{"id":1022,"date":"2025-06-06T01:04:00","date_gmt":"2025-06-05T22:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1022"},"modified":"2025-06-06T09:01:58","modified_gmt":"2025-06-06T06:01:58","slug":"kreutzwald-ja-kalevipoeg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kreutzwald-ja-kalevipoeg\/","title":{"rendered":"Kreutzwald ja \u201eKalevipoeg\u201c"},"content":{"rendered":"

Eestikeelse \u00fclikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal l\u00f5i silmapaistva luuleteose \u201e\u00d5nnesoov\u201c seej\u00e4rgne eesti ja v\u00e4lismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja s\u00fcndsalt, kuid kindlalt hakkas t\u00f5rjuma proosameister Friedebert Tuglase ning keeleuuendaja Johannes Aaviku nurinaid \u201eKalevipoja\u201c (1861) ja selle looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803\u20131882) \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

\u201ePegasus\u201c on rubriik, kus avaldatakse \u00fclikooli inimeste loomingut ajast aega. Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud v\u00f5i \u00f5petanud loovvaimude luuletusi valib ja vahendab J\u00fcri Talvet. Uued luuletused, karikatuurid ja l\u00fchijutud on oodatud aadressil ajakiri@ut.ee<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Parim sissejuhatus \u201eKalevipoega\u201c puudutavasse p\u00f5him\u00f5ttelisse lahknevusse nooreestlaste seas on Gustav Suitsu t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuid seni vaid tagasihoidliku n\u00f5ukogudeaegse v\u00e4ljaandena kodumaisele lugejale k\u00e4ttesaadav uurimus \u201eNoor Kreutzwald\u201c (Loomingu Raamatukogu 1\/2, 1984), mille toimetajaks oli Heldur Niit (1928\u20132010).<\/p>\n\n\n\n

Suitsu suur t\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suitsu uurimuse aluseks olid ajakirjas Looming aastail 1931\u20131935 ilmunud artiklid. Esmalt avaldati tervikteos Suitsu eestikeelse k\u00e4sikirja p\u00f5hjal Helvi Katajavuori t\u00f5lkes hoopis soome keeles: \u201eNuori Kreutzwald\u201c (Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953). Eestikeelne algup\u00e4rand ilmus tunduvalt hiljem, kodumaise v\u00e4ljaande vahetu eelkajana Lundis (Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983).<\/p>\n\n\n\n

\u201eNoor Kreutzwald\u201c algab p\u00f5hjaliku taustak\u00e4sitlusega lauluisa p\u00e4ritolust, lapsep\u00f5lvest ja varaseimast kooliajast ning l\u00f5peb 1833.\u00a0aastaga, kui Kreutzwald kaheksa aastat kestnud \u00f5pingute j\u00e4rel sai Tartu \u00dclikoolist arstidiplomi ja abiellus sakslanna Maria Elisabeth Saedleriga, Mecklenburgist p\u00e4rit tinariistade tootja Johann Saedleri t\u00fctrega. (Taustaks see, et \u00f5pinguajal Tartus elas Kreutzwald Kivi t\u00e4naval Saedleri majas \u00fc\u00fcrilisena.)<\/p>\n\n\n\n

Samal aastal siirdus Kreutzwald V\u00f5rru, kus sai koha linna- ja maakonnaarstina. V\u00f5rus elas ta \u00fcle 40\u00a0aasta. Kirjaniku m\u00e4lestus on hoole ja armastusega talletatud tema sealses kodus, n\u00fc\u00fcdses muuseumis. Tamula j\u00e4rve \u00e4\u00e4res k\u00f5rgub Amandus Adamsoni loodud Kreutzwaldi m\u00e4lestussammas (1926).<\/p>\n\n\n\n

Gustav Suits ei rutta Kreutzwaldi noorp\u00f5lve ja varajast vaimset kujunemist kirjeldades kordagi ette antud ajaraamist, kuid juba asjaolu ise, et ta Kreutzwaldi loomingut \u00f5igupoolest esimesena uurima hakkas, on paljut\u00e4henduslik. Kreutzwaldi elutausta l\u00e4himal viisil tundma \u00f5ppides p\u00fc\u00fcdis Suits k\u00fclastada k\u00f5iki paiku, kus oli lootust Kreutzwaldi noorp\u00f5lve j\u00e4lgi kohata. \u201eNoore Kreutzwaldi\u201c esimese peat\u00fcki l\u00f5pus kirjutab ta:<\/p>\n\n\n\n

