{"id":1012,"date":"2025-06-06T01:07:00","date_gmt":"2025-06-05T22:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1012"},"modified":"2025-06-06T02:21:36","modified_gmt":"2025-06-05T23:21:36","slug":"sajand-silmapaistva-atmosfaarifuusiku-sunnist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/sajand-silmapaistva-atmosfaarifuusiku-sunnist\/","title":{"rendered":"Sajand silmapaistva atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsiku s\u00fcnnist\u00a0"},"content":{"rendered":"<p><strong>14. augustil m\u00f6\u00f6dub sada aastat meie tuntuima biogeof\u00fc\u00fcsiku, akadeemik Juhan Rossi s\u00fcnnist. Muu hulgas peetakse teda Eesti kaugseire teadusharu alusepanijaks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Juhan Rossi nimi on j\u00e4\u00e4dvustatud \u00f5ige mitme teadusharu s\u00fcnniloos ja arengus. Tema teened teaduse ees said algt\u00f5uke p\u00e4ikesekiirguse uurimisest. Nimelt sai p\u00e4rast Tartu \u00dclikooli l\u00f5petamist 1951. aastal tema esimeseks t\u00f6\u00f6kohaks Tartu k\u00fclje all, praeguse L\u00f5unakeskuse kohal asunud aktinomeetriajaam. Aktinomeetria on geof\u00fc\u00fcsika haru, mis uurib p\u00e4ikesekiirgust.<\/p>\n\n\n\n<p>Juhan Ross ilmutas oma t\u00f6\u00f6s suurt j\u00e4rjekindlust: k\u00f5igest kolme aastaga sai kehvalt varustatud jaamast eeskujulik vaatlusjaam, edasi t\u00f6\u00f6tas see juba aktinomeetria laboratooriumi nime all. 1963.\u00a0aastal koliti koos astronoomidega T\u00f5raverre, praegu kuulub Tartu-T\u00f5ravere ilmajaam maailma p\u00e4ikesekiirguse uurimise baasjaamade v\u00f5rku.<\/p>\n\n\n\n<p>1960.\u00a0aastatel hakkasid Ross ja tema kolleegid seniste p\u00e4ikesekiirgus- ja atmosf\u00e4\u00e4riuuringute k\u00f5rval tegelema ka taimkatte kiirgusre\u017eiimi ja \u00f6koloogia probleemidega. Pandi alus isegi uuele teadusharule\u00a0\u2013 f\u00fctoaktinomeetriale, milles on p\u00f5imitud bioloogia, meteoroloogia, f\u00fc\u00fcsika ja matemaatika. F\u00fctoaktinomeetriast kasvas omakorda v\u00e4lja uus uurimissuund: distantssondeerimine. See on t\u00f5hus tehnika lennukil, helikopteril v\u00f5i satelliidil asuva aparatuuri abil maa (maastiku) seisundi hindamiseks\u00a0\u2013 t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes kaugseire.<\/p>\n\n\n\n<p>Juhan Rossi monograafiaid on t\u00f5lgitud mitmesse keelde, tema tuletatud teoreetilisi valemeid kasutatakse praegugi NASA kosmoseprogrammide andmet\u00f6\u00f6tluses. Tema kirjutiste temaatika on v\u00e4ga mitmekesine, andes tunnistust laiast silmaringist ja teaduslikest huvidest, mis ulatusid \u00f6koloogiast sotsioloogiani.<\/p>\n\n\n\n<p>Rossi t\u00f6\u00f6 t\u00f5i talle hulganisti teadustiitleid: geof\u00fc\u00fcsika professor, NSV Liidu P\u00f5llumajandusakadeemia liige taimekasvatuse erialal, Eesti Teaduste Akadeemia liige biogeof\u00fc\u00fcsika valdkonnas, Joensuu \u00dclikooli audoktor metsanduse erialal jm. Teda autasustati ka paljude ordenite ja medalitega, sh Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgiga, ning ta valiti mitme seltsi auliikmeks. K\u00f5ikide tema aunimetuste \u00fcleslugemine v\u00f5taks palju aega ja m\u00f5ni neist\u00a0\u2013 n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaani au-naftapuurija\u00a0\u2013 paneb t\u00e4nap\u00e4eval muigamagi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>14. augustil m\u00f6\u00f6dub sada aastat meie tuntuima biogeof\u00fc\u00fcsiku, akadeemik Juhan Rossi s\u00fcnnist. Muu hulgas peetakse teda Eesti kaugseire teadusharu alusepanijaks. Juhan Rossi nimi on j\u00e4\u00e4dvustatud \u00f5ige mitme teadusharu s\u00fcnniloos ja arengus. Tema teened teaduse ees said algt\u00f5uke p\u00e4ikesekiirguse uurimisest. Nimelt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":953,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1012","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1012"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1012\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1013,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1012\/revisions\/1013"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/953"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}