Liigu edasi põhisisu juurde
Mui(d)e
Ruth Moppel on kollektsiooni „Punane joon“ loomisel saanud indu 1920-ndate lõigetest ja jaapani traditsioonidest. Autor: Ruth Moppel

Tänapäevases võtmes kestlik rahvusmood

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Viljandi kultuuriakadeemia noored disainerid näitavad 13. juunil Eesti Rahva Muuseumis enda loodud rõivaid ja aksessuaare, mille valmistamisel on kohtunud traditsioonilised ja nüüdisaegsed mustrid, materjalid ja töövõtted.

Moeetendusel „OmaMood“ tuuakse vaatajateni traditsioonilise käsitöö väärtused tänapäevases töötluses, erilise tähelepanu all on kohalikud, ehedad ja kestlikud materjalid. Kollektsioonide loomisel on saadud innustust Eesti käsitööpärandist, -materjalidest ja -oskustest ning rõivad on valmistatud taaskasutatud materjalidest aeglase disaini põhimõtete järgi.

Moeetendusel astuvad üles disainerid, kelle looming esindab kestliku disaini väärtusi ja on äratuntavalt seotud pärandil põhineva ainesega. Tänavu on nendeks Sirje Ani, Tiiu Kängsepp-Prost ja Grete Prost-Kängsepp, Ruth Moppel, Kristina Oja, Emely Sulg, Linda Teemägi, Vilve Unt, Marika Viitmaa ning Pauline Ööpik.

Töid hindab žürii, kuhu kuuluvad moeloojad Katre Arula, Kristi Jõeste, Karina Kirs, Key Külaots, Kairi Lentsius, Ave Matsin, Maria Kristiin Peterson ja Hertta Voido.

Viljandi kultuuriakadeemia algatatud moeetendus „OmaMood“ toimub juba 13. korda. See on osa iga-aastasest kestliku moe suurüritusest Estonian Fashion Festival, mida korraldavad kultuuriakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies