{"id":1004,"date":"2025-06-06T01:11:00","date_gmt":"2025-06-05T22:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=1004"},"modified":"2025-11-14T04:54:18","modified_gmt":"2025-11-14T02:54:18","slug":"juri-allik-teadmised-pole-puhakiri-milles-ei-tohi-kahelda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/juri-allik-teadmised-pole-puhakiri-milles-ei-tohi-kahelda\/","title":{"rendered":"J\u00fcri Allik: teadmised pole p\u00fchakiri, milles ei tohi kahelda"},"content":{"rendered":"<p><strong>Eksperimentaalps\u00fchholoogia professor akadeemik J\u00fcri Allik, kes viis aastat tagasi sai pikaajalise teadust\u00f6\u00f6 eest riigi elut\u00f6\u00f6preemia, ei ole j\u00e4\u00e4nud loorberitele puhkama. Mituk\u00fcmmend aastat maailma enim viidatud ps\u00fchholoogiateadlaste hulka kuulunud Allik on viimase viie aasta jooksul avaldanud rahvusvahelistes teadusajakirjades \u00fcle 30\u00a0artikli, kirjutanud raamatu \u201eEesti ps\u00fchholoogia lugu\u201c ning jaganud lahkelt oma teadmisi nii ajakirjanduses kui ka loengusaalides.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rin alustuseks, millest professor J\u00fcri Allik unistab. Ta vastab, et ei oska \u00f6elda, kas see just unistus on, aga ta loodab, et \u201edoktor Alzheimer\u201c v\u00f5i m\u00f5ni muu \u201ekuulsa nimega arst\u201c ei tule liiga vara k\u00fclla. \u201eEhk j\u00e4tkub veel m\u00f5ni aasta selget m\u00f5istust ja arukust, ja mis k\u00f5ige olulisem\u00a0\u2013 arukust m\u00e4rgata, kui seda enam ei ole. Kahjuks on k\u00f5ikide nende pahade haigustega nii, et esimene asi, mis \u00e4ra kaob, on enesekriitilisus. Nii et minu unistus on see, et enesekriitilisus j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsima!\u201c muigab Allik.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Te olete oma teadust\u00f6\u00f6s muu hulgas p\u00f5hjalikult uurinud isiksuseps\u00fchholoogiat. Kuidas te kommenteerite eksperdina praegust olukorda maailmapoliitikas, n\u00e4iteks Donald Trumpi ja tema meeskonna esilet\u00f5usu? Kuidas sedalaadi isiksuseomadustega inimesed v\u00f5imu juures k\u00e4ituda v\u00f5ivad ja mida on neist oodata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu jaoks tundub k\u00f5ige veenvam see seletus, mille on andnud Francis Fukuyama, nimetades [oma raamatus \u201eIdentiteet\u201c, 2018, eesti k 2022] seda identiteedipoliitikaks. Koos demokraatiaga, mis l\u00f5i enneolematu rikkuse, muutus paraku ka inimeste k\u00e4itumise motivatsioon. Inimene ei taha ainult kasu saada, vaid vajab v\u00f5rdsustunnet\u00a0\u2013 ta ihkab olla sama hea kui iga teine.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle t\u00f5ttu suudabki v\u00e4ga v\u00e4ikeste vaimsete v\u00f5imetega ps\u00fchhopaat veenda 77\u00a0miljonit inimest, et tema suudab neid v\u00f5rreldes eliidiga uuesti suureks teha ja kaitsta v\u00e4ikest inimest s\u00fcvariigi p\u00f5hjustatud \u00fclekohtu eest.<\/p>\n\n\n\n<p>Tulevikku vaadates olen ma siiski m\u00f5\u00f5dukalt optimistlik, kuna patsient arvab, et ta on endiselt telesaates, ja teeb endale t\u00e4helepanu t\u00f5mbamiseks \u00fcha uusi m\u00f5ttetuid lollusi, mis viivad majanduse ja poliitilise s\u00fcsteemi paratamatult kriisi. Oleks suur \u00fcllatus, kui Trump kestaks oma valimisaja l\u00f5puni. Kui vahevalimistel l\u00e4heb v\u00f5im senatis ja esindajatekojas demokraatide k\u00e4tte, siis on k\u00f5ik v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>R\u00e4\u00e4gime aga l\u00e4hemalt teie enda isiksusest. Aastal 2018 M\u00fc\u00fcrilehele antud intervjuus \u00fctlesite: \u201eMinu vanuses\u00a0\u2013 ja mitte ainult f\u00fc\u00fcsilises, vaid ka akadeemilises\u00a0\u2013 ongi reeglina korraga v\u00e4ga palju asju t\u00f6\u00f6s. See on edukas strateegia, kuna siis on v\u00f5idu t\u00f5en\u00e4osus suurem. See on nagu loterii\u00a0\u2013 kui ostad rohkem pileteid, siis v\u00f5iduv\u00f5imalus kasvab. Samal ajal tuleb tegeleda umbes 10\u201312\u00a0projektiga. See s\u00f5ltub ka temperamendist ja natuurist. Mina olen v\u00e4ga p\u00fcsimatu ja mulle ei meeldi pikalt \u00fche asja kallal nokkida, seet\u00f5ttu on \u00fchest valdkonnast teise h\u00fcppamine v\u00e4ga tore, eriti kui on h\u00e4id kolleege, kellega saab midagi koos teha.