\u201eS\u00f5itsin \u00fchel suvep\u00e4eval 1934 Kadrina aleviku ja J\u00f5epere m\u00f5isa vahelist maanteed. Maastik muutus k\u00fcnklikuks. Saabusin Kreutzwaldi s\u00fcnnimaale. [\u2014] Kreutzwaldi vanemate kodukoldest, alandlikust suitsutarest, kus nende m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rne poeg s\u00fcndis, polnud k\u00fcll j\u00e4rel muud kui maadligi lammunud ahervare, v\u00e4ike kivihunnik. Kadrina P\u00f5llumeeste Seltsi noored olid p\u00fcstitanud lihtsa puust m\u00e4lestustulba, millele olid kirjutanud s\u00f5nad: Kaugel n\u00e4en kodu kasvamas. Fr. R. Kreutsvaldi s\u00fcnnikoht<\/em>. Neljanurgelise ahtakese v\u00e4ljaku igasse nurka oli istutatud noor kask.<\/p>\n\n\n\n

Eemal sillerdusid Neeruti m\u00f5hnastiku ja k\u00f5rgendiku ilusad metsasalgud sinise taeva ja s\u00e4rava suvep\u00e4ikese all. S\u00fcdames paisus hardumine selle kodumaa nurgakese vastu, kust Ristmetsa poeg sirgus Kreutzwaldiks.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

Kindlamini kui \u00fckski teine eesti kirjanik kuulub Kreutzwald oma loominguga maailmakirjanduse p\u00fchitsetud kaanonisse.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tartus ja \u00fclikooli \u00f5hustikus, s\u00f5prusvahekorras rahvuskaaslase, \u00fclikoolis samuti arstikutse omandanud Friedrich Robert Faehlmanniga t\u00e4rkas rahvuseepose loomise m\u00f5te. Kreutzwaldist Tartu \u00dclikoolis, tema vaimsest kujunemisest, huvidest ja iseloomust annab Suitsu \u201eNoor Kreutzwald\u201c usaldusv\u00e4\u00e4rse ettekujutuse.<\/p>\n\n\n\n

Edasine huvi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tugevaim m\u00f5eldav akadeemiline kosutus ja j\u00e4tk Gustav Suitsu t\u00f6\u00f6dele ja hinnangulisele hoiakule tuli Viljandimaal s\u00fcndinud, Eesti Vabariigi v\u00e4gedes vabaduss\u00f5jast osa v\u00f5tnud, seej\u00e4rel (1919\u20131923) Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas \u00f5ppinud, end Helsingis, Pariisis ja Sorbonne\u2019is t\u00e4iendanud ning Tartu \u00dclikoolis (1929\u20131936) nii eesti kirjanduse ja rahvaluule kui ka L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kirjanduslugu \u00f5petanud August Annistilt (1899\u20131972). P\u00e4rast teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu ja n\u00f5ukogude ajaj\u00e4rgu algust m\u00e4\u00e4ras okupatsiooniv\u00f5im ta viieks aastaks Valgas ja Harkus vanglakaristust kandma.<\/p>\n\n\n\n

1935.\u00a0aastal kaitses Annist v\u00e4itekirja \u201eKalevipoeg eesti rahvaluules\u201c. Tema elut\u00f6\u00f6 suursaavutusteks kujunesid monograafiad Elias L\u00f6nnroti \u201eKalevalast\u201c (\u201eKalevala kui kunstiteos\u201c, 1935, 1944, 1969; soome k Porvoos 1969) ja Kreutzwaldi \u201eKalevipojast\u201c. See viimane\u00a0\u2013 \u201eFriedrich Reinhold Kreutzwaldi \u201eKalevipoeg\u201c\u201c\u00a0\u2013 ilmus k\u00f5ige t\u00e4ielikumal kujul tr\u00fckis postuumselt, \u00dclo Tedre (1928\u20132015) koostatuna (Tallinn: EKSA, 2005, 909 lk). Olgu siin \u00e4ra nimetatud Annisti peaj\u00e4reldused:<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u201eKalevipoja\u201c s\u00fcnd on osa \u00fcle-euroopalisest isikut-vabastavast kultuuriliikumisest.\u201c (lk 376);
\u201ePeamine v\u00e4lissiht on teosel m\u00f5juda rahvuslikult, \u00e4ratada v\u00f5\u00f5rastes eesti rahva austust ja eestlastes enestes rahvuslikku teadvust ja armastust.\u201c (lk 560);
\u201e[teos] on vaba endav\u00e4ljendus \u2013 esimest korda eesti keeles.\u201c (lk 621)<\/p>\n\n\n\n

Sellele sobib lisada ka l\u00f5ik raamatust \u201eS\u00fcnnimaa, kui t\u00f5usta suudad\u201c (autor J.\u00a0Talvet, Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2024, lk 51\u201357):<\/p>\n\n\n\n

\u201ePeale filosoofia (mis \u00fcldistusj\u00f5us ei j\u00e4\u00e4 alla Goethele) on \u201eKalevipoja\u201c \u201eomandamise\u201c raskused tulenenud ajaloolis-ideoloogilisest kontekstist. \u201eKalevipoeg\u201c on l\u00e4binisti patriootiline teos, tegelikult ja t\u00e4psemalt \u00f6eldes \u201epatriootilis-matriootiline\u201c. K.\u00a0J.\u00a0Petersoni j\u00e4lgedes kinnitas Kreutzwald meie omakultuuri loomise absoluutset vajadust ja kohustust siinse p\u00f5lisrahva emakeeles, seega eesti keeles, mille v\u00e4ljenduslik ja s\u00f5navaraline rikkus oli v\u00e4ljapaistvalt n\u00e4htunud rahvaluule suulises traditsioonis. Selle traditsiooni peamiseiks loojaiks peetakse eesti talunaisi. [\u2014]<\/p>\n\n\n\n

On t\u00e4iesti m\u00f5eldav, et Kreutzwald, kelle loomes pole j\u00e4lgegi hegeliaanlikult sirgjoonelisest selgusest, suutis luua filosoofilised s\u00fcmbolid 21.\u00a0sajandi majandusliku ja \u00f6koloogilise kriisi maailmale ja sellele, mida v\u00f5ib oodata j\u00e4rgnevast. Need on s\u00fcgavad m\u00e4rgid, mis ideaalis haaravad endasse t\u00e4nap\u00e4evase kultuuri\u00f6koloogia k\u00f5ikm\u00f5eldavaid t\u00e4hendusi\u00a0\u2012 vajadust looduse kohaloluks vabas loovuses, keeles ja v\u00e4ljenduses, individuaalsete keelelis-autohtoonsete kultuuride erisugususe tunnistamist maailmakultuuri s\u00fcmbiootilises koosluses, dialoogi ja tasakaalu poole p\u00fc\u00fcdlemist mees- ja naissoo vahel, traditsiooni ja uuenduslike otsingute vahel, keskuste ja \u00e4\u00e4rte, suurte ja v\u00e4ikeste kultuuride vahel.\u201c<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4risorjadest m\u00f5isateenijate peres s\u00fcndinud (ja alles m\u00f5neteistk\u00fcmne aasta vanusena perekonnanime Kreutzwald saanud) Friedrich Reinholdi peateos, kahek\u00fcmnes laulus v\u00e4rsseepos \u201eKalevipoeg\u201c on tervikuna t\u00f5lgitud tosinasse v\u00f5\u00f5rkeelde. Laia rahvusvahelisse ringlusse on l\u00e4inud ka Kreutzwaldi \u201eEesti rahva ennemuistsed jutud\u201c. Kindlamini kui \u00fckski teine eesti kirjanik kuulub Kreutzwald oma loominguga maailmakirjanduse p\u00fchitsetud kaanonisse.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

F. R. Kreutzwald, \u201eKalevipoeg\u201c<\/strong> (1861)<\/h2>\n\n\n\n

\u201eSissejuhatuseks\u201c<\/strong> (katkendeid)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n

