{"id":1006,"date":"2025-06-06T01:10:00","date_gmt":"2025-06-05T22:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1006"},"modified":"2025-06-06T02:22:30","modified_gmt":"2025-06-05T23:22:30","slug":"eesti-hadaabikoned-on-teistest-nuansirikkamad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eesti-hadaabikoned-on-teistest-nuansirikkamad\/","title":{"rendered":"Eesti h\u00e4daabik\u00f5ned on teistest n\u00fcansirikkamad"},"content":{"rendered":"

Hiljutises doktorit\u00f6\u00f6s selgus, et Eesti h\u00e4daabik\u00f5ned erinevad teiste riikide omadest mitmeski m\u00f5ttes. T\u00f6\u00f6 tulemused annavad paremini m\u00f5ista, millised probleemid v\u00f5ivad h\u00e4daabik\u00f5nedes tekkida, ning see omakorda loob v\u00f5imaluse neid tulevikus ennetada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

H\u00e4daabik\u00f5nede vestlusanal\u00fc\u00fctiline uurimine algas Ameerika \u00dchendriikides 1960.\u00a0aastatel ja esimene materjal sisaldas muu hulgas politseijaoskondadesse tehtud k\u00f5nesid.1<\/a><\/sup> Sellest ajast on h\u00e4daabik\u00f5nesid uuritud paljudes riikides \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rtsis, kui kaitsesin oma doktorit\u00f6\u00f6, lisandus nende riikide nimekirja l\u00f5puks ka Eesti. Meie h\u00e4daabik\u00f5nesid k\u00e4sitlevas v\u00e4itekirjas sai tuvastatud, millised on Eestis tehtud k\u00f5nede p\u00f5hijooned ja mis neid teiste riikide k\u00f5nedest eristab.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4daabik\u00f5ne on helistaja ja p\u00e4\u00e4stekorraldaja suuline dialoog (peamiselt) olukorras, kus kellegi \u201eelu, tervis, vara v\u00f5i keskkond on ohus v\u00f5i on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas\u201c (veebilehe 112.ee s\u00f5nastus).<\/p>\n\n\n\n

Varasemates vestlusanal\u00fc\u00fctilistes ja keeleteaduslikes uurimustes on h\u00e4daabik\u00f5nesid kirjeldatud kui \u00fchelaadset suhtlust. Juba kodumaise materjali uurimist alustades sai aga selgeks, et k\u00f5ik h\u00e4daabik\u00f5ned ei ole samasugused: igas k\u00f5nes ei esine esmaseid iseloomulikke elemente, n\u00e4iteks juhtumi asukoha m\u00e4\u00e4ramist, ja iga k\u00f5ne ei l\u00f5pe lahendusega.<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 materjali p\u00f5hjal teevad Eesti helistajad h\u00e4daabinumbrile k\u00f5ne \u00fcldjuhul ikka abi saamiseks. K\u00f5ige sagedamini sooviti politsei abi kas liikluses tekkinud olukorra v\u00f5i joobes v\u00f5i v\u00e4givaldse inimese t\u00f5ttu; samas helistasid operatiivnumbrile ka purjus inimesed, kes avaldasid soovi koju j\u00f5uda. Terviseprobleemide t\u00f5ttu ja p\u00e4\u00e4steteenistuse abi saamiseks tehtud k\u00f5nesid oli valimis v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n

Pangakaart ja j\u00e4nesepoeg<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuigi h\u00e4daabinumber, nagu nimigi \u00fctleb, on m\u00f5eldud h\u00e4daolukordadeks, p\u00f6\u00f6rduvad helistajad sinna ka infosoovidega. Selliste k\u00f5nede p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla terviseprobleemid, kui helistaja ei ole kindel, millist abi ta vajab, kuid ka kadunud pangakaart, parkimisk\u00fcsimused v\u00f5i hoopis pargist leitud j\u00e4nesepoeg.<\/p>\n\n\n\n

Ehkki H\u00e4irekeskus proovib iga helistaja murele lahenduse leida, ei ole see alati v\u00f5imalik, sest helistaja probleem ei vasta operatiivabi kriteeriumidele, n\u00e4iteks tervisemure ei ole kriitiline, v\u00f5i puudub p\u00e4\u00e4stekorraldajal info, mida helistaja otsib. Teistest 112-le tehtud k\u00f5nedest eristuvad juhtumid, kus konkreetset muret polegi\u00a0\u2013 helistatakse kas lihtsalt jutustamiseks v\u00f5i muudel ps\u00fchholoogilistel v\u00f5i sotsiaalsetel p\u00f5hjustel.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5net\u00fc\u00fcpide eristamine t\u00f5i esile ka varieeruvuse k\u00f5ne \u00fclesehituses. Seni maailmas laialt rakendatud klassikalise h\u00e4daabik\u00f5ne struktuuri2<\/sup><\/a> j\u00e4rgi antakse helistaja probleemile lahendus alles k\u00f5ne l\u00f5pus. V\u00e4hemalt Eestis see aga nii ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Meie h\u00e4daabik\u00f5nede \u00fclesehitus s\u00f5ltub suuresti helistamise eesm\u00e4rgist: mida operatiivsemalt helistajale abi osutatakse, seda varem v\u00e4ljendab p\u00e4\u00e4stekorraldaja k\u00f5nes lahendust. Seega ei saa v\u00e4ita, et seni muutumatuks peetud3<\/sup><\/a> h\u00e4daabik\u00f5ne struktuur oleks igal pool \u00fchesugune.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks probleem minutis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

H\u00e4daabik\u00f5ne olemus eeldab, et m\u00f5lemad pooled\u00a0\u2013 nii helistaja kui ka p\u00e4\u00e4stekorraldaja\u00a0\u2013 m\u00f5istavad olukorda \u00fchtemoodi. Alati see aga nii ei ole. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti h\u00e4daabik\u00f5nedes tekib keskmiselt \u00fcks suhtlusprobleem 57\u00a0sekundi kohta.<\/p>\n\n\n\n

Sealjuures ei ole enamiku selliste probleemide p\u00f5hjuseks vestlejate emotsionaalsus ja sellest tekkivad koost\u00f6\u00f6raskused, mida varasemates uurimustes sageli on r\u00f5hutatud, vaid pigem info vahetamise keerukus.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige enam tekib suhtlusprobleeme siis, kui vestluskaaslase \u00f6eldust ei saada aru v\u00f5i seda t\u00f5lgendatakse valesti. Segadusi v\u00f5ib p\u00f5hjustada p\u00e4\u00e4stekorraldaja mitmeti m\u00f5istetav k\u00fcsimus v\u00f5i see, et helistaja ei tunne teatud spetsiifilisi s\u00f5nu: teadvus<\/em>, loidus<\/em>, autoklaav <\/em>jm. Probleemseks v\u00f5ivad osutuda ka avara t\u00e4hendusv\u00e4ljaga s\u00f5nad konflikt <\/em>ja praegu.<\/em><\/p>\n\n\n\n

H\u00e4daabik\u00f5ne keskmes on vajadus vestluskaaslaselt saadud info, muu hulgas aadressid ja nimed, korrektselt \u00fcles m\u00e4rkida. Selles on suurimaks takistuseks m\u00e4lu piirid\u00a0\u2013 kuuldud infot ei j\u00f5ua sageli piisavalt kiiresti \u00fcles kirjutada. Teabe m\u00e4rkimisel tekib k\u00fcsimusi ka \u00f5igekirjaga, n\u00e4iteks sarnaselt k\u00f5laval (koha)nimel v\u00f5ib olla mitu kirjaviisi: kas Grete<\/em>, Krete<\/em> v\u00f5i Greete<\/em>; Rebassaar<\/em> v\u00f5i Rebasaar<\/em>? Lisaks k\u00f5ne pikendamisele v\u00f5ivad sellised vead, kuigi lihtsad, kaasa tuua suuremaid probleeme, kui juhtumile m\u00e4\u00e4ratakse sootuks vale asukoht.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSooviks tellida politseid\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Konfliktsete olukordade osakaal Eesti h\u00e4daabik\u00f5nedes on v\u00e4ike, ent neid tuleb siiski ette. Enamasti on selle ajendiks v\u00e4\u00e4r arusaam h\u00e4daabiteenuse olemusest. Kui helistaja alustab s\u00f5nadega \u201eSooviks tellida politseid\u201c v\u00f5i n\u00f5uab: \u201eTeate, saatke patrull k\u00e4hku v\u00e4lja!\u201c, selle asemel et vastata p\u00e4\u00e4stekorraldaja k\u00fcsimustele, on konfliktiks soodne pinnas loodud. H\u00e4daabiteenus on siiski avalik teenus, mida ei saa takso kombel tellida\u00a0\u2013 p\u00e4\u00e4stekorraldaja on kohustatud k\u00f5igepealt abi vajaduses veenduma.<\/p>\n\n\n\n

Meie p\u00e4\u00e4stekorraldajad on pika meelega ja oskavad professionaalidena keerulistes olukordades rahu s\u00e4ilitada. Nii juhtub harva\u00a0\u2013 aga vahel siiski\u00a0\u2013, et probleemid s\u00fcnnivad p\u00e4\u00e4stekorraldaja k\u00e4itumisest.<\/p>\n\n\n\n

