{"id":1016,"date":"2025-06-06T01:05:00","date_gmt":"2025-06-05T22:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1016"},"modified":"2025-06-06T02:20:39","modified_gmt":"2025-06-05T23:20:39","slug":"astronoomi-maja-asukad-viisid-tartu-maailmakaardile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/astronoomi-maja-asukad-viisid-tartu-maailmakaardile\/","title":{"rendered":"Astronoomi maja asukad viisid Tartu maailmakaardile"},"content":{"rendered":"<p><strong>19. sajandil Toomem\u00e4ele t\u00e4hetorni k\u00f5rvale ehitatud astronoomi majas on s\u00fcndinud hiilgavaid avastusi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja t\u00f6\u00f6kohaks. Praegu toimetab Toomem\u00e4el asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas \u00fclikooli personaliosakond, kuid varasemal ajal on siin kodu leidnud ka muud asutused ja nii m\u00f5nigi huvitav isiksus. Esimene elanik oli Friedrich Georg Wilhelm Struve ise.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli \u00f5iguse ajaloo kaasprofessor ja \u00fclikooli muuseumi kuraator Lea Leppik t\u00f6\u00f6tas siin ajal, kui valmistati ette t\u00e4hetorni avamist muuseumina. \u201eOn ikka uhke tunne tegutseda majas, kus on elanud ja hinganud astronoomid, kelle t\u00f6\u00f6 tegi Tartu kuulsaks. 19.\u00a0sajandi algul oligi k\u00f5ige v\u00f5imsam eriala astronoomia,\u201c \u00fctleb Leppik, kes tunneb selle maja ajalugu l\u00e4bi ja l\u00f5hki: muu hulgas on ta t\u00e4hetorni 200.\u00a0aastap\u00e4evaks koostanud raamatu \u201eTartu T\u00e4hetorn\u201c (kirjastus Aasta Raamat, 2011).<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee138eb3\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee138eb3\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"614\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT100-Andres-Tennus-1024x614.jpeg\" alt=\"astronoomi maja t\u00e4nap\u00e4eval\" class=\"wp-image-1084\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT100-Andres-Tennus-1024x614.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT100-Andres-Tennus-300x180.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT100-Andres-Tennus-768x461.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT100-Andres-Tennus-1536x922.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT100-Andres-Tennus.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Praegu toimetab kunagises astronoomi majas \u00fclikooli personaliosakond. Foto: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Leppik on ajalooliste majade ja vanade asjade f\u00e4nn. \u201eEks see on ka p\u00f5hjus, miks ma t\u00f6\u00f6tan \u00fclikooli muuseumis. Muidugi on inimesi, kes nurisevad, et vana laud on vale k\u00f5rgusega, aga vanad lauad ongi m\u00f5eldud k\u00e4sitsi kirjutamiseks, mitte arvutit\u00f6\u00f6ks,\u201c tuletab ta meelde.<\/p>\n\n\n\n<p>Astronoomi maja k\u00f5rgest vanusest r\u00e4\u00e4givad paljud detailid: juhuslikud m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijad v\u00f5ivad vana maja vajumist aimata viltuse ukse j\u00e4rgi, sissep\u00f5ikajaid panevad kaldus p\u00f5randad ja seinad tundma end kui Alice Imedemaal.<\/p>\n\n\n\n<p>Maja valmis \u00fclikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti j\u00e4rgi k\u00fcmme aastat p\u00e4rast t\u00e4hetorni valmimist, aastal 1821. Leppiku meelest on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuidas toona pingutati, et teadlastel oleks \u00fclikoolis hea t\u00f6\u00f6tada. Maja projektile keisri heakskiidu saamiseks kulus k\u00f5vasti aega ning nagu t\u00e4nap\u00e4evalgi tihti juhtub, ei pidanud algsed kalkulatsioonid paika ja ehitus kujunes m\u00e4rksa kallimaks. Hoone l\u00e4ks l\u00f5puks maksma 200\u00a0000\u00a0h\u00f5berubla ja ehitusajaloolised uuringud n\u00e4itavad, et see sai ikkagi planeeritust v\u00e4iksem.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mitmeti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on maja ehitus igal juhul. \u201eKui palju \u00fclikool 19.