Aprillis ja mais Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas ülikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi algul, Riigikogu liikmete kõnestiili mõju valijatele ja keelemudelite mitmekeelset treenimist. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Anu Ormisson-Lahe kaitses ajaloo alal doktoritöö „Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujuneminevalgustusajastu ülikoolide maastikul“.
Tartu Ülikooli hoonete ansambel kujunes 19. sajandi algul valgustusajastu ideede mõjul. Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause sidus klassitsistliku arhitektuuri, looduskeskkonna ja teadusliku funktsiooni ühtseks tervikuks. Doktoritöös on esimest korda tervikuna läbi töötatud kõik teadaolevad ülikoolihoonete kavandid ja täpsustatud Krause elulugu. Hoonete ansamblit vaadeldakse Euroopa kontekstis: kuigi Tartu järgib Euroopa üldisi suundi, seisneb selle eripära hoonete ja maastiku tihedas lõimituses.
Juhendajad prof Liina Lukas ja em-prof Juhan Maiste, oponent õppejõud Lilian Hansar (Eesti Kunstiakadeemia).
Külliki Steinberg kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktoritöö „Marta Sillaots: translator and her multipositional agency in the interwar literary landscape of the Republic of Estonia“ („Marta Sillaots: tõlkija ja tema mitmepositsiooniline agentsus sõdadevahelise Eesti Vabariigi kirjandusmaastikul“).
Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Töös uuritakse tema rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ja muutumist mikroajaloolise juhtumiuuringuna. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ja tõlkija ametile tegev ka õpetaja, ajakirjaniku, kirjandus- ja tõlkekriitikuna.
Juhendajad lektor Katiliina Gielen ja em-prof Outi Paloposki (Turu Ülikool), oponent vanemlektor Malin Carlström (Göteborgi Ülikool).
Sotsiaalteaduste valdkond
Kerli Kõiv kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning“ („NEET staatuses noorte õpiteekonna jätkamise toetamine enesejuhitud õppimise eelduste hindamise ja arendamise kaudu“).
Noori, kes ei õpi ega tööta (NEET – ingl not in employment, education and training) on murettekitavalt palju. Doktoritöös tuvastati nelja uuringu toel, et enesejuhitud õppimise käsitlus on NEET-noorte jaoks olnud puudulik, ning pakuti välja uus käsitlus, enesehindamisküsimustik ja sekkumismudel. Uuring kinnitas, et küsimustik ja sekkumismudel on tõhusad ning neid saab kasutada noorte toetamiseks, et suurendada nende naasmist haridussüsteemi ja tööturule.
Juhendaja kaasprof Katrin Saks, oponent em-prof Jón Torfi Jónasson (Islandi Ülikool).
Jaan Looga kaitses majandusteaduse alal doktoritöö „The role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in Estonia“ („Väikeste perifeersete kohalike omavalitsuste roll põllumajandusettevõtete innovatsioonis: maade ümberkruntimine kui strateegiline ruumiline planeerimine Eestis“).
Eesti põllumajandustootmist pidurdab maade killustatus, mis vähendab tootlikkust ja innovatsiooni. Uuring näitas, et paremini korraldatud maakasutus suurendab investeeringuid ja uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Väikesed omavalitsused saavad maakorralduse kaudu seda protsessi suunata. Tulemuseks on tugevam majandus ja suurem maksutulu, kuid takistuseks on vähene suutlikkus arendusvahendeid tõhusalt kasutada.
Juhendajad prof Kadri Ukrainski ja konsultant Peter Joachim Friedrich, oponendid prof Vida Malienė (Liverpooli John Mooresi Ülikool) ja Ants-Hannes Viira (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda).
Tatiana Lupacheva kaitses politoloogia alal doktoritöö „Voice, visibility, and viability: connecting parliamentary speech, media coverage, and electoral performance of MPs in Estonia“ („Riigikogu liikmete sõnavõttude, meediakajastuse ja valimistulemuste seosed“).
Doktoritöös uuriti arvutusliku tekstianalüüsi abil, kas kõnestiil mõjutab Riigikogu liikmete meediakajastust, kas see kajastus ajendab inimesi Riigikogu liikmete kohta lisateavet otsima ja kuidas kandub kõnestiil üle valimiseduks. Tulemused näitasid, et poliitikute nähtavus ja edu sõltuvad nii sõnavõttude hulgast kui ka stiilist, kuna meedia kujundab seda, milline info valijateni jõuab. See mõjutab valijate käitumist, kuid toimib ebavõrdselt, olles osaliselt kujundatud ka soonormidest.
Juhendajad kaasprof Martin Mölder, oponent lektor Thomas Däubler (Dublini Ülikooli Kolledž).
Heidi Paabort kaitses sotsioloogia alal doktoritöö „Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions“ („Toeõigluse mudel avaliku sektori poliitikate kujundamiseks töötamisel noortega, kes on haridus- ja tööalastes üleminekutes“).
Noorte kaasamine neid puudutava poliitika kujundamisse on oluline, kuid NEET-noorte vajadusi ei arvestata piisavalt. Neid nähakse tihti ühe rühmana, kes tuleks kiiresti aidata tagasi kooli või tööle, kuid tagaplaanile jääb noorte individuaalne olukord. Uuring näitas, et tõhusam tugi eeldab paindlikke, noortekeskseid lahendusi, koostööd ja usaldust. Selleks pakuti välja toeõigluse mudel, mis arvestab iga noore enda teekonda ja vajadusi.
Juhendajad kaasprof Mai Beilmann ja teadur Dagmar Narusson, oponent teadur Francisco Simões (Lissaboni Ülikooli Instituut).
Kristian Pentus kaitses majandusteaduse alal doktoritöö „A conjoint-enriched neuromarketing research framework for package design research“ („Eeliskombinatsiooni analüüsiga rikastatud neuroturunduse uurimisraamistik pakendidisaini uurimiseks“).
Doktoritöös töötati välja uurimisraamistik, mis ühendab eeliskombinatsiooni analüüsi meetodi neuroturunduse uuringutega nagu pilgujälgimine ja näoilmete analüüs. See võimaldab uurida, kuidas pakendielemendid mõjutavad tarbijate tähelepanu, emotsioone ja ostuvalikuid. Töö tulemused aitavad teha täpsemaid disainiotsuseid ning liikuda killustunud mõõtmiste juurest tervikliku ja tõlgendatava tarbijakäitumise mudeli juurde.
Juhendajad prof Andres Kuusik ja prof Andero Uusberg, oponendid kaasprof Jesper Clement (Kopenhaageni Ärikool) ja sõltumatu neuroteadlane Tim Holmes (Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledž).
Meeli Rannastu-Avalos kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Designing asymmetric digital collaboration for inquiry science learning“ („Digitehnoloogiate abil toetatud asümmeetrilise koostöise uurimusliku õppe kavandamine loodusainetes“).
Loodusainete tundides tuleb lisaks aineteadmistele arendada ka õpilaste uurimuslikke teadmisi ja koostöist probleemilahendusoskust. Doktoritöös arendati ja uuriti TEAC-raamistikku, mis toetab digitaalselt vahendatud uurimuslikus õppes aineteadmiste, uurimis- ja koostööoskuse kujunemist. Uuringud Eesti koolides näitasid, et paaristöö, struktureeritud refleksioon ja õpetaja juhitud arutelud aitavad sügavamale õppimisele paremini kaasa kui pelgalt rollide jaotamine.
Juhendajad kaasprof Leo Aleksander Siiman ja Mario Mäeots (CybExeri Akadeemia), oponent kaasprof Piia Näykki (Jyväskylä Ülikool).
Bogdan Romanov kaitses politoloogia alal doktoritöö „Explaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants“ („Usaldus elektroonilise hääletamise vastu: institutsionaalsed, tehnoloogilised ja kontekstuaalsed tegurid“).
Väitekirjas uuriti, kuidas kujuneb usaldus e-hääletuse vastu. Selgus, et usaldus ei sõltu ainult tehnoloogia turvalisusest, vaid ka inimeste usust riigi institutsioonidesse, poliitilisest kontekstist ja avalikust arutelust. Eesti ja Venemaa võrdlus näitas, et demokraatias põhineb usaldus mugavusel ja menetluslikul õiglusel, autoritaarses riigis aga lojaalsusel. Usalduse hoidmiseks on vaja läbipaistvust, tugevaid institutsioone ja avatud suhtlust.
Juhendajad kaasprof Mihkel Solvak ja vanemteadur Margarita Zavadskaya (Soome Välispoliitika Instituut), oponent vanemlektor Micha Germann (Bathi Ülikool).
Alan Voodla kaitses psühholoogia alal doktoritöö „Does it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence“ („Kas see tundub õige? Afektiivne vaade metakognitiivsele otsustuskindlusele“).
Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: mõni otsus tundub väga kindel, mõni teine võib aga tekitada ebakindlust. Doktoritöös uuriti, kas otsustuskindlus on pelgalt hinnang õigsusele või ka oluline emotsionaalne signaal. Tulemused näitasid, et kindlustunne peegeldab otsustusprotsessi kulgu ja aitab seda suunata, sõltudes ootustest ja tõendite tugevusest. Seega toimib otsustuskindlus metakognitiivse tundena, mis aitab mõtlemist ja otsustamist jälgida ja suunata.