Kui k\u00f5nes venivad pausid pikaks, puudub lihtne tagasiside (v\u00e4ga oluline on n\u00e4iteks partikkel mhmh<\/em>) ja vastuseid ei tule, tunneb helistaja, et ta on oma murega \u00fcksi j\u00e4etud. Vaikimine v\u00f5ib j\u00e4tta mulje hoolimatusest v\u00f5i t\u00e4helepanematusest, isegi kui p\u00e4\u00e4stekorraldaja tegelikult samal ajal m\u00e4rkmeid teeb ja aktiivselt lahendust otsib.<\/p>\n\n\n\n

Haruldased on juhud, kus p\u00e4\u00e4stekorraldaja v\u00e4ljub rollinormidest. Ta v\u00f5ib reageerida helistaja passiiv-agressiivsele suhtlusele sarkastiliselt: \u201eEi ole m\u00f5tet \u00e4rrituda minu peale.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u00c4\u00e4rmuslikumal juhul v\u00f5ib t\u00f6\u00f6taja muutuda lausa ebaviisakaks. See v\u00e4ljendub erineval viisil: n\u00e4iteks helistaja elukorralduse kommenteerimises (\u201eTe ei pea ju temaga koos elama\u201c), helistamise p\u00f5hjuse kahtluse alla seadmises (\u201eSellep\u00e4rast tahate kiirabi v\u00f5i?\u201c), markeeritud tooniga k\u00fcsimustes (\u201eKas te kuulete, mida ma r\u00e4\u00e4gin teile?\u201c) v\u00f5i teravates tagasil\u00fckkamistes (\u201eEi no kiirabi k\u00fcll ei tule ainult sellep\u00e4rast, et teil k\u00fclm on. Pange riidesse!\u201c).4<\/sup><\/a><\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus tuli esile, et h\u00e4daabik\u00f5ne suhtlusprobleeme ei saa taandada suulises suhtluses tavap\u00e4rastele takistustele nagu kuulmis-, arusaamis- ja aktsepteerimisprobleemid. Seda suhtlust m\u00f5jutavad olukorrale eriomased tegurid, mis tulenevad just h\u00e4daabik\u00f5ne detailirohkest ja tihti pingelisest olemusest. Selle v\u00e4itekirja k\u00e4sitlus annab paremini m\u00f5ista, millised probleemid v\u00f5ivad h\u00e4daabik\u00f5nes tekkida, ning loob v\u00f5imaluse neid tulevikus ennetada ja h\u00e4daabisuhtlust tervikuna parandada.<\/p>\n\n\n\n

Eesti h\u00e4daabik\u00f5nede olemus on seega iselaadne: need eristuvad teiste riikide k\u00f5nedest oma mitmekesiste k\u00f5net\u00fc\u00fcpide, normist irduva struktuuri ja laiailmeliste suhtlusprobleemidega.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

1<\/sup><\/a> E. A. Schegloff, The first five seconds: The order of conversational opening. Doktorit\u00f6\u00f6. Berkeley: University of California, 1968.<\/p>\n\n\n\n

2<\/sup><\/a> D. H. Zimmerman, Talk and its occasion: the case of calling the police. \u2013 Meaning, form, and use in context: Linguistic applications. Toim. Deborah Schiffrin. Washington, DC: Georgetown University Press, 1984, lk 210\u2013228.<\/p>\n\n\n\n

3<\/sup><\/a> J. Heritage, S. Clayman, Talk in action: interactions, identities, and institutions. Chichester, Malden: Wiley-Blackwell, 2010.<\/p>\n\n\n\n

4<\/sup><\/a> T. Hennoste, A. R\u00e4\u00e4bis, P. Upser, K. Laanesoo-Kalk, A. Rumm, A. Annuka-Loik, `Sellep\u00e4rast tahate `kiirabi v\u00f5i.<\/em> P\u00e4\u00e4stekorraldaja ebaviisakus eesti h\u00e4daabik\u00f5nedes. \u2013 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2023, kd 14, nr 2, lk 213\u2013240.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljutises doktorit\u00f6\u00f6s selgus, et Eesti h\u00e4daabik\u00f5ned erinevad teiste riikide omadest mitmeski m\u00f5ttes. T\u00f6\u00f6 tulemused annavad paremini m\u00f5ista, millised probleemid v\u00f5ivad h\u00e4daabik\u00f5nedes tekkida, ning see omakorda loob v\u00f5imaluse neid tulevikus ennetada. H\u00e4daabik\u00f5nede vestlusanal\u00fc\u00fctiline uurimine algas Ameerika \u00dchendriikides 1960.\u00a0aastatel ja esimene materjal …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1019,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"[{\"content\":\"E. A. Schegloff, The first five seconds: The order of conversational opening. Doktorit\u00f6\u00f6. Berkeley: University of California, 1968\",\"id\":\"b1c1de00-fe3f-45a2-9e41-8266a63cc386\"}]"},"categories":[6,43],"tags":[],"class_list":["post-1006","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus","category-vaitekiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1006","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1006"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1006\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1007,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1006\/revisions\/1007"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1019"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1006"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1006"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1006"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}