\u00a0sajandil \u00fcldse ametikortereid ehitas? Enamik professoreid elas enda v\u00f5i \u00fc\u00fcrimajas, ametikorter oli vaid botaanikaaias ja t\u00e4hetornis,\u201c m\u00e4rgib Leppik. Astronoomi maja ajaloolises \u00fclevaates on kirjas, et algselt olid seal kuus tuba ja k\u00f6\u00f6k, sahver, kaks esikut ja kelder, lisaks katusealused ruumid, mis ehitati v\u00e4lja hiljem, kui Struvede pere suuremaks kasvas.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eStruvedel s\u00fcndis Tartus 12\u00a0last ja p\u00e4rast venna surma v\u00f5eti ka tolle v\u00f5sukesed enda hoole alla. P\u00e4rast esimese naise Emilie surma abiellus Struve uuesti ja teise naisega s\u00fcndis veel kuus last \u2013\u00a0t\u00f5si, siis oli Struve juba Tartust Pulkovosse lahkunud. Aga igal juhul oli see v\u00e4ga lasterohke maja.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Toad olid ehitatud tol ajal moes olnud anfilaads\u00fcsteemis \u2013 otsejoones \u00fcksteise j\u00e4rel, uksed asetsemas \u00fchel pikiteljel. Struvede kolmas poeg Otto Wilhelm on oma m\u00e4lestustes ilmekalt kirjeldanud, kuidas maja \u00fchest otsast teise jooksmine oli laste lemmikl\u00f5bustusi.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>T\u00e4nu galeriile ei pidanud Struve talvisel ajal l\u00e4bi k\u00fclma \u00f5ue k\u00f5ndima, vaid v\u00f5is vaatlusi tegema minna otse magamistoast.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Leppik pakub, et p\u00e4ris kindlasti oli Struve t\u00f6\u00f6 t\u00e4hetorni vahetus naabruses elades viljakam, kui see olnuks siis, kui ta pidanuks all-linnas asuva korteri ja t\u00e4hetorni vahet jooksma. \u201eNii oleks j\u00e4\u00e4nud m\u00f5nigi m\u00f5\u00f5tmine tegemata ja suur kuulsus Tartule v\u00f5ib-olla tulemata. S\u00fcsteemsusest on teadust\u00f6\u00f6s palju kasu,\u201c jutustab Leppik.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee13a053\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee13a053\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"650\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/2_majaplaan-1-1024x650.jpeg\" alt=\"astronoomi maja majaplaan\" class=\"wp-image-1082\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/2_majaplaan-1-1024x650.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/2_majaplaan-1-300x190.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/2_majaplaan-1-768x487.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/2_majaplaan-1-1536x974.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/2_majaplaan-1.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Astronoomi maja plaan ehitusuuringute j\u00e4rgi. Autor: Kristiina Ribelus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Juba maja projekteerimisel m\u00f5eldi astronoomi mugavusele. N\u00e4iteks viis galerii Struve magamistoast otse t\u00e4hetorni, et teadlane ei peaks talvisel ajal l\u00e4bi k\u00fclma \u00f5ue k\u00f5ndima. N\u00fc\u00fcd seda puidust galeriid enam \u00fchendusteena kasutada ei saa, seal asub personaliosakonna arhiiv ja l\u00e4bip\u00e4\u00e4s puudub.<\/p>\n\n\n\n<p>Struve edus polnud muidugi v\u00e4het\u00e4htis ilmaga vedamine. T\u00e4hevaatluseks parim aeg on teatavasti pakaseline ja selge talve\u00f6\u00f6 ning Struve tegutsemisajal oli neid vaatlusp\u00e4evikute j\u00e4rgi otsustades \u00fcllatavalt palju. Tema ametij\u00e4rglane Johann Heinrich M\u00e4dler seevastu kurtis soodsate ilmade puudumise \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui Struve tegi ise ka taevakehade vaatlusi, siis hilisematel t\u00e4hetorni direktoritel olid abilisteks observaatorid. Ka neile oli oma elumaja tarvis. Plaani peeti k\u00fcll t\u00fckk aega, kuid l\u00f5puks j\u00e4i see ehitamata.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4hetorni direktorid elasid oma peredega astronoomi majas 19.\u00a0sajandi l\u00f5puni. Siis muutusid t\u00e4hetorni \u00fclesanded ja t\u00f6\u00f6korraldus, ka inimesi tuli juurde. Tartuski hakati tegelema taeva pildistamisega, milleks oli vaja uutmoodi teleskoope, pimikut ja laborit. Fotode t\u00f6\u00f6tlejana leidis rakendust esimene ametlik naist\u00f6\u00f6taja, astronoom Aleksandr Orlovi abikaasa Maria. \u00dcli\u00f5pilaste arvu kasvades rajati astronoomi majja auditoorium ja 20.\u00a0sajandi algupoole ka telefonituba.