aja jooksul on aknaid ja uksi siin-seal kinni m\u00fc\u00fcritud ning hiljem j\u00e4lle lahti raiutud.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks on ajaloolased hoone jooniseid ja fotosid v\u00f5rreldes leidnud, et Akademische Musse ajal kasutati sissep\u00e4\u00e4suna rohkem peahoonepoolses maja\u00adotsas asunud ust, mida praegu polegi.<\/p>\n\n\n\n<p>Sisemust on aga Irdi s\u00f5nul v\u00e4ga palju \u00fcmber ehitatud. \u201eAlgsest ruumiplaanist on midagi kindlasti ka alles, aga suurem osa sisust on muutunud.\u201c Kultuuri\u00adm\u00e4lestiste registri andmeil on esimesel korrusel s\u00e4ilinud \u00fcksikud rokokoo\u00addekooriga tahveluksed ja v\u00f5lvlaed.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Pelutavad punased ained<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks silmapaistvamaid muutusi oli n\u00f5ukogudeaegne nimevahetus, mis tulenes sellest, et maja anti teadusliku kommunismi ja kommunistliku partei ajaloo kateedri k\u00e4tte. \u201eJust nende ainete p\u00e4rast, Karl Marxi j\u00e4rgi, hakati seda kutsuma Marksu majaks,\u201c s\u00f5nab Ird.<\/p>\n\n\n\n<p>1970.\u20131990. aastatel asusid seal lisaks ajaloo-keeleteaduskonna, hiljem ajalooteaduskonna ja filoloogia\u00adteaduskonna dekanaatidele, \u00fcli\u00adkooli tr\u00fckiste m\u00fc\u00fcgi\u00adpunktile ja pedagoogika\u00adkateedrile ka loengusaalid, kuid hoonet tudengite seas v\u00e4ga ei armastatud. Seda kinnitavad kui \u00fchest suust eesti ja v\u00f5rdleva rahvaluule kaasprofessor Tiiu Jaago ning arheoloog ja \u00f5ppej\u00f5ud Ain M\u00e4esalu.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eLoenguruumid k\u00f5misesid nii, et h\u00e4\u00e4l oli p\u00e4rast loengut t\u00e4iesti v\u00e4sinud.\u201c \u2013 Tiiu Jaago<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Praegu von Bocki majas t\u00f6\u00f6tav Jaago m\u00e4letab seda tudengiajast iseloomutu halli ja h\u00e4mara majana. \u201eMa ei \u00fctleks, et m\u00e4lestused sellest olid ebameeldivad, aga soojad nad kohe kindlasti ka ei olnud,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4esalule meenub eredamalt asjaolu, et tema \u00f5pingute ajal asus keldris \u00fclikooli suusahoidla. \u201eSeal oli korralik varu koos saabas\u00adtega. S\u00f5itsin tudengina sealt laenutatud varustusega kaks korda Tartu\u2013K\u00e4\u00e4riku maratoni,\u201c muheleb ta.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00f5ledus asendus soojusega<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ka 1990-ndate l\u00f5pus, kui Tiiu Jaago von Bocki majja t\u00f6\u00f6le tuli, m\u00f5jusid koridorid ja auditooriumid pikkade ja k\u00f5ledatena. Loenguruumid k\u00f5misesid nii, et h\u00e4\u00e4l oli p\u00e4rast loengut t\u00e4iesti v\u00e4sinud.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8cbf4162c\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8cbf4162c\" class=\"wp-block-image alignleft size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"1067\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-oppehooned.-Von-Bocki-maja-ja-humanitaarteaduste-hoone-09.1997-Jaak-Nilson-TU-muuseum.jpeg\" alt=\"Vana foto von Bocki majast\" class=\"wp-image-10848\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-oppehooned.-Von-Bocki-maja-ja-humanitaarteaduste-hoone-09.1997-Jaak-Nilson-TU-muuseum.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-oppehooned.-Von-Bocki-maja-ja-humanitaarteaduste-hoone-09.1997-Jaak-Nilson-TU-muuseum-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-oppehooned.-Von-Bocki-maja-ja-humanitaarteaduste-hoone-09.1997-Jaak-Nilson-TU-muuseum-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Tartu-ulikooli-oppehooned.-Von-Bocki-maja-ja-humanitaarteaduste-hoone-09.1997-Jaak-Nilson-TU-muuseum-768x512.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Maja Lossi t\u00e4nava poolset tulem\u00fc\u00fcri katnud viinapuuv\u00e4\u00e4did v\u00f5eti 20 aastat tagasi maha, kuna need l\u00f5hkusid m\u00fc\u00fcri. N\u00fc\u00fcd ilutseb seal maaling, millel on kujutatud \u00fclikooli peahoonet. Foto: Jaak Nilson \/ T\u00dc muuseum<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>2007. aastal avati \u00f5ppehoone juba renoveerituna. Hoovipoolses k\u00fcljes eemaldati evakuatsioonip\u00e4\u00e4su asendav metalltrepp, asemele ehitati k\u00f5igile ohutusn\u00f5uetele vastav uus sisetrepp. Kui Lossi t\u00e4nava poolset tule\u00adm\u00fc\u00fcri katnud viinapuuv\u00e4\u00e4did maha v\u00f5eti, tek\u00adkiski idee maalida sinna H\u00f6flingeri litograafia j\u00e4rgi \u00fclikooli peahoone. 2020. aastal avati seinamaali ees k\u00f5ikidele tudengitele p\u00fchendatud pink, kus jalgu puhates \u00f5pinguaastaid meenutada.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcmberehituste ja remontide tulemusena \u2013 viimatine l\u00f5ppes just eelmisel aastal \u2013 on von Bocki majas n\u00fc\u00fcd hubane, soe ja s\u00f5bralik keskkond. Vana maja fluidum lisab m\u00f5nusat salap\u00e4ra, mida saab praegu nautida seal tegutsev kultuuriteaduste instituut.