Kiirest kauvad meie p\u00e4\u00e4vad,<\/p>\n\n\n\n

Tuhatnelja elu tunnid,<\/p>\n\n\n\n

Ruttes kalmu k\u00fcngastelle,<\/p>\n\n\n\n

Lendes rahulepikusse,<\/p>\n\n\n\n

Kolletava koolja s\u00e4ngi.<\/p>\n\n\n\n

Kaduval ei kodupaika,<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4ndajal ei rahur\u00fcnka<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5rmu-p\u00f5lvesta p\u00e4rida.<\/p>\n\n\n\n

Tuuletuhing tuiskas vile<\/p>\n\n\n\n

Laane ladvul laulemaie,<\/p>\n\n\n\n

Piki puida puhumaie,<\/p>\n\n\n\n

M\u00f6\u00f6da metsi m\u00f5uramaie;<\/p>\n\n\n\n

Sundis suvel s\u00f5udevaida<\/p>\n\n\n\n

Lehekesi lehvimaie,<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4skis kaske kahiseda,<\/p>\n\n\n\n

Haavalehti argelikult<\/p>\n\n\n\n

Vargak\u00fc\u00fcsil vabiseda,<\/p>\n\n\n\n

R\u00f6\u00f6vli kohkel kabiseda.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5hul helid, \u00f5rnad h\u00e4\u00e4led,<\/p>\n\n\n\n

Panid parmu p\u00f5risema,<\/p>\n\n\n\n

Pihulase pirisema,<\/p>\n\n\n\n

Verevenna virisema,<\/p>\n\n\n\n

Sitika sirisemaie.<\/p>\n\n\n\n

Liblik \u00fcksi, lustilindu,<\/p>\n\n\n\n

Tallab tuulta salamahti.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00a0 K\u00f5iges kuuleb targa k\u00f5rva,<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5isteliku \u00f5rna meele<\/p>\n\n\n\n

Lustilugu, leinanuttu,<\/p>\n\n\n\n

Kiusatuse kiljatusi,<\/p>\n\n\n\n

Kuuleb k\u00f5iges muistse k\u00f5ne,<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkab muistseid m\u00f5istatusi,<\/p>\n\n\n\n

Salas\u00f5na s\u00f5lmitusi.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 R\u00f5\u00f5m ja mure kaksikvennad,<\/p>\n\n\n\n

Kaksiklapsed loomuskojas,<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5nnivad k\u00e4si k\u00e4essa,<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4ndavad sammu sammussa;<\/p>\n\n\n\n

\u00dc k s neid isa s\u00fcnnitanud,<\/p>\n\n\n\n

Ema \u00fc k s neid imetanud,<\/p>\n\n\n\n

\u00dc h e s k\u00e4tkis kiigutanud.<\/p>\n\n\n\n

[\u2014]<\/p>\n\n\n\n

Isamaa ilu hoieldes,<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5raste vastu v\u00f5ideldes<\/p>\n\n\n\n

Varisesid vaprad vallad,<\/p>\n\n\n\n

Kolletasid kihelkonnad<\/p>\n\n\n\n

Muistse p\u00f5lve mulla alla.<\/p>\n\n\n\n

Nende piina-pigistused,<\/p>\n\n\n\n

Nende vaeva-v\u00e4simused,<\/p>\n\n\n\n

Muistsed kallid m\u00e4lestused<\/p>\n\n\n\n

kostku meile kustumata!<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Taevas, Vanataadi talus,<\/p>\n\n\n\n

Taaralaste targas seltsis<\/p>\n\n\n\n

Istusivad kanged mehed,<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rsil vahvad v\u00f5idumehed<\/p>\n\n\n\n

