Tänavusi aasta õppejõu kandidaate kiideti eelkõige mitmekülgse, toetava ja tudengisõbraliku õpikeskkonna loomise eest, ütles üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Teele Kanarbik.
Kanarbiku sõnul hindavad üliõpilased õppejõudude koostatud põhjalikke, arusaadavaid ja õppimist toetavaid materjale, võrdset ja inimlikku suhtumist igasse tudengisse ning teoreetiliste teadmiste lõimimist praktiliste näidetega.
Õppeprorektor Aune Valk rõhutas, et ülikooliõpe on teaduspõhine: selle sisu põhineb uusimatel teadustulemustel ning üliõpilasi õpetatakse ise uurima, teadustulemusi mõistma ja neid kriitiliselt hindama. Aina enam räägitakse ka, et õppe ülesehituses ja meetodite valikus tuleb lähtuda sellest, kuidas tudengid õpivad.
„Õpetamise eesmärk on õppimist toetada ning selleks on vaja mõista õppijat ja tema vajadusi. On suur rõõm, et üliõpilased õppejõudude tegevust märkavad ja esile toovad. Suur tänu kõigile, kes oma õppetöös selliseid põhimõtteid järgivad ja sellega teistele eeskujuks on!“ ütles Valk.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas valiti aasta õppejõuks maailma keelte ja kultuuride instituudi eesti keele õpetaja Piret Toomet, kes teeb tänuväärset tööd välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpetamisel. Üliõpilased kiitsid tema mitmekesiseid, informatiivseid ja huvitavaid loenguid ja seminare, mis on paljude jaoks päeva haripunkt ja toredaim koht õppimiseks. Toomet oskab suurepäraselt suhelda, näeb palju vaeva, et pöörata tähelepanu igale õppijale, ega anna alla enne, kui kõik üliõpilased on asja selgeks saanud. Tähelepanuväärne on ka tema oskus luua lõbusat ja energilist õhkkonda, mis paneb tudengeid eesti keeles rääkides end mugavamalt tundma.
Sotsiaalteaduste valdkonna aasta õppejõu tiitli pälvis haridusteaduste instituudi eripedagoogika lektor Pille Häidkind, kes on tasakaalukas, avameelne ja põhjalik õppejõud. Tema loengud ja seminarid on alati kaasahaaravad ja loogiliselt üles ehitatud. Aine andmisel arvestab ta tudengite ootusi, peab kinni kokkulepetest ega tee ebaõiglaseid järeleandmisi, olles samas vastutulelik ja arvestav. Tema teaduspõhine lähenemine on üliõpilastele suureks eeskujuks. Kõrgelt hinnati ka tema tööd esimese eripedagoogika kõrgkooliõpiku koostamisel ning igakevadise praktika- ja õpikogemuste jagamise ürituse korraldamist koostöös tudengitega.
Meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõuks kuulutati kliinilise meditsiini instituudi radioloogia ja meditsiinilise biokeemia lektor Maksim Zagura, kes on kujundanud õppetöö igati tudengiga arvestavaks ja mitmekesiseks. Tema aineks valmistumisel on abiks toetavad, selged ja kõikehõlmavad õppematerjalid, mis sisaldavad värskeimat ja olulisimat infot. Kontaktõppetunde rikastab ta alati rohke pildimaterjali, puhkehetkede, erialase lisainfo ja naljadega ning tutvustab üliõpilastele kasulikke lisamaterjale, mis aitavad õppida ka teistes ainetes. Tudengid saavad pidevat tagasisidet ning neid kaasatakse aktiivselt õppe- ja teadustöösse.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas valiti aasta õppejõuks molekulaar- ja rakubioloogia instituudi arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo, kes on tuntud oma loovuse poolest. See paistab silma ka tema õpetamismeetodites – näiteks kasutab ta molekulaarsete protsesside selgitamiseks käepäraseid abivahendeid, näitlemist ja tantsu. Tõnissoo loengud on meeldejäävad, interaktiivsed ja kaasahaaravad ning õppetöös tugineb ta uusimatele ja olulisimatele uurimistöödele, seejuures on ta alati avatud tudengite tagasisidele. Tema praktilised näited aitavad üliõpilastel mõista, kuidas teoreetilisi teadmisi päris maailmas rakendatakse.
Auhinna saajad otsustab komisjon iga valdkonna üliõpilaskogu valitud viie kandidaadi seast. 2024. aastal esitati aasta õppejõu tiitlile 111 kandidaati.
Aasta õppejõu auhinna nominendid olid ka
humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast
- Tiiu Jaago, eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor,
- Erki Lind, religiooniuuringute lektor,
- Raili Marling, anglistika professor,
- Anu Põldsam, judaistika lektor;
sotsiaalteaduste valdkonnast
- Kaupo Paal, tsiviilõiguse õppejõud,
- Mario Rosentau, võrdleva õigusteaduse lektor,
- Tiina Tamm, hotellimajanduse nooremlektor,
- Andero Uusberg, afektiivpsühholoogia professor;
meditsiiniteaduste valdkonnast
- Jaanika Karindi, sisehaiguste propedeutika õppejõud,
- Maris Laan, inimese geneetika professor,
- Ivo Laidmäe, farmatseutilise nanotehnoloogia kaasprofessor, immunoloogilise nanotehnoloogia kaasprofessor,
- Daisy Volmer, sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor;
loodus- ja täppisteaduste valdkonnast
- Julia Polikarpus, matemaatika lektor,
- Toomas Esperk, selgrootute zooloogia kaasprofessor,
- Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor,
- Alvin Lepik, matemaatika ja statistika lektor.