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Linnalegend lehmast<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui s\u00fcndisid Eesti Vabariik ja emakeelne \u00fclikool, j\u00e4tkas t\u00e4hetorn t\u00f6\u00f6d nii \u00f5ppe- kui ka teadusasutusena. Astronoomi maja keskossa rajatud t\u00f6\u00f6ruumid j\u00e4id alles, \u00fclej\u00e4\u00e4nu jagati kaheks korteriks. Pargipoolses osas elas astrof\u00fc\u00fcsik Ernst \u00d6pik, t\u00e4hetornipoolses geodeet Robert Livl\u00e4nder.<\/p>\n\n\n\n<p>Linnalegend r\u00e4\u00e4gib piimalehma pidamisest astronoomi maja k\u00f5rval asunud majapidamishoones. \u201eEi julge kinnitada, et see v\u00e4ide t\u00f5ele vastab, kuigi arvestades Struvede laste arvu ja Toomem\u00e4e tingimusi, k\u00f5laks see loogiliselt,\u201c lausub Leppik. Kindlasti aga olid Toomel hobused, kes vedasid k\u00f5ike vajalikku\u00a0\u2013 muu hulgas toodi \u00fclikoolile kuuluvate hobustega kohale tarbevesi. \u201eVeev\u00e4rk saabus Tartusse \u00fcldse hilja, \u00fclikool ehitas oma veev\u00e4rgi 1889.\u00a0aastal, kuid see varustas alguses veega vaid kliinikuid ja peahoonet.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Astronoomi maja sai vee ja kanalisatsiooni alles 1950.\u00a0aastail. Majapidamishoones olid pesuk\u00f6\u00f6k, s\u00f5iduvahendid jmt, seal v\u00f5is olla ajuti ka m\u00f5ne teenija eluase. Kahe maja vahel hoiti k\u00fcttepuude tagavara.<\/p>\n\n\n\n<p>Elekter aga oli majas ilmselt paljudest teistest Tartu paikadest varem olemas, sest juba 1890.\u00a0aastatel hakati t\u00e4hetornis kasutama elektrilisi teadusriistu. \u201eAinult selles pole ma kindel, kas t\u00e4hetorni j\u00f5udis see f\u00fc\u00fcsikakabineti kaudu, mis pakkus elektrit ka peahoone valgustamiseks, v\u00f5i oli siin kohalik generaator,\u201c t\u00f5deb Leppik.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast teist maailmas\u00f5da l\u00e4ks maja teaduste akadeemia k\u00e4tte, hiljem taas \u00fclikooli haldusse. 1990. aastate algul asusid t\u00e4hetorni kompleksis Ahhaa teaduskeskuse esimesed ruumid, just seal s\u00fcndis Eesti Biokeskus ja loodi 1992.\u00a0aastal Tartu esimene interneti\u00fchendus. Astronoomi maja viimane ametlik elanik kolis sealt v\u00e4lja millalgi 21.\u00a0sajandi alguses.<\/p>\n\n\n\n<p>2016.\u00a0aastal m\u00e4ngiti maja ajalugu ja seal elanud inimesed tuttavamaks ka linlastele, kui t\u00e4hetorni \u00f5uel etendus Vanemuise \u201eJulie ja t\u00e4hed\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee13a972\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee13a972\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"819\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-laemaalingu-rekonstruktsioon-A.-Tralla-1024x819.jpeg\" alt=\"astronoomi maja laemaalingu rekonstruktsioon\" class=\"wp-image-1083\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-laemaalingu-rekonstruktsioon-A.-Tralla-1024x819.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-laemaalingu-rekonstruktsioon-A.-Tralla-300x240.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-laemaalingu-rekonstruktsioon-A.-Tralla-768x614.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-laemaalingu-rekonstruktsioon-A.-Tralla-1536x1228.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-laemaalingu-rekonstruktsioon-A.-Tralla.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">Laemaalingu rekonstruktsioon Struve-aegses igap\u00e4evases elutoas. Foto: Are Tralla<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Ehmatav roheline s\u00f6\u00f6gitoas<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikool renoveeris pikka aega nirus seisus olnud hoone 2024.\u00a0aastal ja algsest ehitisest on alles peamiselt kandvad seinad. T\u00f6\u00f6de k\u00e4igus leiti vaheseina tagant vanu tapeedifragmente ning eri ruumidest 19.\u00a0sajandi esimese poole trafarettmustreid. Nendest inspireeritud bord\u00fc\u00fcrid kaunistavad n\u00fc\u00fcd ka personaliosakonna kontoriruumide seinu ja \u00fcks paremini s\u00e4ilinud tapeedit\u00fckk otsustati majas s\u00e4ilitada.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eRestauraatorid leidsid Struve-aegsest igap\u00e4evasest elutoast laemaalingu fragmendid, mille j\u00e4rgi sai terviku rekonstrueerida,\u201c teab Lea Leppik. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib pisut ehmatav olla s\u00f6\u00f6gitoas kasutatud roheline v\u00e4rv, sest suure t\u00f5en\u00e4osusega tarvitati tol ajal pigmendina arseeni. \u201eT\u00e4nap\u00e4eval teame, et see aine on inimesele kahjulik, toona ei m\u00f5eldud sellele.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Renoveeritud majas ekskursiooni tehes vaatab Lea Leppik alati ringi huvi ja uudishimuga. Omal ajal sooviti seda maja osaks \u00fclikooli muuseumist, ent nii ei l\u00e4inud. N\u00fc\u00fcd tunneb Leppik r\u00f5\u00f5mu, et maja restaureeriti ja see on endiselt kasutusel. \u201eVanas majas peab ikka elu olema, see ei tohi niisama seista.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:100%\">\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(34,84,103, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(107,181,196, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-1023 alignnone\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT103-Andres-Tennus-300x150.jpeg\" alt=\"Pildil astronoomi maja\" width=\"300\" height=\"150\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT103-Andres-Tennus-300x150.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT103-Andres-Tennus-1024x512.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT103-Andres-Tennus-768x384.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT103-Andres-Tennus-1536x768.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-UT240606AT103-Andres-Tennus.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\">\u201eKolimise j\u00e4rel k\u00e4isin kolleegi lauda loodiga m\u00f5\u00f5tmas\u201c<\/strong><\/p>\n<p><em>Kristi Kuningas, T\u00dc personaliosakonna juhataja<\/em><\/p>\n<p>V\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tada majas, millel on r\u00e4\u00e4kida oma lugu, on kahtlemata privileeg.<\/p>\n<p>Uppsala 6 majal on iseloomu ja paljud k\u00fclastajad on t\u00f5denud, et see viltuste akendega maja on seest suurem kui v\u00e4ljast. Seda ilmselt seet\u00f5ttu, et majas on palju nurgataguseid ja soppe ning uhke galerii, mille kaudu saab nii aeda kui ka t\u00e4hetorni. M\u00f5nes ruumis on vanad ukse- ja aknakohad v\u00e4ga viltu ning esimest korda sinna sisenedes v\u00f5ib see olla p\u00e4ris ehmatav. Kolimise j\u00e4rel k\u00e4isin ka ise k\u00f5rvaltoas kolleegi lauda loodiga m\u00f5\u00f5tmas, sest mulle tundus, et laud on viltu ja pliiatsid veerevad sealt maha. N\u00fc\u00fcdseks oleme selle k\u00f5igega harjunud.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4gitakse lugusid ka eelmiste elanike vaimudest, kes siiani majas tegutsema pidavat. Neid me veel kohanud ei ole. K\u00fcll aga on majast l\u00e4bi astunud inimesed, kes on siin varem elanud v\u00f5i t\u00f6\u00f6tanud ja kes r\u00f5\u00f5muga oma m\u00e4lestusi ka meiega jagavad.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Oma j\u00e4lje j\u00e4tsid ka teadlaste naised ja teenijad<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Astronoomi majast k\u00f5neldes ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata seal tegutsenud teadlaste naistest ja teenijatest. M\u00f5ne neist toob Lea Leppik eraldi esile.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee13bf36\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee13bf36\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-Schwarzide-perekond-erakogu-683x1024.jpeg\" alt=\"astronoomi maja kunagised elanikud: Schwarzide perekond\" class=\"wp-image-1085\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-Schwarzide-perekond-erakogu-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-Schwarzide-perekond-erakogu-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-Schwarzide-perekond-erakogu-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-Schwarzide-perekond-erakogu-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ALMA-MATER-astronoomi-maja-Schwarzide-perekond-erakogu.jpeg 1145w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">T\u00e4hetorni direktor Ludwig Schwarz koos abikaasa Julie Hagen-Schwarzi ja t\u00fctre Williga 1870. aastail. Foto: perekond Schwarzi erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Friedrich Georg Wilhelm Struve naine Emilie pidi majas oma 12\u00a0lapsega ise hakkama saama (teenija v\u00f5i kaks kuulusid muidugi ka ikka asja juurde). \u201eTa oligi perele p\u00fchendunud, andes t\u00f6\u00f6hullust abikaasale t\u00e4iesti vabad k\u00e4ed.