\u201c Kas teie jaoks on tegutsemine korraga mitmes valdkonnas olnud pigem teadlik strateegia v\u00f5i on see rohkem seotud teie iseloomuga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee369050\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee369050\" class=\"wp-block-image alignleft size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_-683x1024.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" class=\"wp-image-1065\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7683_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">J\u00fcri Allik koos loo autori Anna Solovjovaga kodulinna Elva m\u00e4ndide all, kus Alliku s\u00f5nul hakkab m\u00f5te h\u00e4sti liikuma. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Ma arvan, et see on kombinatsioon neist kahest asjast. Eks ma olen natuke p\u00fcsimatu v\u00f5i pigem kergesti igavust tundma hakkav natuur. Ma ei taha kogu aeg \u00fche asjaga tegeleda, oleks tarvis midagi uut. See on \u00fcks p\u00f5hjus.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga kui retsept t\u00f6\u00f6tab, siis miks mitte seda kasutada? Ma ei \u00fctle, et oleksin oma projekte n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga teadlikult otsinud, aga kui keegi teeb sulle v\u00f5i sina ise teed kellelegi ettepaneku, et \u201ekuule, see on t\u00e4itsa hea idee, teeme selle \u00e4ra\u201c, siis see ongi \u00f5ige.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadus on m\u00f5nes m\u00f5ttes ennustamatu ja peabki seda olema. Ma olen loengutes korduvalt \u00f6elnud ja olen valmis ka kordama: hea teaduse \u00fcks v\u00e4ga oluline tunnus on \u00fcllatus.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks teatab m\u00f5ni uurija, et mehed on keskmiselt naistest pikemad. Kas keegi on kunagi vastupidist v\u00e4itnud? Hea teadus on see, kui tulemus on paradoksaalne v\u00f5i \u00fcllatav. Kui sa saad tulemuse, mis on teistmoodi, kui seni m\u00f5eldud, siis on see v\u00f5ib-olla midagi v\u00e4\u00e4rt. Aga see ei toimi muidugi nii, et p\u00f6\u00f6rame k\u00f5ik asjad \u00fcmber ja leiame siis tegelikud p\u00f5hjused. T\u00f5eliselt uus on tihtipeale kas juhuslik v\u00f5i ennustamatu ega tundu esmapilgul v\u00e4ga loogiline.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>See on teisiti m\u00f5tlemine.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Absoluutselt. Minu hea kolleeg ja s\u00f5ber, bioloog Agu Laisk on samuti \u00f6elnud, et teadus on teisiti m\u00f5tlemine. Me oleme koos Eesti Teaduste Akadeemias ja ma pean teda \u00fcheks k\u00f5ige originaalsema m\u00f5tlemisega teadlaseks Eestis \u00fcldse.<\/p>\n\n\n\n<p>See ei ole ju teadus, kui sa t\u00f5estad Kapa-Kohila kooli f\u00fc\u00fcsikatunnis Newtoni teise seaduse. Sa lihtsalt kordad midagi, mida me juba teame. Tuleb leida midagi sellist, mis on teistmoodi, mida keegi ei teadnud, mida ei osatud arvata\u00a0\u2013 aga seda on v\u00e4ga raske leida. Inimkond on k\u00fcll \u00fcldiselt v\u00e4ga rumal ja me ei tea v\u00e4ga paljusid asju, ent tuleb tunnistada, et teadmiste hulk on ikkagi p\u00e4ris suur.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas te \u00f5petate oma tudengitele, et nad ei v\u00f5taks vastu ainult olemasolevaid ja kinnitatud teadmisi, vaid julgeksid m\u00f5elda teistmoodi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Seda on v\u00e4ga raske \u00f5petada. Arvan, et oleneb ka natukene isiksusest\u00a0\u2013 kui avatud keegi uuele on. V\u00e4ga paljud inimesed on pigem konservatiivsed.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Kui me enne m\u00f5tlesime valesti, siis miks me arvame, et praegu m\u00f5tleme \u00f5igesti? Arusaamad muutuvad.