{"id":1014,"date":"2025-06-06T01:06:00","date_gmt":"2025-06-05T22:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1014"},"modified":"2025-06-06T00:48:44","modified_gmt":"2025-06-05T21:48:44","slug":"varsked-doktoritood-psalmide-poeetikast-vaikekeelte-digiteerimiseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-doktoritood-psalmide-poeetikast-vaikekeelte-digiteerimiseni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked doktorit\u00f6\u00f6d: psalmide poeetikast v\u00e4ikekeelte digiteerimiseni"},"content":{"rendered":"

Aprillis ja mais Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks s\u00fc\u00fcria- ja heebreakeelseid psalme, Venemaa infomanipulatsioonide m\u00f5istmist Jaapanis, perearstide puuduse p\u00f5hjusi ning v\u00e4ikekeelte masint\u00f5lke v\u00f5imalusi. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Cristina Barcina P\u00e9rez <\/strong>kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eBefore civilization: a non-evolutionist history of community-making in Southwest Asia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eEnne tsivilisatsiooni: kogukonna kujunemise kriitiline ajalugu Edela-Aasias\u201c).<\/p>\n\n\n\n

See doktorit\u00f6\u00f6 on kriitiline uurimus eelarvamustest, mis on juurdunud elitaarsust, ebav\u00f5rdsust, keerukust ja muid sarnaseid teemasid k\u00e4sitlevates teooriates ja narratiivides ning m\u00f5jutavad Edela-Aasia ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni eelajaloo m\u00f5istmise mudeleid. Anal\u00fc\u00fcs keskendub paikse kogukondliku elukorralduse kujunemisele. P\u00f5llumajandust, karjakasvatust, keraamikat, metallurgiat ja kirjas\u00fcsteemi k\u00e4sitletakse kui \u00fchiselu kogemuse tulemeid, millega kaasnesid katsetamine ja kohanemine.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Amar Annus ja kaasprof Vladimir Sazonov, oponent prof Karina Croucher (Bradfordi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Amir Vasheghanifarahani <\/strong>kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePoetical features of the Peshitta Psalter: A comparative study of the Hebrew and Syriac psalms\u201c<\/a> (\u201ePe\u0161itta psalmide poeetilised tunnusjooned: heebrea ja s\u00fc\u00fcria psalmide v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse Pe\u0161itta psalme vormikriitilisest vaatenurgast, keskendudes stroofistruktuuride ja erinevate poeetiliste vahendite tuvastamisele ja anal\u00fc\u00fcsile. S\u00fc\u00fcriakeelsete psalmide struktuuri- ja stiilielemente anal\u00fc\u00fcsiti heebrea psalmide ja luule uurimiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud meetodite abil. S\u00fc\u00fcria psalmide p\u00f5hiline tunnus on stroofid, mis \u00fchendavad endas mitmesuguseid poeetilisi v\u00f5tteid. Stroofide sees v\u00f5ib t\u00e4heldada s\u00f5nakordust, algriimi, korduvaid s\u00fcntaktilisi struktuure, parallelismi, inclusio<\/em>\u2019t, sulgemist, kiasmi ning silpide v\u00f5i s\u00f5nade tasakaalustatud arvu.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Urmas N\u00f5mmik, oponent prof Serafim Veli-Petri Sepp\u00e4la (Ida-Soome \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Luca Alfieri <\/strong>kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eForecasting business cycles and financial crises with machine learning\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMajandusts\u00fcklite ja finantskriiside prognoosimine masin\u00f5ppe abil\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti masin\u00f5ppe meetodite rakendamist makromajanduslike n\u00e4itajate prognoosimisel, keskendudes \u00e4rits\u00fcklite ja s\u00fcsteemsete finantskriiside ennustamisele. Saadud tulemused viitavad, et kuigi v\u00f5imendamismeetodid v\u00f5ivad suurte andmekogumite puhul olla t\u00f5husad, n\u00f5uavad need hoolikat ettevalmistust, eriti kui andmete maht on piiratud. Ainult moodsatele masin\u00f5ppetehnikatele\u00a0ei tohiks loota\u00a0\u2013 t\u00e4psemate tulemuste huvides on kasulik \u00fchendada need traditsiooniliste \u00f6konomeetriliste k\u00e4sitlustega.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Jaan Masso ja kaasprof Lenno Uusk\u00fcla, oponendid kaasprof Christian Brownlees (Pompeu Fabra \u00dclikool, Hispaania) ja Dmitry Kulikov (Eesti Pank).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sanshiro Hosaka <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eNothing but Politics?