Juhendajad prof Andero Uusberg ja kaasprof Kobe Desender (Leuveni Katoliku Ülikool), oponent kaasprof Andrey Chetverikov (Bergeni Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Farooq Ayoub Dar kaitses informaatika alal doktoritöö „Autonomous pervasive sensing for proactive environmental sustainability“ („Autonoomne lausandmetel põhinev sensortehnoloogia keskkonna jätkusuutlikkuse ennetavaks tagamiseks“).
Doktoritöös arendati keskkonnaseire jaoks uue põlvkonna anduri- ja autonoomseid süsteeme. Loodi kolm lahendust: MIDAS materjalituvastuseks, LIZARD plastiprügi automaatseks kaardistamiseks ja mikropilvel (hajus andmetöötlus) põhinev veealune arvutussüsteem. Need võimaldavad koguda ja töödelda keskkonnaandmeid reaalajas, parandades seire täpsust ja energiatõhusust ning toetades kestlikku keskkonnajuhtimist.
Juhendaja kaasprof Huber Raul Flores Macario, oponendid prof Mario Di Francesco (Aalto Ülikool) ja prof Claudio Bettini (Milano Ülikool).
Mart Ernits kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritöö „Microfluidic production and characterization of liposomes towards localized payload release“ („Mikrovoolutuslik liposoomide valmistamine ja analüüs ruumiliselt piiritletud kaugmõjutusalaga ravimikandurite arendamiseks“).
Doktoritöö keskmes on liposoomide (fosfolipiidse membraaniga vesiikulite) valmistamine mikrovoolutuse abil ja nende rakendamine ravimite sihipäraseks kohaletoimetamiseks. Arendati välja taskukohane piesoelektriline rõhuregulaator ning tarkvaralahendused liposoomide tootmise ja analüüsi automatiseerimiseks. Loodud tööriistad parandavad mikrovoolutuslike süsteemide kättesaadavust ja toetavad täppismanustamise tehnoloogia arendamist.
Juhendajad kaasprof Veikko Pentti Linko, prof Veronika Zadin, kaasprof Andreas Kyritsakis ja teadur Olavi Reinsalu, oponent kaasprof Fernando Benito López (Vitoria-Gasteizi Ülikool (EUNEIZ)).
Ernest Michael Priidik Gallagher kaitses füüsika alal doktoritöö „On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity“ („Sisemise kalibratsiooniteooria analoogiast Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriaga“).
Doktoritöös uuriti, kuidas ühendada gravitatsioon ja teised fundamentaalvastasmõjud ühtse teooria alla, kasutades Cartani kroononi gravitatsiooniteooriat ja kalibratsiooniteooriat. Töö pakub uusi viise siduda gravitatsioon ülejäänud vastasmõjudega ja loob aluse edasiseks ühendteooriate uurimiseks.
Juhendajad külalisprof Tomi Sebastian Koivisto (TÜ ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI)), vanemteadur Luca Marzola (KBFI) ja kaasprof Stefan Groote, oponent teadur William E. V. Barker (Tšehhi Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut).
Tarun Khajuria kaitses informaatika alal doktoritöö „Scene understanding in human and computer vision“ („Stseeni mõistmine inim- ja arvutinägemises“).
Väitekirjas võrreldakse inimeste ja masinnägemise võimet mõista visuaalseid stseene. Keerulise nägemisülesande ja arvutimudelite abil uuriti inimeste ja algoritmide võimekust nõrga signaaliga objektide tuvastamisel ning hinnati tehisarumudelite suutlikkust töödelda loomulikes stseenides mitut objekti. Analüüs võimaldas tuvastada mudelite puudujääke ja teha ettepanekuid nende parandamiseks. Tulemused aitavad paremini mõista nii inimtaju kui ka tehisnägemist.
Juhendaja kaasprof Jaan Aru, oponendid prof Tim Kietzmann (Osnabrücki Ülikool) ja kaasprof Stéphane Deny (Aalto Ülikool).
Freddy Kukk kaitses keemia alal doktoritöö „Electrochemical characterization of structurally and chemically modified solid oxide cells operated in electrolysis mode“ („Elektrolüüsirežiimis töötavate struktuurselt ja keemiliselt modifitseeritud tahkeoksiidelementide elektrokeemiline karakteriseerimine“).
Doktoritöös uuriti tahkeoksiidelementide tööd elektrolüüsi- ja kütuseelemendi töörežiimis, keskendudes vesinikelektroodi aktiivkihi mõjule. Analüüsiti mikrostruktuuri ja keemiliste modifikatsioonide mõju töökindlusele ning tuvastati degradatsioonimehhanismid. Tulemused näitavad, et tahkeoksiidse elektrolüüseri mikrostruktuur määrab selle optimaalsed tööparameetrid ja raudoksiidilisamine parandab kõrgel temperatuuril elektrokeemilist aktiivsust.