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige kuulsam teadusfilosoof Thomas Kuhn on \u00f6elnud, et teadus liigub edasi revolutsioonidega. Normatiivses teaduses korratakse \u201evalmisretseptide\u201c j\u00e4rgi olemas olevaid t\u00f5desid, aga vahel ilmnevad anomaaliad, mis viivad erakorraliste uuringute, uute teadmisteni.<\/p>\n\n\n\n<p>Ma olen ligi 30\u00a0aastat lugenud ps\u00fchholoogia ajalugu ja alati on tarvis esile t\u00f5sta, et see, kuidas me praegu m\u00f5tleme, ei ole see, kuidas me m\u00f5tlesime kunagi varem. See tekitab k\u00fcsimuse: kui me enne m\u00f5tlesime valesti, siis miks me arvame, et praegu m\u00f5tleme \u00f5igesti? Arusaamad ja m\u00f5tted muutuvad. See, mida me praegu arvame, ei ole l\u00f5plik t\u00f5de. V\u00f5ivad tulla uued andmed, teised inimesed, uued teooriad, mis varasema \u00fcmber l\u00fckkavad.<\/p>\n\n\n\n<p>Arusaamine, et me ei j\u00f5ua kunagi l\u00f5pliku t\u00f5eni, vaid oleme parimal juhul teel selle t\u00f5e juurde, on k\u00f5ige parem rohi selle vastu, et olemasolevat teadmist v\u00f5etaks nagu p\u00fchakirja, milles ei tohi kahelda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui te ei oleks ps\u00fchholoogiks saanud, kes te praegu oleksite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui ma noorem olin, tahtsin saada kunstnikuks. K\u00e4isin kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel joonistamas ja maalimas. M\u00f5tlesin sellele t\u00f5siselt, aga siis sain aru, et v\u00f5ib-olla ma ei ole piisavalt andekas, ja v\u00f5ib-olla ma ei tahtnud ka seda elulaadi, mida ma kunstnike juures n\u00e4gin\u00a0\u2013 see ei t\u00f5mmanud mind. Akadeemiline keskkond tundus sobivam.<\/p>\n\n\n\n<p>Praegu on kunsti osa minu elus paraku v\u00e4ga v\u00e4ike. Muidugi on hirmus tore kunstimuuseume k\u00fclastada, eriti v\u00e4lismaal olles. On m\u00f5ned lemmikud\u00a0\u2013 n\u00e4iteks Br\u00fcsseli, Amsterdami ja Londoni galeriides k\u00e4ia on v\u00e4ga v\u00e4rskendav. Pintslit ega pliiatsit ei ole ma aga k\u00fcll enam aastaid k\u00e4tte v\u00f5tnud.<\/p>\n\n\n\n<figure data-wp-context='{\"imageId\":\"69dedee369fda\"}' data-wp-interactive=\"core\/image\" data-wp-key=\"69dedee369fda\" class=\"wp-block-image alignright size-large wp-lightbox-container\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-wp-class--hide=\"state.isContentHidden\" data-wp-class--show=\"state.isContentVisible\" data-wp-init=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-on--load=\"callbacks.setButtonStyles\" data-wp-on-window--resize=\"callbacks.setButtonStyles\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7016_-1024x683.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" class=\"wp-image-1075\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7016_-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7016_-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7016_-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7016_-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7016_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><button class=\"lightbox-trigger\" type=\"button\" aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Enlarge\" data-wp-init=\"callbacks.initTriggerButton\" data-wp-on--click=\"actions.showLightbox\" data-wp-style--right=\"state.imageButtonRight\" data-wp-style--top=\"state.imageButtonTop\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"12\" height=\"12\" fill=\"none\" viewbox=\"0 0 12 12\">\n\t\t\t\t<path fill=\"#fff\" d=\"M2 0a2 2 0 0 0-2 2v2h1.5V2a.5.5 0 0 1 .5-.5h2V0H2Zm2 10.5H2a.5.5 0 0 1-.5-.5V8H0v2a2 2 0 0 0 2 2h2v-1.5ZM8 12v-1.5h2a.5.5 0 0 0 .5-.5V8H12v2a2 2 0 0 1-2 2H8Zm2-12a2 2 0 0 1 2 2v2h-1.5V2a.5.5 0 0 0-.5-.5H8V0h2Z\"><\/path>\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><figcaption class=\"wp-element-caption\">J\u00fcri Alliku kabineti seinal ripub Richard Sagritsa maal noorest J\u00fcrist, kes keskendunult midagi maalib. Allik t\u00f5mbab raamatute vahelt v\u00e4lja sellesama pildi ja t\u00e4hendab: \u201ePolnud \u00fche 13-aastase poisi kohta vist k\u00f5ige hullem t\u00f6\u00f6.\u201c Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kui lapsed olid v\u00e4ikesed, vaatasime \u201eOnu Raivo jutupliiatsit\u201c. Raivo J\u00e4rvi oli geniaalne joonistaja, kes suutis panna \u00fchele paberile terve loo. Mina \u00e4ratasin siis ka oma kasinad oskused \u00fcles. Istusin \u00f5htuti voodiserval ja joonistasin lastele mingisuguseid mehikesi, muumisid v\u00f5i mida iganes. Neile hirmsasti meeldis. Ongi ju v\u00e4ga tore vaadata, kuidas paberile tekivad tuttavad kujud, kuidas m\u00f5ni liigub, m\u00f5ni naerab\u00a0\u2026 Sellest on n\u00fc\u00fcd aga m\u00f6\u00f6das juba k\u00fcmneid aastaid ja ma ei ole rohkem joonistanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks ei ole aega ja ega ole ka enam vastupandamatut kirge. Asendasin joonistamise sellega, et ostsin endale korraliku, teleobjektiiviga fotoaparaadi. Elan Elvas ja panin k\u00f6\u00f6giakna alla linnus\u00f6\u00f6gimaja, et saaksin linde pildistada. Fotode tegemine on ju ka kunst. Kui \u00f5nnestub n\u00e4iteks sabatihasest hea pilt teha, siis on \u00fcsna samasugune tunne, nagu oleks ise joonistanud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kust see kunstipisik tulnud on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Meie perekonnatuttav oli maalikunstnik Richard Sagrits. Ta v\u00f5ttis mind oma \u00f5pilaseks. K\u00e4isin kogu aeg tema stuudios ja veetsin suved tema maakodus. Tema on \u00fcks kolmest, kes joonistas Rahvusooperi Estonia laemaali, mida m\u00f5ned peavad n\u00f5ukogudeaegseks monstrumiks\u00a0\u2013 aga kui sa ei vaata ainult neid t\u00f6\u00f6lisi ja talupoegi, vaid v\u00f5tad seda lihtsalt dekoratiivse elemendina, siis see on kunstiliselt v\u00e4ga kena.<\/p>\n\n\n\n<p>Mina olin nende perekonna\u00a0\u2026 ma ei \u00fctleks, et lapsendatud liige, aga veetsin seal v\u00e4ga palju aega. \u00d5ppisin kunsti, aga aitasin ka n\u00e4iteks kiviktaimla ehitusel kive tassida ja muid selliseid asju teha, hiljem olin ka autojuhiks. See oli minu jaoks v\u00e4ga huvitav aeg, m\u00f5tlen sellest vahel praegugi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Praeguses maailmas r\u00e4\u00e4gitakse palju l\u00e4bip\u00f5lemisest ja sellega seotud karj\u00e4\u00e4rikriisist. See puudutab sageli inimesi, kes on p\u00fchendunud \u00fchele erialale. Kas teil on kunagi oma t\u00f6\u00f6elus olnud hetki, kus olete kahelnud, kas tegelete ikka sellega, millega tahate? Kas on olnud v\u00e4simust v\u00f5i eba\u00f5igluse tunnet?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ei, ma pole kunagi kahetsenud, et ps\u00fchholoogia valisin. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et ps\u00fchholoogia on v\u00e4ga lai valdkond ja igat t\u00fc\u00fcpi teadlane leiab seal endale oma. Saab valida erinevaid t\u00f6\u00f6stiile ja teaduslikke suundi; su t\u00f6\u00f6 v\u00f5ib olla humanitaarne\u00a0\u2013 tegeled ajalooga ja istud arhiivides\u00a0\u2013 v\u00f5i siis hoopis v\u00e4ga tehniline. Mul on palju s\u00f5pru, kes on hingelt insenerid ja soovivad midagi oma k\u00e4tega ehitada\u00a0\u2013 ka see on ps\u00fchholoogias v\u00f5imalik. On ka puhtalt matemaatiline ps\u00fchholoogia, mille abil saab uurida n\u00e4iteks subjektiivset ruumi, mille p\u00f5hjal inimene langetab oma otsuseid, v\u00e4ljendab suhtumist ja hinnanguid. Kui \u00fchest suunast \u00e4ra t\u00fcdined, saad minna teise juurde.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00fcdimus mul \u00fchel hetkel siiski oli. Ma j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et kui tahad maailmas arvestatavale tasemele j\u00f5uda, siis tuleb igal aastal rahvusvahelistes ajakirjades avaldada v\u00e4hemalt k\u00fcmme artiklit. See on nagu tennises, kus on edetabel ja tuleb pidevalt turniiridel osaleda, et punkte koguda.<\/p>\n\n\n\n<p>Mitte ainult ps\u00fchholoog, vaid iga professionaalne teadlane peab kogu aeg t\u00f6id avaldama. Kui olin sotsiaalteaduskonna dekaan, m\u00e4rkasin \u00fchel aastal, et mul ei olnud peaaegu midagi avaldatud. Siis sain aru, et administratiivne ja teadust\u00f6\u00f6 ei k\u00e4i v\u00e4hemalt minu puhul kokku. L\u00f5petasin enne ametlikku t\u00e4htaega, \u00fctlesin, et mulle aitab, ning otsustasin, et olen edasi ps\u00fchholoog ja hakkan taas kirjutama.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Olete maininud, et heal kirjutamisoskusel on akadeemilises maailmas suur v\u00e4\u00e4rtus. Kas olete kunagi m\u00f5elnud, et kirjutaks peale ps\u00fchholoogiaartiklite ja -raamatute ka midagi ilukirjanduslikku, n\u00e4iteks detektiiviromaani?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vaat see m\u00f5te tekkis juba enne, kui ma \u00fcldse ps\u00fchholoogiast midagi kuulsin. Minu kooliajal tegutses Tallinnas Noorte Autorite Koondis ehk NAK. Olin \u00fcheksandas v\u00f5i k\u00fcmnendas klassis, kui mind sinna kutsuti, sest olin kirjutanud m\u00f5ned lood ja need olid k\u00e4sikirjalistes v\u00e4ljaannetes ilmunud. \u00dcks neist lugudest isegi meeldis m\u00f5nele inimesele. (Muigab.)<\/p>\n\n\n\n<p>Hiljuti paluti mul midagi kirjutada m\u00e4lestuste kogumikku, mis on seotud Peeter Tulviste 80.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4evaga. Mulle meenus, et kui me NAK-i ajal korraldasime huvitavaid kohtumisi, meeldis mulle eriti just kohtumine Tulvistega. Ta r\u00e4\u00e4kis meile ps\u00fchholoogiast, mida oli \u00f5ppinud Moskva \u00fclikoolis, kui Eestis polnud seda eriala veel olemaski. Hiljem said meist kolleegid ja s\u00f5brad, aga see kohtumine v\u00f5is vabalt olla \u00fcks p\u00f5hjustest, miks ma ps\u00fchholoogiasse sattusin.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjanikku minust k\u00fcll ei saanud, aga noor autor oli ikkagi v\u00e4ga tore olla. Mul on h\u00e4sti meeles kohtumine ps\u00fchhiaater Ilmar Soomerega, kes demonstreeris h\u00fcpnoosi. See on samuti seotud lugude v\u00e4ljam\u00f5tlemisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Sigmund Freud kirjeldab oma kolmes loengus ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsist, kuidas posth\u00fcpnootilised sisendused olid talle suurt m\u00f5ju avaldanud. M\u00f5te on lihtsalt \u00f6eldes selles, et inimene pannakse h\u00fcpnoosiseisundisse ja talle antakse \u00fclesanne teha midagi lihtsat ja lolli. Freud kirjeldas, kuidas h\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r k\u00e4skis inimesel v\u00f5tta saalist lahkudes seina \u00e4\u00e4rest vihmavari, avada see ja hoida tema pea kohal. Muidugi kaasnes sellega juhis \u00fclesande andmine \u00e4ra unustada.<\/p>\n\n\n\n<p>Oli t\u00f5epoolest uskumatu ise noorena n\u00e4ha, kuidas see p\u00e4riselt toimib. Soomere k\u00e4skis mu koolikaaslasel temalt natukese aja p\u00e4rast kella k\u00fcsida, aga unustada, et tal seda teha paluti. Olime k\u00f5ik v\u00e4ga elevil, ja t\u00f5esti, koolikaaslane k\u00fcsis Ilmar Soomerelt paari minuti p\u00e4rast: \u201eVabandage, mis kell on?\u201c Kui uuriti, miks ta seda k\u00fcsib, hakkas ta seletama, et mine tea, \u00e4kki on ta enda kell vale.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas viibinud klassivennale \u00f6eldi, et klassist v\u00e4lja minnes peab ta pintsaku korraks seljast v\u00f5tma. Kuna me olime juba n\u00e4inud, et see instruktsioonide andmine t\u00f6\u00f6tab, olime k\u00f5ik v\u00e4ga huvitatud ja ootasime seda veel rohkem, keegi ei tahtnud enne teda lahkuda. Ja t\u00f5epoolest, ta v\u00f5ttis pintsaku seljast ja hakkas seda siis nagu p\u00fchkima.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadlike vaatlejatena n\u00e4eme sellistes olukordades tegelikku p\u00f5hjust, miks inimene midagi teeb, aga ta ise leiab sellele mingi muu p\u00f5hjenduse. V\u00f5tame sellesama Freudi n\u00e4ite. H\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r k\u00fcsis: miks sa selle vihmavarju mulle praegu lahti tegid? \u201eAga h\u00e4rra professor, v\u00e4ljas sajab vihma, \u00e4kki oleks targem kohe siin vihmavari lahti teha?\u201c Minu klassivend seletas: n\u00e4ed, l\u00e4ksin vist vastu kriidist seina.<\/p>\n\n\n\n<p>Freudi ja ka minu jaoks oli \u00e4\u00e4retult p\u00f5nev, kuidas inimesed m\u00f5tlevad tagantj\u00e4rele oma arusaamatutele tegudele p\u00f5hjendusi v\u00e4lja. Freud kirjutab selle kohta, et kui me ei saa sellises situatsioonis uskuda, millega inimene oma tegusid p\u00f5hjendab, siis kuidas me saame teda uskuda ja usaldada teistes olukordades? Kui keegi \u00fctleb meile: \u201eSa oled mu parim s\u00f5ber, ma armastan sind ja teen sinu heaks k\u00f5ike!\u201c, kas siis ikka p\u00e4riselt ongi nii? \u00c4kki on meil p\u00f5hjust suhtuda sellesse umbusuga? Freudi pani see uurima alateadvust, et teada saada, mis siis tegelikult meid juhib.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on praegusel ajal ps\u00fchholoogiateadlaste jaoks k\u00f5ige huvitavam teema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teadust on k\u00f5ige parem teha siis, kui oled veendunud, et see teema, millega parasjagu tegeled, ongi k\u00f5ige huvitavam. Koos [Warwicki \u00dclikooli professori ja Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessori ps\u00fchholoog] Anu Realoga oleme juba kaua aega uurinud sotsiaalset kapitali\u00a0\u2013 j\u00f5udu, mis liidab ja paneb \u00fchiskonna sujuvalt toimima. Selle j\u00f5u k\u00f5ige paremaks n\u00e4itajaks on usaldus teiste inimeste vastu. Me olime \u00fched esimesed, kes m\u00e4rkasid, et oluline ei ole usalduse suurus, vaid hoopis selle raadius.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Teadust on k\u00f5ige parem teha siis, kui oled veendunud, et su praegune teema ongi k\u00f5ige huvitavam<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>K\u00fcmmekond aastat tagasi hakkasid uurijad arvama, et inimareng s\u00f5ltub sellest, kui palju usaldatakse oma perekonnast v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vaid inimesi, kes v\u00f5ivad olla f\u00fc\u00fcsiselt, usult ja kommetelt v\u00e4ga erinevad. Kuid maailma v\u00e4\u00e4rtusuuringu andmeid anal\u00fc\u00fcsides panime t\u00e4hele, et kui k\u00fcsida inimeselt, kui palju ta \u00fcldiselt teisi usaldab, siis inimesed \u00fcle kogu maailma ei m\u00f5tle \u201eteise\u201c all t\u00e4iesti v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rast, vaid m\u00f5\u00f5dukalt v\u00f5\u00f5rast. Inimareng on olnud kiirem seal, kus usalduse ringi laiendatakse m\u00f5\u00f5dukas tempos.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas meil Tartu \u00dclikoolis praegu teie meelest usaldusega lood on? Milliste muredega tuleks tegeleda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tuleks l\u00f5puks lahti saada valest arusaamast, et 2013\/2014. \u00f5ppeaastal j\u00f5ustunud k\u00f5rgharidusreform oli tasuta k\u00f5rghariduse reform. K\u00f5rgharidus oli tasuta ka enne seda. Reformi peamine m\u00f5te oli tasulise \u00f5ppe keelamine, millega \u00fclikoolid pandi s\u00f5ltuvusse riigi rahastusest, mis osutus aga ebapiisavaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti teadus, mida valdavalt tehakse ju \u00fclikoolides, on oma m\u00f5jukuselt t\u00f5usnud kolmandale kohale maailmas. See on t\u00f5eline ime, mis n\u00e4itab, et meie \u00fclikoolides pakutav haridus, eriti doktoriastmel, oleks ilmselt k\u00f5ige suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega kaup, mida Eesti saaks maailmale pakkuda.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"1069\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_-1024x683.