\u00a0Explaining the reproduction of Russian narratives about the events in Ukraine among Japanese scholars and intellectuals\u00a02014\u20132019\u201c<\/a> (\u201ePelgalt poliitika? Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine Jaapani teadlas- ja haritlaskonnas aastatel 2014\u20132019\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsiti aastatel 2014\u20132019 avaldatud 460\u00a0teksti, et n\u00e4ha, kuidas Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine on seostatav erinevate faktoritega. Muu hulgas n\u00e4htus, et Jaapani haritlased normaliseerisid Krimmi annekteerimist, viidates Venemaa v\u00e4idetavalt ontoloogilisele julgeolekule, ning l\u00e4\u00e4ne hegemoonia vastased otsisid Putini agressiivsele poliitikale alternatiivseid selgitusi. Akadeemiliste ringkondade v\u00f5imetus tunda \u00e4ra Kremli manipulatsioone kujundas ka riiklikku v\u00e4lispoliitikat, mis muutus Venemaa-kriitiliseks alles p\u00e4rast t\u00e4ieulatuslikku sissetungi Ukrainasse.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Andrey Makarychev, oponent vanemlektor Joanna Szostek (Glasgow\u2019 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eoin Miche\u00e1l McNamara <\/strong>kaitses politoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe risk society\u2019s stabilisation failure? An analysis of NATO and the International Security Assistance Force in Afghanistan\u201c<\/a> (\u201eRiski\u00fchiskonna stabiliseerimise eba\u00f5nnestumine? NATO ja rahvusvaheliste julgeolekuabij\u00f5udude anal\u00fc\u00fcs Afganistani n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcleilmse terrorismivastase s\u00f5ja k\u00e4igus rakendas NATO m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid tsiviil- ja s\u00f5jalisi ressursse, et toetada \u00fclesehitust\u00f6\u00f6d n\u00f5rkades riikides ja ennetada globaalseid riske. Afganistanis j\u00e4id paljud eesm\u00e4rgid aga saavutamata. NATO eba\u00f5nnestumised osutavad riskiteooria vastuolule, mille kohaselt julgeolekut k\u00fcll t\u00e4htsustatakse, kuid strateegiline ambitsioon on v\u00e4ike. V\u00e4itekirjas anal\u00fc\u00fcsitakse riski\u00fchiskonna omadusi ja uuritakse nende m\u00f5ju stabiliseerimispoliitika puuduj\u00e4\u00e4kidele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em> <\/em><\/strong>prof Eiki Berg ja prof Andres Kasekamp (Toronto \u00dclikool), oponent prof Mikkel Vedby Rasmussen (Kopenhaageni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Ihor Filippov\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eSingle-cell data analysis in immunology: from technology to applications\u201c<\/a> (\u201e\u00dcherakuline andmeanal\u00fc\u00fcs immunoloogias: tehnoloogiast rakendusteni\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcherakuline RNA-sekveneerimine (scRNA-seq) v\u00f5imaldab uurida rakkude heterogeensust \u00fcksiku raku tasandil, j\u00e4lgida geenide avaldumist miljonites rakkudes ning tuvastada haruldasi rakut\u00fc\u00fcpe ja neis toimivaid molekulaarseid mehhanisme. Doktorit\u00f6\u00f6s hinnati erinevate\u202fscRNA-seq\u202flahenduste sobivust immuunrakkude uurimiseks, samuti uuriti immuunrakke monogeense haiguse APS-1 korral ja vanusest tulenevaid immuuns\u00fcsteemi muutusi. Tulemused n\u00e4itasid\u202fscRNA-seq\u202ftehnoloogia eeliseid keeruliste rakus\u00fcsteemide uurimisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja<\/em> prof P\u00e4rt Peterson, oponent <\/em>kaasprof Nuno Lu\u00eds Barbosa Morais (Lissaboni \u00dclikool).<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Mailis Liiv <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRole of mitochondrial dynamics in Wolfram syndrome<\/a>\u201c (\u201eMitokondriaalse d\u00fcnaamika roll Wolframi s\u00fcndroomi korral\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Wolframi s\u00fcndroomi peeti kaua mitokondriaalseks haiguseks, kuni avastati, et seda p\u00f5hjustavad mutatsioonid kindlates geenides, mille kodeeritud valgud paiknevad mitokondrite ja endoplasmaatilise retiikulumi (ER) \u00fchenduskohtades. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemustest saab j\u00e4reldada, et neuroloogiliste s\u00fcmptomite kujunemisel v\u00f5ib oluline roll olla v\u00e4henenud energiatootmisel n\u00e4rvirakkudes ja selle p\u00f5hjusteks on nii mitokondrite d\u00fcnaamika h\u00e4ired kui ka ER-i ja mitokondrite vaheliste kaltsiumivoogude v\u00e4henemine. Saadud teadmised v\u00f5ivad olla abiks uute ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad<\/em> <\/em><\/strong>kaasprof Annika Vaarmann ja prof Allen Kaasik, oponent juhtivteadur Jukka Kallij\u00e4rvi (Folkh\u00e4lsan Research Center, Soome).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kirkke Reisberg <\/strong>kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLongitudinal associations between body fatness, physical fitness, physical activity, and cognitive skills in preschoolers\u201c<\/a> (\u201eKeha rasvasisalduse, kehalise v\u00f5imekuse, kehalise aktiivsuse ja kognitiivse v\u00f5imekuse vahelised longitudinaalsed seosed eelkooliealistel lastel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti pikemaajalisi seoseid keha rasvasisalduse, kehalise v\u00f5imekuse ja aktiivsuse, istumisaja ja kognitiivse v\u00f5imekuse vahel lasteaiast kooli minevatel Eesti lastel. Uuringu tulemused n\u00e4itavad, et t\u00fcdrukutel aitaks istuvale tegevusele kuluva aja v\u00e4hendamine ja lihasj\u00f5udu suurendava tegevuse harrastamine koolieelses eas v\u00e4hendada \u00fclem\u00e4\u00e4rase kehakaalu kujunemise riski koolieas, aga poistel v\u00f5iks see olla kasulik verbaalse v\u00f5imekuse arengu toetamiseks esimeses klassis.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Eva-Maria Riso ja prof Jaak J\u00fcrim\u00e4e, oponent kaasprof Rima Solianik (Leedu Spordi\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Meruert Sarsenova <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMolecular and cellular landscape of endometriosis\u201c<\/a> (\u201eEndometrioosi rakuline profiil ja molekulaarsed mehhanismid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Ligikaudu 10%-l reproduktiivses eas naistest esineb endometrioosi, millega v\u00f5ivad kaasneda krooniline vaagnavalu, d\u00fcsmenorr\u00f6a ja viljatus. Kuna selle haiguse s\u00fcmptomid on mittespetsiifilised ja mitteinvasiivseid diagnostikameetodeid on v\u00e4he, hilineb diagnoosi saamine sageli aastaid ja hiline ravi toob kaasa ebameeldivaid k\u00f5rvaltoimeid. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti nende kitsaskohtadega seotud anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imalusi, uued teadmised endometrioosi arengu kohta pakuvad uusi v\u00f5imalusi mittehormonaalsete ravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Andres Salumets, kaasprof Maire Peters, dots Lalit Kumar Parameswaran Grace (Karolinska Instituut ja Karolinska \u00dclikooli haigla) ja prof Kristina Gemzell-Danielsson (Karolinska Instituut ja Karolinska \u00dclikooli haigla), oponent prof Tea Lani\u0161nik Ri\u017ener (Ljubljana \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Marta Velgan <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAddressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe<\/a>\u201c (\u201ePerearstide puuduse p\u00f5hjused Eestis ja Euroopas: eriala- ja karj\u00e4\u00e4rivalikud ning perearstide migratsioon\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Perearstide puudusest on r\u00e4\u00e4gitud palju. Eestis oli 2023. aastal perearstide keskmine vanus 56,1 aastat, \u00fcle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel k\u00fcmnendil peaaegu kahekordistunud. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itasid, et noorte perearstide jaoks on t\u00e4htsad t\u00f6\u00f6- ja eraelu tasakaal, head t\u00f6\u00f6tingimused ning paindlik eriarsti\u00f5ppe korraldus. Praegust nimistule kandideerimist ja perearstikeskuse asutamist n\u00e4hakse b\u00fcrokraatliku protsessina ning t\u00f6\u00f6kohana eelistatakse paindlikumate v\u00f5imalustega grupipraksiseid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Ruth Kalda ja dr\u00a0Nele Michels (The Interuniversity Center for General Practicioner Training (ICHO)<\/em>, Belgia), oponent vanemlektor Eeva Py\u00f6r\u00e4l\u00e4 (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Alireza Akhavi Zadegan <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eA multimodal approach for refining mapping and localization by integrating generative AI and pedestrian-centric data\u201c<\/a> (\u201eMultimodaalne l\u00e4henemine kaardistamise ja lokaliseerimise t\u00e4psustamiseks, integreerides generatiivset tehisintellekti ja jalak\u00e4ijatele orienteeritud andmeid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus ehitati