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Struve j\u00e4rglase Johann Heinrich M\u00e4dleri abikaasa Minna oli Baltimaades tuntud luuletaja. Ent mitte ainult\u00a0\u2013 1860.\u00a0aastal mehega Hispaanias t\u00e4ielikku p\u00e4ikesevarjutust vaatlemas k\u00e4ies koostas just tema mehe teadusartikli juurde joonised. Tol ekspeditsioonil oli kaasas ka t\u00e4hetorni teenija Martin Saar.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eT\u00e4hetorni teenijad ei k\u00e4inud ringi vaid tolmulapiga, nad v\u00f5isid olla abiks ka teadust\u00f6\u00f6s. Saarel oli n\u00e4iteks hea n\u00e4gemine ning ta v\u00f5eti Hispaaniasse kaasa selleks, et ta vaatleks, millised t\u00e4hed p\u00e4ikesevarjutuse ajal v\u00e4lja ilmusid,\u201c kirjeldab Leppik. Saar elas oma naise ja viie lapsega t\u00e4hetornis olevas teenijatoas (praegune raamatukogutuba). \u201eOlen ikka m\u00f5elnud, kuidas nad hakkama said. Pidid saama!\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Veelgi tugevamast puust oli Peter Carl Ludwig Schwarzi maalikunstnikust abikaasa Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz. \u201eTa oli kohapeal oma mehest k\u00f5vasti kuulsam,\u201c lausub Leppik, kes on alati imetlenud selle naise otsusekindlust ja tahet ajada oma asja. Julie l\u00e4ks mehega kaasa Siberi ekspeditsioonile, kuid kolme aasta p\u00e4rast s\u00f5itis koos kahe v\u00e4ikese lapsega tagasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Teekond postit\u00f5lla ja rongiga Irkutskist Peterburi ja Tartuni v\u00e4\u00e4rib Leppiku s\u00f5nul t\u00e4nap\u00e4evalgi imetlust. Naastes tegi Julie Peterburis suure kunstin\u00e4ituse ja sai kunstide akadeemialt akadeemiku tiitli. Ka Tartus suutis ta end portreemaalimisega ise elatada, tema t\u00f6id tuleb baltisaksa perekondade arhiividest v\u00e4lja t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks Julie t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid saavutusi on vististi \u00fclikooli kiriku altarimaal. Toona peeti naismaalijate p\u00e4rusmaaks lilli ja lapsi, alasti mehe keha kujutamine oli suur julgust\u00fckk. Aga Julie maalis altarile Kristuse ristil. Just tema oli peategelane ka Loone Otsa n\u00e4idendis \u201eJulie ja t\u00e4hed ehk abikaasa portree\u201c, mille p\u00f5hjal l\u00f5i Margus Kasterpalu t\u00e4hetorni \u00f5uele 2016. aasta suvel lavastuse \u201eJulie ja t\u00e4hed\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Ernst \u00d6piku abiliste r\u00fchm\u00a0\u2013 meteoorivaatlejad ja arvutajad\u00a0\u2013 koosneski peaasjalikult naistest. \u201ePikad ja t\u00fc\u00fctud astronoomilised arvutused pakkusid t\u00fcdrukutele head v\u00f5imalust end t\u00f5estada,\u201c m\u00e4rgib Leppik. Ka rahvusvaheliselt koosnesid t\u00e4hetornide juures tegutsevad arvutajate r\u00fchmad, nn kompuutrid, just \u00f5rnema soo esindajaist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>19. sajandil Toomem\u00e4ele t\u00e4hetorni k\u00f5rvale ehitatud astronoomi majas on s\u00fcndinud hiilgavaid avastusi. Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja t\u00f6\u00f6kohaks. Praegu toimetab Toomem\u00e4el asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1081,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[60,7],"tags":[],"class_list":["post-1016","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-alma-mater","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1016"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1016\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1097,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1016\/revisions\/1097"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1081"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1016"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1016"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}