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" class=\"wp-image-1069\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7303_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\">J\u00fcri Allik leiab, et iga teadlane peab j\u00e4rjepidevalt artikleid avaldama. \u201eKui olin sotsiaal\u00adteaduskonna dekaan, m\u00e4rkasin \u00fchel aastal, et ei olnud peaaegu midagi avaldanud. L\u00f5petasin administratiivse t\u00f6\u00f6 enne ametlikku t\u00e4htaega \u2013 otsustasin, et olen edasi ps\u00fchholoog ja hakkan taas kirjutama.\u201c  Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"1073\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_-1024x683.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" class=\"wp-image-1073\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7162_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\">Alliku kodusest raamaturiiulist leiab nii erialaseid kui ka ilukirjanduslikke teoseid, kusjuures ka viimastest v\u00f5ib tema nime leida. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"1074\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_-1024x683.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" class=\"wp-image-1074\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7106_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\">Lisaks teadusartiklitele on avaldatud ka J\u00fcri Alliku tehtud fotosid tema koduaia lindudest, n\u00e4iteks 2023. aasta ajakirja Eesti Loodus kevadnumbris. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"1068\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_-1024x683.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" class=\"wp-image-1068\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7354_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\">Loo autor Anna Solovjova koos J\u00fcri Allikuga viimase koduaias. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" data-id=\"1064\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_-683x1024.jpeg\" alt=\"Elva professorite linnaosa silt\" class=\"wp-image-1064\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_7690_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\">Elva on elamiseks v\u00e4ga m\u00f5nus koht. Hiljuti pandi J\u00fcri Alliku ja teiste \u00fclikooli professorite elukoha l\u00e4hedale koguni vastav silt \u00fcles. Foto: Lauri Kulpsoo<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(27,0,227, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(133,64,250, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<h3 style=\"text-align: left;\"><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-1076\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_-200x300.jpeg\" alt=\"J\u00fcri Allik oma Elva kodus\" width=\"400\" height=\"600\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_-200x300.jpeg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TLH_6980_.jpeg 1600w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\">J\u00fcri Allik<\/strong><\/h3>\n<ul>\n<li>S\u00fcndinud 3. m\u00e4rtsil 1949 Tallinnas.<\/li>\n<li>L\u00f5petanud Tartu Riikliku \u00dclikooli 1973. aastal ps\u00fchholoogina, saanud Moskva Riiklikust \u00dclikoolist 1976. aastal ps\u00fchholoogiakandidaadi kraadi ning kaitsnud Tampere \u00dclikoolis 1991. aastal doktorit\u00f6\u00f6 visuaalse kinemaatika tajumisest.<\/li>\n<li>Tema teadust\u00f6\u00f6 peasuunad on n\u00e4gemistaju, isiksuseps\u00fchholoogia, rahvuslike stereot\u00fc\u00fcpide tekkemehhanismid ja vaimsete v\u00f5imete uurimine.<\/li>\n<li>Allik on \u00f5petanud v\u00e4hemalt 2000 ps\u00fchholoogi ja juhendanud \u00fcli\u00f5pilast\u00f6id igal \u00f5ppeastmel. Ta on \u00fcle 20 aasta kuulunud maailma 1% enim viidatud ps\u00fchholoogiateadlaste hulka.<\/li>\n<li>Ta on alates 2010. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige ning teda on tunnustatud paljude Eesti ja Soome autasudega, sh Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgiga. Ta on p\u00e4lvinud Euroopa Isiksuseps\u00fchholoogia Assotsiatsiooni ja Eesti Vabariigi teaduse elut\u00f6\u00f6preemia.<\/li>\n<\/ul>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Seitse l\u00fchik\u00fcsimust J\u00fcri Allikule<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Lemmikosa t\u00f6\u00f6st?