jalak\u00e4ijatele m\u00f5eldud taristu kohta \u00fcksikasjalike andmete kogumiseks spetsiaalne andurite ja kaameratega elektrit\u00f5ukeratas ning t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja s\u00fcsteemid, mis teisendavad t\u00e4naval tehtud fotod satelliidivaadetesse ja standardsetesse geoinfos\u00fcsteemi vormingutesse. Tehisaru abil loodud kaardid aitavad linnaplaneerijaid ja v\u00f5ivad linnakeskkonnas orienteerumise lihtsamaks teha ka iseliikuvatele s\u00f5idukitele, sh robotitele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Amnir Hadachi, oponendid kaasprof Alain Kibangou (Grenoble\u2019i Alpi \u00dclikool) ja abiprof Salvatore Flavio Pileggi (Sydney Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mariia Bakhtina <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eA method for information security and privacy management in smart solutions\u201c<\/a> (\u201eInfoturbe ja privaatsuse haldamise meetod nutilahendustes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kuidas eraettev\u00f5tted ja avalik-\u00f5iguslikud asutused saavad tehnoloogiat kasutada oma v\u00e4\u00e4rtusliku teabe ja klientide isikuandmete kaitsmiseks. See on muutunud eriti oluliseks, sest \u00fcha rohkem pakutakse lihtsustatud rakendusi, mis kasutavad mitmest s\u00fcsteemist saadud andmeid, kuid see muudab l\u00f5ppkasutaja jaoks s\u00fcsteemi uutele turvaohtudele ja andmeleketele vastuv\u00f5tlikumaks. Mitme partneri vahetatud andmeid kasutavate nutilahenduste jaoks loodi uus infoturbe ja privaatsuse haldamise meetod.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja<\/em> <\/em><\/strong>prof Raimundas Matulevi\u010dius, oponendid prof Manfred A. Jeusfeld (Sk\u00f6vde \u00dclikool) ja prof Siv Hilde Houmb (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Marianne Kivastik <\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eHeterostylous plants in an era of global change: the role of local, landscape and climatic factors\u201c<\/a> (\u201eErikaelsed taimed globaalmuutuste ajastul: kohalike, maastiku- ja kliimategurite roll\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Erikaelsus on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest v\u00f5i kolmest \u00f5iet\u00fc\u00fcbist, mis erinevad \u00fcksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest. \u00dches populatsioonis peaks edukaks paljunemiseks \u00f5iet\u00fc\u00fcpe olema enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt, doktorit\u00f6\u00f6 tulemustest n\u00e4htub aga, et v\u00e4hemalt nurmenuku puhul domineerib \u00fcks \u00f5iet\u00fc\u00fcp. Paigast nihkunud tasakaal v\u00f5ib viia geneetilise mitmekesisuse v\u00e4henemiseni ning n\u00e4itab, et erikaelsed taimeliigid on kiirete maastiku- ja kliimamuutuste suhtes eriti tundlikud.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Tsipe Aavik, oponent vanemlektor \u00d8ystein H. Opedal (Lundi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kalev Koppel <\/strong>kaitses geoinformaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAdvancing urban and agricultural monitoring using Sentinel-1 synthetic aperture radar data<\/a>\u201c (\u201eSentinel-1 tehisavaradari andmete kasutamine hoonestuse ja rohumaade kaugseires\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 raames tehtud uuringute tulemused t\u00f5estasid Euroopa Kosmoseagentuuri tehisavaradari Sentinel-1 andmete suurt potentsiaali nii linnaruumi kui ka p\u00f5llumajanduse kaugseires ja avardasid v\u00f5imalusi innovaatiliste rakenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud uus meetod hoonete tuvastamiseks radaripiltidelt oli tihedama hoonestusega piirkondades senistest meetoditest t\u00e4psem ning uued teadmised p\u00f5llut\u00f6id n\u00e4itavate mustrite kohta aitasid PRIA jaoks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada niitmise tuvastamise rakenduse Satikas.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof T\u00f5nu Oja, oponent prof Ramon F. Hanssen (Delfti Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mahmoud Kamel Akila Soliman Shoush <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201ePrescriptive process monitoring under uncertainty and resource constraints\u201c<\/a> (\u201eEttekirjutav protsessij\u00e4lgimine m\u00e4\u00e4ramatuse ja ressursipiirangute korral\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli astumisel, pangalaenu k\u00fcsimisel v\u00f5i veebis toodete tagastamisel edeneb taotlusprotsess enamasti t\u00f5rgeteta, kuid siiski tekib puuduste t\u00f5ttu viivitusi. Masin\u00f5pe v\u00f5imaldab probleemide teket ennustada, kuid ennustused on kasulikud vaid siis, kui neile j\u00e4rgneb sekkumine soovimatu tulemuse v\u00e4ltimiseks. Sekkumise k\u00e4ivitamiseks pakuti doktorit\u00f6\u00f6s v\u00e4lja kolm masin\u00f5ppele tuginevat meetodit: esimene k\u00e4sitleb ennustuste m\u00e4\u00e4ramatust, teine v\u00f5imaldab kasutajatel m\u00e4\u00e4rata reegleid ja kolmas \u00f5pib ilma m\u00e4\u00e4ratletud reegliteta automaatselt selgeks parima sekkumisstrateegia.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juhendaja<\/em> <\/em><\/strong>prof Marlon Dumas, oponendid prof Annalisa Appice (Bari Aldo Moro \u00dclikool) ja kaasprof Sylvio Barbon Junior (Trieste \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Artjom Stepanjuk <\/strong>kaitses rakubioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eFunction of adhesion molecules and signalling pathways in human endometrial and embryonic models\u201c<\/a> (\u201eAdhesioonimolekulide ja signaaliradade funktsioonide uurimine, kasutades inimese endomeetriumi ja embr\u00fco mudeleid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s tuvastati uued molekulaarsed rajad, mis on seotud endomeetriumi valmistumisega embr\u00fco pesastumiseks. Tulemused n\u00e4itavad, et endomeetriumi vastuv\u00f5tlikkuses m\u00e4ngivad olulist rolli mutsiinid, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada epiteelirakkude adhesiooni ja morfogeneesi. Suurenenud ROCK2 ekspressioon ja aktiivsus p\u00f5hjustavad stroomarakkudes muutusi, soodustades implantatsiooniks vajalikku sekretoorset fenot\u00fc\u00fcpi. Samuti n\u00e4itasid uuringu tulemused, et integriin \u03b21 blokeerimine h\u00e4irib embr\u00fcoidkehade moodustumist\u00a0in vitro<\/em>, r\u00f5hutades selle olulisust embr\u00fco rakkude adhesioonis.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Andres Salumets, em-dots Sulev Ingerpuu ja kaasprof Maire Peters, oponent dots Damian Oscar Muzzio (Greifswaldi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Andre T\u00e4ttar <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6\u00a0\u201eMultilingual machine translation for under-resourced languages\u201c<\/a> (\u201eMitmekeelne masint\u00f5lge ressursivaestele keeltele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Soome-ugri keelte hulgas on \u00fcle 40 keele ning neid r\u00e4\u00e4gib Euroopas ja P\u00f5hja-Aasias \u00fcle 20 miljoni inimese. Need keeled kannavad endas rikkalikku kultuurip\u00e4randit, kuid seisavad silmitsi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse digitaalse mahaj\u00e4\u00e4musega. Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus arendati keeleressursivaeste keelte jaoks v\u00e4lja tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel p\u00f5hinevad masint\u00f5lkes\u00fcsteemid. Need toetavad 23 soome-ugri keelt ning seel\u00e4bi v\u00e4ikeste kogukondade juurdep\u00e4\u00e4su teabele ja teenustele. Eesti-kesksed t\u00f5lkimisvahendid on juba kasutusel avalikus sektoris.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja<\/em> <\/em><\/strong>prof Mark Fi\u0161el, oponendid prof J\u00f6rg Tiedemann (Helsingi \u00dclikool)\u00a0ja teadur David Vilar Torres (Google Berlin).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aprillis ja mais Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti n\u00e4iteks s\u00fc\u00fcria- ja heebreakeelseid psalme, Venemaa infomanipulatsioonide m\u00f5istmist Jaapanis, perearstide puuduse p\u00f5hjusi ning v\u00e4ikekeelte masint\u00f5lke v\u00f5imalusi. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is ja kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":951,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-1014","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1014","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1014"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1014\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1015,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1014\/revisions\/1015"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1014"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1014"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1014"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}