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Keldri seinamaal s\u00fcndis t\u00e4nu vimkale<\/h2>\n\n\n\n<p>Kuigi 1980-ndatel von Bocki maja ei armastatud, k\u00e4is keldrites vilgas elu\u00a0\u2013 seal hoiti n\u00e4iteks arheoloogilisi leide ja v\u00e4ljakaevamistel kasutatavat varustust.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii oli see ka siis, kui hakati tule\u00advase Lossi t\u00e4nava \u00f5ppehoone alust pinnast l\u00e4bi uurima. Arheoloog Ain M\u00e4esalu meenutab, et kaevamistel osalesid \u00fcli\u00f5pilased, kuid seal hakkas k\u00e4ima ka ajaloohuviline Meelis S\u00e4re, tulevane kaitse\u00adv\u00e4elane ja esimene taastatud Kaitse\u00adliidu Tartu maleva pealik.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fc\u00fcdnime Vanakaru all tuntud mehel olid vimkad veres. N\u00e4iteks pani ta kord kaevamistele selga mungar\u00fc\u00fc, et m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijaid ehmatada. Seej\u00e4rel hakkas elukutselt sepp ise \u201earheoloogilisi leide\u201c tegema. \u201eTa \u00fcritas meid haneks t\u00f5mmata. Vahepeal see isegi peaaegu \u00f5nnestus,\u201c pugistab M\u00e4esalu varalahkunud head kamraadi meenutades naerda\u00a0\u2013 Meelis S\u00e4re suri 2014.\u00a0aastal.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69de8cbf41e72\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69de8cbf41e72\" class=\"wp-block-image alignright size-full wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"901\" height=\"601\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Podrake-1_algne-foto-2024-Kristel-Kajak.jpeg\" alt=\"Fotol P\u00f5drakese maal 2024. aastal\" class=\"wp-image-10846\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Podrake-1_algne-foto-2024-Kristel-Kajak.jpeg 901w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Podrake-1_algne-foto-2024-Kristel-Kajak-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-von-Bock-Podrake-1_algne-foto-2024-Kristel-Kajak-768x512.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 901px) 100vw, 901px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">2024. aastaks oli 1986. aastal maalitud uhkest seinamaalist j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid \u00fclemine osa. Foto: Kristel Kajak<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>\u00dchel 1986.\u00a0aasta esmasp\u00e4eva hommikul j\u00f5udis M\u00e4esalu, h\u00fc\u00fcd\u00adnimega P\u00f5drake, enne kaevamisi von Bocki maja keldrisse ja leidis sealt eest uhke seinamaali, mis kujutas teda ennast kappaval ratsul, labidas k\u00e4es. Maali \u00fclaservas oli kiri \u201eCito Repastina\u201c v\u00f5i \u201eCito Repastino\u201c, mis on m\u00f5lemad vihjed kiiresti kaevamisele.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eEks ta tundis oma tempude p\u00e4rast pisikest piinlikkust ja siis \u00fchel n\u00e4dala\u00advahetusel, kui mind Tartus ei olnud, tegi koos s\u00f5bra Aivar Reidlaga justkui lepituseks selle maali.\u201c M\u00e4esalu m\u00f6\u00f6nab, et umbes 2,5\u00a0meetri laiune ja sama k\u00f5rge taies oli uhke, aga esialgu tundis ta selle p\u00e4rast pigem h\u00e4bigi. \u201eElasime ju isikukultuse ajastul. Mulle tundus, et teised arvavad, et ma ise lasin selle teha.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Igatahes, kui 1989.\u00a0aastal kaevamised l\u00f5ppesid, j\u00e4i maal seinale alles. K\u00f5rgema Kunstikooli Pallas tudengid v\u00f5tsid 2024.\u00a0aastal selle maha, restaureerisid ja panid aasta hiljem uuesti \u00fcles. N\u00fc\u00fcd tunneb M\u00e4esalu taiese \u00fcle hoopis uhkust.<\/p>\n\n\n\n<p>Pensioneerunud ajaloolane k\u00e4ib loenguid lugemas veel vaid s\u00fcgis\u00adsemestritel ning kui siis von Bocki maja keldrisse sattudes maali ees laiutaval diivanil tudengeid silmab, teatab neile, et see on istumiseks k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rikam koht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartus \u00fclikooli peahoone ja rae\u00ad\u00adkoja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt k\u00f5ige mitme\u00adkesisemat elu n\u00e4inud \u00fclikoolihoone. Von Bocki maja paneb end m\u00e4r\u00adkama. See on Tartu \u00fcks rikkalikuma fassaadi\u00adkujundusega vara\u00adklassitsistlikke &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":10845,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[60,7],"tags":[],"class_list":["post-10753","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-alma-mater","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10753"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10753\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10890,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10753\/revisions\/10890"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10845"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}