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uskumatu, aga artikli kirjutamine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kolm s\u00f5na, mis teid k\u00f5ige paremini iseloomustavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uudishimulik, j\u00e4rjekindel ja s\u00fcstemaatiline.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Milline on teie suurim hirm?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teha midagi valesti v\u00f5i lollisti.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui teist tehtaks film v\u00f5i teatrietendus, siis kes sobiks k\u00f5ige rohkem teie rolli?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mina ise.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on praegu teaduse peamine proovikivi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse on antiteadus v\u00f5i siis soolapuhumine, <em>new age<\/em> ja k\u00f5ik muud sellised asjad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas ps\u00fchholoogil on missioon v\u00f5i kindel metoodika, kuidas t\u00f6\u00f6tada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ma olen k\u00f5igile alati \u00f6elnud ja seda teavad k\u00f5ik ka ilma minutagi: ps\u00fchholoogia on elukutse\u00a0\u2013 sa v\u00f5id minna terapeudiks v\u00f5i n\u00f5ustajaks haiglasse v\u00f5i mujale\u00a0\u2013 ja ps\u00fchholoogia on ka akadeemiline teadus. Aitamise poole kohta ei \u00fctle ma midagi, see oleneb inimesest, aga teaduse eesm\u00e4rk on saada uusi teadmisi ja leida t\u00f5de.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui saaksite kohtuda inimesega minevikust, kes see oleks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Paar aastat tagasi suri \u00fcks minu elu olulisemaid inimesi, minu mentor Endel Tulving, k\u00f5ige tuntum eesti ps\u00fchholoog ja teadlane kogu maailmas. Ta oli v\u00f5rratu inimene, geniaalne teadlane, suurep\u00e4rane igas m\u00f5ttes. Ta andis mulle \u00fclesande kirjutada temast monograafia v\u00f5i raamat. Ta oli m\u00e4lu-uurija ja kuigi t\u00f5lkisin tema raamatud ja t\u00f6\u00f6d eesti keelde, olen ma ise m\u00e4luga v\u00e4ga v\u00e4he tegelenud. Ma loen tema tekste kogu aeg ja p\u00fc\u00fcan neist aru saada. Enne Endli surma kohtusime paari n\u00e4dala jooksul peaaegu iga p\u00e4ev ja r\u00e4\u00e4kisime kuus-seitse tundi j\u00e4rjest. Mina k\u00fcsisin ja kirjutasin vastused \u00fcles, aga ikka j\u00e4i midagi k\u00fcsimata. Hirmsasti tahaks, et saaks temaga veel r\u00e4\u00e4kida! Aga eks ma pean siis ise v\u00e4lja m\u00f5tlema, mida ta v\u00f5iks \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\"><strong>Vaata ka Anna Solovjova pikemat intervjuud J\u00fcri Allikuga:<\/strong><\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eksperimentaalps\u00fchholoogia professor akadeemik J\u00fcri Allik, kes viis aastat tagasi sai pikaajalise teadust\u00f6\u00f6 eest riigi elut\u00f6\u00f6preemia, ei ole j\u00e4\u00e4nud loorberitele puhkama. Mituk\u00fcmmend aastat maailma enim viidatud ps\u00fchholoogiateadlaste hulka kuulunud Allik on viimase viie aasta jooksul avaldanud rahvusvahelistes teadusajakirjades \u00fcle 30\u00a0artikli, kirjutanud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":948,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-1004","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1004","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1004"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1004\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1160,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1004\/revisions\/1160"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/948"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1004"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1004"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1004"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}