Tule paistel pajatelles<\/p>\n\n\n\n

Ennemuistest ilmumisi;<\/p>\n\n\n\n

Kalevipoeg, kangelane,<\/p>\n\n\n\n

Kuulus meesi kuninglikku,<\/p>\n\n\n\n

Istus nende keske\u2019ella,<\/p>\n\n\n\n

Kuulas k\u00e4sip\u00f5sak\u00fclle<\/p>\n\n\n\n

Laulikute lugusida,<\/p>\n\n\n\n

Kandlel\u00f6\u00f6ja kiitusida,<\/p>\n\n\n\n

Miska tema tegusida,<\/p>\n\n\n\n

Jumedaida juhtusida,<\/p>\n\n\n\n

Ilmas ilmund imedusi,<\/p>\n\n\n\n

Tugevaida toimetusi,<\/p>\n\n\n\n

Mis ta elup\u00f5lves teinud,<\/p>\n\n\n\n

Enne surma sobitanud \u2013<\/p>\n\n\n\n

Mahaj\u00e4\u00e4nud j\u00e4lgi m\u00f6\u00f6da,<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4relj\u00e4\u00e4nud riisme rajal<\/p>\n\n\n\n

Tule paistel pajatati,<\/p>\n\n\n\n

Kullakeelil kuulutati.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00fcll saan s\u00f5nu seadlemaie,<\/p>\n\n\n\n

Kuldal\u00f5nga ketramaie,<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5beheideid korrutama,<\/p>\n\n\n\n

Vaskev\u00e4rtnaid veeretama,<\/p>\n\n\n\n

Kui hakkan kuuldu kuduma,<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4gusida n\u00e4itamaie,<\/p>\n\n\n\n

Tegusida tunnistama,<\/p>\n\n\n\n

Lugusida lahutama.<\/p>\n\n\n\n

[\u2014]<\/p>\n\n\n\n

\u00dckskord, kui ma noor veel olin,<\/p>\n\n\n\n

Noor veel olin, norkus seisin,<\/p>\n\n\n\n

Kergel jalal karjas k\u00e4isin,<\/p>\n\n\n\n

Vainul kurni veeretasin,<\/p>\n\n\n\n

K\u00fclakiigel \u00f5\u00f5tsutasin,<\/p>\n\n\n\n

Uinusin ma une ikkes<\/p>\n\n\n\n

\u00d6\u00f6tseliste tule paistel<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5\u00f5sa varjul puhkamaie<\/p>\n\n\n\n

Jaanilinna ligidalle.<\/p>\n\n\n\n

Vaat! mis imelikud ilud,<\/p>\n\n\n\n

Kogemata kuldsed kujud<\/p>\n\n\n\n

\u00c4rkasivad unen\u00e4oksi<\/p>\n\n\n\n

Suikuvalle silma ette<\/p>\n\n\n\n

Vaimu vaatev\u00e4ravile:<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vaprad mehed, vanad targad,<\/p>\n\n\n\n

Lustilised laululoojad,<\/p>\n\n\n\n

Kuldakandle k\u00f5lksutajad,<\/p>\n\n\n\n

Kenad k\u00e4harp\u00e4\u00e4ga piigad<\/p>\n\n\n\n

Kargasivad kesk\u00f6\u00f6 pidul<\/p>\n\n\n\n

Kalmuk\u00fcnkalt k\u00f5psatelles<\/p>\n\n\n\n

Udu varjus h\u00fcppamaie;<\/p>\n\n\n\n

Astusivad argsel sammul,<\/p>\n\n\n\n

Argsel sammul, kergeil kannul<\/p>\n\n\n\n

Libisedes ligemalle,<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4h\u00e4ndasid salat\u00e4htil,<\/p>\n\n\n\n

Pilgutasid silmapilul:<\/p>\n\n\n\n

Uinuta meid magamaie!<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uinuge, unustud loomad,<\/p>\n\n\n\n

Puhake, kolletand kujud!<\/p>\n\n\n\n

Uinuge kuldasta unda,<\/p>\n\n\n\n

Kunni teid paremal p\u00e4\u00e4val<\/p>\n\n\n\n

Kenama hommiku koitu<\/p>\n\n\n\n

Taara toas \u00e4ratab uuest.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eestikeelse \u00fclikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal l\u00f5i silmapaistva luuleteose \u201e\u00d5nnesoov\u201c seej\u00e4rgne eesti ja v\u00e4lismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja s\u00fcndsalt, kuid kindlalt hakkas t\u00f5rjuma …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1128,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[59,7],"tags":[],"class_list":["post-1022","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pegasus","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1022"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1022\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1134,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1022\/revisions\/1134"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}