Juhendajad prof Gunnar Nurk ja prof Enn Lust, Sergii Pylypko (AS Elcogen) ja Martin Skov Skjøth-Rasmussen (AS Elcogen), oponent prof Anke Hagen (Taani Tehnikaülikool).
John Yangyuoru Kupagme kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Biodiversity of African soil fungi“ („Aafrika mullaseente bioloogiline mitmekesisus“).
Seened on ökosüsteemide jaoks väga olulised, kuid nende mitmekesisus on endiselt puudulikult kirjeldatud. Doktoritöös uuriti seente mitmekesisust Aafrikas, näidates, et kooslused varieeruvad piirkonniti tugevalt ning neid mõjutavad peamiselt kliima ja mullatingimused. Töö rõhutab vajadust kaitsta muldi, et säilitada kliima ja maakasutuse muutudes elurikkus ja ökosüsteemide toimimine.
Juhendajad prof Leho Tedersoo ja teadur Sergei Põlme, oponent vanemteadur Tesfaye Wubet (Helmholtzi Keskkonnauuringute Keskus).
Hele-Andra Kuulmets kaitses informaatika alal doktoritöö „Cross-lingual transfer learning and evaluation in low-resource settings“ („Keeltevaheline siirdeõpe ja selle hindamine väheste ressurssidega oludes“).
Keelemudelite treenimisel korraga paljude keelte peal paraneb mudelite oskus treeningandmestikus vähem esindatud keeltest aru saada. Doktoritöös uuriti meetodeid väikeste keelemudelite kasutamiseks konkreetse ülesande lahendamisel ja seda, kuidas õpetada peamiselt ingliskeelsetel tekstidel treenitud suurele keelemudelile selgeks eesti keel. Põhijäreldus on, et mitmekeelne treenimine võib märgatavalt parandada keelemudeli oskust eesti keeles ülesandeid lahendada.
Juhendaja prof Mark Fišel, oponendid prof Barbara Plank (Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool) ja teadur Jindřich Helcl (Oslo Ülikool).
Simmo Saan kaitses informaatika alal doktoritöö „Correctness witnesses for thread-modular program analysis“ („Lõimeviisilise programmianalüüsi õigsustõendid“).
Mitmelõimelised programmid teevad mitut toimingut korraga, aga neid on keeruline korrektselt kirjutada ja ka testida. Ka automaatsed tarkvara verifitseerijad võivad eksida. Doktoritöös arendati tõenditel põhinevat lähenemisviisi ja täiustati abstraktset interpretatsiooni, et muuta selliste programmide analüüs usaldusväärsemaks, täpsemaks ja tõhusamaks ning aidata arendajatel kirjutada korrektsemat tarkvara.
Juhendaja kaasprof Vesal Vojdani, oponendid prof Patrick Cousot (New Yorgi Ülikool) ja prof Dirk Beyer (Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool).
Modar Sulaiman kaitses informaatika alal doktoritöö „From data to fair decisions: on ensuring fairness in machine learning models“ („Andmetest õiglaste otsusteni: õigluse tagamine masinõppemudelites“).
Masinõppesüsteemid mõjutavad üha rohkem olulisi otsuseid, kuid alusandmete kallutatuse tõttu võivad need tekitada ebaõiglust. Doktoritöös uuriti, kuidas muuta mudelid õiglasemaks ilma täpsust kaotamata. Pakuti praktilisi lahendusi mudeli sisemise töö, treenimise ja andmete kvaliteedi parandamiseks. Tulemused näitavad, et õiglust saab masinõppemudelites teadlikult kujundada.
Juhendaja lektor Kallol Roy, oponendid prof Catuscia Palamidessi (Prantsusmaa Riiklik Infotehnoloogia Instituut) ja kaasprof Özlem Özgöbek (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia Ülikool).
Barış Yaşar kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health“ („Täiustatud kromosoomanalüüsi meetodid embrüo kvaliteedi ja loote tervise hindamiseks“).
Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline aeg ja selle parem mõistmine aitab parandada viljatusravi. Doktoritöös keskenduti veise embrüo pesastumiseelsele arengujärgule, pöörates erilist tähelepanu PRDL-geenidele. Uurides nende geenide rolli embrüo genoomi aktiveerimisel, näidati, et need aitavad suunata varajast arengut ja seda protsessi mõjutavad ka keskkonnategurid, nt hapnikutase.
Juhendajad prof Ants Kurg, kaasprof Tõnis Org, prof Juha Kalervo Kere (Karolinska lnstituut) ja dots Shintaro Katayama (Karolinska lnstituut), oponent prof Amélie Bonnet-Garnier (Pariis-Saclay Ülikool).
